Sport, veebruar

Suuska: 204 km = 2 + 38 + 8 + 14 + 38 + 16 + 63 + 25

E -1 - suusk, 2 km
P 6 - suusk, 38 km
N 10 - suusk, 8 km - Harku ring 32:30, 4 min/km!!!, puhas klassika. Rada purune.
N 10 - suusk, 14 km - Pirita, alla 5 min/km
L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa
T 15 - suusk, 16 km - Harkul, Veiko ja külmaga. Riietuse proov.
P 20 - suusk - 63 km, Tartu Maraton
E 22 - ujumas - lõdvestuseks
L 26 - suusk - ~25 km - 5 tundi Kõrvemaal, suusakool + 19 km rada

E -1 (ehk 31. jaanuar) - suusk, 2 km.
Proovisin suusatama minna. Glehni parki. Paarisaja rahuliku meetri järel oli pulss 170. WTF??? Järgmisena tuli peavalu. Kuklas, selline tuikav, jäle vastik. Jäin seisma - peavalu läks vähemaks, a päris ära ei kadnud. Hakkasin liikuma - tuli täiega tagasi. Mis siis ikka, rajalt ära ja apteeki ibuka järele.
Öösel olin maganud üle 8 tunni, eelmine päev ei teinud midagi peale pargis jalutamise.
Abiks maratonivorm, mis.

P 6 - suusk, 38 km.
Pikk öine sõit.

Plaanis oli hoopis muu: Tahtsin teada, kas randmed on kukkumisest paranenud või ei. (Päriselt muidugi ei ole, kätele toetuda ei saa ja titte käes hoida on valus, a no et ehk suusatada saab). Linnas valitses jää ja sula ja ma ei uskunud, et rada korras oleks. Võtsin tossud kaasa - et ehk saab vähemalt joosta. (Oleks saanud kah.)

Rada aga oli. Klassikajälg ropult ära hooratud (pühap õhtu ikkagi), kuid uisusarada perfektne. Sõitsingi osaliselt uisku, eriti lõpus, kus kogu pidamine alt ära oli kulunud. Kuna rada oli talutav ja enesetunne hea, siis sõitsin palju

Ringid
8 km, 35:30, 169 / 191 bpm
8 km, 39:30, 165 / 188 bpm
6.4 km, 28:30, 156 / 178 bpm
8 km, 37:00, 171 / 181 bpm
8 km, 41:30, 162 / 172 bpm

Kokku ~39 km, ja 4:45 minutit kilomeetrile.

Pulsid on muidugi ülikõrged. Ma olen kuu aega luuslanki löönd ja põdenud. Viimased kolm suusa-üritust on kõik lõppenud õnnetult: kahel korral tulin rajalt ära diagnoosiga "haige", kolmandal korral kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. Teiselt poolt - alustasin kohe väga kiiresti, ajasin esimese ringi esimesel kilomeetril pulsi lakke ja sinna ta siis jäi. Oleks plaanind kohe pikalt sõita, oleks rahulikult alustanud.

Muidu:
- olin lõpus väsinud, kuid mitte üleliiast.
- miski ei hakanud hõõruma ega valutama. (Kartsin uusi saapaid.)
- randmed andsid kergelt tunda, kuid ei teinud suuremat häda.

L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa 
19 km ring kaks korda.
Ajad 1:48 ja 1:40. Kiirused 5:50 min / km ja 5:20 min/km.

"Jõutrenn", ütles Ü. Ja "iial pole ma ohtliku laskumise siltide üle nii rõõmustand nagu täna - need olid ainsad kohad, kus puhata sai". Eada oli üsna nagu eelmise aasta TM - värske lumega, mitte-libisev, raske. Sõitsin vahelduvsammu, paaristõukega polnud suurt peale hakata. Uisurada oli paksus puudris. Kui üldiselt mööduvad möödujat must nagu s!ttuvast postist, siis täna oli näha, et kõigil on raske.

Hea:
- ka teise ringi lõpus olin "suremisest" kaugel
- 4 tundi sõitu ja ühtegi katkestamisele viivat / viitavat probleemi polnud
- -11C oli sõitmiseks väga mõnus

Imelik  / halb:
- teisel ringil pingutasin palju rohkem kui esimesel, aga aeg tuli pea sama
- mingid segavad valud mõlemas jalapöias (esimese 10 km peal)
- tõuse sõita ei jõudnud, no kohe üldse mitte

Kõrvemaa ise on endiselt super. Päiksepaistene mets ja raba, erevalge lumi, ja pärast sõbralikud saun & söök. Aga aega läks selle käigu peale 8 tundi.

hambaarst.ee ühekordselt kirjutab

"Tere kallis
Minu nimi on Vera (ühekordne). Olin muljet, kui ma nägin oma profiili täna kell ja ma tahaksin luua pikaajalisi suhteid teiega. Lisaks, ma nagu sa vastata mind läbi selle minu era e-posti kasti (vear.simon3o@yahoo.com.sg)
Tänu
ootab yhteydenottoasi.          www.hambaarst.ee
Vera
Ma saadan teile minu pildid minu kõrval posti kaudu see minu postkasti
vear.simon3o@yahoo.com.sg"

Muu on nagu selge, aga wtf see hambaarst.ee???

Londonis jooksmas

Mõte minna Londonis jooksma tundus kuidagi loomuvastane.
Kujutate ise ette - kallis suurlinna hotell - luksuslik fuajee, pehmed vaibad ja stiilne interjöör, tähtsad onud tumedates ülikondades.
Ja sina lähed-tuled nende vahel dressis, ähkides, higist tilkudes.
Siis tänaval tungleva rahvamassi seas, tagurpidise liikluse sees...

Võtsin siiski tossud kaasa. Et ehk julgen!

Lähen välja hommmikul kell 7, kui pole veel ei onusid ega rahvast. Hommik alles algab. Olen tänavail üsna üksi. Briti Raamatukogust mööda, Eustoni jaamani. Siin on juba inimesi, aga laial kõnniteel jagub ruumi kõigile.

Regent's Park - täiesti inimtühi.
Võtan kuulda telleri nõu ja jooksen Primrose Hill'i otsa. Vaade linnale on üllatav ja ilus. Hommikune London, loomulik ja tehisvalgus alles pooleks. Näha on kõik - London Eye, City, St Pauls.
Hurmav koht.

Ma ei ole enam üksi, imetlejaid on teisigi. Tagasiteel on jooksjaid ja hurdajalutajaid pargis palju.
Sörgin ringi ümber Londoni loomaaia. Meenutab Mowgli raamatu küla, kuhu on džungel sisse lastud. Onnid on veel napilt püsti, aga loodus on kohe-kohe võitmas.
Sik-sakitan Regent's Parki tiigi ümber.
BT särav torn on kogu aeg hea orientiir.
Viimased lõigud pargis teen üsna hoogsalt, 4.30 - 4.40 min/km.

Siis veel poolteist km tänavaid pidi hotellini.
Tumedatest onudest mööda ja pessu.

Mida sain:
- Hommikujooks suurlinna pargis on väga meeldiv!
- Primrose Hill on tõesti kauni vaatega koht.
- Hotell ja tänav pole probleem. "London on kõigega harjunud", ütles teller. Ilmselt kehtib teiste suurlinnade kohta ka.
- GPS annab palju juurde, vähemalt minusuguse füüsik-mõõtmisfriigi jaoks

Viited:
- GPS track (esimene km on puudu)
- Regent's Park
- Primrose Hill
- London Zoo

Sport, jaanuar

Kuu algus oli OK, alates sellest vajus väga ära.

E 3 - suusk - 10 km, alla 5 min / km
T 4 - suusk - 20 km, 5 min / km
N 6 - suusk - 10 km
N 6 - jooks - Lasnamäel. 5 km, sh 4 x 500 m @ 4 min/km, 3 x 250 m @ 3:20 / km
R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km, 2:50. Keskmine pulss 148 bpm. Selle hooaja kõige raskem suusalaks.
E 10 - jooks - 8 km Lasnamäel. 10 x 250 m @ 3:20 / km ja kiirenevalt. Max 184 bpm. Sokkides.
K 13 - jooks - 11 km Londonis. Regent's Park & Primrose Hill.
L 16 - ujumas - alla km, Iidaga
K 19 - ronimas / jooks - väga halb. Jätsin ronimise pooleli, läksin jooksma, jätsin selle ka pooleli.
R 21 - suusk - 9 km Nõmmel, Üllega, pimedas, 5 min/km. Lõpuks eksisime veel ära kah.
L 22 - suusk - 34 km Nõmmel, 3:10, 151 bpm. väga valus.
X 2x - suusk - 15 km - Veikoga. Kukkusin ja väänasin randmed välja, päris tõsiselt.

Suuska: 92 km = 10 + 20 + 10 + 28 + 9 + 15

R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km
Eesmärk - teha pikk ja rahulik trenn.
Saigi pikk, ja pulsi järgi ka rahulik, aga siiski ootamatult raske.
Võrdluseks: eelmine pikem sõit oli 31 km, ajaks 2:30.
Seekord 28 km, ajaks 2:50, ja lõpuks olin päris laip.
Pehme lumi, pehme rada, mitte-libisev ja mitte-pidav suusk.
Vahepealne määrimine (kiirlibesti + pidamine) aitas niipalju, et lõpuks sai suusa pidama, aga siis oli libisemine jälle täiesti p-s.
Nii rada kui minek olid sarnased kevadisele TM-ile. Ka seal pidi laskumistel tööd tegema.
Eilne jooks (500m & 250m lõigud sisehallis) oli valusalt jalgades.
Raske otsast otsani.

Hea uudis on, et panin üle tüki aja pulsivöö peale ja - pulss püsib madalal. Ka hoogsal paaritõukel 150 ümber, uisus veidi kõrgem (153..155). "Hoogne" ei tähendanud täna erilist kiirust. Sama reibas vahelduvtõuge tähendas ühtlast püsimist 145-148 rajoonis.

Aga väsimus lõpus ei olnud meeldiv. Ega saanud ma tast ka aru. 3 tundi 150 pulsiga liikumist ei tohiks mulle sellist kurja teha.

Pulss
Sügisel sain teada, et mu pulss on palju kõrgem kui seni arvasin. Joostes tuli 190 kergesti kätte, suurim nähtud number oli 199 ja see ei tundund veel piir. (Näiteks 22.09.2010: "Lasnamäel: 1 km soojendust, siis 1 ring 50s (3:20/min tempo), 40s pausi, 5 kordust. Lõpuks oli pulss 193. Tjah.")
Nüüd:
- ka üsna usinalt suusatades tuleb keskmine pulss alla 150.
- 145 bpm kiirus oli alla 6 min/km
- 11.01.2011 lõigu-jooksus sain max pulsiks 184.  Ja see oli palju ägedam trenn kui septembrkuine; poole rohkem lõike, kiiremini, viimane - palju kiiremini.
Suusatamine - pikk rahulik aeroobne tegevus - on selgelt mõjunud.

L 22 - suusk - 34 km Nõmmel
aeg 3:10
kiirus 5.30 min/km
keskmine pulss 151 bpm
max pulss 171 bpm (!)
Keskmine libin, keskmine pidamine, üsna vilets rada.
Ja lõpetasin täiesti surnuna.

Alustuseks J-ga 3 km aeglaselt. Metsas on uus rada - mööda neid liivaseid künkaid, kus ma sügisel rattaga sõitmas käisin. (Sinna me eile Üllega pimedas sattusime ja siis imestasime, et mis.) Seda me siis vaatasime. Hea soojendus.

Siis võtsin üksi sõita. 4 ringi, üldiselt klassikat.
Kolmas ring oli raske.
Neljas - väga raske. Tehnika vajus ära, tasakaal kah, mitu korda pidin tasase maa peal lihtsalt raja kõrvale pikali vajuma - väsimus. Aeg-ajalt tegin uisu-lõike. Need tulid ise küll välja, aga pärast oli alati tahtmine kännule puhkama istuda.

Aga päris hulluks läks siis, kui suusad jalast sain. Pea käis ringi, tähelepanu hajus. Autoga sõita oli raske. Kodus panin kraadi alla - 34.5, külmavärinad, peavalu. Pugesin teki alla, hakkas parem...

- kas pingutasin üle? 151 pulsiga 3 tundi ei tohiks mulle eriline koormus olla.
- või annab pikkade trennide ja võistluste puudus end nüüd tunda?
- kui nii, siis mis saab Tartu Maratonilt, mida sõidan eeldatavalt poole kauem?
- või on see lihtsalt algav tõbi?

Sport 2010 - kokkuvõte

Kuude kaupa
jaanuar - veebruar - märts - aprill
mai - juuni - august
september - oktoober - november - detsember

Vorm üldiselt
Blogi seda ei näita, aga talv-kevad oli mitmes mõttes suur must auk.
Kaal tõusis vahepeal 95 kg peale.
Suvine triatlon näitas selle objektiivselt välja ka.
Aasta lõpuks olin tagasi alla 90 kg ja kõik on üldse palju parem.
Rogaini normaalne tulemus, sügise ronimistrennid ja talve alguse suusk ütlevad, et kõik paraneb.
Käisin Medicoveris koormustestil, aga targemaks ma sealt suurt ei saanud peale tõdemuse "trenni võib teha küll".

Võistlused

Tartu SuusaMaraton, 21. veebruar 2010
Katkestasin 35 km järel - kõhuhädast tingitud üldine nõrkus.
Kogemusena oli aga väga hea. Enne kartsin suusa-massiüritust, nüüd ootan kannatamatult järgmist.

Skype triatlon, 11. juuli 2010
Uskumatult nõrk olin. Kustusin niimoodi ära, et endal on siiamaani imelik meelde tuletada.

Taevaskoja rogain, 2. oktoober 2010
Läks superhästi.
Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)

Jooks
Kilomeetrid on kokku lugemata (ja pole vist ka vaja).
Ühtegi otsest jooksuvõistlust polnud - päev enne sügisjooksu tegin rattaga avarii.
10 km aega hindasin sügisel (puht enesetunde järgi) 47-48 min peale.
Korra käisin jooksupartner.ee (Margus Pirksaar) trennis. Väga õpetlik oli, kasu ilmselt kogu eluks.

Orienteerumine
Jõudsin vaid paarile päevakule ja needki kõik kergel maastikul.
Ühtegi seiklusspordi üritust ei võtnud, xdreamile end ei regand, jne.
Ainus umbeski O-võistlus oli seega rogain, mis tuli üle ootuste hea.

Ronimine
Kevadel paar korda jääl. Mõnus!
Sügisel käisin mõni kuu regulaarselt (2 x nädalas) ronimas, enamajaolt koos lastega.
Ja hakkas nagu täitsa koitma.
Aga siis tuli lumi maha. :)

Ratas
Plaan oli rattaga lihtsalt aeroobset teha, aga see lendas suuresti tuulde, kuna ei leidnud kaaslasi.
Käisin ühel ratta-kolmapäevakul ja sain aru oma nõdrast sõiduoskusest, mispeale harjutasin pärast usinalt MTB-ga maastikul sõitmist.
Ratast tuleks 2011 palju rohkem teha - just "põhja" ja kaalulangtuse mõttes.
MTB on ka lõbus, aga selle päriselt nautimiseks peaks ma olema noorem ja julgem.

Suusk
2009 / 2010 hooajal sõitsin täpselt 300 km ja eeskätt klassikat.
2010 / 2011. Tänaseks (6 jaanuar) on mul juba 240 km suuska jalas.
Suusatamisest peaks eraldi kirjutama. Pmst on mul tunne, et esimest korda elus oskan klassikat sõita. Selleks olen lugenud, netist videot vahtinud, teadlikult tehnikat sõitnud.

Traumad, õnnetused ja muud tervisehädad
Peaaegu polnud.
Üks ratta-avarii - auto sõitis mulle rattateele ette. Haav kõhus + marrastused.
Talvel põdesin angiini.
TM ajaks sain laste käest kõhutõve.
Talvel kukkusin kodu tagatrepil ja põrutasin selja ära.
Suvel sain joostes miski jalahäda - ei saanudki teada, millest - läks ise üle.
Sügisel MTB-d õppides kukkusin palju, aga sain vaid marrastusi.
Ronimisega sain korraks näpuliigesed haigeks.

Vidinad

Uued suusad + saapad + kepid. Madshus Terrasonic, klassikasuusk. Saapad läksid 300 km järel katki (ninaklamber murdus ära), aga A&T vahetas nad ilma ühegi küsimuseta välja.

Rattalamp, kallis ja korralik. Sellega saab ka täispimedas sõita. Hea ost.

GPS-kell, Garmin Forerunner 405. Meeldib. Muudab raja valiku nii jooksus kui suusas palju vabamaks.

Köis, kui vaja sõbraga Lasnamäel ronimas käia. Siseseina oma - odav ja lühike, õues sellega ei roni.

"Hea suusaõpik". Kati ostis, mina lugesin. Üsna kasutu, kahjuks.

Otsin sõpra :)
Põhipuudus on kaaslas(t)est, kes mu'ga metsa või parki kaasa viitsiks tulla. Lühikesi trenne võib ise ka teha, aga 2-3 tundi sörki, suuska või ratast üksi libistada on ikka paras piin.
Oma tuttavad olen kõik ära tüüdanud. Kui ikka telefonni öeldakse tere asemel "ei kaur, ma ei tule ka täna sinuga suusatama. piip-piip-piip", siis olen ilmselt liiale läinud.

Niisiis... kes tahab ükskõik mis ala aeroobset trenni teha... võib kirjutada kaur@obs.ee või helistada 5058952 :)

Facebook 2011

Mul on juba päris pikalt FaceBooki konto.
Palju sõpru ka.
Kõik nad on mu leidnud omal algatusel - ise olen sõbraks kutsund täpselt kolm inimest.

Aga kasu on sellest väga väga vähe. Sest päris kindlasti ei saa ma FB kaudu teada, mida su sõbrad-tuttavad teevad või kuidas on. Minu vanuseklassi (40) inimesed lihtsalt ei pane seda sinna!

Mu sõprade FB kasutus jaguneb umbes kolmeks:
1) Annavad teada oma hobist. "Kasvatan maasikaid" "kokkan" "koon" detailideni lahti lahatud.
2) Panevad põnevaid linke.
3) Kommenteerivad 1 ja 2 sissekandeid.

Seega, ei midagi sisulist. Mitte iial ei kirjuta keegi "armusin" "lahutan" "rasestusin" "sünnitasin" "vahetasin töökohta". Kui keegi muudab oma suhte staatust, siis on see kas nali või kuldpulm (s.t. "no change").

Ju ongi sots-võrgud nooremate jaoks. Neil juhtub olulisi asju tihemini, ja nad söandavad neid ka 'netti kirjutada. Mu sõbrad tegelt lahutavad ja rasestuvad küll, aga nad hoiavad selle fbst eemal.

Nii käingi ma facebookis korra nädalas, vaatan paar esimest "teadet" ära ja lahkun taas.

Blogroll 2011

Compuutri reinstall + RSS-readri confi backupi skip = blank blogroll.

Kui taastan, saavad sinna ilmselt pahnapea, objektiiv, mma-äss ja ekr.

Kurgjärve suusalaenutuse nõukalaks

Suusad - veneaegsed. Suuremal pildil on näha aastaarvud. 1985, 1991...
Sidemed - kukkedega - nagu lapsepõlves.
Kepid - osad lapitud, osad kõverad, käerihmade asemel mingid nartsud. Ma ei olnud keskelt jätkatud suusakeppi varem näinud. Seal olid pooled sellised.

Ning see pole mitte nurgatagune nõrgemik, vaid sellised need laenusuusad seal ongi.

Sain VISU pool-plastik lauad ja lappimata, kuid kõverad kepid. Sõita nendega kahjuks ei saanud. Suusk suusaks, aga kui kepi käe-kinnitus lihtsalt lahti on, siis - no ei saa. Õnneks oli päris-Haanjas tipp-topp laenutus.

Foto 2010 kokkuvõte

Sõelusin läbi 2010 tehtud fotod.

- neid on vähem kui arvasin.
- häid pilte on vähem kui lootsin.
- 95% on dokumentalistika.
- kvaliteet üldiselt OK, s.t. üritustest on talutaval tasemel pildid olemas.

Sisu:
Palju olulist on jäädvustamata.
- eelmise ilutalve pilte võiks rohkem olla.
- BabyWatch on pmst puudu.
- Iida pilte on vähe, sest ta võtab alati kollinäo ette teha.
- meile olulised inimesed võiks korra aastas ära pildistada. (I&A õpetajad nii aiast kui mujalt, naabrid, sugulased jne)
- mind ennast pole piltidel pea üldse.

- lapsed on üksi v kahekesi, kombinatsiooni laps + kasvanu pea ei esine.
- oma pere ilupilte ei ole. Peaks stuudio-tripi korraldama.

Indekseerimine:
- tegin neist teistpidi puu. varasemad aastad olen teinud: 2009 / jaanuar / kuupäev_kataloog. nüüd: 2009 / teema / kuupäev_kataloog. teemasid <10.
- üksikpildid panin eraldi kataloogi.
- pmst on ikkagi mingit kataloogi tasemel sildistamist vaja. +kodu +sõbrad +iida +suvi

Tehniline kvaliteet:
- välklampi ei oska kasutada :(
- osa pilte on udused sel viisil, et oskan seda vaid toru süüks pidada
- kadreering jne - pole hullu.

Järgmiseks aastaks:
- ostan norm toru. (Seekord jäi B&H keeruka tellimis-skeemi taha. Nõudsid pangaülekannet, selleks ei jäänud aega.)
- teen inimestest veel rohkem pilte.
- mõtlen korra kvartalis läbi "mis on elus oluline?" ja võtan pildile ka.

Beal Wallmaster 10.5

Sarjast "kui trenni ei jõua, siis poodi ikka":
Beal Wallmaster 10.5
lilla
30 m
tootja link.

Huumorina proovis Matkasport mulle kõigepealt täisstaatilist müüa, mispuhul ma nuttes nende poest välja tormasin. Olla hea odav ja "see on ju niikuinii kogu aeg pingul".

Siin ma elan - jaanuar 2010

Kadriorg, Faehlmanni tänav.
Jaanuar 2010.
Lund on veidi rohkem kui praegu.

Siin ma elan

Kadriorg, Faehlmanni tänav.
Detsember 2010.

Pirita tuisukas mereäär

"Maailma kõige igavam jooksurada", ütles selle kohta hr teller.
Et pidada olema üksluine ja alati samasugune.



Suvel trükin pildi välja ja võtan kaasa.
Lihtsalt meenutuseks.
Või kui on tunne "täna on niii külm, et jooksma minna küll ei saa".

Sport, detsember

K 1 - suusk - 17 km, 1:42, 6 min/km. Harku ring x 2, Üllega, padupimedas.
N 2 - ronimas - väga pikk ja lodev trenn
L 4 - ronimas - J-ga kahekesi.
P 5 - suusk - 16 km, 1:20, 5 min/km, 167 bpm. Harku ring x 2, vahelduvõuget.
E 6 - ratas - 11 km, 1:05. Kesklinna lumistel kõnniteedel ja Kadrioru pargis. Päris lõbus!
T 7 - suusk - 9 km, 1:05, 7 min/km. Piin - ei libise, ei pea, vastik värske lumega pehme rada.
L 11 - suusk + jooks, 8 + 2 km. Saabas lagunes ära just siis, kui pidamise korda sain. :(
P 12 - suusk - 16 km. Vana Visu suusaga. 1 ring J-ga 1:00, teine üksi 0:44.
N 16 - suusk - 27 km. Sh 2.5 km klassikat ilma keppideta. Uus saabas on jalas OK.
R 17 - pidu - läks vabalt trenni ette
P  19 - suusk - 25 km. Nõmmel 2 x 12.5 km. Ringid 1:15 / 6 min/km 145 bpm ja 1:02 / 5 min/km 174 bpm.
T 22 - suusk - 31 km Harkus & Nõmmel
R 24 - jooks - 5.5 km Kadriorus
L 25 - jooks - 8 km - 8 min/km. Kadriorus. Tuisk, 10-20 cm lahtist lund, rohkem sumpamine kui jooks. Hea trenn!
P 26 - suusk - 10 km Nõmmel, aeglaselt
E 27 - suusk - 16 km Nõmmel, 2 x 8 km. 1:20 ehk täpselt 5 min/km. Ergoga.
28, 29, 30 - suusk - 25 km - uisku, Haanja ja Kurgjärve radadel
31 - ÜKE - tõime Otiga metsast puid. 3 tundi :)

Suuska kokku täpselt 200 km.

Suusahooaeg, läks!

Proloog - kaks korda kepikõndi.
Esimene suusatamine - paar km tatsamist Nõmme pehmel rajal.
Teine - 21 km Harku-Nõmme värskel lumel.

Ja lõpuks eilne.
Üllega 2 Harku 8 km ringi.
17 km lauget maad.
Paduöösel.
Lampideta - mets on lumega nii valge, et polnud vaja.
Tegin puhast klassikat, suurema osa vahelduvtõukega.
Rahulikku sammu, nii et kogu aeg sai juttu ajada.
Väga väga hea rada nii uisu kui klassika jaoks, hea libisemine, normaalne pidamine.
Super!

Numbrites:
Esimene ring - 8 km 50 min
Teine ring - 8 km 46 min
Keskmine kiirus 6 min/km

Sain teada:
- minu rahuliku klassika kiirus heades tingimustes on 6 min/km.
- ma hakkan aru saama, vist, mismoodi vahelduvtõuget sõita!

PÖFF 2010 - "Toatüdruk", ehk Korea Perekool

"Toatüdruk", Korea 2010.
@Wikipedia
@AsianMediaWiki
Tavaline Perekooli süžee. Mees, naine, lits, ämm. Mees kepib litsi, too jääb paksuks, tuleb jama, mille ämm peab ära lahendama. Kui PK-s looritab kõiki veel vaesuse vari, siis siin filmis - rikkuse oma. Ilus, aga jäi lahjaks. Reklaamitud julmust ei olnud, inimeste käitumine oli pigem tavaline :), v.a. kaks nooremat naist - need käitusid lihtsalt veidi juhmilt. :)

Taas oli esimene 1/3 filmi parim osa. Lõpplahendus oli pingutatud liialdus. Paljast ihu nägi vähe ja kui teda oli, siis saal enamasti naeris.

Fotokoolitus - välk

Overalli / A.H. välgu-koolitus.
Oli rohkem tehniline ("see nupp teeb seda") ja vähem sisuline ("musta koera ülalt ja vasakult") kui lootsin. Aga abiks igal juhul.

Mu oma välk vist ikka ongi oma tehnilise ressursi lõpusirgel.

PÖFF 2010 - "Ülestunnistused"

"Ülestunnistused", Jaapan 2010, koolinoorte tumedast elust.
@imdb
@poff.ee

Ma olen vist liiga vana ja liiga küüniline. Ka eelmisel pöfil vaatasin üht jaapani-teemalist filmi (The Cove) ja leidsin, et see on kergeusklikele mõeldud propaganda. Pärastine pikem uurimine kinnitas mu arvamust. A kui ma kellegi blogis seda väljendasin, sain noortelt vihastelt meestelt kohe peksa.

"Ülestunnistused" on samasugune. Film on ilus, ja mõjuv, eriti esimene 1/3. Aga ta ei ole valus ega raske vaadata (nagu kirjutavad imdb nõrgad). Moodsaid kooliprobleeme ta lihtsalt illustreerib (4chan ja sõbrad on miskipärast radarilt väljas). Ja lõpus ei oska autorid hästi avatud teemat enam lõpetada - mõlemad liinid saavad kunstliku ja minu arust mittemidagiütleva lahenduse. Ka ei saa ma aru, milleks sinna see vägivald. Ehk - nagu oleks... aga kui mõtlema hakkad, siis enam ei ole ka.

Film on siiski nii kenasti tehtud, et vaadata oli meeldiv.

Kepikõnd

Laenasin ämmalt kepid ja käisin Nõmme metsa all kõndimas.

Väga kummaline mulje jäi.
1) Kepid on reaalseks tõukeks liiga lühikesed.
2) Keppide otsad ei haaku maapinnaga. Nad saab kenasti maha asetada, aga tõugates libisevad nad ära - mingit jõudu kasutada ei saa.
3) Vedruga kepp põrkub maha asetamisel. Ja tõukamisel läheb energia vedru kokkusurumisse, mitte edasi liikumisse. (Sama probleem nagu lahtise amordiga jalgrattal.)
4) Üksi tehtuna on ikka täiega igav.

Kuidas siis edasi?
1) Ei peagi tõukama? Kõik loetud materjalid ütlevad, et peab.
2) Proovin suusakeppidega? Jäigad ja pikad ja terava otsaga.
3) Loobun arusaamast, et kepikõnd peaks olema suusatamise imitatsioon?

Advokaat on ikka advokaat

Krista Kodres kirjutab Postimehes Tallinna linna planeerimis-jamadest.
Viktor Kaasik vastab talle "proua professor, teie lihtsalt ei saa aru, mis on kapitalism."

Iroonia on selles, et prof Kodrese artikkel on kõigile vabaks lugemiseks, hr Kaasiku vastus on aga tasuline - pluss.postimees.ee taga.

Mõlemad lingid leiab siit.

SSK 10

Komeedis. Ausalt, ma ei ole nii halba külma lõhesalatit elus saanud. (Soe oli otsas ja tegin ähmis peaga viletsa teise valiku). Aga vein oli hea.

Teatris. "Kõik on täis", Taavi Teplenkovi soolokomöödia. Igav. TT on aga kohalik Jim Carrey.

Meil.

Plaanid

Kevad.
Suvi.

connect.garmin.com

GPS kella mõte on trackide vaatamine, analüüs ja levitamine. Milleks kallis vidin, kui ei saa tehtud trennidega eputada?

Garmini puhul on analüüsi- ja eputamis-keskkonnaks connect.garmin.com.
Või siis connect.garmin.com/explore?owner=kurinurm.
Aga ausõna, ma ei saa aru, kuidas see sait töötab.

Publitseerimine.
Hetkel _tundub_ mulle, et avalikuks lähevad trennid, mille nime ma olen muutnud. Tundub imelik? Seadetes on mul, et _kõik_ on avalik. Mh?

Otsing.
Otsing "kurinurm" ei anna midagi. Mitte midagi! Ka siis mitte, kui end eelnevalt meie kontori pihta ära zoomida!

Ma ei ole veel leidnud kohta, kuhu kirjutada oma nimi. Hoolimata nimest "connect" ei taha Garmin mu andmeid. Seega ei saa keegi mu'ga ka connectida. Ka teiste kasutajate andmeid ma ei näe.

Oma trenne saab levitada otselingi kaudu. http://connect.garmin.com/activity/54624582. Kõik...

Ehk, mingit sotsiaalset aspekti ma sel connect.g.c-l ei näe.

Muud võimalused
Garmin üritab olla mu treeningpäevik ja treener. On sektsioon "goals", kalender, aruanded. Aruannetest saan teada, et mu keskmine kiirus on 1.3 km/h ja et olen viimase kuu jooksul kulutanud 2825 C (sic) (s.t. ma tean, et C on "Celsius" ja ma teen ka Cal ja kCal vahel vahet).

See on täiesti... mõistusevastane. GPS kell on spets-riist, millega saab teha üksikuid trenne valitud spordialadel. Talle treeningplaani funktsioonid külge pookida on lihtsalt liiast, igast mõttes...

Sport, november

1) Vigastused. Kati ütleb, et mul on jalgrattaga kukkumise fetish. Ehk ongi. Viimase haava sain Jane maja taga killustikul. Auto-ratas-avariist jäänud armid on kõhul kenasti alles. Täna kukkusin üleskaevatud Trummi tänaval joostes käe veriseks. Ja sõrmeliigesed on eilsest ronimisest mitte vaid valusaid, vaid suisa paistes.

2) Kaal. Oktoobris teises pooles sain trenni tihti ja regulaarselt. Tulemuseks kehakaalule +2 kg. Tuleb rahulikumalt teha ja rohkem puhata.

3) Vorm. Rogainil jooksime ootamatult palju ja üldse oli väga hea. Ronimisvorm lendab ka üles - paar nädalat regulaarset trenni teeb imet. Samas tõuseb pulss ka kerge sörgi peale taevasse (190+).

E 01 - sörk - 12 km Harkus. GPS track. Raba-osa on piki pisiradu ja kohati lihtsalt otse. Nõges on veel täiesti terav :)
R 05 - jooks - 12 km Nõmmel Kadiga
P 07 - uisutamas - Iidaga. läks täiesti trenni ette kirja.
E 08 - ronimas - kukkumiseni
K 10 - ronimas - kukkumiseni. 3 tundi saalis...
P 14 - sörk-kõnd - 1.5 tundi Pirital
T 16 - ratas-sörk - 1.5 tundi Kadriorus
K 17 - ronimas
L 20 - sörk - 45 min õhtul Kadriorus
P 21 - ronimas - pikk ja veniv ja kuidagi kasutuna tunduv trenn
P 21 - kepikõnd - 45 min Nõmmel. täiesti arusaamatu
E 22 - kepikõnd - 1:10 Nõmmel. Juhaniga. Hakkab juba tulema...
N 25 - ronimas
R 26 - suusk - 6 km Nõmmel, väga rahulikult, umbes 0:45
L 27 - suusk - 21 km Nõmmel-Harkul. Pmst "suusatasin kukkumiseni".

Sport, oktoober

L 02 - rogain - Veikoga. 50 km maastikul.
K 13 - ronimas - käed on nagu pudrust. joostes sain 199 bpm. win.
L 16 - ronimas - sattusin ootamatult vene grupi trenni
E 18 - jooks - 6 km Nõmmel, 29 min, 4:50 min/km, kõrge pulsiga
T 19 - ratas - 32 km. Kodu - töö - Harku mets - kodu. Juurikaid ja kiirendusi.
K 20 - ronimas - juba parem! I&A taas kaasas.
R 22 - sörk - Nõmmel 5 km, 31 min, 5:50 min/km. Lumesadu, 0C, mõnus!
L 23 - ronimas
E 25 - jalutus - 6 km Tondilt koju kiiresti
T 26 - ratas - 35 km, sh Harku ja Astangu maastikud. muda!!!
K 27 - ronimas. Juba saab liigesed (st mitte lihased) hellaks. (loe: arenen.)
N 28 - ratas - 30 km aeglaselt. kodu - töö - kodu - töö. kukkusin metsas kogu käiguosa liivaseks.
L 30 - ratas - 25 km õhtul Pirital
P 31 - ronimas - ai. sai liiast. näppude viimased lülid valusaks

Garmin Forerunner 405

Kuna sportima ei jõua, tuleb meelt lahutada muul moel.
Näiteks ostlemisega.
Seega: Garmin 405 GPS spordikell.

Kell ise ja UI
- Kerge.
- Randmerihm on lühike. Palja käe peal on OK, aga talvel jope peal kanda vist ei saa. (Spordikell peab olema riietuse peal ja kogu aeg nähtav, muidu pole tal ju mõtet.)
- Bezel on närviline, aga saab hakkama. Õnneks käib see lukku. Märjalt pole veel proovinud, ütlevad, et läheb katki. Samas ei näe ma põhjust kella liikumise pealt näppida.
- GPS ja muude ühenduste välja-sisse-lülimine võiks mugavam olla.

GPS
Ostsin kella enne Taevaskoja rogaini. GPS pidas 8h kenasti vastu.
Track on täpne.
Aga sat-ide leidmine on tüütult aeglane.
Edit:Lageda taeva alla tulevad satid kätte väga kiirelt.

HR, HR alarmid
Veel proovimata.

ANT+
ANT+ on protokoll, millega andmed saavad kell -> PC -> GC veeb.
Soft on tülikalt salalik. Ilma UI-ta, "lihtsalt töötab". Mind sellised asjad häirivad. Aga pmst - toimib.

Väljund ehk Garmin Connect
See on kogu asja mõte, eks.

Rogain. Saime / näeme:
- 8h tracki.
- päris teepikkuse. See on kõige parem - saab edevalt kekata, et "läbisin 50 km!"
- tehtud vigu, trackil, graafiliselt.
- teepikkust ja aega suvalises punktis rajal. Ei pea meelde jätma, et "sellel käänakul olin 10:20"
- asimuudiga minnes tehtud vingerdusi ja vigu.
- vigade hinda. (olime punkti kõrval ja siis patserdasime 2 minutit vale puu all")

Lisaks näeb:
- Rajaprofiili. Rogaini puhul igav, Nõmme-Harku jooksuraja puhul päris huvitav. Olen ammu nuputand, kus on 15km raja madalaim koht. (Muidugi ei ole see päris täpne, GPS olla vertikaalis suurema veaga kui horisontaalis).

Puudu / halb:
Ei saanud kiiruse ajalist jaotust. ("jooksime 30% ajast üle 8 min/km")
GC "playeri" peal on track väga sakiline. Andmefail ise on väga detailne, see sakilisus tundub olema joonistamise optimeerimiseks.

Edasi
Tuleb vaadata, mis lisa-utikaid olemas on. Andmed saab mitmes eri XML formaadis välja eksportida.

Kokkuvõttes
Lahe mänguasi!

Taevaskoja rogain, 2. oktoober 2010

Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)

(Rogain on pikk orienteerumisvõistlus. Tuleb maastikul võtta 8 tunni jooksul nii palju etteantud punkte kui võimalik. Võistkondlik, üksi ei tohi. Orienteerumine ise on enamasti kerge, aga raja planeerimine on keeruline ülesanne. Ja 8 tundi võistlustempos liikuda on raske. Meiesuguste jaoks tähendab see, et maastikul - teed, metsad, sood ja võsa - tuleb läbi sörkida 45-50 km. Päevane söök-jook kaasas, jalad kogu aeg märjad, kaart ja kompass silme ees.)

Ettevalmistus
Plaanisin minna preili R-ga, aga tol kallistati nädal enne võistlust kaks roiet sisse. (Noorte naiste asi, mind ei emba keegi nii... innukalt.) Uueks kaaslaseks sai Veiko, et pea perevõistkond siis.

V on sport-o-d teinud väga vähe, rogainikogemus null. Minu 2009 ja 2010 kogu o-trenn on paar kevadist päevakut Tallinna parkmetsades. Sisuliselt kaks aastat ilma orienteerumata. Füüsiline vorm mõlemal keskpärane. Rogaini rajaplaneerimise oskus olematu.
Lootsin aga, et V loomulik orienteerumis-oskus on abiks, ja et pikk distants võiks mõlemale hästi sobida.
Nii ka oli.

Varustus ja taktika
Võtsime kahe peale kaasa ühe koti - vaheldumisi kandmiseks. Oli hea mõte.
Võtsime kaasa vaid 1.5L vett - plaaniga ojadest tankida. Oli hea mõte. (Tõsi, tehniliselt on ojast joomine reeglite rikkumine.)
Söök, riided, jalanõud jne olid kõik parajad. Nälga ega külma ei jäänud, liiast asju kaasas ei olnud.
Püüdsime punkte võtta üksi, muidugi "nägemisulatuses" reeglit järgides. See oli väga kasulik; paljud KP-d olid "mäe otsas" või "järsaku all" - nii sai alla/üles jäänu puhata ja süüa-juua-venitada. SI mees sai aga ilma kotita tõuse võtta. Üldiselt kandis V kotti ja mina noppisin KP-sid.

Raja plaan
Kuna me tõesti ei osand oma võimeid hinnata, siis plaanisime ära vaid pool rada: vasakult (läänest) ümber veehoidla, kaardi idaosa mööda alla välja ja "siis vaatame". Ülemise raba hindasin meie o-oskuste jaoks liiga raskeks. All tundus aga kõik lihtne.
Maastik oli kerge, joonorientiire täis ja üldiselt hästi läbitav. Tõsi, rabas ega kaardi kirdenurgas me ei käinud.

Võistlus ise
Juba kolmanda KP püüdis mu varaväsind aju välja lõigata. V märkas ja parandas. Nii jätkuski: mõlemad olime 100% kaardil; kui üks tegi vea, siis teine parandas.

Vigu tuli kahjuks veidi liiast. 41-31 raiusime metsas, üle uhtoru, oleks pidanud varem tee peale minema. 55-48 sama, see ka me kõige kallim viga, 10 min. Lisaks saime seal nõgest nii, et mu nägu sügeles õhtuse saunani välja. 54-55 kaldusime raudtee juurde alla ja saime ühe tõusu lisaks. 46-47 ei leidnud õiget sihti ja sumasime paralleeli mööda võsas. Ja 39-Finish asemel oleks pidand üle oja kalpsama ja 39-22-Finish tegema. Aga mina lõin põnnama... ja V-l polnd enam teravust mind ära veenda.

Aga muidu läks kõik hiilgavalt! Sörkisime palju, lõpuski polnud jõud päris otsas. (Enam kiiremini joosta ei tohtinud: hapnikupuudus toob vigade näol rohkem kurja kui suurem kiirus võitu annab.) Suuri vigu ei teinud ühtegi. Rada sai meile paras, ainult kaardi keskosa 49 ja 44 võtmata jätt teeb veidi tuska.

Ehk, väga hästi läks!

Kokku
Läks paremini kui plaanitult. Joosta jaksasime V-ga võrdselt ja palju rohkem kui ma ootasin. V hoidis kompassita paremini suunda kui mina kompassiga. Kaardil lugesime erinevaid asju ja täiendasime nii üksteist hästi. Punkte leidma (peen-O) oli minu silm treenitum. Rada valis (jäme-O) V kui elukutseline paremini. Tegime vigu, aga märkasime neid vara. Parandasime üksteist julgelt ja hästi. Tülli ei läinud, jääme sugulasteks edasi.

Tervis pidas ka kenasti. Ville, liigesevalu, lihasekrampe ei tulnud. Varbaküüned jäid alles.

GPS ütles, et läbisime täpselt 50 km.
Linnulennult 37.3 km.
Koefitsient 1.34 on veidi paljuvõitu.
Ka see 37km on pikim distants teiste 97p saanud võiskondade seas (kes läbisid vastavalt 32 34 34 36 km). Nii et raja valik oleks võinud ilmselt parem olla.

Pärast võistlust
Sai Siimu-Tiri juures sauna. Ka katkiemmatud R oli kohal, jõi halba veini ja pani kõik soovijad põrandal naksuma. (Ei, seda ägedat tätoveeringut ei olnud näha.)

Järgmisel päeval ronisin lastega Toome kiriku tornides. Väga teraapiline!

Hilisem analüüs
- Põhiline taktikaline viga oli "sinise" kartmine. Ojadest oleks võind julgelt läbi minna.
- Viimases kolmandikus oleks pidanud rohem jooksma. Jõudu oli, tahtejõudu nappis (minul)!
- Me rikkusime mõnes kohas koosjooksu reeglit ("rinnanumbrid peavad üksteisele nähtavad olema"). Teine kord ei tee. Paha maik jääb.
- Vigu tegid teised ka! Ja seda on rõõm teada :)

Üldised tulemused
Meie võistkonna tulemused

Moositegu

Hetkel küll pigem pizza-tegu... Aga õunad on juba lõigatud!

Ratta-avarii

Sain K käest kätte maratoni kiibi (arvates, et see on 10km oma; K pole ometi nii hull, et maratoni plaaniks; a selgub, et on küll) ja sõitsin kodu poole. Pärnu maanteel Järve Selverist linna poole. Olin _vasakpoolsel_ rattateel, HE ja Expert-i lähedal. Rumal teevalik, olen nõus.

Nägin õuest välja, üle rattatee keeravat sõiduautot. Võtsin kiiruse maha. Tema võttis ka. Järeldasin "nägi mind" ja tahtsin mööda minna. Aga tema ei jäänud seisma, vaid sõitis mulle ninaga ette.

Kuna hoog oli väike, oli kukkumine kerge. Auto jäi terveks (või sai pamperile kriimu). Mul:
- esijooks väga kaheksas
- esipiduri heebel pooleks
- kõhus kaks korralikku haava - kukkusin lenksusarve otsa
- käsi ja jalg marraskil
- vasak õlg ära põrutatud

Juht oli üsna ehmunud, vabandas, tunnistas end süüdi.
Tehniliselt - vist oligi - olin siiski rattateel.

Sisuliselt - olen ise kah. Ma _eeldasin_ autojuhi käitumisest (kiirus maha), et ta näeb mind. Tegelikult ei näinud, ta vaatas teravnurga all teisele poole, et näha Pärnu maanteel sõitvaid autosid. Ehk, ma lugesin tema käitumist täiesti valesti.

Olen alati arvanud, et ise autojuhina saan ma autode (noh, juhtide) liikumisloogikast aru, loen nende ja oskan rattaga olla ettevaatlik. Nagu selgub - ei oska.

Ma nüüd mõtlen veidi, kuidas see mu rattaga linnas sõitmisele mõjub.

* Muidugi olid mul kiiver ja kindad, alati on.
* Ei, klipid ei mõjutanud siin midagi, jalad tulid kukkudes lahti).
* Ei, ei läinud jooksma. Traumapunkt plaasterdas mu kõhu ära ja palus haavadele nädala rahu anda. Hea ettekääne, eks? Läksin hoopis JKA lastematkale.
* Hommikul enne seda arutasime töö juures rattasõidu ohutust. Et kas kõnni- või sõiduteel, või üldse mis. See avarii juhtus siis rattateena märgistatud kõnniteel.

Käekoti sisu

Esimest korda võtan massiga kaasa minna ja postitan siia oma kaasaskantava träni nimekirja.
Käekotti tegelikult pole, kõik mahub taskusse.

Niisiis:
- VISA kaart
- töö uksekaart
- autovõti + koduvõti
- telefon