Loivamine
tldr: oskan nüüd aeglaselt krooli ujuda. sügisel seatud eesmärk on käes.
Sõber saatis oma ujumistrenni harjutused. Loen neid ja tunnen end rumalalt. Ma ei oska enamikku neist.
Mu ujumise skillset on väga piiratud:
Ma ujun konna. Rapsides on tempo 2 km/h. Just testisin, 500 m tuli veerand tunniga. Rahulikult ujudes olen veidi aeglasem, aga see-eest on super mõnus. Nagu puhkaks vees, enamiku aega libisen vaikselt vee all edasi, aeg-ajalt haaran veest käte või jalgadega ja annan hoogu juurde. Ei mingit pingutust ega väsimust. (Muidugi pole mul aimugi, kas mu tehnika on korrektne.)
Ma ujun krooli. Päriselt ehk tehniliselt ei oska, aga ma jõuan üsna kiiresti (21-22 sekundit) basseini ühest otsast teise. Ühe korra. Siis on hing väljas. Okei, tagasi solberdan ka. Aga juba aeglasemalt - tagasiteel on hingamine paigast, keha vingerdab vihmaussina, mõte läheb uimaseks, silmad ei näe, mingist rütmist pole jälgegi. Sama tunne mis kõrgmägedes hapnikupuuduses.
Muud stiilid - ei valda üldse. Selili ujuda ei õnnestu (täna proovisin). Liblikas - pole iial proovinudki.
Samas kopsumahuga otseselt ja objektiivselt probleeme pole. 25 m ujun "pimedalt" ehk kordagi hingamata ära küll.
Sügisel oli seis selline, et ka _väga aeglaselt_ krooli ujudes läks hingamine segi, tekkis lämbumise tunne. Pikalt seda teha ei suutnud.
Selgub, et nüüd suudan.
Päris ujumine see muidugi pole. Viibin vees, liigutan väga aeglaselt käsi, natuke ka jalgu. Loivamine. Laisk. Aga hapnikupuudust ei teki. Ja liigun tasapisi edasi. Ma ei tea, kui kiiresti.
Aga midagi on sügisega võrreldes muutunud. Varem ei osanud ma kroolis ilma "kihutamat" üldse olla ega liikuda, nüüd suudan.
Tore!
Nüüd saab mõelda, kuidas / mida edasi.
Edit:
300m loivasin 8 minutiga. Hmm.
Sõber saatis oma ujumistrenni harjutused. Loen neid ja tunnen end rumalalt. Ma ei oska enamikku neist.
Mu ujumise skillset on väga piiratud:
Ma ujun konna. Rapsides on tempo 2 km/h. Just testisin, 500 m tuli veerand tunniga. Rahulikult ujudes olen veidi aeglasem, aga see-eest on super mõnus. Nagu puhkaks vees, enamiku aega libisen vaikselt vee all edasi, aeg-ajalt haaran veest käte või jalgadega ja annan hoogu juurde. Ei mingit pingutust ega väsimust. (Muidugi pole mul aimugi, kas mu tehnika on korrektne.)
Ma ujun krooli. Päriselt ehk tehniliselt ei oska, aga ma jõuan üsna kiiresti (21-22 sekundit) basseini ühest otsast teise. Ühe korra. Siis on hing väljas. Okei, tagasi solberdan ka. Aga juba aeglasemalt - tagasiteel on hingamine paigast, keha vingerdab vihmaussina, mõte läheb uimaseks, silmad ei näe, mingist rütmist pole jälgegi. Sama tunne mis kõrgmägedes hapnikupuuduses.
Muud stiilid - ei valda üldse. Selili ujuda ei õnnestu (täna proovisin). Liblikas - pole iial proovinudki.
Samas kopsumahuga otseselt ja objektiivselt probleeme pole. 25 m ujun "pimedalt" ehk kordagi hingamata ära küll.
Sügisel oli seis selline, et ka _väga aeglaselt_ krooli ujudes läks hingamine segi, tekkis lämbumise tunne. Pikalt seda teha ei suutnud.
Selgub, et nüüd suudan.
Päris ujumine see muidugi pole. Viibin vees, liigutan väga aeglaselt käsi, natuke ka jalgu. Loivamine. Laisk. Aga hapnikupuudust ei teki. Ja liigun tasapisi edasi. Ma ei tea, kui kiiresti.
Aga midagi on sügisega võrreldes muutunud. Varem ei osanud ma kroolis ilma "kihutamat" üldse olla ega liikuda, nüüd suudan.
Tore!
Nüüd saab mõelda, kuidas / mida edasi.
Edit:
300m loivasin 8 minutiga. Hmm.