Monday, May 10, 2021

Väike-Maarja rattamatk

Rattamatkasime Väike-Maarja ümber.
Kaks päeva, paarteist inimest, hulk lapsi. 

Nähtud asjad:

  • Väike-Maarja
  • Äntu järved ja matkarada - Sinijärv, Vahejärv, Valgejärv. Tegime juurikarohkest rajast vaid lühike osa järvede ümber.
  • Äntu Punamägi - vana linnamägi
  • Kiltsi mõis / loss
  • Kiltsi külalislahke pood
  • Sünnitav hobune Vao külas (kellele K. kohe inimesed appi kutsus)
  • Vao tornlinnus / kindluselamu
  • Porkuni loss, paemuuseum, järv, park
  • Valgejõe algus Porkuni järve väljavoolu juures - mürisev koseke
  • Põltsamaa jõe algus sealsamas. No seda me päriselt ei näinud, sõitsime mööda. Aga Porkuni ja Tamsalu-Väike-Maarja maanteede vahel, Vao ürgorus on veelahe. Põhja pool voolab Valgejõgi Lahemaa ja Soome lahe suunas. Maantee lõunaküljel on allikad, millest algab Võrtsjärve voolav Põltsamaa jõgi. 
  • Võivere tuulik
  • Struve kaare punkt tuuliku kõrval
  • Simuna Katkuallikas ja Pedja jõe algus
  • Mällo vesiveski ja paisjärv Pedja jõel
Teine päev:
  • Käru vesiveski Pedja jõel, kalatiigid
  • Emumägi - mägi ise, vaatetorn, puukujud ja puust rajatised
  • Lasinurme mõis ja park
  • Mõisamaa mõis, eriti selle Eesti suurim (vist) mantelkorsten
  • Rakke linnamägi, suusalift ja suusanõlv, Rakke lauluväljak
    https://et.wikipedia.org/wiki/Rakke_linnus
  • Rakke uus ja vana lubjatehas - Nordkalk ja "Kadaka korsten"
    "Karl Kadak jõudis Eesti 20 rikkaima inimese hulka, olles ilmselt kõigi aegade madalaima haridusega miljonär Eestimaal. Paar talve koolis käinud, kuid seal ei lugema ega kirjutama õppinud karjapoisist, kes alles oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutamise selgeks õppis, sai lubjakuningas."
  • Liigvalla mõis - Rein Kilgile kuuluv suur ja lagunev barokk-mõis. Käisime sees. Kurb pilt.
  • Varangu mõis - peahoone, viinavabriku vare 
    Varangu vesiveski-elektrijaam on kõige koledam vesiveski, mida ma elus näinud olen.
    Varangul on veel allikad, kuhu me päriselt ei jõudnud.
  • Aavere rüütlimõis
    See on kõige veidram mõis, mida ma elus näinud olen. Keset võsa on vapustava fassaadiga lagunev koloss. Sees ja katusel kasvavad suured puud. Mõned mõisakompleksi hooned on heas korras. Kuid peahoone on super sürr!!!
  • Liiduri lubjaahi - jälle täiesti sürr ehitis metsas
Kaugelt nägime veel:

Mõisu ja seotud hooneid on siin MILJON. Möödaminnes nägime ära hulga mõisa-asemeid (Raigu, Ilmandu, Käru, Emumäe), meiereisid, viinavabrikud, valitsejamaju, magasiaitu. Võrdlesin Delfi kaardi mõisa-kihi abil, et Väike-Maarja ümbruses on mõisu kaks-kolm korda tihedamalt kui Tallinna lähedal. Lisaks kõik viinavabrikud ja tuuleveskid ja mõisakoolid ja muu. Siin saab aimu, kui tihe oli see Eesti maa-elu ülal hoidev võrk. 

Kui sellest virvarrist midagi esile tõsta, siis Rakke linnamäe, Aavere ime-mõisa ja Liiduri lubjaahju. Need olid kõige ootamatumad. Äntusse ja Porkunisse lähen ma kindlasti veel. Kuid igast ülal mainitud kohast annaks oma päeviku-sissekande teha, nad kõik on lahedad.

Matka kõige ilusam osa oli minu jaoks õhtune sõit Väike-Maarjast läbi Simuna Imukverre. Madala päikese mahe valgus, põllul jooksev rebane ja raiesmikul hüppav kits, hea tee ja taganttuul. 

Varakevad on üldse suurepärane aeg. Metsade all on rohetav vaip valgete, kollaste ja siniste lilledega. Ilus noh. Loodus paistab läbi. Rakke mäe vormid on suveks kõik kadunud, Aavere mõisa asemel on roheline müür. Aga nüüd on kõik näha, ehkki nagu läbi tärkavate pungade kerge loori.

Öö olime Kõrvelaane turismitalus - soovitan väga!!!

Sõitsime umbes 80 ja 60 km. 

Esimesel päeval saime lund, rahet, vihma ja külma tuult. Kuid õhtuks tuli päike välja! Teine päev oli aga päikseline, kuigi tuuline. 

Raja mõtles välja ja giidiks oli Jaak, söögi ja tehnilise toe korraldas Liina - super tänud mõlemale!!

Eraldi tuleks kiita kaasa sõitnud lapsi / noori. 

Fotod.. kunagi hiljem :)
Seniks vaadake edevamate sõprade Facebooki albumeid.

Monday, May 3, 2021

Lisame Wikipediasse artikli

Kirjutasin Wikipediasse esimese päris uue artikli.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tamme_Suurkivi
Kulus kaks tundi.
Panen kirja, mida ja kuidas teha - ehk läheb teil siis vähem.

Eeldused: sul on konto, oled sisse logitud nii Wikipediasse kui Wikimediasse, oskad markup'iga ringi käia.

  1. Loo uus artikkel, juhend siin.
  2. Klooni mõne sarnase artikli tekst ja saa aru, mida see teeb. Redigeeri ja kustuta nagu vaja.
  3. Uuri makrosid - need on {{ }} vahel olevad asjad.
  4. Koordinaatide lisamiseks artiklile on makro Mall:Artikli_koord_tekstis.
    Selle tulemusel tekib artikli ülaossa viit koordinaatide ja kaardiga.
  5. Looduskaitse-objektide lisamiseks on makro Mall:Keskkonnaregister.
    Tulemusel tekib viit Eesti Looduse Infosüsteemi / Keskkonnaregistrisse. (Seal valitseb kaos, lepi sellega.)
  6. Kasulik on ka viidete makro Mall:Viited.
  7. Kontrolli üle kategooriad, viited, välislingid, süntaks.
  8. Salvesta, kontrolli, avalda, kontrolli.
Foto / video lisamine käib läbi Wikimedia Commonsi. Foto saab ka otse lehele lisada, aga nii ei peaks. Wikimedia lisab mitmekeelse info ja võimaldab fotot leida & kasutada ka teistel.  
  1. Mine https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page ja logi sisse.
  2. Saa fail üles - "Upload", "Select media" jne.
  3. Lisa kirjeldus ja selgitus nii inglise kui eesti keeles.
  4. Lisa kategooriad. See oli minu jaoks kõige keerukam. Wikimedias ei ole Eesti kategooriaid ("Lasnamäe_mänguväljakud"). 
  5. Lisa, mis sorti asju foto sisaldab ("depicts") - "erratic_boulder", "cat", "car", ...
  6. Jõuad "Use this file" lehele. Kopeeri sealt õige lõik markup'i artikli algusesse või kuhu tahad.
Kalad, mille otsa ma komistasin.
  • Fotode laadimine otse lehele ebaõnnestus arusaamatul põhjusel, mitu korda ja eri vigadega. (Sama jama juhtus aasta tagasi.) Oma fotod, otse telefonist, natuke töödeldud - ei teagi, mis kala.
  • Makrod. Wikipedia ütleb "lisa artiklile GPS koordinaadid", aga kusagilt ei selgu, kuidas. Tuleb lugeda neid Mall:makro_nimi lehekülgi. 
  • Meedia kategooriad on tume maa ja vist ei töötagi hästi.
  • Eksisin kümnendmurru eraldajaga, koma vs punkt. 
  • Ma ignosin täiega Wikipedia vs Wikidata vahekorda. Teoorias ei peaks lisama mitte "lehekülgi", vaid "objekte" koos meta-andmetega, ja siis lisama lehe lihtsalt kui viite Wikidata objektile.
    Ehk siis õige protsess on:
    - objekt Wikidatasse
    - fotod-videod Wikimedia Commonsisse
    - leht Wikipediasse, mis need kaks kokku seob
    - ... leht inglise, vene jne Wikipediasse
    Aga kesse viitsib.
Kõige rohkem aega läks aga info leidmisele. Keskkonnaregister on segapuder. Sama objekti kohta mitu kirjet eri infoga jne.


Paarirealise artikli kirjutamine võttis mul aega ligi kaks tundi.
Ja ma sain jooksvalt kahe targa inimese käest abi.
Aitäh!!!

... lisa.

1) Maa-ameti rakenduses (xgis) saab muuta koordinaatide esitust, kui klikkida ekraani allosas olevale koordinaatide paneelile. Seal tuleb xx-lamberti süsteemist ("ristkoordinaadid") üle kolida geograafilistele (kraadid-minutid-sekundid). Nii saab kergesti leida objekti koordinaadid Wikipedia ja Wikimedia jaoks.

Aprill aprill!

2. aprill ehk Suur Reede - kanuuga Kasari jõel ja jalgsi Penijõe matkarajal. 

3. aprill - vaktsineerimistalgud. Sõitsin Tondirappa, ajasin vanurid kahte lehte ja sain oma süsti. Pärast ei maganud mitu päeva, sest jälgisin meedias käivat tralli. Jube kurb on. Mitte poliitikute ega meedikute, vaid riigi üldise haldussuutmatuse ja bürokratiseerumise pärast. 

10. aprill - kanuuga Loobu jõel. Lastest Alo, Ove, sõber. Väga tore oli. 

17. aprill - Katrini sünnipäev. (K., mitte T.) Käisime Kõnnu järve ääres. 13-15 km eri mõõturite järgi. Keila jõgi, Mälivere veskikoht ja paisjärv, põdrad. Nägime ära Nõmme karstiala ehk kurisu - lagendik, mille servas kopra pesakuhil, millest algab väike järv ja oja. Väga nunnu. Arvestatav osa matkast läks otse läbi maastiku. Võsa sai täie eest. Leidsime tammesalu ja pärast veel ühe hiiemõõtu tamme. Kaardil märgitud "Kõnnu tammed" olid selle kõrval pigem könni-tammed. Seltskond oli pea 20 inimest. 

Kasaris oli 13 inimest, Loobus 18, Kõnnus ligi 20. Tundub, et koroonat hakatakse ignoma. Arvestatav osa meie eagrupist on oma süsti kätte saanud. Rahvas kohtub küll õues, kuid maskideta. Õudus teise inimese lähedusest hakkab kaduma. 

18. aprill - Purtses. V koos vennaga lõikasid meie õunapuud ära. Viis mees-päeva! Uhke värk. Ma ausalt ei lootnud, et meie väljakasvanud rauk-puudest asja võiks saada. Nüüd... ehk siiski? Lisaks läks maha hoovis laiuv vaher - see on suurim puu, mille ma ise saega maha olen nüsinud. Üksi poleks hakkama saanud. Väiksemaid puid ja oksi läks muidugi hulgem. Ei, raieluba ei olnud. 

24. ja 25. aprill - kanuuga Ahja jõel. Poisid, T + K, muud sõbrad.

Rattaga sõidan ka, aga vähem kui tahaks. 

Kodune remont on "saba" faasis, tõstame asju ümber ja K värvib põrandaliiste. Kempsu tekkis kraanikauss. 

Wednesday, April 28, 2021

Remont

Eellugu on pikk ja keeruline. Meil on korter väikeses Kadrioru puumajas. Kinnistul on kolm... majasarnast asja. Omandireform / erastamine läks kriminaalseks. Kinnistu vahetas omanikku ilmselgelt võltsitud dokumentide alusel. Väga täpsel hetkel ilmus välja Berliinis enne II Maailmasõda kahe saksa perekonna vahel sõlmitud eelleping. Eestikeelne! Pastakaga kirjutatud! Lihtkirjalik! See saadeti kohtulikku ekspertiisi, kuid dokument "jäi põlevasse majja ja hävis".  Kõik vanad elanikud kaotasid selle ühe võltsitud paber pärast oma kodud. Kurb ja sünge lugu jurist-pättide võidust tavalise kodaniku üle. Prooviti isegi Euroopa Inimõiguste Kohtus vaielda, kuid kohtu veskid ei ole ikkagi lihtinimese jaoks. (Pätt oli vahelpeal justiitsministriks saanud.) Omandireformil on minu jaoks seetõttu kibe maik juures. Millalgi käisime ka meie kohut (meid hageti), kuid see protsess rauges. Siis toimus majade üli-imelik erastamine, kus ametnikud ja kohtud ja seadused omavahel täiesti risti jooksid. Kui kõik lained olid ära loksunud, läks enamusosalus järgmiste kriminaalide kätte. Nood hakkasid maju renoveerima, kuid siis läksid kõik pankrotti - omanikke esindav firma, peatöövõtja, mõni inimene ka eraisikuna. Renoveerimise ninameest aeti väga avalikult interpoliga taga. Ajakirjandus kajastas seda pidevalt ja mõnuga. Kas sinu pilt on olnud Postimehe kaanel kirjaga "kus on PP? interpol tahaks teada!!!". Saadi Marbellast kätte, pandi vangi. Hiljem vahetas ta nime ja elab nüüd uhkelt edasi (ja on täitsa tore mees, lihtsalt erakordselt kirju ajalooga). Mitu korteriomanik-abielupaari läksid lahku. Renoveerimise järel said ühistus võimu järgmised kriminaalid, kes pumpasid ei kusagilt imeosavalt raha välja - vaata ja imesta ja mitte halligi teha ei saa. Osa kortereid läks Hansapanga "probleemse vara osakonna" Ektorneti kätte ja liikus sealt edasi hallidele aladele. 

Kuid lõpuks said kõik võitlused võideldud. Järgi jäi enam-vähem toimiv maja ja ühistu. Keegi naabrile tere ei öelnud, kuigi polnud ka otsest vaenu - oli lihtsalt tüdimus. Õue ehitatud hiiglaslik liivakast ja mängumaa olid tühjad - kuigi lapsi oli palju, vältisid kõik omaenda kodu õue. Kuid vähemalt ei käinud keegi kellegagi kohut ja politsei ei käinud enam krundi peal elanikke püüdmas. 

Meie ei läinud ei lahku ega pankrotti, kuid väljusime jamast korraliku finants-koormuse ja liiga suure korteriga. Hädavajalikud tööd said tehtud, kuid tehnoprojektid läksid täiesti ülejala (ja jäid dokumenteerimata). Ka meie soov oma korteri tööd ökomaterjalidega teha ja olemasolevaid osi ära kasutada ei olnud töökorralduse mõttes abiks. Meil on ainsana korteris originaaluksed alles, kuid... jah. 

Edasi juhtusid veel kaks asja. Üks - me rajasime uued, mürakindlamad põrandad. Kaks - kogu maja puitkonstruktsioonid vajusid. Uued põrandad tähendasid uste tõstmist (sest lisandus 7 cm paksune heli-isolatsiooni kiht) ja hirmkoledaid ukseavasid. Vajumine aga lõi krohvitud seintesse suured praod, kust krohv tükkidena maha pudenes.

Niisiis oli meil korter, mis on tehniliselt okei (normaalne köök ja vannituba), kuid esteetiliselt mitte eriti. Seintes on tohutud praod, siseuste ja akende servad on viimistlemata, igal pool on mingid elektrijuhtmed ("siia paneme lambi", aga siis ikka ei pannud) ja kogu teine korrus on üldse vaid karkass. Pmst ma häbenesin sõpru külla kutsuda. Ja kuna kõigest oli tüdimus, siis ei teinud me ka midagi, et korda saaks. 

Nüüd lõpuks sai üht-teist neist asjadest korda.

Kõiki tehtud töid ei mäleta. 
Loetlen suvaliselt.

Alustuseks lisasime korterile ühe toa:

  • Tekkis uus sein, mis siis tekitaski uue toa. (Selle koha peal oli ka varem sein ja tuba. Lõhkusin selle iseoma pisikeste kätega maha.) Sein - puitkarkass, lubikrohviga. Seina ja lae ühenduskoht on peegelvõlv. 
  • Uus uks koos lengidega. Kasutasime vana ust, lengid on uued. 
  • Uue toaga seotud elektritööd - laelamp, lüliti (uuele seinale), uued pistikud-juhtmed mitmesse kohta.
  • Toast voolab läbi totakas vertikaalne toru. See sai puidust kasti ümber, selle peale lubikrohv.
  • Toa üks savikrohvitud sein sai hulga parandusi. 
Sellega sai selgeks, et meie meistrid oskavad lubikrohviga töötada küll. Looduslik lubikrohv on keeruline ja pirts materjal, sest kuivab mitu päeva ja seda peab selle aja jooksul 2x päevas täiesti märjaks kastma, muidu tulevad kohe uued praod susse. 

Nüüd läks päris tööks kõikide seinte, lagede, uste ja akendega:

  • Kõikide krohvipragude parandamine nii laes kui seintes. Praod tuli lahti raiuda, mõnes kohas tuli kogu sein maha võtta ja uuesti teha. Täite, seinte ja lagede jaoks olid eri krohvifraktsioonid.
    Tulemus - täitsa okei. Uus krohv on teist värvi kui vana, natuke soojem toon. Nii et kohati on parandatud praod seintel näha kui kaljujoonised. 
  • Kahe ahjuava krohvimine. Me lõhkusime kunagi vanad ahjud välja, aga uusi ei teinud. Nende asemel on kipsplaat-karkass-sein. See sai krohvi alla.
  • Lagede värvimine. Lubiliimvärvi krunt + lubivärv. Proovisime ka struktuurse lubivärviga, aga see ei jäänud hea (ja tuli uuesti üle värvida). Mõni lagi sai neli kihti värvi. 
  • Seinte kruntimine enne ja pärast krohvimist. Enne, et krohv peaks. Pärast, et ei tolmaks ega maha ei pudeneks. (Natuke ikka pudeneb.) Tsellulooskrundiga.
  • Uste ja akende ümbruse remont. Seal olid põranda tõstmisest saati suured augud ja need tuli millegagi täita. Tiibukste lenge tuli seina / ukseava suhtes veidi nihutada.
  • Uued aknaliistud. Meil on 11 akent, enamik neist üsna suured. 
  • Uued ukseliistud. Meil on korteris 10 ust. Üks on veel, aga see on seina sees peidus. 
  • Uued põrandaliistud. Üle 100 meetri liistu tuli. Ma lugesin alguses 140 meetrit, aga uksed ja liistutamata köögi-osa võtsid palju maha.
  • Uued aknapaled.
  • Uued puust aknalauad - korralikud ja laiad.
  • Ava kahe esiku vahel sai lengid (ja ukseliistud).
  • Kemps sai uue lae. (Kuid lahendust ei saanud ventilatsioon, mis on kogu maja mõttes katki.)
  • Kempsu seinte krohvimine - teine, tavaline ja veekindel krohv. 
  • Kemps sai kraanikausi. Koht selleks oli kogu aeg olemas, kuid "pimedatega" kinni. 
  • Vannitoa seinte täielik pahteldamne + värvimine. Varem oli puhas krohv. Tulemus on meie jaoks ehmatavalt sile ja plass. "Tavaline."
  • Vannitoa kraanikauss ja selle alune ehitis nihkusid veidi (mis tähendas uusi torusid ja liitmikke). Tekkinud tühimikku nihkus pesumasin, mis varem oli tobedalt keset põrandat. Pesumasin sai ära tasakaalustatud.
  • Vannituppa said uued veekindlad elektripistikud. Lisaks on nad normaalse koha peal.
  • Mõni tuba sai uued elektrikontaktide read, eriti köök. 
  • Uued kardinapuud mitmesse tuppa. 
  • Esiku ja uue toa põrandad lihviti üle. (Uskumatult tolmune töö!) Alguses taheti seda teha ringlihvijaga, kuid see purustas tüki seina. Siis tehti taldlihvijaga. Tulemus - ilus.
  • Lihvitud põrandate esimene õlitus, kaks korda.
  • Kõikide muude põrandate hooldusõlitus. Jube keeruline - me elasime ju ise sees. Kogu mööbel ümbe kolida, jne. Õli kuivab umbes nädal aega. Ja lõhnab. 
  • Põrandaliistude värvimine. Liistud võiks muidugi värvida _enne_ paika panemist. Kuid vastav värv istus Suessi kanalis kinni ja noh. 
  • Uued lambid kööki ja elutuppa. Kati rottis kusagilt ära oma unistuste kroonlühtrid, mis olid just sel hetkel üle jäänud. 
  • Nõrkvoolu juhtmed koguti ühte kilpi. See on vaid butafooria. Kogu see juhtmestik on täiesti arusaamatu ja kasutu. Pmst oleks vaja eraldi projekti nende kaardistamiseks. Ja suurem osa nõrkvoolu on kasutu - no ei ole enam vaja koaksiaali... Aga vähemalt on nad nüüd kõik ühes kapis koos, mitte ei tolgenda juhtmete otsad suvaliselt segamini krohvitükkidega.
Igasugu väiksemaid töid sai veel palju, kõik ei ole enam meeles, mõned:
  • Vannitoa veetööde käigus läks katki korteri peakraan. See sai uus. (Ja selleks vahetuseks tuli kogu maja vesi kinni keerata.)
  • Esimese välisukse ja selle luku parandus - käib nüüd palju paremini kui varem.
  • Osad tolgendavad elektrijuhtmed said liistude alla ära peidetud.
  • Kümme aastat katki olnud köögi laelambi lüliti sai uus...
  • ... ja siis veel uuem, sest kroonlühtritele said dimmeriga lülitid.
  • Praod põrandate ja akende äärtes said kivivilla täis topitud. 
  • Üks riidekapi uks sai uue, terve klaasi.
  • Esiku riidenagi lühendati, et ta uue lengi ja liistuga seinale ära mahuks. 

Kogu aja elasime korteris sees. Muidu oleks me kolinud, aga koroona aeg - ei taha. Nii et käis pidev asjade tarimine ühe ja teise korteri poole vahel. Mis oli kokku ikkagi kergem kui ma arvasin. Ainult et raamatuid on meil jaburalt palju. 

Remondi käigus ei juhtunud ühtegi suuremat avariid. Väiksem jama oli vee peakraan. Pikalt maas olnud maalriteip rikkus kahte põrandat (aga õlitatud põrand parandab igasugu vead ajaga ära).

Remondiks läks vaja uskumatut kogust masinaid. Eriti puutööde ajal. Elutuba oli siis nagu tööriistalaenutus. Iga liigutuse jaoks oma saag või frees. Suurim saag oli vist viis meetrit pikk. Osavus ja kiirus, millega tekkisid akendele lauad ja paled ning ustele lengid, oli uskumatu. 

Lõputu hulk asju EI saanud seekord lahendust.
Aga neid ma siin üles lugema ei hakka. 

Tööd tegid spetsialistid, mitte meie ise. Ainul mõne väiksemad ja lihtsamad asja - põrandate õlitus, kruntimine jne - tegime ise. 

Aitäh tegijatele!

Tuesday, April 27, 2021

Kui juba matkata, siis kuhu minna? (ajutine)

TT kommenteeris, et ise matkaraja kokkupanek on "paras väljakutse".

Samal hetkel brauseri järgmises aknas:

Monday, April 26, 2021

Kus matkata?

Tahaks minna matkama, aga ei tea, kuhu?
Mul on see küsimus kogu aeg. Selgub, et teistel ka.
Mõtleme siis koos.

1) Hooajaline matk.
Kas just nüüd on aeg mingiks matkavormiks, mida muul ajal enam ei saa? Siis tuleb teha just seda. Enamasti see piirab ära ka kohad. Aprill on jõgesid pidi sõitmise kuu. Ja kui endal paati pole, tuleb teenust osta. Seega uurid, kes mida kus korraldab. Neid jõgesid ei ole üldse palju - Põltsamaa, Ahja, Võhandu, Loobu, Keila, paar veel. Helistad ja ongi olemas. Suusamatka ajal leia kodulähedane lage raba. Külmal talvel vali mõni jäätunud laht või siseveekogu ja käi sellel. Suvel käi süstaga väikesaartel.

2) Kus käivad kommerts-tegijad?
Kulgejate klubi, Waypoint, HikingEstonia, SajaRajaRetked ja kohalikud matkaseltsid teevad lahedaid asju. Vaata, kus nad käivad. Kui tahad, mine liitu. Või ole laisk ja kopeeri marsruuti. 

3) Kus käivad teised inimesed?
Õigemini, kustkaudu neid leida?
See on hea, kuid hea vastuseta küsimus. Mul on mitu sõpra, kes matkavad lakkamatult (palju palju rohkem kui mina) ja panevad pilte üles, aga mingit ülevaadet ega radu neilt ei saa.

Paar allikat:

4) Mida soovitab kohalik omavalitsus ja turismiäri?
Üldiselt soovitab teenuseid, mitte matkaradu, aga mõnkord siiski.
https://www.puhkaeestis.ee/ https://visitharku.com/ https://visitpeipsi.com/ http://www.visitpandivere.ee/ ja nii edasi. Tasub sirvida küll.

5) Aga mis mind ennast üldse huvitab?
Kõige parem on rada ise kokku panna. Mõtle paar asja, mida sa tahaks päriselt näha (karstiala? raketibaas? mõis?) ja siis vaata, mis nende vahel veel on. ALATI midagi on.

6) Kui muu ei aita, vaata matkaradade kaarte ja otsingut.

7) Muud ideed:

  • Võta suvaline jõgi või veekogu kallas ja kõnni piki seda, võimalikult vee lähedal. Elamus on garanteeritud. 
  • Tee rattaga ring millegi ümber, näiteks ümber raba või looduskaitseala või linna või järve.
  • Mine sõbrale külla, aga rattaga ja võimalusel asfalti vältides. 
  • Mine ühest rongipeatusest teise. Aegviidu - Lehtse oli täiesti super marsruut. 
  • Looduskaitsealad - eriti maastikukaitsealad - on seal mingil põhjusel. Mis see on? Mine vaata.

8) Youtube ja TikToki jne matka-video-kanalid.
Mulle ei meeldi ükski, aga kui sulle meeldib, siis palun lisa kommentaari!

Ja lõpetuseks viit minu kogutud kaartidele:
https://sites.google.com/site/kurinurm2/matka-asjad/eesti-kaardid

Kanuuga Ahja jõel

Käisime kahel päeval järjest Ahja jõel kanuuga sõitmas.

Saesaare paisjärvel

Esimene päev - kolmekesi, ainult täiskasvanud. Lõik Koorvere - Kiidjärve. Keskmise vooluga, käänuline, huvitav. Palju liivakivi-paljandeid. Meil läks kõik kenasti, kuid üks teine kanuu läks kärestikku läbides ümber. 11 km, 2.5 tundi. 

Teine päev - Kiidjärvelt Taevaskodadeni ja sealt Porgandi veskini. Meid oli viis kanuutäit, pooled lapsed. Esimene osa oli Saesaare paisjärv, mille kaldal käib Kiidjärve - Taevaskoja matkarada. Ilus, sest paljandid. Ja üldse mitte nii raske, kui ma arvasin. Tiksusime 5.5 km paisjärve läbi üsna kärmelt. Saesaarel pidime kanuud ümber tassima - oli tükk tegemist õige jõeharu leidmisega. Siis sõitsime läbi Väikese ja Suure Taevaskoja. Lõpuks nikerdasime puutüvedel. Takistused jõel on huvitavad, panevad pingutama. 13 km, 5.5 tundi.

Suur Taevaskoda

Meie lapsed said hakkama... no ütleme hästi. Üks kaaslane oli puudu ja see muutis väga palju. Aga kokkuvõttes ikka kõik kena. Alo sõidab suisa väga hästi. Tal olid kanuus esimest korda elus jõele saanud T. ja K. ja kõik sujus. 

Ilma ennustus oli jõle - null kraadi!!!!, sajab vihma ja lund. Nii ka läks! No sooja oli ehk +2 .. +4. Kuid jõe peal vehkides on ikka soe. Ja lumesaju vahele paistis päikest ka. 

Loomadest nägime miljonit parti. Autost ka paari kitse. Kopra ehitusi - nagu vist igal Eesti jõel. Kuid eksootilisemad elukad olid peidus.

Süngevõitu

Ahja jõe kaart koos kirjeldusega, matkajuht.ee tehtud:
https://www.google.com/maps/d/viewer?ie=UTF8&hl=en&t=h&msa=0&ll=58.22859600000001%2C27.11975099999999&spn=0.506159%2C1.167297&z=9&source=embed&mid=1qFz3iyoxX_cBvEnGe_8FP9vf5Dg

Ahja kirjeldus: http://www.vesipapp.ee/ahja-jogi-2/

Wednesday, April 21, 2021

Peeter Suure merekindluse jutt

Pidasin mini-loengu Peeter Suure merekindlusest.
Jutu mõte: Eestis on palju huvitavat, mine ja avasta ja otsi üles!

Minu esitlus:
https://docs.google.com/presentation/d/1UmOn_Sj8pn9OxXqNnvCQayTCo7vQPwJNQse6h-tCt4A/edit?usp=sharing

Kaart: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1rGrxQYAZ2MkbiV_P3IOoDzB7ovI

Põhjalik ülevaade (valitud peatükid Heino Gustavsoni raamatust):
https://teejuht.esap.ee/peeter-suure-merekindlus/heino-gustavson-peeter-suure-merekindlusest/



Monday, April 12, 2021

Lastega kanuus

Kaks aastat tagasi käisime poistega Jägala jõe kanuumatkal ja oli hirmus tore.
Kõige rohkem jäi mulle meelde Alo töö kaptenina. 

Eile sõitsime päeva Loobu jõe peal ja see kõik kordus. 
Ainult Alo asemel oli Ove.

Kanuu nina on juba puu peal, kuid ülejäänu tuleb ka üle saada.

Kanuu tööjaotus - kes ei tea - jaguneb kolmeks. Kõige viimane on "tüür" - tema mõla suunab kanuud. Keskmine on "mootor". Ja esimene on kapten, ilma jutumärkideta. Kapten näeb jõge enda ees, näeb takistusi ja peab tegema otsuseid, kust kuidas minna. Laial ja lihtsal jõel pole see mingi töö. Kuid Eesti jõed pole ei laiad ega lihtsad. Seal on kukkunud puud, kivid, saarekesed, käänakud. Kõige rohkem aga ikkagi puud, mis on kas vees põiki üle jõe või jõe kohal. Mõnest saab ümbert, mõnest saab alt ja mõnest saab üle. Ning ainult kõige esimene - kapten - näeb täpselt, mis ees on. Nii et tema otsutab, jooksvalt ja kiirelt, mida teha. Ning ta peab tagumisi, eriti tüüri, kursis hoidma ja juhtima.

Nii et keerukal jõel voolab kaptenilt taha pidev käskude jada:
- natuke vasemale!
- järsult paremale!
- kivi ees, läheme vasakult mööda.
- puu vees üle jõe, sõidame täie hooga peale.
- hoida vasakule, siis kohe pidurdus ja järsult vasakule!

See kõik peab käima kiiresti. Jõe peal uimerdada ei saa. Kanuu peab vee suhtes kogu aeg liikuma, muidu ei ole ta juhtiv. Mõned takistused nõuavad täie hooga ja õige nurga alt peal sõitmist -- eile Loobul oli selliseid üksjagu. Nii et kapten peab hindama, kas see puu on piisavalt sügaval, et tast üle sõita, või kõrgel, et alt läbi saab. Ja kui ei ole, et mis siis teha.

Hoiatusi tuleb anda varakult - jõel on vool, kanuul on inerts, tüüril olev inimene reageerib viitega. Isegi otse sõites on hea, kui kapten ütleb "takistusi pole, läheme otse, sirge lõpus on lauge käänak paremale".

Laste tagant näeb tüüril olev täiskasvanu jõge enam-vähem ise ka. Aga mitte täielikult. Väiksemad, kuid ikkagi ohtlikud takistused - üksikud tüvenotid ja kivid - on eessõitjate kehade varjus. Nii et kapteni töö on tähtis!

Ja Ove tegi seda hästi ja mõnuga! 

Alo sõitis teises kanuus (mis läks enne lõppu veel ümber), Kati kolmandas. 

Suurepärane päev!

Kõik, kel võimalik - kasutage ära kevadine kõrge vee aeg ja käige jõgedel! Kanuuga, süstaga, lastega, sõpradega! Koroona ajal täisteenust ei saa, sest ei tohi, kuid kanuude laenutajaid on palju - Nelson Matkad, mitu "Seiklus-" ja "Hiking-" nimelist ettevõtet.

Saturday, April 3, 2021

Kirikust sõjaväljale

Hommikul käisin kirikus. Ei, kaasa tunda pole vaja, tänan - vähemalt mitte mulle. Lapsepõlvesõbra ema. Kuid põhjus on küll seesamunegi.

Lõuna ajal osalesin edukalt tormijooksus Tondiraba jäähallile. 

Tondiraba oli.. sürr. Medicumi masinavärk toimis kui kellavärk. Ja oli mõeldud masside teenindamiseks. Rahva juhtimine, registeerimine (kuus paralleelset töökohta), vaktsineerimiseelne nõustamine, vaktsineerimine ise, doosijärgne kohustuslik 15 min ootepaus - kõik oli hästi läbi mõeldud, hästi korraldatud, paralleliseeritud, efektiivne. 

Ja siis... sekkus Riik. 

Kui ma kohale jõudsin, oli saba väga pikk - õues kogu Tondiraba jäähalli pikkuses. Mökutasin veidi ja nägin, kuidas saba kasvab iga sekundiga. Pidasin liiga pikaks ja tahtsin Maardusse minna, mõtlesi ümber, tulin tagasi ja avastasin, et saba on poole võrra kahanenud. Mis ikka, läksin seisma. Selgus, et politsei oli käinud rahvast hirmutamas ja enamik olid lihtsalt ära läinud! 

Politsei viibis seal endiselt, mitmekesi. Konflikt võimu ja mõistuse vahel lõppes sellega, et kui ma Tondirabast lahkusin, oli saba kadunud ja uued vaktsiini-fännid aeti koju. Registreeritud patsiente, 65+, paistis väga vähe. Vene keelt peaaegu ei kuulnud. Keset Lasnamäge! Kuulu järgi olid kõik vaktsineerimis-keskused hommikul ja õhtul olnud üsna tühjad, ja ka siis olid patiendid enamasti need 50+, kes vahepeal neti kaudu registreerud said. 

Kui keegi pärast tänast veel usub, et riigil on mingi kaval plaan, või strateegia, või et keegi teeb kusagil otsustele strat kommunikatsiooni, siis - saage kaineks palun. 

Ja kõik sõbrad, kellel on vanemad, äiad-ämmad, vanemad sugulased - palun jagage neile infot ja saatke või viige nad vaktsineerima!

Friday, April 2, 2021

Kasari ja Penijõe

Aprill on käes, lumi ja jää on peaaegu läinud. See tähendab, et saab vee peale!


Käisime Kasari jõel Matsalu lahe lähedal. Seal on looduskaitseala - liikuda tohib ainult jõe peal, kanuust maha minna ei tohi. On suurvee aeg ja täna oli veel mere poolt tuul ka. Luhad ja põllud on vee all. Sõitsime Kloostri linnuvaatlustornist Kasarit pidi ülesjõge, Aru ojasse sisse ja pärast mööda põldu. Väga lahe oli. Avar, igas suunas on mingit sorti vesi. Paned mõla vette - aga vett on paarkümmend sentimeetrit. Maa-ameti fotodel on kõik puhas heinamaa :) 

Heinamaa noh
Pärast jalutasime läbi Penijõe matkaraja. Muidu sihuke tobe tatsamine, aga Matsalu lahe ääres oli äge. Linnuparved ja lõputu kraaksumine. Pilv hanesid lendas üle - ma olen rändel hanesid näinud oi kui palju, aga see oli tõesti pilv. 

Imetore päev.
Minge kõik kanuu või süstaga sõitma, tore on!!!!




Kõik fotod - Ü. 

Mägine märts ja Rootsi suusamatk

Märtsis juhtus täpselt üks asi.
Käisin Rootsis suusamatkal.

Välismaiste matkade korraldamise ajakava on umbes selline:
- kuu aega aktiivset korraldamist
- nädal aega matkamist
- kuu aega elavat eputamist ja kekutamist sellest, kui hea ikka sai

Tavaoludes võtab matka korraldamine pigem kolm kuud. Algab inimestele helistamisega, et grupp ja aeg kokku saada. Siis on hulk sahmimist Skandinaavia kaardiga ja lennuki- / laeva- / rongi- / bussi-graafikute ja piletite ja hindadega. Saada omavahel klappima transport sinna ja tagasi ja kohapeal (sest matk enamasti algab ühes ja lõpeb teises kohas) ja matka enda marsruut ja rahad ja vahepealsed öömajad - see on räme pusle. 
Seekord juhtus see kõik palju kiiremini, sest pikalt ette planeerida ei julgenud. Veebruari lõpuks sai aga selgeks, et Rootsi riik on turismiks lahti ja mina saan nii remondi kui töö mõttes minna. Pmst tegelesin kogu märtsi alguse matkaga. Kõigepealt inimesed - kes, nagu ikka, kõik väga tahavad tulla, aga ühtegi selget vastust ei anna, sest kaalutlused ja põhjused. Siis mägimajad ise, öömajad, piletid.. jne. Seekord oli palju nuputamist matkatoiduga. Ja kõik remondi- ja tööasjad tuli ka korda saada..

Igatahes 12. - 21. märtsil olime Rootsi reisil ja kõigile meeldis.

Linnadest käisime Uppsalas ja Gävles. See oli jälle... omamoodi. 

Muud? Mida muud? Sai vist veel natuke suusatada... ja jalgrattaga sõita. Remont tiksub aeglaselt lõpu poole. Aga see kõik on täiesti suva, sest pea on endiselt lumist maastikku täis.

Kel võimalik suusamatkale minna või tulla - minge ja tulge. 
Emotsioon on väga, väga tugev. 


Matkapäevik ja mõni foto:

Tegin töö juures ettekande suusamatkamisest kui sellisest.
See on siin:

Monday, March 29, 2021

Rattaga kukkumised ja muud jamad

Panen siia kirja selleaastased jamad, mis rattasõidul juhtuvad.
Ja nad juhtuvad kogu aeg.
Kui see sissekanne ei ole mõnda aega uuendusi saanud, siis järelikult sain surma.

28. märts - kukkusin maanteel. Sõitsin teeservas olnud lumeribasse. Õnneks oli tugev vastutuul ja kiirus väike. Kukkusin käte peale. Põlv katki, kindad utiili. Koht: rattasild üle Tallinna ringtee Kiili lähedal.
Ma olen liiga hooletu. Usaldan, et maastikuratas saab asfaldil iga takistusega hakkama. Ja ei vaata piisavalt teed, vaid vahin ringi või unistan niisama. Õnnelik õnnetus seekord. 

31. märts - tegin hommikul kappe tõstes seljale haiget ja õhtune rattaring (65 km, töö - Türisalu - töö) pani nimmepiirkonna tõsiselt valutama. Nii et tänasele tipikate ühis-sõidule ei lähe. Pigem otsin apteegist pipraplaastrit... või sinepi oma - on neil mingi vahe?

Aprilli algus - ostsin helkurvesti. Sõitsin Tondi tänaval, silma jäi avatud motopood ja sealt sai. Sihuke vöö ja vesti vahepealne.

 

14. aprill - sõitsin autol risti ees läbi, liiga ootamatult. Sain signaali. Asja eest. Päris ohtu polnud, kuid autojuht ilmselt ehmatas. 

Saturday, March 20, 2021

Üks teine maailm


Võib-olla ei peaks veel ärplema... aga kuidas sa jätad?

Maskideta inimesed, avatud poed ja kohvikud, elus ühiskond. Jõe ääres istuvad tudengid ja pargis mängivad lapsed. Kuigi sabas ja tänaval hoitakse vahet ning saunas loetakse pesijaid.

Ja inimesed on nii-nii ilusad, sest nad naeravad ja naeratavad ja seda on näha.

Kummaline, jube, võõras, kauge...

Thursday, March 4, 2021

Veebruar 2021 - valge paradiis

Hurmav valge veebruarikuu oli. Ilmselt kõige kaunim mu elus. Käisin palju looduses - perega, sõpradega, üksi. 

Remont sai kodu ühes pooles (kolmandikus?) valmis. Või siis ei - kogu värvimine jäi kevadeks / suveks. Tegime veel põrandate hooldusõlituse, ootasime nädala ja kolisime end ümber. Nüüd käib tegevus köögi poolel. 

7. veebruaril - Ele ja teiste sõpradega ring ümber Lobi neeme. Osaliselt merejääd pidi. Fantastilised vormid, Lobi kivikülvi jäätunud rändrahnud, pitsiline ja "krousis" merejää - sai hea. 

14. veebruari ehk sõbrapäeva veetsime sõpradega Laukesoos. Lumi, päike ja hundi jäljed.

24. veebruaril ehk Vabariigi aastapäeval matkasime suuskadega Aidu karjääris.

Käisime lastega Jägala joal ja Kõrvemaal suusatamas.

Kuu lõpus oli koolivaheaeg. Korraldasin poisid Tartusse, läksin ise järele ja käisime Peipsi ääres. Ja ka peal - sõprade tõukekelkudega. Oli imeline.

Tagasiteel Tallinna käisime Männikjärve rabas (Endla looduskaitseala Piibe maantee poolne serv). Lumi juba sulab ja raba pole ühtlaselt valge, vaid lapiline. Aga kena seegi!

Murdmaasuusatan... mitte päris üle päev, aga peaaegu. Imemõnus on. See uisu-suusa tunne, et tõukad ja lendad, on täiega olemas. Tuleks rulluisutamine ära õppida, see on ju sisuliselt sama asi, ainult et käed ei tee vist tööd. 

Talv on olnud imeline - jää ja lumi ja parasjagu külma. Ma jagan inimestele merel uisutamise ja jääronimise videosid ja proovin sellega mitte üle pingutada. Aga no kui on antud selline talv noh!!

Isegi remont on täitsa valge!

Saviloo rändrahn Lobi kivikülvis

Mummuline ja hundijäljene Pususoo

Jäätunud Jägala juga

Haraka raba ja suusarada

Männikjärve raba, tee vaatetornist Tooma suunas

Täpiline lumi Aidu tranšeede peal

Suund - Venemaa poole!

Jäätunud UFO Lobi Neemelõukas

Thursday, February 25, 2021

Suusamatk Aidu karjääris

Aastal 2014 käisin Aidu Xdreamil ja kirjutasin Etsi blogis kommentaariks, et peaks sinna suusamatka tegema. Aidus olen ma pärast seda sõitnud süsta ja rattaga, ujunud ja kõige kirsiks uues Kaevandusmuuseumis diskol käinud. Täna, iseseisvuspäeval 2021, tegin siis suusamatka ka ära.

Plaan oli tegelikult minna Noarootsi kandis merejää peale. Talv on olnud korralik, meri põhjalikult jääs ja lund palju. Kuid äkiline sula lõi sellel plaanil jalad alt. 20. veebruaril läks sulaks ja vihmale, 22. veebruaril tuli lühike külmalaine, 23. veebruaril sadas kogu Eestis maha võimas jäide, siis jälle vihm. Ka 24. kuupäevaks lubati sula ja vihma. Kõige talvisem ja lumisem tundus ilm olema Ida-Virus. Seega - matkame Aidu tranšeesid pidi.

Sai hea! Ilm oli sula, kuid jääd ja lund ikkagi väga palju. Kalameeste aukudes mõõtsime jää paksuseks 30 cm. Mõnes kohas oli küll vesi peal. Meid hoiatati sõudekanali ja tranšeede ühendus-kohtade eest, et vooluga kohad ja ohtlik. Me siis imetlesime sõudekanalit ainult ühest otsast.

Lumi tranšeedel oli mõnusalt õhuke. Murdmaa-suusaga sai uisku sõita. Ka matkasuusaga oli hea, ainult et undas valjult. 

Ronisime natuke ka metsas ja üle "mäe" ühelt tranšeelt teisele. Lumi oli VÄGA paks. 

15.5 km.
Üle 4 tunni.
Seitsmekesi.





Tuesday, February 16, 2021

Pususoo ja Laukesoo suusamatk

Naabrid läksid sõbrapäeval matkama ja võtsid meid Iidaga kaasa.

May be an image of loodus
Fotod ei ole minu tehtud, vaid Facebookist pätsatud.
Seetõttu kollase jopega tüüp - mina.

Laukesoo on raba Harjumaa, Järvamaa ja Raplamaa piiride risti lähedal. Ardust lõunas, kaks kilomeetrit "uuest" Tartu maanteest vasakul, Saarnakõrve ja Aela vahel. Ma olen seda kaardilt korduvalt vaadanud, aga suvel sinna niisama minna on keeruline - hirmus palju laukaid. Nüüd suuskadega on laukad aga abiks - neid pidi liigud poole kiiremini kui niisama rabas.
Pususoo on Laukesoo lõunapoolne osa. 

Tegime neile ringi peale. 13 km suusatamist, sellest 3 km piki teed autost rabaservani ja tagasi. 

May be an image of loodus ja lumi
Matka alguses otsustasin kraavis jää tugevust mõõta...

Sai imehea.

Raba oli ilus. Lumi ei ole praegu tasane, vaid kuidagi... mummuline. Mikroreljeef. Nagu väiksed ümarad mäed :) Ja sina siis sõidad nende vahel. (Tuleviku tarbeks: aasta 2021 talv oli Eestis mõnusalt lumine, üle Eesti on 20-30 cm lund, mis pehmes rabas tähendab põlvini.)

Laukad olid toredad. Laukesoos on neid hirmus palju ja nad on üksteisega koos nagu labürint. Palju-palju pisikesi saari ja sopikesi. Sõitsime nende peal pikalt-pikalt.

Kõige lahedamad olid aga huntide jäljed! Laukesoo ümber on metsad ja teised rabad - ja hundid. Nood olid rabasaarte vahele pikad jooksuread ajanud. Mitu hunti ühes jorus, üksteise jälgedes, vahepeal lahku ja siis jälle kokku. Ja neid hundiradu oli igal pool, mitte nii, et ühes kohas paar jälge. Muude loomade jälgi oli muidugi kah :)

May be an image of lumi ja loodus
Hundid!

Pususoost algab muide Pirita jõgi. Mitte allikast, vaid kusagilt kraavidest. 

May be an image of lumi, puu ja loodus
Pirita jõe kolmas kilomeeter - kraav mis kraav

Rada ja Laukesoo asukoht