Ratta ja rongiga Türile

Ei oska ega taha päris elust kirjutada ega seda elada. Asendustegutsen siis blogides. 

Viimase aja reisisihtkoht nr 1 on mul Türi. Käisin seal kahel viisil:
- jalgrattaga Türile, rongiga tagasi.
- rongiga Türile, jalgrattaga tagasi.

Türi - Tallinn sõitsin maastikurattaga pisikesi teid ja metsi pidi. Jäin äikese alla ja sain väga väga märjaks. Äikest ma ei karda, metsa vahel sõitvale ratturile välk kindlasti sisse ei löö. Hirmus oli aga ikkagi. Õnneks kuivab rattaga sõites kiiresti ära. Käisin Väätsal jalgrattamuuseumis, Kirna mõisa tulbiväljadel, Habajas söömas. Otsisin metsast üles Tudavere rändrahnu. 

Kirna tulbi-mõis on veider, esteetika kohtab esoteerikaga. Rahvast oli palju ja põhiline klientuur olid keskeas daamid. Võrdlus Luke mõisaga paar nädalat tagasi: Kirnas on kõik kallim, aga kohviku preilid ei siuna sind tagaselja. 

Väätsa muuseumi olen tahtnud minna mitu aastat. Sees oli suur vene grupp ja VP-ga vestelda ma ei saanud. Lobisesin siis vene daamidega. "Issand milline koht, nagu Agatha Christie maailma oleks sattunud" võtab elamuse hästi kokku. 

Tallinn - Türi jaoks laenasin Citybike käest gräveli. Esimest korda elus hakkas see ratas mulle meeldima. 100 km läks kergelt, mitte miski ei hõõrunud ega valutanud. Sõiduasend on päris mntga võrreldes mugav. Ainult droppidel ma ei sõida. Ja 8 km kruusa Kuimetsa - Suurekivi vahel oli ikka päris tüütu. Türil vaatasin üle haabjate lansseerimis-platvormi ja käisin tiigis ujumas. 

Türi-Tallinn ja Tallinn-Türi ja marsruudid olid sama pikad, üle 100 km, kuid täiesti erinevad. Ühine oli vaid Habaja-Kolu lõik. Autosid teedel peaaegu ei olnud. Sõita on suviselt soe ja ilus. 

Tallinnas käisin täna rattaga Kakumäel. Sadam ("haven"), rand, pangapealne. Tallinn on ilus! 

"Rongi ja rattaga Türil" lõpetuseks saatsin sinna täna kolm teismelist. Neil oli vaja jõuda Koigile, see on Türilt 25 km. Ostsin neile rattapiletid ja eskortisin raudteejaama. Koigi peavad nad ise üles leidma. Urbanistidele võiks meeldida, et suvises Tallinnas sõidab jalgrattaga Kadriorust Balti jaama peroonile 11 minutit. 

Aerulaual Aegnale

Mu elu üks esimesi mälestusi on see, kui me käisime isa-emaga Aegna saarel. Olin kaheaastane. Ma ajasin oma sini-valge plastmassist morsitassi ümber ja sain pahandada. 

Pärast seda olen ma Aegnal omateada käinud veel vaid ühe korra, orienteerumas. Ka see oli kuidagi traumeeriv, ajasin kaardil mere ja soo segamini ja no ei olnud kõige parem päev.

Läheks nüüd uuesti? Proovisin end paar päeva tagasi MP pundiga sinna sokutada - visati välja. Kutsusin sõpru kaasa - kõik keeldusid. Mis ikka, tuli minna ise ja üksi.

Ilm oli päris tuuline. Pandju saare juures (Rohuneeme tipu lähedal linna pool) oli hulk lohetajaid, järelikult oli seal nii tuult kui lainet. Aga teisel pool poolsaart oli päris vaikne. Võtsin laua ja tiksusin aina põhja poole. Natuke puhus ja lainetas, kuid tundus ohutu, eriti kuna meri on seal nii madal. Mandri ja Kräsuli vahel on kivine säär ja liivane madalik - Väike salm. Kräsuli ja Aegna vaheline madalik ehk Suur salm on aga eriti madal - vett vaid 20 cm. Lähed "ümber" - paned jala vette, isegi püksid ei saa märjaks. Igatahes sõitsin Aegna randa välja. 

Oli hurmav. Palju linde, haigrute parved, luiged. Luikede kolooniaid ma segama ei läinud. Kräsulil on vana vene amfiibsõiduk, seda käisin küll vaatamas. Lisaks tegin ringi ümber Kumbli saare. 

Sõitsin 6.5 km, keskmine kiirus üle 4 km/h.

See on nii ilus kant, et võiks terve päeva võtta ja ümber Aegna sõita, Vullikrunnini välja. 

Laines sõita on lauaga ootamatult mugav ja merekindel. Aerulauda peetakse tuulevaikse ilma sõidukiks - no ei ole nii, ta läheb ka vastu tuult ja lainet väga kindlalt edasi. Ja kui ümber lähed, saad talle ise peale tagasi, erinevalt süstast. Igahes olen ma oma lauaga super rahul. Sel kevadel olen käinud Nõva Veskijärvel, Kahala järvel, Kaunissaarel ja Jägala jõel, muidugi Pirital. Kuid huvitavaid kohti on ka Tallinna ümbruses palju-palju veel. Oleks vaid aega! Ja sõpru, kes kaasa tuleks. 

Rohuneeme tipu poole

Militaar-transportöör

Viimsi vaade

Kräsulil, silmapiiril Tallinn

Oti lõugas - tagasi maismaal

Järgmisel päeval käisin uuesti lainet katsumas. Rohuneeme teisel küljel, Pandju saare ümber. Seal on madal meri, tuul ja laineke. Oli tore. Aerulaua tasakaal on teistsugune kui süstal - põlvili olles on tasakaalu baas pikem, laud ise on laiem ja tasane. 

Järgmisel päeval tegime Iidaga ringi peale Klooga järvele. Vesi oli õhust soojem. Järvel olid luiged, kalamehed ja politsei. Järv on nii madal, et pool aega oli laua uim otsaga mudas või taimedes kinni. Aru  sellest hästi ei saa, ainult kiirus on aeglane. Kui siis vabasse vette tagasi jõuad, hakkab laud ootamatult lendama ja taipad, et sul oli "pidur" peal... :) 

24. juuli täiendus:

Olen nüüd lauaga käinud Aegnal kolm korda, ühe korra tegime ringi ümber. Kohe lähen veel. See on lähi-Tallinna parim meresõidu koht. 

Sume suvine Tallinn

Käisin ujumas. Päikeseloojangu ajal, pärast kümmet. Pirita jõe ääres on rannake ja ujumissild. Vesi oli soe, sääski polnud, peale minu käis seal veel paar õhtust ujujat. Ööbikud laksutasid ja floora lõhnas nii, et isegi vee alla oli tunda. 

Tagasi sõites tegin pausi Reidi tee puhkealal. Miski punt esines seal - mängis trummi-muusika saatel tulega. Inimesed istusid, põristasid trumme, vahetasid esinejatega kohti. Päike oli ammu loojas, kuid taevas ikka hele. Selline rauge, lõunamaine hetk. 

Rattaga on mul kodust Piritale umbes 20 minutit sõita. Piisavalt kaua, et saaks ninna mere lõhna ja loojanguvalguse. Piisavalt vähe, et ei pea pikalt mõtlema "minna või ei". 

Kindlasti on igaühel meil oma lemmikrajad ja rannad.
Võtame siis suvelt, mida ta meile pakub!

Pildid aga mujalt. Esimesel fotol Nõva Veskijärv, teisel Muuga sadam.

Matsalu - Paatsalu rattamatk

Tegime sõpradega Läänemaal kahepäevase rattamatka. Sõitsime parasjagu, 70 + 65 km, et jõuaks maastikku nautida ja kultuuriväärsusi vaadata. Õöbisime Voose külas Voosemetsa puhketalus. Telkida ei oleks tahtnud: sääski oli miljon.

Esimene päev: ring Virtsu maanteest põhja poole: Matsalu, Keemu, Salevere, Kukerand, Uisu pank.
Teine päev: ring maanteest lõunas: Hanila, Laelatu, Puhtulaid, Virtsu, Pivarootsi, Paatsalu, Vatla.

Matk sai täiesti südasuvine - palavus, päike ja äike. Õnneks jäime ise kuivaks, sest esimesel päeval sadas täpselt lõunasöögi ajal ja teisel päeval tegime ringi ümber äikesepilve. Käisime mõlemal päeval meres ujumas. Juuni algus ja vesi juba soe.

Oivaline seltskond ja ilus maastik - imetore sai!!!

Pikem jutt: https://sites.google.com/site/kurinurm/eesti-matkad-ja-rajad/2024-matsalu-paatsalu-rattamatk