Friday, February 7, 2025

Kassiga sünnipäev, sport ja spordifoto

Oli sünnipäev; sain 55. Eelmisel aastal lubasin, et teen selle puhul matka Virunurme rabas. Aga ilm on nii soe, et rabad on kõik lahti, kuidas sa matkad.

Selle asemel tegime kultuuriürituse. Käisime Läti uut kassivideot vaatamas. Broneerisin Artises väikese saali (72 kohta) ja kutsusin selle rahvast täis. Pärast sõime sealsamas kringlit ja salatit. Oli tore. Ainult saal oleks võinud veel suurem olla :)

(Idee kino-sünnipäevaks tuli ühelt sügiseselt ürituselt, kus sama asja tehti Sõpruses, ja Katilt ja A-lt.)

Salatit jäi järgi, nii et tegime järgmisel õhtul meie pool väikese järelpeo.

Ostsin kassiga pusled, kaks tükki. Iida pani enda oma kokku ühe päevaga. Mina... ei oska. Arvutasin, et kui ma iga päev kaks tundi pusin, saan valmis augustiks. Ja see on veel väike, 1000 tükiga pusle. Iida paneb kokku ka 3000 ja 5000 tükiga pannoosid.

Suusatada ei saa, seega peab tegema muud moodi sporti:

- Jõusaalis. Mul on esimest korda elus eratreener. Ma olen tiba skeptiline, kas treenerist mingit kasu on. Targemaks saan küll, ta näitab mulle igasugu masinaid ja harjutusi. Aga kui teha lihtsalt tavalist käed-jalad-kõht tsükleid, saaks vist sama tulemuse? Kas on vahet, kuidas täpselt ma kükke teen ja kas ma jalgu treenin peene masina peal või lihtsa väljaastega?

- Aerutamistrennis. On aeru-ergomeeter ja siis peab seal end väänama ja aerulaadse pulgaga vehkima. Üsna raske on, just koordinatsiooni pool. Kahjuks ei saa pilti panna, tüdrukud hakkasid pildistamise peale hirmsasti kilkama ja keelasid igasugu jäädvustamise ära.

- Uisutamas. Käige teie ka!!! Viimati sõitsin Lasnamäe raja peal ihuüksi. Oli a) kell 17.30 ehk tööpäev lõpp, kus kõik spordiklubid on triiki täis, b) imetore ilm - kerge külm ja tuulevaikne. Pilet on endiselt 4.50. Tobe on täiesti üksi tühjal staadionil ringe teha.


Käisin Fotografiskas Lembit Peegli fotonäituse tuuril Jarek Jõeperaga. See oli super, täielik elamus. Mul ei ole erilist huvi ei tippspordi ega spordiajaloo vastu. Kuid üks spordifotograaf teise elu ja tööd lahti rääkimas oli ikkagi väga, väga hea. 


Selline rahulik talv. Suusatada ei saa, merel uisutada ei saa, seega jääb aega kõige muu jaoks. 

Monday, January 27, 2025

Merele

Viisin lapse Lennusadamasse.
Mõne minuti pärast andis laev otsad (kas on nii õige öelda?) ja sõitis Läänemerele.

Kirjeldamatu, magus-valus tunne on.


Thursday, January 23, 2025

Kassipilt

... osutus populaarseks, näitan siis teile ka.
Meie Kiki, november 2024.



Sunday, January 19, 2025

Natuke andmeasjandust

Tekkis tarvidus laiendada enda pädevust andmetöötluses, -analüüsis ja visualiseerimises. Võtsin natuke lugeda. Satelliidiandmete lugemine, kuvamine nii graafikutena kui kaardil. Masinõppe algteadmised, klasterdamine. 



Konkreetsemalt:
- andmetöötluseks - numpy, pandas ja netcdf4
- masinõppeks - Tensorflow ja SciKit-learn
- pildi tegemiseks - Matplotlib, Seaborn, Basemap
Toimetasin Google Colab keskkonnas.

Muljeid.

Töövahendid on super mugavaks tehtud. 
Toosama Colab on õppimiseks super keskkond. Pythoni virtuaalkeskkonna tegemine (Conda vms) on muidu paras pusimine, Colabis "new Notebook" ja "!pip install midaignesvaja" ja olemas. Ka uuemad moodulid on väga, väga mugavad. 

Keeruline on aga leida pädevaid juhendeid.
Enamik infot on mingipidi vana. Või siis hirmus "teaduslik". Ma ei karda valemeid, kuid proovige näiteks K-grupeerimise Wiki artiklist aru saada! Ja võrrelge siis selle selgitusega . K-means ise on imelihtne asi, kuid selle mõistmiseks tuleb leida õige allikas. (Etteantud materjalidest ei saanud ma üldse mitte midagi aru). 
Kõige rohkem läheb aega sellega, et leida lugemiseks õige lehekülg ja head näited. 

Pythoni mooduleid on miljon
ja ka siin on põhiline raskus, et kuidas leida õige vahend. Kas seaborn joonistab geograafilisi kaarte? Kui ei, siis mis seda teeb? 

Tehisintellekt teeb imesid.
Colab'i on sisse ehitatud Gemini ja see on... šokeerivalt hea. Ta _saab aru_, mida ma teen. "Te vist analüüsite okeanograafilisi andmed eks? Muutuja vhm0 on selles kontekstis tavaliselt statistiliselt oluline lainekõrgus. Selle lugemiseks sisendist palun tehke nii..." Ja nii edasi. Mille iganes kohta saab küsida abi ja enamasti on tulemus pädev. "pcolormesh kõige lihtsam varjutus on 'flat'." "suurema joonise jaoks lisa sinna see rida." Ja see kõik töötab nagu kuld. Millegipärast isegi eesti keeles. Ulme, nüüd ja praegu!!!!

Tegeliku arusaamiseni oleks veel pikk ma.
Näiteks klasterdamises rikkusin (/me) andmed normaliseerimisega ilmselt ära. Märkasime küll, et veider on... aga noh. Nüüd tagantjärgi teiste andmetega mängides näen ma seda paremini. Ise "käsitsi" normaliseerimine annab korrektse tulemuse. Moraal - vaja on rohkem kogemust, ühekordse läbimänguga midagi selgeks ei saa. 


Saturday, January 18, 2025

Tuesday, January 14, 2025

Vooremaa suusamatk

Skift.ee Liisi korraldas suusamatka Vooremaale. Ma ei ole sealkandis mitte iialgi suusatanud ei rajal ega maastikul. Tuli minna :) 

Ilm oli hurmav. Oli just lõppenud kahepäevane tuisk - kogu loodus oli värsket pehmet lund täis topitud. Ideaalne matkasuusa jaoks!!!! Sai kenasti kogeda, kui kerge on jäljes sõita.

Tegime ringi ümber Raigastvere järve. Leebe kulgemine, 11 km, kolm tundi. 

Pärast käisime imetoredas Juulamõisa kohvikus. Keset Vooremaad on pühapäeval lahti kohvik!!! 



Sunday, January 5, 2025

Aasta esimene vesimatk :)

Kohila paisjärv Keila jõel. Ring kahe paisu vahel (paberivabrikust veskini). 

Paar kraadi külma, kuid järv oli jäätumas. Jääsupp, jääniidid, jää"latakad", jäävaht. Lund sadas.

Julgemad sõitsid lõpus püsti. 






Thursday, January 2, 2025

Tegus aastalõpp

Saaremaa, Abula rand Mustjala lähedal

Novembri lõpp: Matkaliidu hooaja lõpu kokkutulek Jõulumäel. 
See on nagu lasteaia kokkutulek meie jaoks, enamik inimesi on tuttavad ühelt või teiselt matkalt. Sadas maha korralik paks pehme lumi ja kõige suurema satsi sai just Pärnu / Viljandimaa. Nii et väga talvine üritus sai! Õhtune disko Jõulumäe rannavolle-hallis, matk sealsamas, päevatäis toredaid lugusid. Aja märgina olid mitu neist ohutusest. Meie seekord ei esinenud.

Detsembri keskpaik: Harju matkaklubi kokkutulek Lahemaal.
Vähem ambitsioonikas ja kordades odavam, kodusem kokkutulek. Suppi tehti siin ise :) Kati rääkis haabajatest ja mina promosin aerulauaga matkamist. 
Matkasime Ojaäärse loodusrajal ja ümber Palmse mõisa.

Jõulud: 
Jaapani riiete töötuba meil.
Jõululaupäeva õhtu Kati vanemate juures. Vaatasime süstafilmi. 
Jõulupidu Jane juures. Selle tuumaks oli näidend. Tantsisin Lumehelbekest.
Matk Juss järvede rajal. Meie + mõni sõber. Väinjärve ääres on telkijad - MartinS ja Lia - tere :)))
Veel üks süstafilmi vaatamine meil sõpradega.

Aastavahetus:
Sõitsime Saaremaale.
30. detsembri õhtu G & A juures Kuressaares.
Vana-aasta õhtu sealsamas, tulestikku vaatame õues lossi vallidelt.
1. jaanuar R & G juures Karjas. Neil on uus ja huvitav ja hull häärber seal. Kolm kassi! Mängisime "Mõttemeistrit", laud oli tehtud G enda tehtud tema oma isa aia oliivipuust. 
2. jaanuar - Tiiu sünnipäev. Veel magusat ja siis veel ja veel!
3. jaanuar - töö pidu Mustpeade majas. Hansapanga peod tulid meelde. 

30. käime Abula-Kalasma matkarajal ja see on imetore. Meie pea lähedal hõljuvad pikalt kaks merikotkast. Klibune tuuline rand, soe samblane mets, vahused lained ja päikese mustrid - väga meeleolukas! 

Jõulumäe vollehallis

Korraks oli lumi!

Abula rajal




Sunday, December 22, 2024

K2

Nägin sügisel Pakistanis ära nii K2 kui Broad Peak'i tipud.

K2 on maailma kõrguselt teine mägi. Meie käisime Rush Peak peal, mis on kohalikus mõttes vaid küngas, veidi üle 5000. Aga teda reklaamitakse just "K2 vaate" tõttu. Meil oli suurepärane ilm, nii et 150 km kaugusel olev K2 oli näha küll. 


K2 ja Broad Peak kaugel silmapiiril 150 km kaugusel. 
Minu foto, telefoniga tehtud, oktoober 2024. 

Nüüd olen maailma kaheksatuhandelistest mägedest näinud ära seitse:

- Everest, 8848 m
- K2, 8611 m
- Lhotse, 8516 m
- Annapurna, 8091 m
- Dhaulagiri, 8167 m
- Nanga Parbat, 8125 m
- Broad Peak, 8051 m

Tõenäoliselt olen ma ära näinud ka Cho Oyu (8188 m) ja Manaslu (8163 m) (helikopteriga sõites), kuid ilma neid ära tundmata.

Dhaulagiri, oktoober 2004.
Filmile pildistatud.

Huvitavatest kõrgetest mägedest on mul nähtud veel:

- Ama Dablam, 6812 m, iseoomulik kahe tipuga mägi Nepaalis Everesti lähedal Khmubu oru lõunapoolses otsas.
- Macchapucchare / Machapuchare, 6993 m, "Kalasaba", kalasaba-kujulise tipuga mägi Nepaalis Pokhara linna ja Annapurna lähedal.
- Kõik Annapurna massiivi tipud: Annapurna I-IV, Annapurna South, Gangapurna, Hiunchuli, Singu Chuli.
- Nuptse, 7861 m, asub Everesti lähedal ja varjab teda lõuna poolt vaadates.
- Rakaposhi, 7788 m, Põhja-Pakistanis. Selle nõlv algusega Hunza orust 2000 meetri pealt olevat maailma kõrgeim mäenõlv.
- Lenin, 7134 m, Pamiiris Kirgiisia ja Tadžikistani piiril.

Vähemaid seitsmetuhandesi oli sel sügisel Pamiiris peoga, giidid aina näitasid - see tipp, too, too... 

Kõige ilusam nähtud mägi on vist Annapurna South ja Hiunchuli kombinatsioon öises täiskuu valguses. 

Annapurna lõunatipp ja Hiunchuli kuuvalguses

Nuptse sein. Selle taga peidab end Everest.
Esiplaanil Lobuche mäe-jaam, pildistatud umbes 5000 meetri pealt.

Macchapucchare, pildistatud läänest (Annapurna baaslaagri suunast)

Machhapucchare, pildistatud edelast, umbes Chhomrongi külast

Mina aastal 2004, taustal peaks olema Annapurna

Ama Dablam, pildistatud põhja suunast, Khumbu orust

xx
Nanga Parbat, maailma kõige läänepoolsem kaheksatuhandeline 
ja Himaalaja mäestiku lääneots.
Pildistatud Karakorumi maantee äärest.

Ultar, Karakorumis, 7388 m.
Minu ja mäe vahel on Hunza org, jõgi, hulk külasid ja kaks linna - Karimabad ja Aliabad.
Pildi järgi nagu ei ütleks, eks...?
Foto tehtud Barpu liustikult umbes 3300 meetri kõrgusel.

Mul on tohutult mägede fotosid, mida pole keegi näinud ja mille kohta ma isegi ei tea, mis neil täpselt peal on. Vaadake siis teie vähemalt mõnda neist... :)

Kõrgeim ööbimiskoht on mul olnud Razdelnaja, Pamiiris. Tudusime veidi umbes 6100 meetri kõrgusel kolm ööd - ühe aklimatiks, ühe enne ja teise pärast tiputõusu. Igati okei oli magada, ainult et hirmus nälg oli peal, ja mitte ainult minul. 

Tõus Razdelnajale.
Sisse käidud ja tehniliselt kerge rada (isegi köit pole seal vaja),
kuid õhku on kole vähe ja iga samm ajab hingeldama.

Vaade telgist alla "maismaale".

Thursday, December 19, 2024

Minu esimene kord, 2024

Mida ma tegin või kogesin 2024. aastal esimest korda elus?

Matkauisu ja aerulaua hooajad mu veebipäevikust üsna välja jäänud. Parem ehk ongi, keegi ei jaksa lõputuid jää ja vee pilte vaadata. Aerulaua kohta tegin Harju matkaklubi kokkutulekul ettekande. 

Täiesti on puudu töö- ja erialane areng.

Mitte midagi uut ei ole juhtunud ka kodus ega muus isiklikus elus (peale matuste siis). 

Pandju saare juures Rohuneemel

Kuradisaarel Käsmu kandis

Meie haabjad Emajõe maratoni stardis

Minu telk Karakorumis, umbes 3500 meetri kõrgusel.
Parempoolse moreenivalli taga on liustik.
Taamal paistev mägi peaks olema üle 7000 meetri.

Ilvese saba

Mina ja mu ema, peaks olema 1970. aasta suvi, Koerus.


Sunday, December 15, 2024

Lahore ja Islamabad

Käisin Pakistanis. Põhiliselt Karakorumi mägedes matkamas, aga enne matka olime Lahores ja pärast Islamabadis. Ma ei teadnud kummastki linnast midagi, aga tegelt on need nagu siga ja kägu. Äkki teie ka ei tea? Lugege ja saage targaks.

Islamabad on tükk Põhja-Ameerika suburbi keset Aasiat. Laiutav. Roheline. Hõre. Sirged tänavad. Ruuduline planeering ("grid"). Vähe inimesi. Ja kallis. Kohv maksab kolm eurot tass.

Miks nii? Pakistani pealinn oli Karachi, linn Araabia mere ääres, 20 miljonit. Riik otsustas pealinna põhja poole üle viia - parem kliima, rohkem ruumi, eemal Karachi gängidest ja lähemal poliitiliselt kahtlasele vaidlusalusele Põhja-Pakistanile. Võeti tükk maad Rawalpindi lähedal ja planeeriti sinna uus, moodne linn. Linn jagati tsoonideks. Kesklinn omakorda täisnurkseteks rajoonideks - F1, G1, jne. Iga rajooni keskele pandi kaubandus-ala, ümber on villad või elu. Nii tekkis valitsuse, riigiametite ja saatkondade linn. Ordnung!!!

Hommikune Islamabad oli tühi. Poed ja kõrtsid kinni. Ainult piikvasarate ja värvipottidega mehed istusid tänavatel ja ootasid tööd. Ühtegi naist ega last tänavatel ei olnud. Mõni üksik auto veeres kuhugi. Tühjade avenüüd lõpus paistsid mäed. Täpselt sama tunne nagu Palo Altos või Las Vegases.

Päevane Islamabad oli idamaisem. Lapsed mängisid, igal pool käis mingi tegevus. Sõin ühes töölis-sööklas - küsisin vaid suppi, kuid selle sisse pandi mitu käntsakat väga head loomaliha ja juurde anti kaks kohalikku pannkooki (paratha). Toitev, väga maitsev ja maksis ühe euro (300 ruupiat). Euroopa moodi kohv 50 meetrit eemal maksis kolm eurot. Ka päevases Islamabadis on ruumi ja avarust, liiklust on vähe, tuktukid on keelatud. Idamaale viitab lõputu prügi, mida vaid villade eest väikese harjaga ära pühitakse.

Õhtune Islamabad on elu täis, Poed, restoranid, rahvas, neoonist tuled.

 Otse Islamabadi külje alt algab Himaalaja eelmäestik - Margalla mäed. Nende servas on Faisali mošee - Saudi kuninga kingitus Pakistanile. Maailma suuruselt viies mošee, tohutu marmori-hunnik. Sisse ei saanud, käisime tema ees ja juures. Kohaliku kommentaar "nad oleks võinud meile ülikooli kinkida selle asemele". 

Hommikune tühi tänav

Kõnnime suure mošee poole.
Taga Margalla mäed ehk eel-Himaalaja

Õhtu, elav muusika. Imeilus oli.

Lahore on Kesk-Pakistanis, vastu India piiri (Jammu ja Kašmiir). Kümme miljonit inimest. Kõige intensiivsem linn, kus ma elus käinud olen. Ja hirmus arhailine.

Hommikune Lahore oli suur tänavaturg. Müüakse idamaa turukaupa - värskest kalast CD-plaatideni. (Kala on vähemalt osaliselt pärit linna rentslitest.) Koogipoed, turvameestega pangakontorid, üsna leebe liiklus.

Päevane Lahore on hull. Liiklus - mõelge kõige hullem idamaade liikluse peale ja selline ta ongi. Tohutult motikaid ja tuktukke. Eeslirakendid. Lõputu ummik. Kõik voolab kõigest läbi, käsikärudest bussideni, reegleid pole. Kohalike gabariiditaju on ülitäpne, kõikjalt mahutakse läbi. Närvilisust ja tuututamist on palju. Kui mujal idamaal on signaal pigem märguanne "olen siin", siis Lahores on signaal agressiivne, "kao eest raisk" või "mine p---e". Sõidame eri sorti rikšadega ja katame suid kangaga, sest toss.

Käime:
- vanalinnas - "Walled City". Vaid kergliiklusega ala, täis kõike, mošeedest metallitöökodadeni. Ühtlasi üksainumas suur turg. Suunatud kohalikele, sest turiste siin peaaegu ei ole.
- Padišahhi mošees, suurejooneline ja avar. 
- Kindluses (Lahore Fort). Saame motivatsioonikõnelejast giidi. Ootamatu, aga saab palju naerda. 
- Wazir-Khaani mošees ja selle ees platsil (ainus avar koht Walled City-s)
- restoranides. Need on uhked. Oleme kahel korral katusel - vaade on imetabane!

Lahores on vaadata lõputult. Linn on värve ja elu täis, fotogeeniline, tihe. Kuid 30 kraadi sooja, sudu ja rahvamassid siin olemist kergeks. Elada siin ei tahaks. Ja vaesus torkab silma igal sammul. 

Lahore linnalind on pistrik, neid lendas seal pilvedena. Nagu meil varesed. Vaata järgmisel fotol parempoolse torni ümbrust :)

Söök-jook 

Sööme mõlemas linnas tänavatoitu ja käime peentes restoranides. Kõik on maitsev. Alkoholi ei saa, kuid pole ka vaja, tuju on niigi hea. Minu jaoks uus on soolane lassi - pärast palavat päeva on see parem kui magus variant.

Vaade luksusrestorani katuseterrassilt: ühele poole... 

.. ja teisele poole. Kontrastid on teravad.

Lahore vanalinn, mootorrattaid on kõikjal

Noapood Lahore vanalinnas

Tavaline tänavapilt, foto: KP

Mitu motikat leiad pildilt??? Foto: MM

Mõlemas linnas...

tunneme end teretulnud külalisena. See on kogu Pakistani reisi suurim emotsioon: meie üle tuntakse rõõmu. Ja see ei ole kommertslik "oo valge mees tule oma rahaga siiapoole", vaid siiras "kauge külaline, olgu sul meie juures tore". Igaüks lehvitab - turvamehed saatkondade ees, lapsed maantee ääres, klassiekskursioonid mošeedes, tänaval igavlevad onud, habemega tüübid pikkades hõlstides, kõik. Meid pannakse tähele ja seda ainult heas mõttes. Mõne üksiku turisti-lõksu juures on ka raha norivad kerjused, kuid neid on vähe ja noodki ei tüki väga peale.