Eellugu on pikk ja keeruline. Meil on korter väikeses Kadrioru puumajas. Kinnistul on kolm... majasarnast asja. Omandireform / erastamine läks kriminaalseks. Kinnistu vahetas omanikku ilmselgelt võltsitud dokumentide alusel. Väga täpsel hetkel ilmus välja Berliinis enne II Maailmasõda kahe saksa perekonna vahel sõlmitud eelleping. Eestikeelne! Pastakaga kirjutatud! Lihtkirjalik! See saadeti kohtulikku ekspertiisi, kuid dokument "jäi põlevasse majja ja hävis". Kõik vanad elanikud kaotasid selle ühe võltsitud paber pärast oma kodud. Kurb ja sünge lugu jurist-pättide võidust tavalise kodaniku üle. Prooviti isegi Euroopa Inimõiguste Kohtus vaielda, kuid kohtu veskid ei ole ikkagi lihtinimese jaoks. (Pätt oli vahelpeal justiitsministriks saanud.) Omandireformil on minu jaoks seetõttu kibe maik juures. Millalgi käisime ka meie kohut (meid hageti), kuid see protsess rauges. Siis toimus majade üli-imelik erastamine, kus ametnikud ja kohtud ja seadused omavahel täiesti risti jooksid. Kui kõik lained olid ära loksunud, läks enamusosalus järgmiste kriminaalide kätte. Nood hakkasid maju renoveerima, kuid siis läksid kõik pankrotti - omanikke esindav firma, peatöövõtja, mõni inimene ka eraisikuna. Renoveerimise ninameest aeti väga avalikult interpoliga taga. Ajakirjandus kajastas seda pidevalt ja mõnuga. Kas sinu pilt on olnud Postimehe kaanel kirjaga "kus on PP? interpol tahaks teada!!!". Saadi Marbellast kätte, pandi vangi. Hiljem vahetas ta nime ja elab nüüd uhkelt edasi (ja on täitsa tore mees, lihtsalt erakordselt kirju ajalooga). Mitu korteriomanik-abielupaari läksid lahku. Renoveerimise järel said ühistus võimu järgmised kriminaalid, kes pumpasid ei kusagilt imeosavalt raha välja - vaata ja imesta ja mitte halligi teha ei saa. Osa kortereid läks Hansapanga "probleemse vara osakonna" Ektorneti kätte ja liikus sealt edasi hallidele aladele.
Kuid lõpuks said kõik võitlused võideldud. Järgi jäi enam-vähem toimiv maja ja ühistu. Keegi naabrile tere ei öelnud, kuigi polnud ka otsest vaenu - oli lihtsalt tüdimus. Õue ehitatud hiiglaslik liivakast ja mängumaa olid tühjad - kuigi lapsi oli palju, vältisid kõik omaenda kodu õue. Kuid vähemalt ei käinud keegi kellegagi kohut ja politsei ei käinud enam krundi peal elanikke püüdmas.
Meie ei läinud ei lahku ega pankrotti, kuid väljusime jamast korraliku finants-koormuse ja liiga suure korteriga. Hädavajalikud tööd said tehtud, kuid tehnoprojektid läksid täiesti ülejala (ja jäid dokumenteerimata). Ka meie soov oma korteri tööd ökomaterjalidega teha ja olemasolevaid osi ära kasutada ei olnud töökorralduse mõttes abiks. Meil on ainsana korteris originaaluksed alles, kuid... jah.
Edasi juhtusid veel kaks asja. Üks - me rajasime uued, mürakindlamad põrandad. Kaks - kogu maja puitkonstruktsioonid vajusid. Uued põrandad tähendasid uste tõstmist (sest lisandus 7 cm paksune heli-isolatsiooni kiht) ja hirmkoledaid ukseavasid. Vajumine aga lõi krohvitud seintesse suured praod, kust krohv tükkidena maha pudenes.
Niisiis oli meil korter, mis on tehniliselt okei (normaalne köök ja vannituba), kuid esteetiliselt mitte eriti. Seintes on tohutud praod, siseuste ja akende servad on viimistlemata, igal pool on mingid elektrijuhtmed ("siia paneme lambi", aga siis ikka ei pannud) ja kogu teine korrus on üldse vaid karkass. Pmst ma häbenesin sõpru külla kutsuda. Ja kuna kõigest oli tüdimus, siis ei teinud me ka midagi, et korda saaks.
Nüüd lõpuks sai üht-teist neist asjadest korda.
Kõiki tehtud töid ei mäleta.
Loetlen suvaliselt.
Alustuseks lisasime korterile ühe toa:
- Tekkis uus sein, mis siis tekitaski uue toa. (Selle koha peal oli ka varem sein ja tuba. Lõhkusin selle iseoma pisikeste kätega maha.) Sein - puitkarkass, lubikrohviga. Seina ja lae ühenduskoht on peegelvõlv.
- Uus uks koos lengidega. Kasutasime vana ust, lengid on uued.
- Uue toaga seotud elektritööd - laelamp, lüliti (uuele seinale), uued pistikud-juhtmed mitmesse kohta.
- Toast voolab läbi totakas vertikaalne toru. See sai puidust kasti ümber, selle peale lubikrohv.
- Toa üks savikrohvitud sein sai hulga parandusi.
Sellega sai selgeks, et meie meistrid oskavad lubikrohviga töötada küll. Looduslik lubikrohv on keeruline ja pirts materjal, sest kuivab mitu päeva ja seda peab selle aja jooksul 2x päevas täiesti märjaks kastma, muidu tulevad kohe uued praod susse.
Nüüd läks päris tööks kõikide seinte, lagede, uste ja akendega:
- Kõikide krohvipragude parandamine nii laes kui seintes. Praod tuli lahti raiuda, mõnes kohas tuli kogu sein maha võtta ja uuesti teha. Täite, seinte ja lagede jaoks olid eri krohvifraktsioonid.
Tulemus - täitsa okei. Uus krohv on teist värvi kui vana, natuke soojem toon. Nii et kohati on parandatud praod seintel näha kui kaljujoonised. - Kahe ahjuava krohvimine. Me lõhkusime kunagi vanad ahjud välja, aga uusi ei teinud. Nende asemel on kipsplaat-karkass-sein. See sai krohvi alla.
- Lagede värvimine. Lubiliimvärvi krunt + lubivärv. Proovisime ka struktuurse lubivärviga, aga see ei jäänud hea (ja tuli uuesti üle värvida). Mõni lagi sai neli kihti värvi.
- Seinte kruntimine enne ja pärast krohvimist. Enne, et krohv peaks. Pärast, et ei tolmaks ega maha ei pudeneks. (Natuke ikka pudeneb.) Tsellulooskrundiga.
- Uste ja akende ümbruse remont. Seal olid põranda tõstmisest saati suured augud ja need tuli millegagi täita. Tiibukste lenge tuli seina / ukseava suhtes veidi nihutada.
- Uued aknaliistud. Meil on 11 akent, enamik neist üsna suured.
- Uued ukseliistud. Meil on korteris 10 ust. Üks on veel, aga see on seina sees peidus.
- Uued põrandaliistud. Üle 100 meetri liistu tuli. Ma lugesin alguses 140 meetrit, aga uksed ja liistutamata köögi-osa võtsid palju maha.
- Uued aknapaled.
- Uued puust aknalauad - korralikud ja laiad.
- Ava kahe esiku vahel sai lengid (ja ukseliistud).
- Kemps sai uue lae. (Kuid lahendust ei saanud ventilatsioon, mis on kogu maja mõttes katki.)
- Kempsu seinte krohvimine - teine, tavaline ja veekindel krohv.
- Kemps sai kraanikausi. Koht selleks oli kogu aeg olemas, kuid "pimedatega" kinni.
- Vannitoa seinte täielik pahteldamne + värvimine. Varem oli puhas krohv. Tulemus on meie jaoks ehmatavalt sile ja plass. "Tavaline."
- Vannitoa kraanikauss ja selle alune ehitis nihkusid veidi (mis tähendas uusi torusid ja liitmikke). Tekkinud tühimikku nihkus pesumasin, mis varem oli tobedalt keset põrandat. Pesumasin sai ära tasakaalustatud.
- Vannituppa said uued veekindlad elektripistikud. Lisaks on nad normaalse koha peal.
- Mõni tuba sai uued elektrikontaktide read, eriti köök.
- Uued kardinapuud mitmesse tuppa.
- Esiku ja uue toa põrandad lihviti üle. (Uskumatult tolmune töö!) Alguses taheti seda teha ringlihvijaga, kuid see purustas tüki seina. Siis tehti taldlihvijaga. Tulemus - ilus.
- Lihvitud põrandate esimene õlitus, kaks korda.
- Kõikide muude põrandate hooldusõlitus. Jube keeruline - me elasime ju ise sees. Kogu mööbel ümbe kolida, jne. Õli kuivab umbes nädal aega. Ja lõhnab.
- Põrandaliistude värvimine. Liistud võiks muidugi värvida _enne_ paika panemist. Kuid vastav värv istus Suessi kanalis kinni ja noh.
- Uued lambid kööki ja elutuppa. Kati rottis kusagilt ära oma unistuste kroonlühtrid, mis olid just sel hetkel üle jäänud.
- Nõrkvoolu juhtmed koguti ühte kilpi. See on vaid butafooria. Kogu see juhtmestik on täiesti arusaamatu ja kasutu. Pmst oleks vaja eraldi projekti nende kaardistamiseks. Ja suurem osa nõrkvoolu on kasutu - no ei ole enam vaja koaksiaali... Aga vähemalt on nad nüüd kõik ühes kapis koos, mitte ei tolgenda juhtmete otsad suvaliselt segamini krohvitükkidega.
Igasugu väiksemaid töid sai veel palju, kõik ei ole enam meeles, mõned:
- Vannitoa veetööde käigus läks katki korteri peakraan. See sai uus. (Ja selleks vahetuseks tuli kogu maja vesi kinni keerata.)
- Esimese välisukse ja selle luku parandus - käib nüüd palju paremini kui varem.
- Osad tolgendavad elektrijuhtmed said liistude alla ära peidetud.
- Kümme aastat katki olnud köögi laelambi lüliti sai uus...
- ... ja siis veel uuem, sest kroonlühtritele said dimmeriga lülitid.
- Praod põrandate ja akende äärtes said kivivilla täis topitud.
- Üks riidekapi uks sai uue, terve klaasi.
- Esiku riidenagi lühendati, et ta uue lengi ja liistuga seinale ära mahuks.
Kogu aja elasime korteris sees. Muidu oleks me kolinud, aga koroona aeg - ei taha. Nii et käis pidev asjade tarimine ühe ja teise korteri poole vahel. Mis oli kokku ikkagi kergem kui ma arvasin. Ainult et raamatuid on meil jaburalt palju.
Remondi käigus ei juhtunud ühtegi suuremat avariid. Väiksem jama oli vee peakraan. Pikalt maas olnud maalriteip rikkus kahte põrandat (aga õlitatud põrand parandab igasugu vead ajaga ära).
Remondiks läks vaja uskumatut kogust masinaid. Eriti puutööde ajal. Elutuba oli siis nagu tööriistalaenutus. Iga liigutuse jaoks oma saag või frees. Suurim saag oli vist viis meetrit pikk. Osavus ja kiirus, millega tekkisid akendele lauad ja paled ning ustele lengid, oli uskumatu.
Lõputu hulk asju EI saanud seekord lahendust.
Aga neid ma siin üles lugema ei hakka.
Tööd tegid spetsialistid, mitte meie ise. Ainul mõne väiksemad ja lihtsamad asja - põrandate õlitus, kruntimine jne - tegime ise.
Aitäh tegijatele!
