Vooluga kaasa - Bernis ujumas

Aare jõe inim-supp

Šveitsi viimasel päeval polnud meil targemat teha kui Berni jalutama minna. Panime pakid raudteejaama hoiukappi ja valgusime linna peale. 

Bern on umbes pool Tallinnat (*). Saksakeelne. Vana ja uhke. Olen seal varem käinud - tundus igav ja jube kallis. Kesklinn on kõrgel platvormil, selle ümber voolab Aare jõgi. Majad on kuidagi massiivsed ja igavad. Bern on uhke oma tänavagaleriide üle - need on varjualused majade esimeste korruste all. 

Kuid meid see vanalinna suuremat ei huvitand. Lapsed läksid omal käel uitama. Meie Katiga jalutasime alla jõe äärde. Jõgi on sügavas orus, helesinine (sest tuleb Berni Alpide liustikuveest) ja kiire vooluga. Ja selles ulpisid... inimesed. Allavoolu. Mitmekaupa. Enamasti oli neil mingi ujuk kaasas, veekindel kott või kummirõngas. Nad ei ujunud, ei supelnud, vaid lihtsalt hoidsid oma kotist kinni ja voolasid allavett. Paljud olid paarikaupa ja vestlesid sundimatult.

Selgub, et see on siin populaarne linnatranspordi vorm ja ajaviide.

Tahaks ka! Ja miks mitte? Lidusime raudteejaama, võtsime enda kuivad kotid (olid ju kaasas), ja jõe äärde tagasi. Riided ja jalatsid kotti ja vette! 

Jõkke minek oli küll üsna hirmus: vool on tõesti kiire. Kohalikud igaks juhuks küsisid, et kui hästi me ujuda oskame. Noh.... äää... ehk piisavalt?

Vesi oli soe. Läksin sisse ja sai aru, et nalja pole - vool on tõesti tugev. Kuid allavoolu läks kõik leebemaks. Ulpisin Katiga kokkulepitud kohani, tulin välja ja jäin ootama. Varsti voolas ka Kati jõge pidi alla. Tehtud!

Seejärel väike õlu jõekalda kohvikus. Rahvast oli jõe ääres hulgem ja paljud tegid mitmeid uju-ringe. Kõvemad hüppasid sillalt vette. 

Siis kogusime lapsed kokku ja sõitsime Zürichi kaudu koju.

Internet ütleb, et turistid, ärge tehke nii! Vesi olla külm, kiire, ohtlik. Ma noh... olen osaliselt nõus. Kuid külm küll ei olnud. Ja eestlased ujuvad paremini kui keskmine Aasia või Ameerika turist. Kui oskad ujuda ja tahad lõbutseda, siis Berni võtta ujukad ja veekindel kott kaasa. Saad elamuse! 

Kui ujuda ei taha, siis jõe äärde mine ikka: seal on väga tore. 

Vaade sillalt. Näha on veekindlad kotid.
Lebost hoolimata liiguvad kõik väga kiiresti allavett.

On ju kena sinine.

Berni kesklinna kaart.
Jõgi voolab vastupäeva.
Karud on paremas kurvis.
Lilla nool on meie uju-rada.

(*) EKI käänab Tallinn - Tallinna - Tallinna. Olen teadlik, aga ei ole nõus. https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk/kas-valjaspool-tallinna-voi-tallinnat/

Päev Bullerbys

Olin poolteist päeva Astrid Lindgreni maailmas. Maamaja. Kümmekond eri vanuses last. Peotäis täiskasvanuid. Füüsilised mängud ja füüsiline töö. Kindlus - täielik imetegu, väiksema maja mõõtu, kahe värava ja kahe torniga, sealtsamast võetud kasetüvedest ehitatud. Kindlus avati peo ja fanfaaridega. Jooks, müramine, kiikumine, kilkamine, pallimängud, vibu, pinks. Mõõgad ja raudrüüd - kindlust on vaja ju nii rünnata kui kaitsta! (ehkki käibis ka hüpotees, et selle abil röövitakse Selveri kuller-bussi). Marjad ja viljad otse puust, maast ja põõsast. Kala otse merest pannile - latikas, haug, koha. Õhtupikkune saun. Jutud poole hommikuni. Perekond ja kogukond. Puuduv piir täiskasvanu ja lapse vahel. Laps projekteerib kindluse ja juhib selle ehitamist, teravad rauast riistad on käes ka kõige väiksematel. Täiskasvanu mürab, mängib, unustab mõneks ajaks oma tööd ja mured. 

Kui palju selliseid idülle Eestimaal veel on? Usun et palju. Aga sotsiaalmeediasse nad ei jõua. Ka mina ju ei pane ei fotot, ei kohaviidet. 

Fotod on aga hiliskevadisest Purtsest.
Meri on kivid liivaga katnud ja mängib valgusega.

Murakal

Olin pärast tööd nii kutu, et sõitsin autoga linnast välja, parkisin auto Kodasoole ära ja magasin pool tundi esiistmel. Uinak värskendas kenasti ära ja Olerexist pärit kohv äratas päriselt üles. Niisiis - Põhja-Kõrvema murakad - kus te olete?? 

Panin auto metsa alla, võtsin ratta ja tegin paaris kohas luuret. Olid üksikud marjad - suured ja ideaalselt küpsed, kuid vähe. Söömiseks piisas, korjamiseks mitte. Kuid siis jõudsin meie stammkohta ja seal oli metsa alune kenasti kollasetäpiline. Marjad küll väiksemad, osalt alles toored, kuid palju. Korjasin putukaid trotsides poolteist liitrit peaaegu küpseid murakaid ja olin rahul.

Lisaks oli metsateel metsikult kukeseeni! (On need ikka kukeseened? Ma seente alal üsna tobu...)

Niisama foto - lagerabast murakaid eriti ei leia 

Neid seenenupse oli väga, väga palju

Kõik on küpsed!

Puhkuse kokkuvõte

- Kanuumatk lõuna-Tšehhimaal Vltava jõel
- Kaks päeva rattasõitu - üks Prahast, teine Cesky Krumlovist
- Praha ja Ceske Budejovice linnad
- Šveitsi Alpid: Saasi ja Matterdali orud, ehk Saas-Fee ja Zermatt
- Ootamatu päev palavas Bernis

Väga hea sai. Igast asjast peaks ka eraldi ja pikalt kirjutama.

Foto on tehtud Saas-Fee esimesel õhtul. Läksime tegema kerget rada - Hannigi tõstukiga 2300 peale ja "sealt kõnnime ringiga tagasi koju". Läks viis tundi, käisime ligi 2800 peal ära. Kaugel vasemal paistev lumine mägi on Allalinhorn (4000), parempoolne ja lähem on Alphubel (4200). 

Päevad.
- E 29 - Praha lähedal jalgrattaga, palav ja raske
- T 30, K 01, R 03, L 04 - kanuumatk 
- N 02 - Cesky Krumlovi lähedal jalgrattaga
- P 05 - kõmbime Ceske Budejovices ja Prahas
- E 06 .. R 10 - päevamatkad Alpides, kõrgused kuni 3200
- P 11 - ujumispuhkus Bernis

Kokku tuli 10 täis matkapäeva ja 2 linnatuuri päeva.