Monday, March 29, 2021

Rattaga kukkumised ja muud jamad

Panen siia kirja selleaastased jamad, mis rattasõidul juhtuvad.
Ja nad juhtuvad kogu aeg.
Kui see sissekanne ei ole mõnda aega uuendusi saanud, siis järelikult sain surma.
Edit: plaanisin kirjutada ka ohtlikest jalgratasteta seotud hetkedest, mida ma pealt näen, kuid ei jaksa. Neid on lõpmata palju.

28. märts - kukkusin maanteel. Sõitsin teeservas olnud lumeribasse. Õnneks oli tugev vastutuul ja kiirus väike. Kukkusin käte peale. Põlv katki, kindad utiili. Koht: rattasild üle Tallinna ringtee Kiili lähedal.
Ma olen liiga hooletu. Usaldan, et maastikuratas saab asfaldil iga takistusega hakkama. Ja ei vaata piisavalt teed, vaid vahin ringi või unistan niisama. Õnnelik õnnetus seekord. 

31. märts - tegin hommikul kappe tõstes seljale haiget ja õhtune rattaring (65 km, töö - Türisalu - töö) pani nimmepiirkonna tõsiselt valutama. Nii et tänasele tipikate ühis-sõidule ei lähe. Pigem otsin apteegist pipraplaastrit... või sinepi oma - on neil mingi vahe?

Aprilli algus - ostsin Tondi tn motopoest helkurvesti. Sihuke vöö ja vesti vahepealne.

14. aprill - sõitsin Vilmsi / Tina ristil autol risti ees läbi, liiga ootamatult ja lähedalt. Sain signaali. Asja eest. Päris ohtu polnud, kuid autojuht ilmselt ehmatas. 

14. mai - sain sõiduautolt signaali. Reaalset ohtu polnud, passisin / seisin Kaubamaja ristmikul vales kohas.

16. mai - väga ohtlik hetk. Aruküla raudteejaam, arvasin end olema parklas siledal maal. Tõusin jalgadele ja kätele "puhkama", raskus kõik ratta esiosal, ja vahtisin perroonil olevat rahvast. Äkki kukkusin jõnks maad allapoole - sõitsin äärekivist alla. Aeglasest kiirusest hoolimata oli võimalus üle nipli käia ja väga korralikult viga saada. Oma hooletus.

19. juuni - sõitsin ülekäigurajal autole ette. Vilmsi - Laagna rist, vilkuv kollane foor, tulin kodu poolt. Sain signaali. Ise olin loll. Auto kihutas ka. Ma arvasin, ausalt ka, et olen jalakäija ja mul on eesõigus.

22. juuni - auto tegi napika. Pärnu maanteel Tammsaare ristist Järve poole. Must Mercedese kupee vahetas rida ja lendas minust väga lähedalt mööda. Nägi mind kindlasti, nii et lihtsalt uljas sõidustiil ja teadlik manööver. Ehmatasin korralikult. Hiljem parkis sama auto Järve selveris invakohal. 

22. juuni - juht avas ukse rattarajale. 30 min eelmisest napikast ja väga lähedal - Paide pood Pärnu mnt ja Tondi risti juures. Nägin poe ees parkivat autot. Igaks juhuks sõitsin sellest mööda suure kaarega, autode sõidurajal. Ja otse enne mind avas juht ukse ja astus rattarajale. Peatusin ja ütlesin talle, mida ta tegi. Vabandas - noh vähemalt. Aga kuidas sellist riski ära hoida - ma ei tea. Ma ei saa ju igast autost kahemeetrist ringi ümber teha!

Saturday, March 20, 2021

Üks teine maailm


Võib-olla ei peaks veel ärplema... aga kuidas sa jätad?

Maskideta inimesed, avatud poed ja kohvikud, elus ühiskond. Jõe ääres istuvad tudengid ja pargis mängivad lapsed. Kuigi sabas ja tänaval hoitakse vahet ning saunas loetakse pesijaid.

Ja inimesed on nii-nii ilusad, sest nad naeravad ja naeratavad ja seda on näha.

Kummaline, jube, võõras, kauge...

Thursday, March 4, 2021

Veebruar 2021 - valge paradiis

Hurmav valge veebruarikuu oli. Ilmselt kõige kaunim mu elus. Käisin palju looduses - perega, sõpradega, üksi. 

Remont sai kodu ühes pooles (kolmandikus?) valmis. Või siis ei - kogu värvimine jäi kevadeks / suveks. Tegime veel põrandate hooldusõlituse, ootasime nädala ja kolisime end ümber. Nüüd käib tegevus köögi poolel. 

7. veebruaril - Ele ja teiste sõpradega ring ümber Lobi neeme. Osaliselt merejääd pidi. Fantastilised vormid, Lobi kivikülvi jäätunud rändrahnud, pitsiline ja "krousis" merejää - sai hea. 

14. veebruari ehk sõbrapäeva veetsime sõpradega Laukesoos. Lumi, päike ja hundi jäljed.

24. veebruaril ehk Vabariigi aastapäeval matkasime suuskadega Aidu karjääris.

Käisime lastega Jägala joal ja Kõrvemaal suusatamas.

Kuu lõpus oli koolivaheaeg. Korraldasin poisid Tartusse, läksin ise järele ja käisime Peipsi ääres. Ja ka peal - sõprade tõukekelkudega. Oli imeline.

Tagasiteel Tallinna käisime Männikjärve rabas (Endla looduskaitseala Piibe maantee poolne serv). Lumi juba sulab ja raba pole ühtlaselt valge, vaid lapiline. Aga kena seegi!

Murdmaasuusatan... mitte päris üle päev, aga peaaegu. Imemõnus on. See uisu-suusa tunne, et tõukad ja lendad, on täiega olemas. Tuleks rulluisutamine ära õppida, see on ju sisuliselt sama asi, ainult et käed ei tee vist tööd. 

Talv on olnud imeline - jää ja lumi ja parasjagu külma. Ma jagan inimestele merel uisutamise ja jääronimise videosid ja proovin sellega mitte üle pingutada. Aga no kui on antud selline talv noh!!

Isegi remont on täitsa valge!

Saviloo rändrahn Lobi kivikülvis

Mummuline ja hundijäljene Pususoo

Jäätunud Jägala juga

Haraka raba ja suusarada

Männikjärve raba, tee vaatetornist Tooma suunas

Täpiline lumi Aidu tranšeede peal

Suund - Venemaa poole!

Jäätunud UFO Lobi Neemelõukas