PÖFF 2026
![]() |
| Hispaania perekond rahulikult järgmist tulevikku planeerimas |
![]() |
| Hispaania perekond rahulikult järgmist tulevikku planeerimas |
Olen ammu tahtnud minna Suurpea sõjaväelinnakusse. Täna sõitsin rattaga läbi kogu Pärispea poolsaare läänepoolse külje Loksalt Purekkarini. See on uskumatu segu vene lagast, uuest rahast ja ilusast loodusest.
![]() |
| Mähü ots |
![]() |
| Kuunar "Raketa" vrakk Loksal |
![]() |
| Vaade Suurpea muulilt |
![]() |
| Suurpea instituut, vanem osa |
![]() |
| Suurpea instituut, uuem osa |
![]() |
| Pärispea / Pähkneeme piirivalve vaatluspost |
![]() |
| Ilm ja meri |
![]() |
| Siin kannatas veel seisma jääda ja pildistada. Edasi läks nii märjaks, et ei olnud mahti. |
![]() |
| Purekkari neem |
![]() |
| Sõjaväebaas või pioneerilaager? |
![]() |
Edit: Kirjutasin selle jutu septembris, arvates, et hooaeg saab läbi. Eksisin! Oktoobris käisi pidevalt sõitmas, isegi novembris saime vee peale - ilmad on kenad ja vett jõgedes palju.
Sügis käes, loeme tibusid. Kus olen sel aastal aerutanud?
| Kaart Tallinna ümbruses sõidetud lõikudega üle kõikide aastate |
Süst ja kanuu
Aerulauaga sõitsime üsna regulaarselt korra nädalas, enamasti kolmapäeviti.
Olid toredad sõidud kõik ja kõigi üle oli hea meel. Sai rahulikult loksuda ja hästi kergelt võtta - Keava, Soodla. Sai hullata - Vääna laht. Sai vastutuult pingutada. Sai uusi inimesi vee peale viia.
Kõige kroon oli muidugi Tšehhi.
Käimata jäi:
Varustus - üks aerulaud läks Valgejõel pauguga lõhki. Ostsin selle asemel uue odava laua. Tšehhi jaoks hankisime veekindlaid kotte juurde. Ühe lihtsa Egalise plast-aeru vahetasin moosi vastu. Puudu on aerulaua jõe-uim US kinnituse jaoks.
Tulemas on veel Kasari maraton (edit: käisime Katiga kahese süstaga), ja ehk jõuan Pärnusse eksamile "kehaks" (edit: ei jõudnud). Sügis on olnud nii leebe, et ilmselt sõidame ka lauaga veel.
Järgmiseks aastaks - kindel minek on maikuus Vandjalga uuesti kopraid vaatama. Kuid Tallinna ümbruse veekogud on mul nüüd üsna läbi sõidetud.
![]() |
| Tšehhis Vltava jõel |
![]() |
| Ringil ümber Aegna |
![]() |
| Vandjalas |
![]() |
| Vääna jõel - oli palju ronimist |
Käisin kuu aega ujumise trennis. 21CC triatloniklubi sissejuhatav trenn, mõeldud tehnilise algõppe jaoks. Eks nad ootavad, et sealt tulevad neie kluppi uued triatlonistid. Mina ütlesin kohe ausalt, et tulen ainul korraks ujuma ja proovin, kas saan end paremini liikuma. Trennid olid kolm korda nädalas siinsamas 21. kooli ujulas. Kümnest trennist jõudsin kaheksasse - hea tulemus.
![]() |
| Meie aknal |
![]() |
| Kassi pidu |
![]() |
| 2015. detsembris, kass on aasta-ja-kolmveerand |
Midagi pole teha, mitu nädalat kummitas ja painas see lauluviis. Põhjus on lihtne. Laps kolis kodust välja ja ma... ei suuda.
Nüüd on ta ära ja on rahulikum. Meie mõju sellele noorele inimesele on enam-vähem läbi. Mida me suutsime talle anda, on antud.
Kodu on tühjem. Kassi ka pole, kellele pai teha.
KKK:
Kus laps on? - Tartus
Mida õpib? - ei tea, ta ise andis paberid sisse, aga vist mingi IT
Kus elab? - Kati korteris, ideaalne tudengi kodu
Kellega elab? - üksi
Tööl käib? - ei
Tal on seal jalgratas, autolubade tegu jäi pooleli, ja internet. Sellest vist eluks piisab.
Ma arvasin, et see kõik on nii palju kergem.
Ma olen ammu tahtnud kirjutada kokku ühe pika ja kurva lugulaulu Redditi imelikust maailmast. Selle asemel jagan fotot - mille eest seal karmapunkte antakse:
See on endale meenutuseks ja hoiatuseks, et alati ei lähe asjad nii nagu hea oleks.
Käisime mai lõpus aerulauaga Valgejõel. Lõik Kotka ristist suudme ehk Loksani. Pidi tulema kerge sõit. Jõgi on seal madal ja ohutu, vesi on juba varasuviselt soe, allavoolu on kerge sõita. Leidsin mugavad auto parkimise kohad nii alguses kui lõpus.
Tegelikult....
Kaotasin sinna sõites nägemise - üks kontaktlääts oli katki. Sõitsin nii maanteel kui jõe peal ühe silmaga. Nägemise hädad panevad pea ringi käima, tundsin end kogu õhtu nagu purjus.
Jõele sai üle eramaa. Omanikule see ei meeldinud, eriti pärast seda, kui ma talle selja keerasin ja tema nähes tema puu alla kusele hakkasin. Õnneks oli kaasas mesisuu Urmo, kes mitte ainult ei hankinud meile läbipääsu, vaid pani maaomaniku muru niitma, et me mugavamalt jõe äärde saaks. Kudos!
Kukkusin esimese saja meetri peal vette. Jõgi algas kärestikega. Olete kevadises jões ujunud? Kokku käisin õhtu jooksul vööni vees kolm korda.
Kilomeeter algusest - käis pauk ja üks laud läks lõhki. Sõitja vajus jõkke muidugi. Vist oli mingi rauast ora jões püsti (kive ei peaks lauad kartma).
Takistusi, millest üle / alt / ümbert minna, oli palju. Ümber minekuks oli vaja laudu üle nõgesevõsa tassida. Kevadine värske nõges on tigedalt terav... ja jõe ollakse lahtise jalatsi ja lühikese säärega...
Poolteist tundi pärast algust oli selge, et selle tempoga me mereni ei jõua. Läksime grupiga pooleks. Kiiremad kimasid ees mereni, aeglasemad tulid poolel teel jõelt maanteele.
... ka see plaan läks lappesse. "Aeglasemad" sõitsid kokku lepitud, kuid tegelikult siiski kokku leppimata väljumiskohast mööda. Kimajad aga olid jõel üksteisest lahku läinud. Telefonikõned "Oot mismõttes E ei ole teiega? Kus ta siis on? Kus te ise siis olete ometi?" tegid palju närvivalu.
Autode toomine võttis miskipärast tunde aega, vähemalt märgades riietes maantee ääres külmetajate jaoks. Kas "kiiremate grupp, kes meile järele peaks tulema" on Loksal kõrtsis või Maximas õlut ostmas?
Siis selgus, et lauad ei mahu autodesse ära...
Siis kadus mul ära telefon, mis tekitas põhjaliku segaduse.
Ja siis kadusid rahakott / pangakaardid. Selle peale lõin juba käega - kadund siis kadund (ja on siiamaani kadund).
Positiivse poole pealt tuleb välja tuua aga:
- U., kes on tõeline emotional support haldjas
- T., kes tormas kõike muud hüljates meile maantee äärde appi
- teine T., kes võttis mu auto ja sõitis sellega Tallinna ja tõi mu koju
Väga palju asju oleks saanud mitmel viisil paremini minna. Vähem eeldades ja rohkem rääkides.
Kui nüüd keegi jõel olnud pundist julgeb veel minu või samade sõpradega sõitma tulla kunagi, siis... aitäh.
Ja kui keegi oskab lõhkist aerulauda parandada, siis palun lahkesti ühendust võtta.
Kaks kuud hiljem:
Laud läks prügimäele. Kuid inimesed vist jäid alles.
![]() |
| Tõke üle kogu jõe |
Suvelõpu rattamatk lastega, kes nüüd on juba noored täiskasvanud.
Kõige noorem oli Ove - 16.
Piirkonnaks valisin Peipsi ääre, kus samal ajal Peipsi Toidu Tänava söögifestival.
8 inimest - kaks päris täiskasvanut, Iida, viis hilisteismelist noormeest. Kati ei saanud tulla ja üks plaanitud osaleja jäi päev enne matka tõbiseks.
3 päeva ratastel.
240 kilomeetrit. Tamsalu - Kauksi - Jõhvi.
Sõitsime kõigepealt risti läbi Pandivere, siis Peipsi randa pidi, siis läbi Alutaguse Jõhvi.
Tallinn - Tamsalu ja Jõhvi - Tallinn sõitsime rongiga.
![]() |
| Nõukogude militaarpärandit uudistamas - Rohu raketibaas. |
Osaline päikesevarjutus ja taevas oli selge.
Hommikud algavad küsimusega - kas meie Kiki on veel elus? Seni on, aga mitte kauaks. Loom hääbub vaikselt ja kiiresti. Kerges ülekaalus tubasest kassist on järel vaid vare. Meil midagi vist teha enam ei ole. Kaksteist ja pool aastat hoolitsust ja armastust.
Kaks esimest fotot on eelmisest aastast. Viimane sellest kevadest.
![]() |
| Vaade sillalt. Näha on veekindlad kotid. Lebost hoolimata liiguvad kõik väga kiiresti allavett. |
![]() |
| On ju kena sinine. |
![]() |
| Berni kesklinna kaart. Jõgi voolab vastupäeva. Karud on paremas kurvis. Lilla nool on meie uju-rada. |
Olin poolteist päeva Astrid Lindgreni maailmas. Maamaja. Kümmekond eri vanuses last. Peotäis täiskasvanuid. Füüsilised mängud ja füüsiline töö. Kindlus - täielik imetegu, väiksema maja mõõtu, kahe värava ja kahe torniga, sealtsamast võetud kasetüvedest ehitatud. Kindlus avati peo ja fanfaaridega. Jooks, müramine, kiikumine, kilkamine, pallimängud, vibu, pinks. Mõõgad ja raudrüüd - kindlust on vaja ju nii rünnata kui kaitsta! (ehkki käibis ka hüpotees, et selle abil röövitakse Selveri kuller-bussi). Marjad ja viljad otse puust, maast ja põõsast. Kala otse merest pannile - latikas, haug, koha. Õhtupikkune saun. Jutud poole hommikuni. Perekond ja kogukond. Puuduv piir täiskasvanu ja lapse vahel. Laps projekteerib kindluse ja juhib selle ehitamist, teravad rauast riistad on käes ka kõige väiksematel. Täiskasvanu mürab, mängib, unustab mõneks ajaks oma tööd ja mured.
Olin pärast tööd nii kutu, et sõitsin autoga linnast välja, parkisin auto Kodasoole ära ja magasin pool tundi esiistmel. Uinak värskendas kenasti ära ja Olerexist pärit kohv äratas päriselt üles. Niisiis - Põhja-Kõrvema murakad - kus te olete??
Panin auto metsa alla, võtsin ratta ja tegin paaris kohas luuret. Olid üksikud marjad - suured ja ideaalselt küpsed, kuid vähe. Söömiseks piisas, korjamiseks mitte. Kuid siis jõudsin meie stammkohta ja seal oli metsa alune kenasti kollasetäpiline. Marjad küll väiksemad, osalt alles toored, kuid palju. Korjasin putukaid trotsides poolteist liitrit peaaegu küpseid murakaid ja olin rahul.
Lisaks oli metsateel metsikult kukeseeni! (On need ikka kukeseened? Ma seente alal üsna tobu...)
![]() |
| Niisama foto - lagerabast murakaid eriti ei leia |
![]() |
| Neid seenenupse oli väga, väga palju |
![]() |
| Kõik on küpsed! |
- Kanuumatk lõuna-Tšehhimaal Vltava jõel
- Kaks päeva rattasõitu - üks Prahast, teine Cesky Krumlovist
- Praha ja Ceske Budejovice linnad
- Šveitsi Alpid: Saasi ja Matterdali orud, ehk Saas-Fee ja Zermatt
- Ootamatu päev palavas Bernis
Kolm päeva jalgrattal:
![]() |
| Paar hektarit moone |
![]() |
| Kas saab uuesti märjaks? - Jah. |
![]() |
| Kalitsa ja Tudre vahel |
![]() |
| Kohv ja lägaburger Annas |
![]() |
| Minu rattake Kernu lopsakas roheluses |