Friday, April 12, 2024

Lumetiiger ja helikopter

Meie kopter. Kui hakkasin turvavööd kinnitama, rehmas piloot käega.
"Kui sel kõrgusel mingi jama on, sureme niikuinii."

Oli 19. märts 2012. Lendasin helikopteriga Himaalajas mägedest alla, Everesti baaslaagri juurest Kathmandusse. Ilm oli klaar ja mul oli Khumbu oru topograafia selge. Tundsin ära Everesti, Nuptse, Lhotse, Pumo Ri, Ama Dablami... Lendasime piki Himaalaja peaahelikku, kus veel teised kaheksatuhandesed reas.

Ööl enne lendu olime jooksnud orgu pidi üles. Mäletan, et mul oli vere maitse kurgus - iial hiljem ega varem pole ma seda niimoodi tundnud. Korraks jäin seisma ja pöörasin end ringi, lõuna poole. Olin ligi viie kilomeetri kõrgusel. Lõunataevas paistis kirkalt Skorpioni tähtkuju, ja ma mõtlesin, et see on mul esimene ja vist viimane kord teda näha.

Miks ma seda meenutan? Loen "Lumetiigrit". Šerpa mälestused. Tenzing Norgay, esimesena Everestile jõudnu ja paljude Himaala ekspeditsioonide sirdar (šerpade juht ja giid). Raamat on vaade kõrgmägede "vallutamisse" šerpade vaatest. Mehisus ja ambitsioonid, logistika ja nägelused, eri eurooplaste erinev suhtumine põlisrahvasse, laviinid ja lumetormid, õnnetused ja surmad. Olen lugenud Bukrejevi "Tõusu", Krakaueri "Hõredasse õhku", Herzogi "Annapurnat" ja mõnda veel. "Lumetiiger" tundub kõige ausam. Ehkki see ei ole tegelikult Tenzingi enda kirjutatud - ta oli kirjaoskamatu -, vaid kaasautori oma. 

Huvitav on ka poliitika, eriti Everestil käimise _järel_. Kas esimesena kuulutab maailmale India valitsus, Nepaali valitsus, Inglismaa kuninganna? Kumba ronija jalg oli tipul esimene? Kes keda rohkem aitas? Tagantjärgi täiesti ükskõik, aga asja sees olles tähtis ja stressirohke.

Raamatut läbib punase niidina igatsus, vajadus, kutse kõrgete mägede järele. 
Ja oh häda, see nakkab.
Või tuleb meelde.

Ilu on maailmas kõikjal, ka Kadriorus ja Alutagusel. Kuid seda tunnet, mis oli Himaalajas, ei ole olnud kusagil mujal. Mäletan, et istusin kivi otsas Annapurna nõlva peal - teised olid juba ees alla läinud - ja vaatasin mägesid ja lihtsalt nutsin. Ilust, kõrgusest, loodusest.. ma ei tea millest. 

Everest taga vasakul. Foto tehtud üsna kaugelt, Namche Basari kandist.

Ama Dablam, "Ema kaelakee"

Khumbu org. Kooniline mägi taga vasakul on Pumo Ri.

Ees all Lobuche majad.
Teisel pool orgu Nuptse, 7861 meetrit.
Nuptse taga peidavad end Lhotse ja Everest ise.

Kas lähen veel sinnakanti?
Ei tea.

Tuesday, April 9, 2024

Vanainimese uued sõbrad

Akusaag:
https://loodusinvest.ee/product/stiga-akukettsaag-cs-100e-kit/

Puukäärid:
https://www.fiskars.ee/tooted/aiandus/puukaarid/powergear-x-loikur-upx82-1023625

Ma kulutan igal kevadel mõned päevad võsaga võitlemise peale. Lisaks õunapuud ja sõstrad, mida tuleb kasida. Uued vidinad teevad töö kiiremaks ja kergemaks. 

Nii saage kui lõikureid on eri mõõtudes. See Stiga on ideaalne. 25 cm plaadiga. Suuremat puud sellega ei lõika, aga selleks on mul olemas päris bensiini-mootorsaag. Enamik tööd on aga õunapuuoksad, noored pajud, vanad kirsid ja sirelid. Aku peab ootamatult hästi. Soovitan.

Varrega oksalõikur on samugi geniaalne. Jääb ära puu otsas ronimine või redeliga pusimine. Väga kõrgelt sellega ei võta, aga õunapuud ei tohigi liiga kõrged olla, eks???? Ja ka maadligi sõstraoksi on sellega mugav ja kiire lõigata, ei pea kummarduma. 

Millised tööriistad teie elu kergemaks on teinud?






Wednesday, April 3, 2024

Külm kevadsuplus


Vesi: 5C
Õhk: 2C
Tuul: 15-25 m/s (mereilmateenistuse andmed)

Sain keset tööpäeva kõne. Tundmatu number, noore naise hääl. "Tere kas Kaur, me korraldame täna õhtul V-le sünnipäeva, üllatus, viime ta merre ujuma, kas tuled ka?" "eee ää mm muidugi!"

V ootamine võttis oma aja, aga lõpuks ta tuli. Härra nabiti tänavalt kinni, tõsteti tema enda autosse ja sõideti Lennusadamasse. Seal jõudis talle olukorra tõsidus kohale :) Merel oli torm, tuul tahtis sokid jalast ära viia, laine peksis üle muuli. Selle ilmaga - vette?!?!?

Õnneks on seal riietusruum. Ujukad jalga ja merre, külmalt, et oleks nagu päris :) Brr!!! Ma ei tea, kas hullem oli vesi või mässav, vihma pritsiv tuul. Olime "rannas" tormi tipphetkel. 

Korraks vette ja leigesse sauna sooja. Saun oli rahvast täis. Hulle oli veel ja palju :) 

Käisime kõik kolm korda vees. Siis riidesse, autosse ja sünnipäevalauda. 

Meie sulistamist ei pildistanud ega filminud keegi, sest tormi käes oli nii räme külm. Tegin siis pärast ühe merepildi sealsamast. Ujumis-sild on küll muuli taga ja seal on lainet vähem. Kui fotoka ära panin, tuli laine, lõi üle muuli ja sain üle keha uuesti märjaks. 

Tuule graafik on Pirita oma, ju on Lennusadamas umbes samad olud.

Thursday, March 28, 2024

Kiruna rauakaevandus

Maailma üks suurimaid rauamaagi kaevandusi on naabermaal Rootsis, Kirunas. Käisime seal ekskursioonil. Tuur oli väga põnev, väljapanek super hästi tehtud, giid ülihea. Kõigile väga meeldis. Ka 13a Ove kuulas, kõrvad kikkis, kogu kahe tunni jooksul. 


Lambikaid fakte.

- Kaevanduse tõttu on loodud Narviku linn - see oli sadam Euroopasse. Alguses rootsi nimega Viktoriahavn, "printsess Viktoria nimeline sadam".

- Kaevanduse tõttu on loodud Kiruna linn. Linna nimi tuleb Kiirunamäe nimest, soome "kiiruna" / põhjasaami "giron" on "lumepüü".

- Kaevanduse tõttu on loodud Malmbanani raudtee risti läbi Skandinaavia, Luleåst Narvikusse. Raudtee tõttu saab ligi ka Kebnekaise mägedele.  Suur osa Põhja-Rootsi turismi-infrat on loodud tänu sellele raudteele. Kungsledeni matkaraja põhjapoolne ots on Abiskos Malmbanan'i peal. Esimesed matkamajad olid Kebnekaise all ja Abiskos ja Abisko järve ääres, viimased kaks on otse raudteega seotud ehitised.

- Kaevanduse tõttu kolib Kiruna linn teise kohta, juba teist korda. Praegu laiendatakse peatänavat, et saaks kiriku - ühes tükis!!!!! - linna teise otsa viia. Ulme.

- Kaevandus on umber 1.5 km sügav ja kasvab edasi allapoole. 

- Kaevandus on 100% Rootsi riigi oma. Opereerib LKAB, "Luossavaara-Kiirunavaara Aktiebolag". 

- Rauda on ümbruses veel palju, lisaks fosforit (apatiit) ja muid elemente. Mäed on tekkinud raua "kehade" ümber - rauasoon ulatub muust pinnast kõrgemale ja selle ümber on omakorda moreenist kuppel. 

- LKAB arendab ulmetehnoloogiaid ilma söeta rikastamiseks. Edu neile.

- Kaevandusmuuseumi mõte on muidugi rohepesu ja PR. Kaevandus annab tööd ja leiba. Aga kogu ala on ju saamidelt ära võetud, ümbrus on aheraine mägesid täis nagu Ida-Virumaa, lisaks looduskaitse aspektid. LKAB on teinud maa alla kinosaali, kaevanduse 3d mudelid nii maa-aluse kui maapealse osa kohta, tohutu töö. Sellega võrreldes on tuuri pilet (450 sek) täpes. 

- II Maailmasõja ajal andis Rootsi kuni 40% natsi-Saksa vajalikust rauast. Saksamaa okupeeris Taani ja Rootsi põhiliselt selleks, et tagada ligipääs Rootsi rauale. Lugege siit lisaks. 

Kel Põhja-Rootsi asja - minge ka!!!




Maagikeha on "lapik" liistakas, mis algab mägede harjadelt ja läheb siis maa "sisse". Seetõttu kaevandati kõigepealt mägede sisse tohutu "kraav", Luossavaara oleks nagu "pooleks" kaevatud. Nüüd maa alla kaevamisel võetakse maaki välja, aga ülejäänud pind "kukub" selle kohale tagasi. Tulemus on samuti tohutu kraav. Linn siis kolib eest, et ise mitte maa alla vajuda.

Ees Kiirunavaara vajumisala, taga Luossavaara

Luossavaara, vasakul suusanõlv


Friday, March 22, 2024

Valge vikerkaar

Selline harv nähtus nagu valge vikerkaar ehk "pilvekaar".
Inglise keeles "fog bow".
Saatis meid üsna pikalt.
https://en.wikipedia.org/wiki/Fog_bow
https://et.wikipedia.org/wiki/Pilvekaar

Sunday, March 17, 2024

Ootamatu tunnustus

Õhtune vestlusring "Sinu elu kõige toredam matk".
Kaheksa inimest. 
Ootamatult mahtus kaheksa hulka kaks minu korraldatud matka:

No aitäh!!!

Mu enda valik oli Fagarase aheliku mägimatk, mis oli ka osaliselt minu korraldatud. 

Sellesuvine poiste rattakas tuleb Pärnumaale, Audru - Tõstamaa kanti. 

Wednesday, February 28, 2024

Kukkusin jääauku,

ronisin välja, kukkusin uuesti, ja siis veel uuesti.

Ehk siis "Haabersti Linnaosa Valitsus koostöös Pirita Vabatahtliku Merepäästega" (läbiv suurtäht) korraldas jäält päästmise õppuse. Harku järve ranna taliujumise-augus. Käisin vees kaks korda kuivülikonnaga, kolmas kord ilma. Tahtsin proovida, kuidas päris külmašokk kehale mõjub.

Muljed:
- Ka naasklitega on välja saamine raskem kui ma arvasin. Jalgade veega tasa saamine vajab tööd.
- Kergem on ronida kohast, kus jää serv ei ole päris sirge, vaid on nurk või sopp - nii saab põlve kõrvalt jää peale panna.
- Vette sattumise külmašokk läheb paari sekundi ootamisega üle.
- Kõht segab :(

Hea harjutus. Loodan, et päris looduses ei lähe vaja.

Pärast sai saunas üles soojeneda, ja tegin suuskadega jää peal 2 km ringi.

Materjalid.
Enesepääste: https://veeohutus.ee/talv/enesepaastmine-jaaaugust/

Roomab vist linnaosa vanem isiklikult


Monday, February 26, 2024

Näha kriivasid ja surra (*)

Kriivad on müstilised pinnavormid Alutaguse soodes. Olen ammu tahtnud neid näha, kuid kuidas? Nüüd korraldas Jarek Jõepera seal suusamatka. Muidugi tuli minna!!!


Ulmeäge tuli.
 
Esimesel päeval sõitsime Muraka rabas. Alustasime Varessaare matkamaja poolt - lahe koht!!! Edasi liikusime mööda keeluala piiri lõunasse, rabasaarte ja suure lageda ala poole. (Keeluala on seal alates veebruari algusest, ilmselt tulevad siis lumeinimese pojad koopast välja või miskit. Ja ma teen kas sinna või naaber-rappa 26.01.2025 suusamatka, algusega Virunurme külast, tule ka!) Raba oli jääs ja jää peal vesi. Lund oli vähevõitu, a no mis sest, mulle meeldib jää peal ka sõita :) Tagasiteel läbi metsa oli lund külluses, 40 cm. Vihma, sulalume ja vesise jää läbi said kõik mingitpidi märjaks. Matkakallakuga seltskond tundus olukorda väga nautivat.

Õhtu ja öö olime Iisaku Tamme Teemajas. Kiluvõikud, saun ja vabariigi aastapäev.

Teine päev - Valgesoo kriivad. Metsatee oli vesises kiilasjääs. Metsas aga jälle 40 cm lund. Päike paistis - täielik kontrast eilsega. Kriivad on rabast 5-15 meetrit kõrgemad pikad "soolikad" ja neilt oli lumi ära sulanid. Sai suuskadega samblal liikuda, sai kõndida. Raba kriivade vahel oli väga vesine.

Õhtul käisime veel Iisaku vaatetornis, Iisaku vene-itaalia pitsaurkas seljankat söömas ja Peipsi peal uisutamas.

Jarek on suurepärane matkajuht. Tempo on paras - reibas, aga paljude pausidega. Pauside ajal on harivad mikroloengud. Õppisime ära hulga uusi "Luua kooli sõnu"; jõudsin ise lisamaterjali juurde lugedes just lauseni "Pikemate vahemaade korral toimub auksiinide transport passiivselt floeemis mööda kontsentratsioonigradienti". Nägime sea pesa - pillirooga vooderdatud, tundus super mõnus. Saime teada metsaaluste suitsukoni-kuhjade ja stritsli-pätside autorid. Kogu aeg oli huvitav.

Imeline veebruari lõpu nädalavahetus!!!

Olen nüüd sellel talvel teinud tuhat enda jaoks uut asja. Uisutanud merel, jõel ja rabas, käinud aerulauaga jäätuval jõel, käinud uisutrennis. Lõpuks nägin ära ka Eesti vist kõige peidetuma pinnavormi. Nüüd võib küll rahuga suusad varna ja kõrvad suveks pea alla panna :)








* The phrase "to see Paris and die" was the Soviet Union's version of Johann Wolfgang von Goethe's famous idiom "Vedi Napoli e poi muori," meaning that seeing Paris was "the ultimate fulfillment of life's aspirations, with nothing else left to experience".

Monday, January 22, 2024

Mulgi uisumaraton

Käisin Viljandis Mulgi uisumaratonil, sõitsin 10 kilomeetrit mõnuga läbi ja tahan veel!!!!


Uiskudel oskan ma täpselt ühte asja - edasi liikuda. Lühike maraton võiks mulle siis ju meeldida? Sebisin Iida kaasa, ja sõitsingi läbi, ja meile mõlemale meeldis.

Rada (foto varastasin ürituse lehelt): 

Ilm: Auto ütles hommikul Tallinnas -12C, Jüris -22C, lõime juba põnnama. Aga Viljandis oli -7C ehk ideaalne. 
Rada: 5 km ring vingerdas järvel edasi-tagasi. Kilomeeter pärituult, kilomeeter vastu.
Jää: üldiselt väga hea, mõned praod ja ühes kohas pehmem koht. Seal oli korraldaja abis liiklust suunamas.
Teised sõitjad: kakerdati igatepidi, see on tõesti rahvamaraton :) Hästi palju lapsi oli. 
Sõit ise: Alustasime kõige sabast. Kui "kell" helises, tegin mina alles Iidas pilti :) Tänuks sain kogu raja kelleski mööda sõita. Nägin mõnda kukkujat, aga midagi ohtlikku vist ei juhtunud. Küsisin finišis meediku käest - too kinnitas, et õnnetusi selleks ajaks polnud ühtegi.

Tulemus - olen täpselt poole peal, 350 osalejat ja ma olen 163. lõpetaja. 
Aeg ja kiirus - 10 km / 38 min tähendab keskmiseks 15 km/h. Seda on vähe. Põhjus järgmisel aastal harjutada ja kiirem olla :)

Iida sõitis iluuiskudega ja mõnevõrra aeglasemalt, aga ka talle meeldis. 

Pärast võistlust käisin Herr Arturis söömas, mõtlesin veidi, tulin järvele tagasi ja sõitsin veel 10 kilomeetrit. 

Saturday, January 20, 2024

Selge sõnum Transpordiametilt

Autol sai liising läbi - 10 aastat. Vormistan ta siis maanteeameti iseteeninduses enda nimele ümber. Maksan riigilõivu ära ja kõik tundub ok. Maanteeamet saadab selle peale mulle sõbraliku lühikese kirja:

"Tere!

Liiklusregistris on vormistatud sõidukile VOLKSWAGEN SHARAN registreerimismärgiga 123ABC omanikuvahetus. Seoses sellega ei ole Te enam sõiduki vastutav kasutaja.

Lugupidamisega

Transpordiamet"


Tõepoolest. Olen nüüd ju omanik.

Redditis on sellise jama jaoks eraldi sub, https://www.reddit.com/r/technicallythetruth/

Monday, January 8, 2024

Tantsupidu suusabaasis

P sünnipäev. Oli suusabaas, oli muusika ja tants. Valss, reilender, fokstrott. Rahvas heitis matkasaapad jalast, käis saunas, pani kleidid selga ja kingad jalga, ja tantsis. Erakordselt sürr ja väga lahe. Suurema osa õhtust mängis üks härra ise akordonil. Mitme tunni pikkune tantsurepertuaar - respekt!!!

Enne ja pärast käisime Talvevõlumaal:
- Lähtel suusatamas, imeilus
- Käärikul metsas matkamas, imeilus
- Pühajärvel uisutamas, imeilus, aga tüütu krobeline jää ja külmaga ei libisenud isegi uisk
- Pühajärve servas suusatamas, imeilus

Minust tehti uisutades foto, millelt on näha, et sõidan paljakäsi. Oli ligi -20C. Mis teha, olin paksu jopega ja hakkas palav.

Ulme, kui ilus see kõik oli. Ja kui head armsad sõbrad. 

Fotod: Kati.




Tuesday, January 2, 2024

Pidu peo otsa - 2023 / 2024


Aastavahetuse lõi käima detsembri alguse "eesti veinide õhtu"; meie pool oli ligi kolmkümmend inimest. Veinid rohelisest sõstrast, kuslapuust ja angervaksast - põnev ja maitsev :)

Aftekas: Kõrvemaal suusatades.

Jõululaupäeva veetsime Keava rabas ja õhtul vaikselt kodus.

Esimene jõulupüha - Jane juures. Lapsed ja mängud ja palju süüa. 
Koduse piparkoogivõistluse tulemused :)

Teisel jõulupühal (26. detsembril) käisime Valgejõel aerulauaga sõitmas. Sõbrad pidasid seda hulluseks, aga miks?? Väga mõnus sõit sai, Tapalt Konnavere allikateni. Pärast käisin veel Tapa Männikumäe suusarajal. Ja kambaga Tapal kõrtsis söömas, mis oli omaette elamus. 

Siis toimus A-L sünna, väga mõnus pidu tema enda juures.

Vana-aasta õhtul käisime Lahemaal matkamas; Nõmmeveski-Vasaristi lõik, pealampidega, pimedas. Kati üleskutse peale saabus kohale 18 inimest :)

Vana-aasta õhtu meie pool. Reklaamiti "tee õhtu ja aastavahetuse ignoreerimine". Tegelikult oli korralik pidu tohutu hulga delikatesside ja veiniga. Esimene külaline astust tuppa, vaatas üle ukse, märkis "teil on viis Ottolenghit!!!" ja tõmbas kotist välja samuti Ottolenghi retsepti järgi tehtud... toidu. Hõrgutisi sai väga palju; pearoaks oli Kati tehtud ramen. 

1. jaanuaril käisime sõprade ja lastega "Kalamaja lahtised 2024" orienteerumisrajal. See on väga tore formaat, minge ka (kaardi saab samalt lehelt) ja järgmisel aastal jälle! 

Ja muidugi tulid sõbrad siis meile eelmise õhtu jääke sööma ja tõid ise uusi toite kaasa :) Jälle ramen, marineeritud lilla lillkapsas ja uued eesti veinid :) Sai uueaasta-peo mõõtu üritus. 

Nüüd on kerge peo- ja suusa- ja uisupohmelus :) 

Lahedad 2024. aastat ja häid sõpru teile kõigile :)

Okka oja sillake Lahemaal, 31.12.2023

Keava raba, 24.12.2023

Valgejõe lisa-oja, 26.12.2023