Monday, May 30, 2022

Üks nädal

Kaheksa päeva, pühapäevast pühapäevani.

Pühapäev. Hommikul kammime poistega jalgratastega läbi Hiiu metsa, et leida Ove sünnipäeva jaoks kõige lahedam maastik. Leidsime - kaevikutega ala Mait Metsanurga tänava ääres. Siis töötan paar tundi puhtama kodu nimel. Siis haaran kaasa Marge ja sõidame jalgratastega Lohusalu poolsaarele ringi peale; piki hästi väikeseid radu, vahepeal rattaid tassides. Ligi 3 tundi.Väga ilus on! Nabe saarele jätame minemata, sest nii palju pesitsevaid linde ja ei taha neid segada.

Esmaspäev. Käin pärast tööd ujumas ja veendun, et läbin endiselt 1 km alla 30 minuti. 

Teisipäev. Jätan muud plaanid ja valmistan ette homse esinemise; läheb ootamatult kaua aega.

Kolmapäev. KÜDI, Roostal. Avaettekanne - minister, järgmine esineja - mina :) Saan suisa kaks aplausi, ju siis meeldib. Jään õhtuni. Aga vahepeal käin rattaga metsa all sõitmas: Roosta - Dirhami - Roosta. Koju õhtul kell 11+. 

Neljapäev. Ove sünna omadega, kodus. 

Reede. Ove sünna sõpradega. Sealsamas Hiiu metsa all. Laserlahing! Olen kahes lahingus "kaitstav" ja jooksen naha märjaks. Kaevikutest on abi, kuid "maha lastakse" mind ikkagi. Koju õhtul hilja.

Laupäev. "Libahundi jälg" Pranglil. Päev otsa orienteerumist! Õigemini o-formaadis matkamist. Kena kevadilm ja ilus saar ja üldse äge. Karistuseks kasin õhtul poolteist tundi riideid ja jalatseid porist puhtaks. 

Pühapäev. Osmussaare matk-ekskursioon. Me muidu poleks kahte saart järjest päevile pannud, aga kuna Libahunt lükkus edasi, siis nii läks. Hommikul välja, õhtul tagasi. Käime veel Rummu mägedes turnimas. Suurepärane päev!

Külas käib Katja, kes ööbib mõned ööd meie pool. Jutustame õhtuti pikalt.

Külas käib Ea, kes ööbib ühe öö meie pool. Jutustame õhtul väga pikalt.

----

Selline nädal siis. Tants ja trall pmst kogu ärkvel oldud aja. Järgnev ja eelnev nädal on suht samasugused - kogu aeg mingi tegevus.

Saturday, May 28, 2022

Prangli "Libahundi jälg"

Libahundi jälg on rogain, sihuke lastepärane, lisaülesannetega ja väga tore. Viietunnine (ehk lühike). Seekord - Pranglil! Olin Alo asendusliige. Algsel kuupäeval oli tuul nii tugev, et saarel ei saanud randuda ja võistlus lükati nädala võrra edasi. Aga täna oli Alo juba Tartus matemaatikaolümpiaadil.

Kati - Ove - mina. 

Hommikul sadas, aga laevasõidu jooksul läks sadu üle ja päeval tuli päike välja.

Prangli on imeilus! Meie eesmärk oli matkata, seega läksime kohe saare lagedasse loodeotsa. Punkte seal eriti polnud, aga milline maastik! Lahed, rändrahnud, linnud! 






Thursday, May 26, 2022

Dirhami ja Rooslepa rändrahnud ja suurtükipatarei

Eesti loodenurk - Spithami, Dirhami, Nõva - on ilus, metsane ja kivine. Ma olen siin rattaga varem sõitnud ja oli imetore. Täna tegin väiksema ringi Roostast Dirhamisse ja tagasi.

Nägin ära:
  • Põõsaspea suurtükipatarei Dirhami sadama kõrval. (On ka "Dirhami patarei" ja "Rooslepa patarei" nime all.) Tsaariaegne - rajatud 1915, hüljatud 1917.
    Internet: Põõsaspea 6 rannapatarei nr. 37 oli osa Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni lõunatiivast. Patarei jäeti üsna tervelt maha 1917.a. oktoobris.
    Patareist on järel betoonist kahurialused ja üks varjend. Augud on tohutud. Kaitsesuurtükid olid suured jurakad! Ja see kõik on 200 meetrit Dirhami külast.
    Rohkem infot Rindelehe foorumist. 
  • Dirhami kivikülv. Neid on mitu, ma käisin kõige suurema juures - sõitsin ringi ümber, edasi-tagasi läbi ja siis kõndisin läbi. No on palju kive küll! Suurematel on oma nimed.
  • Dirhami rändrahn - suht mittemidagiütlev mütakas. Ainus eripära, et otse tee ääres.
  • Palju väiksemaid rändrahne. Mõnel neist on nimed. Mõni oli väga ilus. Arne Kivistik on kõigist neist põhjaliku ülevaate teinud. (Samasugine ülevaade on tal Nõva kandi kohta.)
  • Roosta ja Rooslepa rand. Sõitsin seal rattaga, kuid lääneranniku peen liiv on tavalise MTB jaoks liiga vajuv. Üldse sai ka metsateedel palju liivas sõita ja ka kõndida.

Rändrahn Rooslepa ranna lähedal

Dirhami kivikülv sadama lähedal
Bretša Dirhami kivikülvis

Suurtüki alus Dirhami rannas / Põõsaspea patareis

105 aastat vana betoon Põõsaspea patareis


Dirhami / Põõsaspea patarei suurtükkide asukohad

Dirhami kivide kaart

Wednesday, May 18, 2022

Polar Grit X - kell ja rakendus ja veeb

Kirjutis jaanuarist 2021:

Ma võiks pikalt ja laialt vinguda Polari kella, rakenduse ja veebi üle, aga pole mõtet.
Kogu mu hala oleks kokku võetav ühe lausega - "palun tehke lihtsamaks".
Kõik need kolm on täis täiesti napakaid ja kasutuid asju.
Mis peidavad ära selle vähese, mida päriselt vaja on.
Või siis ei ole seda vajalikku üldse tehtudki.

Kokkuvõttes - ei meeldi.

Kell ei meeldi ka füüsiliselt.
Ekraan on liiga tume. 
Esimene reaktsioon seda nähes oli "kust heledamaks saab". Ei saagi - ja väiksemat teksti (tume tekst tumedal taustal???) ei näegi lugeda. 
Kell ise on liiga kobakas.
Rihm on imelik. Käe peal pikemalt kandes on vastik tunne.
Ma ei taha seda kanda hetkegi kauem kui "treeningu" jälgimiseks vajalik.

Mis mõttes ei suuda Polari app telefoni gps abil ise mu teekonda salvestada?
Kas te loodate, et mul on kell kogu aeg käe peal või mis?
// Selgub, et salvestamise jaoks on Polaril ERALDI RAKENDUS. Idioodid. //

Jube raske on leida tasakaalu lihtsuse ja paindlikkuse vahel.

2022 kevad: 

Andsin Polari tagasi ja ostsin asemele odava Garmini. Garmin on väiksem ja lihtsam, seetõttu parem. Aga üldiselt on samad hädad. Nii kell mobiilirakendus kui connect.garmin.com on täis mingit kasutut pahna. Strava - sama. Mida kõike nad minu kohta välja ei mõtle!!!

Päriselt kannan ma käe peal igivana Polari mitte-nuti kella. See on lihtsalt kõige mugavam. Ja no kui vähegi võimalik, ei kanna ma kella üldse. 

Tuesday, May 17, 2022

Juhuslikke kohtumisi saurustega

Täna hommikul:

Sõitsin jalgrattaga tööle. Naabermaja ukse ees seisis mees ja näppis ukselukku. Jalas - Skype dressid. Lükkasin pidurid blokki, mees ehmatas (ma sõidan üsna kiiresti). Pidasin kinni. Ja oligi! Endine kolleeg! Värskelt suurlinnast mulle naabriks kolinud! Viimati kohtusime Berliinis, tema töö juurs.

Mõni nädal tagasi:

Käisin S. kutsel Locked Shields'i VIP tuuril. (Aitäh, S!) (Sellest võiks suisa pildi üles panna, lubati.) Midagi uut seal muidugi ei õppinud, ma olen CR14 urkas neid SCADA laudu näinud küll. Aga tuttavaid oli palju. Ühel hetkel jalutab mööda K.K.!!!! Kes peaks kõigi teada turvaliselt DARPA / AFRL keldris hoiul olema!!! Püüdsin veel telefonitsi kinni A.V. ja Facebookist igavleva Zurguti (kes päriselt ei igavle, vaid vahendab luureseadmeid Harkovisse) ja käisime kõik koos Telliskivis õllel ja oli väga lõbus.

Supervaisorile peaks ka nende kaamera tagasi viima.

Monday, May 9, 2022

Kadrina - Neeruti - Pariisi - Porkuni, rattaga

Pandivere põhjaosas on mitu pikka oosistikku või mõhnastikku: Rakvere oos, Mõdriku-Roela, Viitna-Läsna-Ohepalu-Tapa, Võduvere-Lasila. Oosid on ussina vingerdavad pikad mäed, järskude nõlvadega ja ümbrusest selgelt erinestuvad. Tekkinud on nad jääajal jõgede või järvede põhja - jõgi kandis endas setteid ja need ladestusid põhja. Kui ülejäänud jää (mitme kilomeetri kõrgune!) ära sulas, tekkis settest jõe "negatiiv".

Oosid ja mõhnad loovad huvitava reljeefi, kus on tore matkata ja (maastiku) rattaga sõita. Jussi, Paunküla, Viitna matkarajad käivad piki ooside harju.

Pandivere kõige reljeefsem oos on Kadrinast lõunas, Võduverest Lasilani. Siin on kaks "tuntud" piirkonda: Neeruti mäed ja Pariisi mäed. Tegelikult on igal künkal ja nendevahelisel augul oma nimi. Näiteks on siin oma väike Emumägi :) 
Pikem lugu Eesti Looduses: Neeruti maastikukaitseala

Seal siis täna käisimegi. Kadrinast Porkunini ja tagasi.
  • Algus: Kadrina (kus EI OLE avalikku kempsu)
  • Neeruti mäed, järved ja matkarada. Siin on koomiksi-sorti infotahvlid ja üldse palju juttu raja ääres.
  • Pariisi mäed ja rattarajad.
  • RMK Mardihansu lõkkekoht. 
  • Lemküla - Võhmetu ajutised järved. Need päris suured järved on siin ainult kevaditi, suvel kuivavad ära.
  • Porkuni mõis, järv ja muu. Kuid nii muuseum kui kõik see "muu" on kinni, koht on kui surnud.
  • Assamalla. Sööme teeäärses Rita kohvikus lõuna; kiidan ja soovitan.
  • Assamalla karsti-luht. Ajutine järv miljoni linnuga. Lahe. 
  • Lasila mõis, torniga, väga sürr.
  • Neeruti mõis. Ee... hm? Samuti sürr. Uhkelt rekonstrueeritud. Aga lähedale ei pääse. 
  • Karstinähtused Kadrina külje all. Siin on kümneid karstivälju, lisaks palju üksikuid auke, urkeid, salajõgesid ja allikaid. Midagi me näeme, aga väga muljet ei jää. No ilmselt ei leia me ägedaid asju üles lihtsalt.
  • Lõpp: Kadrina. 
53 km. 
Ligi 6 tundi, kiirustamata, pausidega.

On maikuu, aga loodus on varakevadine. Metsa all on lund, mitte ühes kohas, vaid ikka siin ja seal. Sinilill ja ülane õitsevad. Näsiniin ka. 

Pildistada ma ei viitsinud, ei teagi miks. Ilus oli ju küll. Kevad on matkamiseks suurepärane aeg. Minge ka või tulge kaasa!

Sunday, May 1, 2022

Vee peal - süsta ja kanuuga, sõprade ja lastega

Kevad on veematkamise aeg! Vesi on kõrgel, kive ja veetaimi pole, sääski ega parme pole. Loodus on alles lehtedeta ja alasti ja paistab läbi. Suvel sõidad jõel nagu rohelises tunnelis; või siis kõnnid jõge pidi ja lohistad oma kanuud järel. Kevadel saab sõita!!!
(Tegelt ja eelnimetet põhjustel on kevad kõige parem matkamise aeg üleüldse. Suve ainus eelis on, et saab ujuda.)

8. jaanuar - Jägala - kanuudega, poolteist tundi edasi-tagasi, Saunja küla lähedal
10. aprill - Valgejõgi - süstaga, Suru sillast Nõmmeveskini, 18 km
19. aprill - Kasari jõgi - kanuude ja lastega - Laastre paisust maanteesillani, 12 km
30. aprill ja 1. mai - Pärnu jõgi, süstaga, Paidest Suurejõeni, 58 km
4. juuni - Valgejõel, Sille ja teiste eksidega ja Alo ja Ovega
9. juuni - Keila jõel, Alo klassiga
13. juuni - Pirita jõel, Alo trenniga

Kõik omamoodi ja kõik toredad.

Talvel Jägala peale läksime nalja pärast, enne Kõrvemaal suusatamist. Sest miks mitte :) Isand Reimann andis ujuvvahendid ja kinnituse, et jõgi on keskelt lahti. Oli mingi 6..8 kraadi külma. Jõgi just jäätus ja seda oli lahe vaadata, voolava vee sisse tekkisid niidid ja niidistikud. 

Valgejõe maanteest põhja jäävat lõiku pole ma varem sõitnud. Suvel on see liiga madal ja kivine. Suurveega on kiire ja kõrgem, aga endiselt kivine :) Sõitsime laiade jõesüstadega. Umbes kümnest süstast läks kolm ümber, üks neist kaks korda. Ma ise jäin mingi kivi otsa küljetsi, äärepealt oleks ka ümber läinud :) Äge. Kaasas olid Kati ja Ave ja üks mu uus kolleeg. Kati ütles, et hoidis kogu teise osa (Valgejõe külast Nõmmeveskini) silmad õudusest kinni :) Sellest hoolimata nägi ta jäälindu, sinist ja oranži kõhuga.

Jõe orus oli veel lumi. Ja Suru sillani ei saanud autoga otse sõita, sest tee oli nii paksus lumes. Kevad või asi :)

Kasaril käisime Alo ja ta sõprade ja siis veel mõnede noorte meestega. Kaks täiskasvanut (mina ja E.), kaheksa poissi. Kõigile väga meeldis!!! Alguses vaatasin, et liiga lihtne - tugev ühtlane vool, ilma takistusteta jõgi, ei kive ega oksi. Lihtsalt ulbi lõpuni! Aga siis tuli sisse Vigala jõgi ja vool kadus. Ja siis tegi Kasari väikse käänaku ja tuli vastutuul - TUGEV. Nii kui mõlamise jätsid, kandis su vastutuult üles ja ajas jõega risti. Nii kui kanuu nina otse tuules ei olnud, läks paat käest. Nii et viimased 4 km tuli korralikult tööd teha nii tõmmates kui juhtides. Oli rõõm näha, et Alost on saanud hea sõitja. Pärast käisime veel Lihulas jäätisel ja Kõeral külas. Kõigile väga meeldis. 

Pärnu jõel sõitsime Aini ja tema fännidega. 14 süsta, 19 inimest. Ülimõnus. Jõgi oli kiire (välja arvatud mõned laiad lõigud), Valgejõega võrreldes väga lihtne ja ilm kena. Olime Katiga kahekesi süstas ja koostöö tuli üsna kenasti välja. Nägime kotkast :) Üks küll ütles, et see on "pistrik", aga pistrikulised on väga hajus mõiste ja kotkad on ka pistrikud ja vastupidi. Nii et - kotkas! Istus jõe ääres üksiku puu otsas ja vaatas meid mõtlikult. 

Muidugi oleme näinud igasugu muid elukaid - kurgi, sookurgi, luiki, eri sorti parte, kulle. Kati ka jäälindu. Kasaril lubati kopraid ja kotkaid, aga paar kanuutäit teismelisi poisse peletab kõik loomad kilomeetri ulatuses pakku :) 

Kõik päevad on olnud toredad, rõõmsad.
Vee peal matkamine on mõnuuuuuus!

Jägalal :)

Kati Valgejõel, silmad kõvasti kinni :)

Pärnu jõgi - lai, aga kiire