Mida kõike peaks

Kirjutama:

Veematkajuhi koolitusest. Neli täis päeva Soomaal, Pärnu jõel ja Pärnus. Loengud + praktika. Jube targaks sai. Kas tast ka kasu oli? Ehk jääb mõni uljas jama juhtumata selle tõttu.

Vormsi ja Haapsalu rattamatkast. Kaks päeva. 12 inimest, ring ümber Vormsi, teine päev tagasi mandrile ja Rohuküla - Pullapää - Paralepa - Haapsalu - Kiltsi lennuväli - Rohuküla. See oli nagu roheliste surrogaat.

Linnamäe / Jägala jõe veematkast. Käisime elektrijaama juures oleval kergel kärestikul ja sõitsime paisjärvele ringi peale ja nägime Kuke-Miku kivi ära.

Ove sünnipäevast Ruutu10 impro-stuudios. See oli väikesele teismeliste seltskonnale - koos meiega 10 inimest - väga sobiv vorm. Kõigile meeldis.

Tegema:

Neid asju on nii palju, et ma ei hakka üles lugemagi.

Kevad vee peal

Kevaded on erinevad. Mõnel aasta sõidan üle päeva rattaga. Mõnel aastal ei tee midagi. See kevad on olnud vee peal matkamise kevad.

Loobu jõgi õhtuvalguses

Jõgedel sõitmiseks on kevad parim aeg. Vesi on kõrge, voolu on, taimed veel ei takista. Mets paistab läbi, hiirekõrvul puud on eri toonides ilusad. Kohati on kärestikud ja lõbus. Kuu aja pärast sõidad jõe peal kui rohelises tunnelis, midagi ei näe. Ja päris suvel on kõik pilliroo-padrik või vetika-supp. 

5. jaanuar - aasta algas talvise sõiduga Kohila paisjärve peal. 

30 märts - Valgejõe, süstadega. Suru sild - Nõmmeveski, 18 km. Indietours korraldas. Sõitsin vastu kivi ja läksin ümber. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/valgejoe-sust-ja-esimene-suplus.html

4. aprill - Tarbja paisjärv, 1 km. Käisime enne Türi-Tori kiirlaskumist süsta proovimas.

5. aprill - Türi-Tori kiirlaskumine Pärnu jõel. Kahese süstaga. Läksime 10 km stardist Laupa paisul ümber ja katkestasime 31 km peal Kurgjal. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/suur-tukk-ajas-suu-lohki-ehk-meie-turi.html

13. aprill - Pirita jõel, aerulaudadega. Lagedi - Nehatu, 9 km. Väga mõnus, järgmisel kevadel jälle. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/oligarhidel-kulas-aerulauaga-pirita-joel.html

15. aprill - Harku järv, aerulauaga, üksi. Tegin ringi peale.

22. aprill - Soodla jõgi, Raudoja veehoidlast allpool. 5 km. Aerulauga. Aeglane ukerdamine langenud puudest alt ja ülevalt. Ei kukkunud sisse, aga sai väga märjaks. Vihma sadas ka.

24. aprill - Jõelähtme karjääri tranšeed Tallinna suure prügila lähedal. Aerulauaga ja üksi. 8 km. See on üsna ropp koht, samas huvitav ka. Eelmisel sügisel ei saanud seal üldse sõita, liiga kinni kasvanud.

29. aprill - Jägala jõgi, lõigul Soodla - Saunja. 11 km. Aerulauaga. Hästi sõidetav ja mõnus lõik.

1. - 3. mai - Koiva jõgi (Gauja), Lätis. Süstamatk. Valmierast allapoole, 86 km, telkidega. https://kurinurm.blogspot.com/2025/05/sportlik-romantika-koiva-joel.html

9. mail - Loobu jõgi. Aerulauaga. Pühapäevase võistluse rajal - Kadrina teest (Udriku oja) kuni Arbavere puhkekeskuseni, ligi 18 km. Jõe peal olime pea neli tundi.

11. mail - Loobu jõgi. Süstaga, võistlus, Loobu poolmaraton. Aeg 2.18.

15.-18 mai - Seakayakingu veematkade juhtimise koolitus. Karuskose, Suurejõe ja Pärnu jõgi / Vana-Pärnu rand. Käisime kõigil neljal päeval vee peal. Ühel päeval sadas, süstaässad hoidsid sauna ligi, kuid aerulaudurid käisid ikkagi sõitmas ära :) 

3. juuni - üksi aerulaual ümber Aegna. Plaan oli krunnidele välja jõuda ja ehk mõnd hüljest näha. Kuid ilmataat ei naljatanud. Tuult oli 8-10 m/s (ilmateenistuse andmed, mitte minu hinnang). Lainet oli lahtisel merel pool meetrit. Süstaga poleks ma eales julgenud seal üksi sõita. Kuid lauaga...? Tegin ringi ära. Jõudsin ka Sillikrunni kõrvale, kuid sinna minek oli otse vastutuult ja kõige raskem ots, mida ma aerulauaga üldse teinud olin. Kui esimesed Sillikrunni linnud hakkasid minu pärast lendu tõusma, pöörasin ringi. Olin sel hetkel Aegna rannast 1.2 km kaugusel ja... oleme ausad, see ei olnud väga mõistlik. Tuul oli küll ohutust suunast, mistahes jama korral oleks ma kaldasse triivinud. Õhtul oli rätsepalihas tasakaalu hoidmisest nii valus, et ma ei suutnud käia. Ja reiepealsed samuti. Teiselt poolt oli lauaga lainetes ootamatult kindel olla. Kiirus tundus vastutuult sõites null :), kuid pärast Stravast mõõtes olin kõige raskema lõigu (Aegnalt Sillikrunnile) sõitnud keskmiselt 4 km/h. Aegnalt tagasi Rohuneemele - alla tuult ja lainet - aga surfasin ja purjetasin ilma ise miskit tegemata. Ainult tasakaalu tuli hoida. Ring tuli 13.5 km ja võttis alla nelja tunni. Ohtlik, kuid äge kogemus. Aegna on täiega ilus!!!

4. juuni - Sixteni koolitus Männiku karjääris. Suuurepärane!!! Treenereid oli tegelikult kaks, nii et iga trennilaps sai korraliku tähelepanu. Harjutused "algasendist" lihtsate pööreteni. Käte asend, keha pööre, jalgade töö, kallutused, rütm. M küsis pärast, mida ma uut teada sain, ma ei osand vastata, võtan siis kokku:

- et trenažööril õpitud puusast pööre on vee peal päriselt võimalik.
- et uus süst võtabki mul tasakaalu võdisema, kuid see läheb üsna kiiresti üle.
- et ma ei oska midagi teha kõvera varrega aeruga.
- harjutus: ühe aerupoolega töö, keskendumine ainult tõmbele ja keha pöördele.

- harjutus: üksteise sabas sõit eelmise harjutuse ühepoolse tehnikaga. Tegime kaheksaid. 
- "frankenstein" ehk sirgete kätega sõit koos kehapöörde ja jalgade tööga.
- et sabatüüri tohib teha nii nagu kõik seda päriselt teevad (mitte nii, nagu ... seda õpetavad) 
- sabatüüril vees olev laba olgu 45 nurga all - siis on tasakaalu kaotuse korral võimalik temast tuge võtta. Veega otse risti olev laba ei anna mingit tuge. Ja õhus olev laba võiks olla täitsa kõrgel. 

- kaartõmbel jala ja keha töö.
- kaartõmbe teine liigutus (aer tagant ette) on mul kehva.
- pööretel kerge kalle sisekurvi, aga selle eeldus on, et aerutugi oleks olemas
- mul võiks asend olla veidi ettepoole, et "catch" oleks eespool.
- mu "exit" võiks olla "särtsakam". 
- sain teada, mida teha sverdiga.

- harjutus: sõbra süsta ninast kinni hoides enda süsta pööramine. Taas keha töö!
- et sõbra süstale saab naalduda, tulemus on väga stabiilne, kuid tuleb emmata kogu süsta laiust, mitte vaid endapoolset tekinöörist. St ei tohi karta kummarduda kogu kehaga. 
- et varajane "exit" on vajalik selleks, et süsta mitte vee alla vajutada. Huvitav teooria: tõmbe esimene osa tõstab süsta vee suhtes üles, teine osa (enda puusast tagapool) vajutab vee alla. Aer tuleb veest kätte saada enne seda teist osa :) 

Nii treenerid kui treenitavad olid taas ülisümpaatsed. See trenn on ideaalne jätk varakevadel Lasnamäe keldris tehtud trenažöörile. Harjavarrega vehkimine muutub reaalseks liikumiseks ja sa näed, päriselt, kuidas lootsik vees käitub, pöörab, kaldub, reageerib. 

Ehk siis - TULGE KA TRENNI!

Aerulauaga käin vee peal kindlasti veel. Kas ma mäletan õigesti, et keegi mu blogi paarist lugejast soovis kaasa tulla...? Kui jah, siis palun võta ühendust :)

Soodla jõgi, lauataja alatab puutakistust

Soodla jõgi, ronime üle!!!

Jõelähtme kaevandus-maastik

Jägala jõgi

Loobu jõgi Vohnja lähedal

Loobu jõgi Arbavere metsas

Sportlik romantika Koiva jõel

Kevadiselt värviline Läti mets Koiva kõrgel kaldal

Õrnad rohelised toonid kallastel. Punased, kollased ja valged kaljud vee kohal kõrgumas. Ööbik laksutab, kurg kruugutab. Haigrud otse nina all. Pardid ja luiged ja sekka mõni kull. Tooming õitseb, päike särab, tuuleke puhub, vee peal on kerge säbru. Ehk - kevadine Koiva jõgi oma parimas ilus.

Kolm päeva süstades, 1.- 3. mai. 86 kilomeetrit, Sietiņiezise kaljudest Valmiera all kuni Rāmkalni pargini Murjāņi asulas. Sõitsime mööda Ligatnest, Cesisest, Siguldast. See on Koiva / Gauja kõige ilusam ja kõige turistikam lõik. 

Siguldas käisime lillelaadal ja tarzanpargis - kes sõitis tõstukiga, kes monorelsiga.

Ühe lõuna pidasime Amata jõel, nii et sõitsime paarsada meetrit ka sellel. Lisaks nägime Brasla jõe suuet.

Ilm - suurepärane. Teise õhtu laagris saime paar sabinat vihma, aga see ei häirinud eriti. Hommik oli troopiliselt soe. Mõni virgem käis ujumas.

Sõita oli lihtne ja mõnus. Koiva see lõik on kevadel hea kerge jõgi. Tuul oli vastu, kuid ühtlane tugev vool oli tuulest tugevam. Erinevalt Eesti jõgedest pole Koival puid ega muid takistusi. Minu ainus ohtlik hetk oli üks järsk kurv, mis mu süsta ootamatult tagurpidi (saba ette) pööras. Mõnikord ehmatas järsk tuuleiil. Sõitsime aga üsna tempokalt.

Üks laager oli ametlikus laagriplatsis, teine - Brasla jõe suubumis-kohal.

Lätlased on toredad. Peatusime korra jõe ääres platsis, sinna sõitis auto. Meie kartsime, et aetakse ära, eramaa!!! Lätlased aga tulid vabandama, et pinke on istumiseks nii vähe, ja lubasid kohe juurde tuua. Cesise juures käisin allikast vett võtmas - mind lubati lahkelt saba etteotsa - mul oli üks kanister, perekonnal minu ees julgelt üle saja liitri suuri pudeleid.

Ühtegi teist süsta ega kanuuga matkajat me ei näinud. Brasla jõelt tulid kaks aerulauaga sõitjat. Viimasel päeval kühveldasid meist mööda Gauja XXL 90 km distantsi võistlejad. (Gauja XXL pikim distants on 420 km, kogu jõgi.) Ramkalnsi rannas olid ühe teatevõistkonna vahetusmehed. Sõideti 44 aastat vana paadiga, ka sõitjad olid taadid ja memmed, aga liikusid jõel päris vilkalt. Kuid muidu oli jõgi ootamatult tühi. Lätlased sõidavad Koivat suvel, kui on soojem vesi, aga jõgi ise madalam. 

Super aitäh P-le korraldamast, ja kogu seltskonnale, kes need matkad nii mõnusaks teevad!

Minu igakordne roheline süst

Esimene õhtu

Teise õhtu vihmane hetk

Sigulda silla all

Tavaline kaljune Koiva :)

Nägime Pärnu maanteel karu

auto aknast, Pärnu maanteel, Märjamaa kandis.
3. mai õhtul hämaras.
Maantee ja metsa vahel oli mingi tume mütakas -
karupoeg!!!
Kõik autos olijad nägid selgelt, et oli karu, nii et eksida ei saanud.

Ma ei ole karu kunagi looduses näinud. Slovakkia Tatrates sõitsime samuti autoga karust mööda, aga mina olin roolis ja ei näinud.

Karu jälgi oleme küll näinud, isegi Purtse rannas meie maja lähedal.

Vot siis... Matkad ja matkad mööda Eesti võpsikuid, aga karu näed hoopis autoga sõites.