Sunday, January 31, 2010

Tartu maratonile!

Elus esimest korda plaanin minna Tartu suusamaratonile.
Varem pole julgenud. 63 km klassikat? Suures rahvasummas, kus kukkumised ja värgid? Lõuna-Eesti mäed, laskumised, tõusud? Oi ei.
A nüüd mõtlen - läheks prooviks ära!

Mida on selleks vaja?
- ülemuse luba - olemas!
- kallis varustus - olemas! (hea suusk sõidab ju ise ka.)
- klassikatehnika - nõrk, aga läheb tasapisi paremaks.
- trenn ja üldfüüsiline - nõrk. oleks muidu "keskmine", aga põdesin just angiini. vormi auk, trenni paus.
- logistika. Veel korraldamata, aga ehk saab.

Eesmärgid:
miinimum - rada kontrollaja sees läbi sõita.
hea tulemus - sõita keskmiselt 10 km/h, ehk siis ajaga 6:30.
maksimum - saada aeg alla 6 tunni.

Kaks nädalat on veel aega harjutada. Vaja on:
- õppida & katsetada määrimist
- parandada klassikatehnikat
- teha veel üldfüüsilist (rahuliku pulsiga nühkimist)
- teha üks pikk (30+ km) ots

Tehnika jaoks loen head suusaõpikut, loen KaareZilmerit ja vaatan proffe. Üldine teadmine maratoni ettevalmistamisest / jooksmisest / sõitmisest on mul olemas, TM eripärad (mida saab söögipunktidest, kas võtta rajale ise määrdeid kaasa) tuleb veel selgeks teha.

Edit (paar päeva enne maraton):
Seniste mõõtmiste pealt tuleb aeg 6:30 .. 7:00 vahele.

Saturday, January 30, 2010

Digiretsept, käi pärakusse!

Reede õhtu.
Olen apteegis.
Lapsele on rohtu vaja.
Retsept mul on - digitaalne.
Rohi on apteegis olemas ka. (Erinevalt kahest eelmisest apteegist.)
Aga mulle seda ei müüda, sest süsteemis on mingi kala ja "ei lase".
Süsteem muidu üldiselt töötab, apteeker näeb retsepti ja näeb väljakirjutatud rohtu ja kõik nagu oleks... aga ei saa!

Ainus lahendus - retsepti kirjutanud arst peab uue, paberil paberi andma.

Sitt, ütlen ma. Mitte seepärast, et on vigu - vigu juhtub. Aga vigu peab saama lahendada. Kas süsteemi sees või süsteemiväliselt, inimeste abil.

Mismõttes "keegi ei saa olemasolevat retsepti parandada"? Ilma administaatorita IT-lahendust keegi aastal 2010 vaevalt teeb. Või teeb?

Mismõttes "ei saa retsepti praegu kätte anda ja pabereid pärast korda ajada"? Haigus oli larüngiit; väikelaste jaoks on see väga ohtlik, kuna ilma kiire ravita võib laps kõritursesse ära lämbuda.

Mismõttes "on vaja sama arsti, kes retsepti kirjutas?" Miks ei või proviisor digiretsepti tühistada ja selle paberkoopiat ise välja kirjutada?

Kõik viitab sellele, et süsteem on tehtud arvestusega, et vigu EI JUHTU. Ajalehti, mis halavad digiretsepti kaladest üle päeva, süsteemi haldajad ilmselt ei loe.

Kuna Mustamäe lastehaigla töötab 24/7, sain vajaliku paberi ja rohu siiski samal päeval kätte. Laps jäi ka ellu. Aga inimesed, kes lõid süsteemi, mis lihtsalt protseduuride puudulikkuse tõttu elusid võib maksta... käige, palun, topikusse!!!

Edit:
Nagu selgub, oleks saanud kõik kohapeal (apteegis) korda; selleks on operaatorteenus.

1) Ilmselt arvas apteeker, et lihtsam on mul Mustamäel Lastehaiglas ära käia kui neil korra helistada.

2) Ma küsisin - haiglast - telefonitsi, et ehk on võimalik retsept süsteemis ilma minu kohaletulekuta ära parandada. Sellist võimalust eitati ägedalt. (Lastehaigla rahvas on VÄGA meeldiv-viisakas-vastutulelik, aga sellist võimalust nende sõnutsi lihtsalt POLE OLEMAS.)

3) Ehk oligi retseptil sedasorti viga, mida parandada ei anna? Ma sain aru, et viga oli selles, kuidas konkreetne preparaat(adrenaliini 1ml ampullid) reptseptil kirjas olid. Samas.. ei usu nagu.

Edit 2:
Ehk siis, veaolukordadele on tegelikult mõeldud ja lahendus nende jaoks on olemas. See, et seda kasutada ei osata / taheta, on... noh... normaalne. Telefonitoe otsas rippumine on tülikas ja kallis. Lihtsam ja odavam öelda kliendile "jookse ise". Kui ma oleks apteegis kõvemat kära teinud, oleks ehk kõik kohe korda saanud?

Ma olen lapsevanemana ikka veel paras algaja.

Igatahes oli mu esimene reaktsioon - süsteem maapõhja sõimata - vale.

Wednesday, January 27, 2010

4:0

"Kümnendid juhivad", ütleks Ets.

Monday, January 25, 2010

Talvine Xdream - feil

Mehed - "L0$t" - Kaur Virunurm M-40 - EiStart

Jajah. Angiin ja antibiootikumid, pidasin targemaks metsast hoiduda.
A kust nad selle -40 on saanud, ei tea ma mitte.

Thursday, January 21, 2010

Tõbine / Angiin

Tegin endale Kõrvemaal liiga.
Angiin.
Kurguvalu, palavik, nõrk olla.
Joon kuuma meepiima ja magan.
Antibiootikumid, pikalt kodus, õuemineku keeld.

Thursday, January 14, 2010

Suusatunnid Winny Puhhiga

Kas suusatunde on vaja?, arutavad Delfi, Kaja, Maare.
On, on. Kasvõi seepärast, et neist saab hästi laulda.
Nagu seda teeb Winny Puhh.

Päeva, või ka aasta tsitaat

"miks ma pean sita kohta ütlema sitt igalpool
kui ma saan oma energia headele asjadele kulutada instead?"


(varastatud skype fotokala chatist, avaldatud autori loata)

Püüan edaspisi jälgida.
Eriala on küll täpselt vastupidine... aga seda ei pea ju eraellu kaasa tassima kogu aeg, eks!!!

Wednesday, January 13, 2010

Eestikeelne Scrabble - reeglid

Sain I-lt laenuks eestikeelse "Scrabble" ja olen seda mõnel õhtul üksi toksinud. Muljed.

1) Susisevad Š Ž Z on täiesti liiast.
2) Reegel "verbid olgu -ma -da infinitiivis" lükkab tegusõnad mängust sisuliselt välja.
3) Reegel "käändsõnad olgu nimetavas" teeb mängu igavaks.

Š Ž Z vastu aitab, kui lubada neid ka S asemel, 1-punktisena. Tõsi, S-e saab nii liiga palju. Siis jääb motivatsiooni "susisevaid" sõnu leida alles, aga mäng on mängitav.

Lubatud vorme proovisin mitut moodi. Näiteks "käändsõnad võivad olla kolmes esimeses käändes" - pmst töötab. Aga kõige lõbusam on ikkagi, kui lubada lihtsalt kõike. Hirm, et sõnu hakatakse lõputult "pikendama" - A-JA-MI-TE-LE-GI - on alusetu; see ei ole võitev taktika; seda ei ole mõtet teha. Aga võimalus seda teha annab mängule juurde. Ja bingotada (7 tähte korraga ära panna) on algreeglitega praktiliselt võimatu.

Edit:Mängisime I-ga "kõik lubatud" reeglitega, sai hea. Kõige keerukam vorm oli "kalurigagi", või siis "superautota".

Järeldus - võib _kõik_ vormid rahus lubada.

Tuesday, January 5, 2010

Kellegi teise Avatar :)



"Pocahontas in space with machine guns and blue people and fights between helicopters and dragons."

siit.

minu Avatar

1) Furry porn / poolerootika suurel ekraanil oli teretulnud, kuid, noh, mõneti ootamatu.

2) Oli kord mäng, "Shadow of the Beast". Ei tea kedagi, kes seda mänginud oleks, aga KÕIK (s.t. kõik Amiga-fännid) on seda näinud. See oli lihtsalt NII ROPPUMOODI ILUS!!! Amiga graafika oli niigi ulmeliselt arenend, kuid mitmel tasandil scrolliv graafika oli täiega uus tase. Mäng ise oli aga labasevõitu kollikas, seega kõik imetlesid, kuid keegi ei mänginud.
Avatar on samasugune. Wow-efekt on, sisu pole.

3) Mängisin ma kunagi AD&D-d, maailmaks Birthright, karakteriteks haldjad. BR haldjad on pikakõrvsed loodusolendid, kes peavad inimesi deemoniteks või haigeteks päkapikkudeks - täpsemalt loe siit või siis siit. BR haldjad elavad puu otsas, õigemini - nad kasvatavad endale elamiseks sobiliku kujuga puid. (Elava puu tapmine ja tükkideks tegemine ulualuse ehitamise otstarbel oleks haldjale uskumatu barbaarsus.)
Nüüd on JamesCameron need haldjad & puud filmiks joonistanud. Na'vide kehaline kuju, maailmapilt, asjaajamine ja eriti see SUUR PUU on Avataris täpselt sellised nagu DM Sauron meile sõnadega ette maalis. BR haldjad on küll sada korda keerukamad olendid kui Avatari omad, intriige ja kojadiplomaatiat täis, eks meil oli nende arendamiseks aega kah.
Ühesõnaga, hea tuttav maailm oli :)

4) Moon director Duncan Jones:
- "at what point in the film did you have any doubt what was going to happen next?"
- "and did you ever wonder to yourself why they didn’t just bombard shit from orbit?"

Muidu?
- 3d prillid olid OK.
- Lootsin filmi lõpuni, et juhtub miskit ootamatut ("kangelane EI HÜPPAGI pommitaja katusele"), a ei.
- Suzhee oli loogiline ja endaga kooskõlas, vaatamise ajal piinlik ei olnud. Etteaimatavus on teine asi.
- Visuaalselt muidugi kaunis ja väga, väga mõjuv.
- Kauneimad stseenid käisid ümber elukatega lendamise ja öise metsa. Filmi ametlike screenshottide seas pole sellest pikslitki.

Edit 1: Kaku vist ikka mängis Beasti ja tema sada väikevenda ehk kah.
Edit 2: Isegi inglisekeelne auditoorium ei tea, mis on daisycutter!!!

Monday, January 4, 2010

Kehalisi harjutusi, jaanuar

KOKKU:
- 8 x suusatamas, 130 km
- 2 x ronimas, väga ettevaatlikult
- 1 x ujumas
Lisaks poolteist nädalat angiini.

- P 3 suusatamas. ~23 km, ~3 tundi, 144 bpm, klassikat, aeglaselt.
- K 6 ujumas. 2 km 1:05. esimene km hästi rahulikult, teine "konn konn konn krool" rütmis
- N 7 suusatamas. 8 km, 50 min, Harku tagumine ring, pimedas, klassikat.
- L 9 suusatamas. 8 km, 40 min, Harku tagumine ring, pimedas, uisku.
- P 10 suusatamas. 22 km, 2:15, Harku + Nõmme, klassikat, Üllega.
- K 13 suusatamas. 12 km, 1:17, 143 bpm, Harku, klassikat.
- R 15 suusatamas. 13 km, 1:43, 144 bpm, Harku + Nõmme, klassikat, Ingridi ja Üllega.
- P 17 suusatamas. 28 km, 2:21, 175 bpm, Kõrvemaa, Kati ja Eloga
(haigus - angiin / tonsilliit)
- K 27 ronimas. natukene
- R 29 ronimas. natukene
- P 31 suusatamas. 16 km, 1:41, 154 bpm, Harku + Nõmme ring, klassikat, üksi

P 3 suusatamas. Harku 15 km ring + Harku tagumine 8.5 km ring topelt.
Otsustasin sõita klassikat ja jalatööga (vahelduvsammu). Pulsikella panin keskmisesse tsooni, 131-148, ja kuulasin teda hoolega. Ehk siis sõitsin ebamugavalt aeglaselt.
Sain vahelduvtõukega sõita rohkem kui eelneva 10 aasta jooksul kokku.
Oli
- hea. rada Harku ringil suurepärane, Nõmmel muidugi liig rahvarohke.
- kerge. 3h järel läks pulss üles normaalsest kiiremini, aga mingit otsest väsimust ei olnud.
- keeruline. klassikat ikka ei oska. suusk pidas.. noh.. ma ei oska öelda ju, kas hästi või mitte!
- Nõmme metsas on tülikas venida, kõik tuiskavad mööda. Järgmisel aeglasel trennil püsin Harkus.

N 7 suusatamas pimedas. Rajale 22:50, ja 23:00 pandi tuled kustu. Lamp oli kaasas, aga ei kasutanud - valgust oli vähemalt klassika jaoks piisavalt.

L 9 suusatamas pimedas. Rajale 23:30, kui viimane auto parklast just ära läks. Rajatraktor oli otse enne mind üle käinud, libises mis hirmus, sõida kogu tee nagu allamäge.

P 9 suusatamas ja seekord valges.
Oli erakordselt ilus ilm, -14..-15C, päike, puud härmas.
Plaan oli teha pikk aeglane trenn, no ei tulnud seekord välja:
- Tähetorni tn kurv oli täis, suur parkla sealsamas peaaegu täis. Alul oli raske sõita, rahvast nii palju.
- Kui päike loojus, kadus kogu rahvas kui maa alla.
- Ülle (sel aastal 1st korda suuskadel) kihutas korralikult, eriti lõpus oli raskusi tal sabas püsimisega.

P 17 suusatamas Kõrvemaal.
Kõigepealt tegin 5 km ringi - kogemata - 17 minutit. (No õigemini 4.5 km ringi ilma selle staadioni-paunata.) Hm! Sellepeale läksin härga täis ja võtsin ette pika 24 km Kõrvemaa-Aegviidu ja surin sinna täiega. Eks Aegviidu pauna tõusud tegid ka oma töö... Viimased 7-8 km: suusk ei pidanud; jalad väsinud; käed väsinud; üldine nõrk olek. Mägedest - või mis mägedest, igast laugest tõusukohast! - kõndisin üles, klassikat ei saand (ei pidanud) ja uisku ei jaksanud. Õnneks on raja lõpus pikad laskumised ja libisemine oli imehea, a ma igatahes ei mäleta viimasest paarist aastast, et oleks Kõrvemaal nii ära vajunud.

Et siis
28 km, = 5km + 24km - 1km (2 tegemata staadioni-looget)
2:21
Tegin mitu lühikest kaardi-vaatamise-pausi
Lõpus ei jaksanud enam pulssi ülal hoida
Energiat läks kella arvates 2490 kCal.

Teadimiseks:
- tuleb õppida pidamist määrima
- tuleb nii pikale otsale süüa kaasa võtta.. või ka juua..
- võhma veel on vähem kui arvasin
- külma õhku ahmida ei tohi...

P 31 suusatamas Nõmmel.
Alustasin väga rahulikult, ikkagi 1. kord pärast haigust, viimased paar km tegin kärmemalt. Libisemine - vilets. Seega julgesin Trummi järsust mäest alla lasta, esimest korda elus. Selgus, et seal on nii hea laskumisjälg, et mingit probleemi ei saa üldse tekkida.

Ronimine on täiesti pekkis, mis pole ka ime, kui vaadata, kui harva ma seinale jõuan.