KOKKU:
- 8 x suusatamas, 130 km
- 2 x ronimas, väga ettevaatlikult
- 1 x ujumas
Lisaks poolteist nädalat angiini.
- P 3 suusatamas. ~23 km, ~3 tundi, 144 bpm, klassikat, aeglaselt.
- K 6 ujumas. 2 km 1:05. esimene km hästi rahulikult, teine "konn konn konn krool" rütmis
- N 7 suusatamas. 8 km, 50 min, Harku tagumine ring, pimedas, klassikat.
- L 9 suusatamas. 8 km, 40 min, Harku tagumine ring, pimedas, uisku.
- P 10 suusatamas. 22 km, 2:15, Harku + Nõmme, klassikat, Üllega.
- K 13 suusatamas. 12 km, 1:17, 143 bpm, Harku, klassikat.
- R 15 suusatamas. 13 km, 1:43, 144 bpm, Harku + Nõmme, klassikat, Ingridi ja Üllega.
- P 17 suusatamas. 28 km, 2:21, 175 bpm, Kõrvemaa, Kati ja Eloga
(haigus - angiin / tonsilliit)
- K 27 ronimas. natukene
- R 29 ronimas. natukene
- P 31 suusatamas. 16 km, 1:41, 154 bpm, Harku + Nõmme ring, klassikat, üksi
P 3 suusatamas. Harku 15 km ring + Harku tagumine 8.5 km ring topelt.
Otsustasin sõita klassikat ja jalatööga (vahelduvsammu). Pulsikella panin keskmisesse tsooni, 131-148, ja kuulasin teda hoolega. Ehk siis sõitsin ebamugavalt aeglaselt.
Sain vahelduvtõukega sõita rohkem kui eelneva 10 aasta jooksul kokku.
Oli
- hea. rada Harku ringil suurepärane, Nõmmel muidugi liig rahvarohke.
- kerge. 3h järel läks pulss üles normaalsest kiiremini, aga mingit otsest väsimust ei olnud.
- keeruline. klassikat ikka ei oska. suusk pidas.. noh.. ma ei oska öelda ju, kas hästi või mitte!
- Nõmme metsas on tülikas venida, kõik tuiskavad mööda. Järgmisel aeglasel trennil püsin Harkus.
N 7 suusatamas pimedas. Rajale 22:50, ja 23:00 pandi tuled kustu. Lamp oli kaasas, aga ei kasutanud - valgust oli vähemalt klassika jaoks piisavalt.
L 9 suusatamas pimedas. Rajale 23:30, kui viimane auto parklast just ära läks. Rajatraktor oli otse enne mind üle käinud, libises mis hirmus, sõida kogu tee nagu allamäge.
P 9 suusatamas ja seekord valges.
Oli erakordselt ilus ilm, -14..-15C, päike, puud härmas.
Plaan oli teha pikk aeglane trenn, no ei tulnud seekord välja:
- Tähetorni tn kurv oli täis, suur parkla sealsamas peaaegu täis. Alul oli raske sõita, rahvast nii palju.
- Kui päike loojus, kadus kogu rahvas kui maa alla.
- Ülle (sel aastal 1st korda suuskadel) kihutas korralikult, eriti lõpus oli raskusi tal sabas püsimisega.
P 17 suusatamas Kõrvemaal.
Kõigepealt tegin 5 km ringi - kogemata - 17 minutit. (No õigemini 4.5 km ringi ilma selle staadioni-paunata.) Hm! Sellepeale läksin härga täis ja võtsin ette pika 24 km Kõrvemaa-Aegviidu ja surin sinna täiega. Eks Aegviidu pauna tõusud tegid ka oma töö... Viimased 7-8 km: suusk ei pidanud; jalad väsinud; käed väsinud; üldine nõrk olek. Mägedest - või mis mägedest, igast laugest tõusukohast! - kõndisin üles, klassikat ei saand (ei pidanud) ja uisku ei jaksanud. Õnneks on raja lõpus pikad laskumised ja libisemine oli imehea, a ma igatahes ei mäleta viimasest paarist aastast, et oleks Kõrvemaal nii ära vajunud.
Et siis
28 km, = 5km + 24km - 1km (2 tegemata staadioni-looget)
2:21
Tegin mitu lühikest kaardi-vaatamise-pausi
Lõpus ei jaksanud enam pulssi ülal hoida
Energiat läks kella arvates 2490 kCal.
Teadimiseks:
- tuleb õppida pidamist määrima
- tuleb nii pikale otsale süüa kaasa võtta.. või ka juua..
- võhma veel on vähem kui arvasin
- külma õhku ahmida ei tohi...
P 31 suusatamas Nõmmel.
Alustasin väga rahulikult, ikkagi 1. kord pärast haigust, viimased paar km tegin kärmemalt. Libisemine - vilets. Seega julgesin Trummi järsust mäest alla lasta, esimest korda elus. Selgus, et seal on nii hea laskumisjälg, et mingit probleemi ei saa üldse tekkida.
Ronimine on täiesti pekkis, mis pole ka ime, kui vaadata, kui harva ma seinale jõuan.