Töö. Esimene kuu Starshipist ära, esimene töö-kuu Veriffis. Palju on mõtlemist - kas tegin töökohta vahetades hea otsuse? Kahetseda ei ole muidugi mõtet, mõlemad ettevõtted on väga toredad. Küllap leiab Starship minu asemele kellegi noorema ja parema. Veedan kuu uut ametit ja inimesi tundma õppides ja see on muidugi mõnus.
Liikumise mõttes on hästi aktiivne kuu. TAOK jalgsi-rogain Kilingi-Nõmmes ja Bike Xdream Paldiskis, lisaks mitu väiksemat matka. Kahjuks hakkab parem põlv jälle haiget tegema. Kuu alguses jooksen pikki otsi lõdvalt alla 6 min/km tempos, aga ülejäänud kuu ei jookse üldse.
Kuu algus on hirmus aktiivne, lõpp ka.
|
Õhtud on väga pimedad! Tipikad, kusagil. |
1 - Viimane tööpäev Starshipis. Viimane koolitus. Joogid tööl ja Pudelis. Õhtul K-N suunas ära. Ööbime rogaini eel sõpradega Vango puhketalus, väga tore.
2 - Kilingi-Nõmme TAOK rogain. Võistlus läheb nii keskmiselt. Kuid kaheksa tundi orienteerumist!
Sama päeva õhtuks sõidame Keelutsooni Jaan Künnapi alpiklubi kokkutulekule. Loengud, siis saun kella viieni hommikul. Ma ei mäletanud, et mul on nii palju alpinistidest sõpru. Ülitore!!!!
4 - Esimene tööpäev @ Veriff.
6 - Ove klassi spordipäev kooli staadionil. Pärast jookseme M-ga 9 km.
7 - BSides Tallinn. Andmeturbekonverents. Super lahe. Sisu ja suhtlemine parajas tasakaalus. Head loengud. Turva-mälumängul saime finaali, kuid kaotasime viimase küsimusega (mingi mulle teadmata häkkeri-teemaline film). Tutvustasin inimesi üksteisega ja esitasin loengutes küsimusi, loodetavasti mitte liiga palju.
8 - Tutvustan end tööl all-hands koosolekul ja ajan ettevõtte nime sassi, lahe, vähemalt jään sellega meelde.
9 - Paldiski Bike Xdream, ratta-orienteerumine. Läheb samuti keskmiselt.
10 - Esimene pikem ujumine Kalevis. 1 km 30:30. Konna ei saa meetrit ka ujuda, kohe on põlvel valus.
12 - Saan Ovelt (11a) males pähe. Matt kahe ratsuga. Pärast saan veel.
13 - Ostan uue linna-jalgratta.
14 - CR14 cyber-brunch, nagu lasteaia rühma kokkutulek oleks.
15 - Käin Iidaga kinos "Düüni" vaatamas. Ei meeldi eriti, labasevõitu, kogu raamatu peenus ja intriig on kadunud. Visuaal on ilus, kuid minu jätab see üsna külmaks.
16 - esimene pikem sõit uue rattaga - Sõrve ja tagasi
17 - teine pikem sõit uue rattaga - Kallaverre
19 - kolmas pikem sõit uue rattaga - tipikate rattaklubi, jälle Kallaverre
20 - Jabur teelaudkond @ Liisa, rohke maitsva toidu ja kunsti ja mustsõstra džinniga
23 - Suurpuhastus meie F45 "pööningul". Klaaspurgid ja pappkastid eekätt.
24 - Purtses, saen ja puhastan. Lapsed samal ajal: Alo ja Ove - külas, Iida - Helsingis.
26 - Gruusia õhtu meie juures, räägin sõpradele oma Kazbegist.
28 - Käin mingi Eesti teleseriaali esikal Apollo kinos ja tulen poole pealt ära, sest maotu.
30 - Kaberla - Kaberneeme rattamatk, poolepäevane, aga ilus. Samal õhtul - J juubel.
31 - Soomaa päev. Ingatsi raba jalgsi, siis lõik Raudna / Halliste jõge kanuuga. Imeline ilm!!! Siis Jaanihanso siidritalu külastus. Lõpuks mängin M juures ööni bridži. Kanuutan koos Alo ja Ovega, neist on väga asjalikud kanuu-kaaslased saanud.
Koroonast ka.
Kui eelnev kokku lugeda, saab 16-18 eri üritust koos inimestega väljastpoolt oma pere. Pooled neist õues (rattasõidud jne), pooled sees. Lisaks käin kogu aeg kontoris tööl. Lisaks käin kogu aeg kellegagi koos söömas - hommiku- ja lõunasöögid endiste ja uute kolleegidega, teravmägedes koju käiva K-iga. Aga samal ajal on meil pandeemia ja Eesti jõuab mingi statistikaga maailma tippu. Kas ma peaksin häbenema? Seda kirjutist siin mitte kirjutama? Järgmisel kuul vaiksemalt võtma? Ei tea...
Mu aktiived sõbrad on _kõik_ ja _ammu_ vaktsineeritud, kolleegid ka. (Tööl pmst ei saa uksest sisse, kui vaktsineeritud ei ole.) Mul on mõned vaktsineerimata sõbrad, aga nemad hoiavad omaette, ma ei ole neid väga ammu näinud. Mul on sellest väga kahju. Nad on ju sõbrad!! Aga need inimesed, kellega ma reaalselt kokku saan, on 100% vaktsineeritud.
Samas ei näe me peaaegu üldse vanemaid inimesi. Nõmmel olen ma sügise jooksul käinud ühe korra. Lasnamäel - umbes sama. Mul on kahju ja häbi ja imelik. Ja millal ma viimati suhtlesin kellegagi, kes oleks üle 60 ja poleks lähisugulane...? Ei tule üldse ette. Vanem põlvkond - mitte meie enda vanemad, vaid kõik - on meie jaoks elust väljas, ühiskonnast väljas. Igapäevaselt ma muidugi ei mõtle selle peale, aga praegu, kirjutades, adun, kui vale see kõik on. Kuid mida teha - ei tea.