ratas: Tallinn - Aegviidu - Tapa

Olen igal kevadel teinud mõne pikema rattasõidu. Eile veeresin Tallinnast Tapale, 115 kilomeetrit.

Kas laenata pika sõidu jaoks kiirem ratas? Olen varem võtnud Citybike'st gravel ratta, seekord ei tahtnud, sõitsin oma linnarattaga. Aero asendit (käed droppidel) ma niikuinii ei kasuta. Ainult rehvid pumpasin rohkem täis kui muidu.

25 km 0:58 Kadriorust Piibe maantee alguseni. Sõitsin uut "Lasnamäed läbivat rattateed" pidi. See on väga mugav kergliiklus-magistraal, ainult algab eikusagilt ja lõpeb eikusagil. Jõelähtme kandis sõitsin otse Narva maantee servas, oli mõnus taganttuul. 

62 km 2:20 Aegviidus. Käin siin Aegviidu matkafestivalil, https://matkafestival.ee/ Ostan pileti, kuulan poolt loengut, jutustan tuttavatega, söön. 

84 km Aravete. Ma olen siit tuhat korda mööda sõitnud. Nüüd võtan aega ja tiirutan asulas ringi. Aravete on suur, siin on kaks poodi, spordikeskus, külamuusem Kurisoo mõisas. 

89 km Preediku järv. Pole seda varem näinud, kaen vaatan üle. Ei ole eriti huvitav. Luiged ja kalamehed. 

95 km Käravete. Ka siit sõidame me kõik mööda (sest Piibe maantee). Nüüd sõidan külas veidi ringi. Siin on Aravete mõis ja paisjärv Ambla jõel, mida mäletan kunagisest õpilasmaleva ajast.

Vastutuules lõik Aravetelt Käravetele on päris karm. Mul on peal suur rattakott - külgtuul tahab mu tee pealt ära kanda. Õnneks on enamik tänast sõitu pigem taganttuules. (Eks ma valisingi teekonna tuule järgi.) 

115 km Tapa. Söön raudteejaama kõrval kõrtsis kiire eine. Siis Tallinna rongile. 

Kogu ring koos festivali ja rongisõiduga võttis 8 tundi: kell 10 kodust välja (ja kõigepealt läksin Selverisse poodi), kell 18 jõudsin tagasi koju.

Tallinnas rongilt maha astudes tabab mind jäine külm tuul. Kogu päevane sõit oli mõnusas soojas, ka külg- ja vasttuulega lõigud. Aga Tallinnas tuleb merelt briis ja see on külm!!!! 

Hea päev! Ilus ilm, enamasti tagant tuul, korras ratas. Üleliia ära ei väsinud. Sadul vastikuks ei muutunud. Järgmisel päeval annavad jalad kergelt tunda, aga ei rohkem. 

Strava: https://www.strava.com/activities/14651922868

Rada

Aravete. Pildil on Aravete keskkooli kauane juht Vaido Kobrand.

Aravete / Kurisoo mõis

Mida kõike peaks

Kirjutama:

Veematkajuhi koolitusest. Neli täis päeva Soomaal, Pärnu jõel ja Pärnus. Loengud + praktika. Jube targaks sai. Kas tast ka kasu oli? Ehk jääb mõni uljas jama juhtumata selle tõttu.

Vormsi ja Haapsalu rattamatkast. Kaks päeva. 12 inimest, ring ümber Vormsi, teine päev tagasi mandrile ja Rohuküla - Pullapää - Paralepa - Haapsalu - Kiltsi lennuväli - Rohuküla. See oli nagu roheliste surrogaat.

Linnamäe / Jägala jõe veematkast. Käisime elektrijaama juures oleval kergel kärestikul ja sõitsime paisjärvele ringi peale ja nägime Kuke-Miku kivi ära.

Ove sünnipäevast Ruutu10 impro-stuudios. See oli väikesele teismeliste seltskonnale - koos meiega 10 inimest - väga sobiv vorm. Kõigile meeldis.

Tegema:

Neid asju on nii palju, et ma ei hakka üles lugemagi.

Kevad vee peal

Kevaded on erinevad. Mõnel aasta sõidan üle päeva rattaga. Mõnel aastal ei tee midagi. See kevad on olnud vee peal matkamise kevad.

Loobu jõgi õhtuvalguses

Jõgedel sõitmiseks on kevad parim aeg. Vesi on kõrge, voolu on, taimed veel ei takista. Mets paistab läbi, hiirekõrvul puud on eri toonides ilusad. Kohati on kärestikud ja lõbus. Kuu aja pärast sõidad jõe peal kui rohelises tunnelis, midagi ei näe. Ja päris suvel on kõik pilliroo-padrik või vetika-supp. 

5. jaanuar - aasta algas talvise sõiduga Kohila paisjärve peal. 

30 märts - Valgejõe, süstadega. Suru sild - Nõmmeveski, 18 km. Indietours korraldas. Sõitsin vastu kivi ja läksin ümber. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/valgejoe-sust-ja-esimene-suplus.html

4. aprill - Tarbja paisjärv, 1 km. Käisime enne Türi-Tori kiirlaskumist süsta proovimas.

5. aprill - Türi-Tori kiirlaskumine Pärnu jõel. Kahese süstaga. Läksime 10 km stardist Laupa paisul ümber ja katkestasime 31 km peal Kurgjal. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/suur-tukk-ajas-suu-lohki-ehk-meie-turi.html

13. aprill - Pirita jõel, aerulaudadega. Lagedi - Nehatu, 9 km. Väga mõnus, järgmisel kevadel jälle. https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/oligarhidel-kulas-aerulauaga-pirita-joel.html

15. aprill - Harku järv, aerulauaga, üksi. Tegin ringi peale.

22. aprill - Soodla jõgi, Raudoja veehoidlast allpool. 5 km. Aerulauga. Aeglane ukerdamine langenud puudest alt ja ülevalt. Ei kukkunud sisse, aga sai väga märjaks. Vihma sadas ka.

24. aprill - Jõelähtme karjääri tranšeed Tallinna suure prügila lähedal. Aerulauaga ja üksi. 8 km. See on üsna ropp koht, samas huvitav ka. Eelmisel sügisel ei saanud seal üldse sõita, liiga kinni kasvanud.

29. aprill - Jägala jõgi, lõigul Soodla - Saunja. 11 km. Aerulauaga. Hästi sõidetav ja mõnus lõik.

1. - 3. mai - Koiva jõgi (Gauja), Lätis. Süstamatk. Valmierast allapoole, 86 km, telkidega. https://kurinurm.blogspot.com/2025/05/sportlik-romantika-koiva-joel.html

9. mail - Loobu jõgi. Aerulauaga. Pühapäevase võistluse rajal - Kadrina teest (Udriku oja) kuni Arbavere puhkekeskuseni, ligi 18 km. Jõe peal olime pea neli tundi.

11. mail - Loobu jõgi. Süstaga, võistlus, Loobu poolmaraton. Aeg 2.18.

15.-18 mai - Seakayakingu veematkade juhtimise koolitus. Karuskose, Suurejõe ja Pärnu jõgi / Vana-Pärnu rand. Käisime kõigil neljal päeval vee peal. Ühel päeval sadas, süstaässad hoidsid sauna ligi, kuid aerulaudurid käisid ikkagi sõitmas ära :) 

3. juuni - üksi aerulaual ümber Aegna. Plaan oli krunnidele välja jõuda ja ehk mõnd hüljest näha. Kuid ilmataat ei naljatanud. Tuult oli 8-10 m/s (ilmateenistuse andmed, mitte minu hinnang). Lainet oli lahtisel merel pool meetrit. Süstaga poleks ma eales julgenud seal üksi sõita. Kuid lauaga...? Tegin ringi ära. Jõudsin ka Sillikrunni kõrvale, kuid sinna minek oli otse vastutuult ja kõige raskem ots, mida ma aerulauaga üldse teinud olin. Kui esimesed Sillikrunni linnud hakkasid minu pärast lendu tõusma, pöörasin ringi. Olin sel hetkel Aegna rannast 1.2 km kaugusel ja... oleme ausad, see ei olnud väga mõistlik. Tuul oli küll ohutust suunast, mistahes jama korral oleks ma kaldasse triivinud. Õhtul oli rätsepalihas tasakaalu hoidmisest nii valus, et ma ei suutnud käia. Ja reiepealsed samuti. Teiselt poolt oli lauaga lainetes ootamatult kindel olla. Kiirus tundus vastutuult sõites null :), kuid pärast Stravast mõõtes olin kõige raskema lõigu (Aegnalt Sillikrunnile) sõitnud keskmiselt 4 km/h. Aegnalt tagasi Rohuneemele - alla tuult ja lainet - aga surfasin ja purjetasin ilma ise miskit tegemata. Ainult tasakaalu tuli hoida. Ring tuli 13.5 km ja võttis alla nelja tunni. Ohtlik, kuid äge kogemus. Aegna on täiega ilus!!!

4. juuni - Sixteni koolitus Männiku karjääris. Suuurepärane!!! Treenereid oli tegelikult kaks, nii et iga trennilaps sai korraliku tähelepanu. Harjutused "algasendist" lihtsate pööreteni. Käte asend, keha pööre, jalgade töö, kallutused, rütm. M küsis pärast, mida ma uut teada sain, ma ei osand vastata, võtan siis kokku:

- et trenažööril õpitud puusast pööre on vee peal päriselt võimalik.
- et uus süst võtabki mul tasakaalu võdisema, kuid see läheb üsna kiiresti üle.
- et ma ei oska midagi teha kõvera varrega aeruga.
- harjutus: ühe aerupoolega töö, keskendumine ainult tõmbele ja keha pöördele.

- harjutus: üksteise sabas sõit eelmise harjutuse ühepoolse tehnikaga. Tegime kaheksaid. 
- "frankenstein" ehk sirgete kätega sõit koos kehapöörde ja jalgade tööga.
- et sabatüüri tohib teha nii nagu kõik seda päriselt teevad (mitte nii, nagu ... seda õpetavad) 
- sabatüüril vees olev laba olgu 45 nurga all - siis on tasakaalu kaotuse korral võimalik temast tuge võtta. Veega otse risti olev laba ei anna mingit tuge. Ja õhus olev laba võiks olla täitsa kõrgel. 

- kaartõmbel jala ja keha töö.
- kaartõmbe teine liigutus (aer tagant ette) on mul kehva.
- pööretel kerge kalle sisekurvi, aga selle eeldus on, et aerutugi oleks olemas
- mul võiks asend olla veidi ettepoole, et "catch" oleks eespool.
- mu "exit" võiks olla "särtsakam". 
- sain teada, mida teha sverdiga.

- harjutus: sõbra süsta ninast kinni hoides enda süsta pööramine. Taas keha töö!
- et sõbra süstale saab naalduda, tulemus on väga stabiilne, kuid tuleb emmata kogu süsta laiust, mitte vaid endapoolset tekinöörist. St ei tohi karta kummarduda kogu kehaga. 
- et varajane "exit" on vajalik selleks, et süsta mitte vee alla vajutada. Huvitav teooria: tõmbe esimene osa tõstab süsta vee suhtes üles, teine osa (enda puusast tagapool) vajutab vee alla. Aer tuleb veest kätte saada enne seda teist osa :) 

Nii treenerid kui treenitavad olid taas ülisümpaatsed. See trenn on ideaalne jätk varakevadel Lasnamäe keldris tehtud trenažöörile. Harjavarrega vehkimine muutub reaalseks liikumiseks ja sa näed, päriselt, kuidas lootsik vees käitub, pöörab, kaldub, reageerib. 

Ehk siis - TULGE KA TRENNI!

Aerulauaga käin vee peal kindlasti veel. Kas ma mäletan õigesti, et keegi mu blogi paarist lugejast soovis kaasa tulla...? Kui jah, siis palun võta ühendust :)

Soodla jõgi, lauataja alatab puutakistust

Soodla jõgi, ronime üle!!!

Jõelähtme kaevandus-maastik

Jägala jõgi

Loobu jõgi Vohnja lähedal

Loobu jõgi Arbavere metsas

Sportlik romantika Koiva jõel

Kevadiselt värviline Läti mets Koiva kõrgel kaldal

Õrnad rohelised toonid kallastel. Punased, kollased ja valged kaljud vee kohal kõrgumas. Ööbik laksutab, kurg kruugutab. Haigrud otse nina all. Pardid ja luiged ja sekka mõni kull. Tooming õitseb, päike särab, tuuleke puhub, vee peal on kerge säbru. Ehk - kevadine Koiva jõgi oma parimas ilus.

Kolm päeva süstades, 1.- 3. mai. 86 kilomeetrit, Sietiņiezise kaljudest Valmiera all kuni Rāmkalni pargini Murjāņi asulas. Sõitsime mööda Ligatnest, Cesisest, Siguldast. See on Koiva / Gauja kõige ilusam ja kõige turistikam lõik. 

Siguldas käisime lillelaadal ja tarzanpargis - kes sõitis tõstukiga, kes monorelsiga.

Ühe lõuna pidasime Amata jõel, nii et sõitsime paarsada meetrit ka sellel. Lisaks nägime Brasla jõe suuet.

Ilm - suurepärane. Teise õhtu laagris saime paar sabinat vihma, aga see ei häirinud eriti. Hommik oli troopiliselt soe. Mõni virgem käis ujumas.

Sõita oli lihtne ja mõnus. Koiva see lõik on kevadel hea kerge jõgi. Tuul oli vastu, kuid ühtlane tugev vool oli tuulest tugevam. Erinevalt Eesti jõgedest pole Koival puid ega muid takistusi. Minu ainus ohtlik hetk oli üks järsk kurv, mis mu süsta ootamatult tagurpidi (saba ette) pööras. Mõnikord ehmatas järsk tuuleiil. Sõitsime aga üsna tempokalt.

Üks laager oli ametlikus laagriplatsis, teine - Brasla jõe suubumis-kohal.

Lätlased on toredad. Peatusime korra jõe ääres platsis, sinna sõitis auto. Meie kartsime, et aetakse ära, eramaa!!! Lätlased aga tulid vabandama, et pinke on istumiseks nii vähe, ja lubasid kohe juurde tuua. Cesise juures käisin allikast vett võtmas - mind lubati lahkelt saba etteotsa - mul oli üks kanister, perekonnal minu ees julgelt üle saja liitri suuri pudeleid.

Ühtegi teist süsta ega kanuuga matkajat me ei näinud. Brasla jõelt tulid kaks aerulauaga sõitjat. Viimasel päeval kühveldasid meist mööda Gauja XXL 90 km distantsi võistlejad. (Gauja XXL pikim distants on 420 km, kogu jõgi.) Ramkalnsi rannas olid ühe teatevõistkonna vahetusmehed. Sõideti 44 aastat vana paadiga, ka sõitjad olid taadid ja memmed, aga liikusid jõel päris vilkalt. Kuid muidu oli jõgi ootamatult tühi. Lätlased sõidavad Koivat suvel, kui on soojem vesi, aga jõgi ise madalam. 

Super aitäh P-le korraldamast, ja kogu seltskonnale, kes need matkad nii mõnusaks teevad!

Minu igakordne roheline süst

Esimene õhtu

Teise õhtu vihmane hetk

Sigulda silla all

Tavaline kaljune Koiva :)

Nägime Pärnu maanteel karu

auto aknast, Pärnu maanteel, Märjamaa kandis.
3. mai õhtul hämaras.
Maantee ja metsa vahel oli mingi tume mütakas -
karupoeg!!!
Kõik autos olijad nägid selgelt, et oli karu, nii et eksida ei saanud.

Ma ei ole karu kunagi looduses näinud. Slovakkia Tatrates sõitsime samuti autoga karust mööda, aga mina olin roolis ja ei näinud.

Karu jälgi oleme küll näinud, isegi Purtse rannas meie maja lähedal.

Vot siis... Matkad ja matkad mööda Eesti võpsikuid, aga karu näed hoopis autoga sõites.

Kaks päeva suve

Kas te olete kuulnud, kuidas meri karjub? Mina vist ei ole. Aga täna kuulsin. Tuhandete hanede hääl jõudis kerge põhjatuulega randa. See oli... müstiline. Kaagutamise ja oigamise vahepealne, ebamaine. Võtsin binokliga veidi kõrgemalt vaadata (meil on kõrge kallas) - mis silmaga näha kui hall triip mere peal, oli binoklis hanede viirg. Silmapiirist teiseni. Palju neid seal oli - ei tea - tuhandeid, kümneid tuhandeid...?

Enne muidugi lendasid kõik need haned üle me pea merele, ja õhtupoolikul merelt põldudele sööma ja loojangul uuesti merele. 

Ehk siis kevad maal. Ilm oli reedel täiesti suvine, higi voolas. Täna (vaikne laupäev) oli hommik palav, lõunast läks pilve ja õhtul tuli äike peale. Ülejäänud pere pidas pühast kinni ja käis Poruni matkarajal, mina lõpetasin ikkagi eilsed puu- ja aiatööd ära.

Saime maha võetud ehitamata lauda varemetesse kasvavad valele poole längus puud. Mina saagisin, A sikutas. Kõik läks täpselt õigesse kohta - aitäh!!! Lisaks tavalised kevadised koristused - kääridega puude ja põõsaste kallal, rehaga tammelehtedes. Proovisin kibuvitsa üles kaevata, aga olen sellega kümme aastat hiljaks jäänud, kõik aed on võsusid täis. 

Suvi maal on tore. Lõunasöök õues, õhtusöök lõkke ääres, hommikusöök õues, ennelõunane kohvi õues. Viskasin mere ääres lutsu ja vaatasin laineid. Sain selle aasta esimesed sääsekublad (nood sügelevad mitu päeva). 

Ühtlasi esimene kevad maal ilma emata. Ungari sirel oli talvel maha murdunud... 

Teatris: "Leviaatan"

Etendus "Leviaatan". Krulli kvarteli tehasehoones. Teater "Ekspeditsioon", Lauri Lagle ja Eero Epner. Kolm+pool tundi. Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Jörgen Liik, Simeoni Sundja ja Sander Roosimägi. Lisaks tugev tiim, mis kujunduse ja muusika välja mõtles, lava ehitas ja näitlejad etenduse ajal elus hoidis. (Karabiinide lõginat oli kogu aeg kuulda.)

Esimest osast ei saanud mitte midagi aru. Muusika- ja sõnalavastus, palju kõva häält ja metallist asjade kolkimist, aga miks? Publik naeris kogu aeg, sellest ka ei saanud aru. 

Teine vaatus tegi kohe selgeks, et esimene oli lihtne ja selge ja isegi lapsik. Ehk siis aru sai veel vähem :) Aga nüüd naersin mina ka ja täiega. 

Minu jaoks tegid kogu arusaamatuse tasa muusika ja postitantsu etteasted. Eriti muusika! Mu lemmik saksa bänd on Einstürzende Neubauten, https://neubauten.org/de/. Nende kontserdid on väga sarnased, taotakse metalli- ja plekitükke ja tihti on toimlaks vana tööstushoone. Nii et torujuppe ja metallplaate toksivad ja laulvad näitlejad olid nunnult tuttavlikud :) 

Muusika näide proovidest. Näha on löök- ja puhkpillid, muuseas kanalisatsioonitorudest tehtud didgeridood. Päris etenduse pillide valik oli muljetavaldavalt lai ja neid mängisid kõik.
https://www.facebook.com/ekspeditsioon/videos/3518442595114990/

Foto on lavastuse ametlikest materjalidest. Kahjuks ei ole ühtegi avalikku fotot muusikariistadest. 

Lavastajatele aga edaspidiseks - palun tehke rohkem muusika- ja tantsunumbreid!!!
Sellega võidate minusuguse kultuurikauge vaataja ära üks, kaks ja põmm!

Oligarhidel külas: aerulauaga Pirita jõel

Mõtled, et sõidaks veidi aerulauaga. Siis aga kaevud kodulukku ja kulutad sellele rohkem aega kui vee peal. 

Käisime aerulauaga Pirita jõe lõigul Lagedilt Nehatule. Sisse Vabadusvõitluse muuseumi juures, välja enne Peterburi maantee silda Väo Olerxis. Ilm oli väga soe, jõgi rahulik. Keegi ei saanud vist jalgagi märjaks. Mõnus sõit heas seltskonnas. Aerulaud on madala jõe peal väga hea valik.

Jõele lisaks käisime kahel saarel: Nehatul ja Lagedil.

Mõlemad saared on lootusetus võsas ja tunduvad mahajäetud kolkana. Aga...

Lagedi saarelt viib sild maismaale. Maa-ameti kaardil seda silda ei ole, aerofotol on vana silla jäänused. Kuid kate sillal on värske. Silla juures kaldal on Lagedi mõis. Google kaardil on selle kirjeldus "turismimagnet" ja "praegu avatud". Kuid ala ei jätnud "avatud" muljet. Piilusime jõe äärt pidi (kallasrada ikkagi) õuele. Õuel olid skulptuurid, hobused ja... paabulind. PAABULIND. Saba oli laiali ja tohutu, suur nagu... sein. Ma ei ole sellist varem näinud.

Venekeelne töömees ütles, et mõis on "era" ja "suletud". Läksime tagasi ja sõitsime edasi.

Kodus aga hakkas huvitama - kelle mõis see siis on? Ja kas saar on ka eraomandis.

Oh sa mu meie!!!

Lagedi mõisa omanik on Maria Chulets. Ärimees Aleksei Tšuletsi tütar. Tšulets on Paldiski põhjasadama omanik ja kütuseärimees. Preili Chulets on ratsutaja.

"Maria Chulets – kõige ihaldatum vene pruut Eestis"
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69106713/maria-chulets-koige-ihaldatum-vene-pruut-eestis
Päris lahe artikkel on.
"Maria kahekorruselise maja (sellesama mõisa siis - KV) aknast avaneb vaade Pirita jõele, kalameestele, kes üritavad särgesid kätte saada, ja saarele. Täpselt nii – teispool vett on seesama saar, mille ostis Peterburi linnapea Valentina Matvijenko poeg. Nüüd on Matvijenkod ja Tšuletsid naabrid: üks saare kümnest hektarist kuulub endiselt Maria perekonnale."

Isa Aleksei on puhastverd oligarh. "Viimsis 64miljonilist villat ehitav rikas ärimees..." "Madala profiiliga..." Vahepeal läks poliitikasse (püüdis Paldiski linnas korda luua) ja andis intekaid. Nüüd on osa ta vara Vene sanktsioonide rikkumise pärast arestitud. Maja on tal Viimsis Paadi kõrval. 

Mariast ja mõisast on veel selline tore artikkel. Postimees, 2018:
https://maaelu.postimees.ee/4394285/lagedi-moisa-kulastajateks-on-praegu-hobused

Mõisal on veebisait ja "dokumentaalfilm". Mõlemad tunduvad olema AI abil tehtud ja mega veidrad. 

https://lagedicastle.com/et/lagedi-mois/ kirjutab:
"Helikopter maandumisplats: Rõhutab helikopterite maandumise mugavust."
"Planeerige oma külastus - Olgugi kas rahulik põgenemine või sündmusterohke kogunemine, lubab Lagedi mõis unustamatu kogemuse."

Ja "film" on issuu-s: "Lagedi mõis (1397) | Dokumentaalfilm evolutsioonist".
https://issuu.com/lagedicastle/docs/lagedi-mois-1397-dokumentaalfilm-evolutsioonist

Täiesti arusaamatu.
Oleks nagu turundus, aga nagu poleks ka.
Sihtgrupp on neil ilmselt samuti vene rikkurid - mõisal on Googles venekeelsed arvustused ja nood tunduvad siirad: "lahe koht priva ürituste jaoks". 

Igatahes on selles seltskonnas paabulind tõesti kohane. Ja kallasrajast nad ilmselt väga ei pea.

Lagedi saar oli aga päris maailmaklassi rikkurite käes. Kunagi oli see Sommerlingi-nim. kolhoosi ja Linnuvabriku peokoht ja korras. Kuid siis läks saar Peterburi eliidi kätte:
2006 - https://arileht.delfi.ee/artikkel/51051460/peterburi-kuberneri-poeg-kolib-koos-sopradega-pirita-joe-saarele
"Peterburi kuberneri poeg Sergei Matvienko ehitab Pirita jõele luksuselamutega paradiisisaare ning avab Tallinna ja Peterburi vahel kopteriliini. [....] 15 reisijakohaga kopterid hakkavad iga päev kahe linna vahel kursseerima."

Mativenko ema oli Venemaa asepeaminister, parlamendi spiiker ja "Putini lemmikkuberner".
Kuidagi on asjasse seotud veel Eesti Lukoili ja Ja Sankt Peterburi panga omanikud - samas pangas töötas Neivelt:
https://epl.delfi.ee/artikkel/51043472/lagedi-saarest-voib-saada-vene-arimeeste-kodusaar
https://www.postimees.ee/7486824/sanktsioonidki-ei-aita-vene-eliit-on-hoivanud-eestis-ajaloolise-moisa-ning-saare

Pronksiöö ajal taandusid venelased Eestist. 2024 müüdi saar lõpuks maha - ei tea, kellele. Sellest siis ilmselt praegune ehitus seal.
2024 müüdi saar edasi, aga pole teada, kellele:
https://www.postimees.ee/7957658/unaruses-saar-vene-arimeestele-kuuluv-saar-pirita-joel-laks-enampakkumisele
https://www.facebook.com/story.php/?story_fbid=962614635563134&id=100054438192741&_rdr

Nehatu saar ja mõis on tiba leebema ajalooga. Aga ka seda on reklaamitud kui rikkurile sobilikku imelist keskkonda.

"Elumaja alt jookseb läbi vana veetunnel, seisukord selline nagu eile tehtud, sellest on vesi ja kalad läbi juhitud, seega maja on võimalik ehitada nii, et nt elutoa põrand oleks osaliselt klaasist ja põranda all näeks ujumas kalu. Sellist võimalust teist ei ole. Kala tuleb kevadel kudema otse köögiakna alla."

https://arileht.delfi.ee/artikkel/84612839/fotod-otsid-tallinnas-privaatsust-eksklusiivne-nehatu-saar-ootab-omanikku

Ootame siis arenguid. Detaiplaneeringu järgi saab Lagedi saarele rajada üheksa maja ja Nehatule ka mitu. Kas paari aasta pärast on seal relvastatud valve ja jõe peal enam sõita ei saa? Ootame, näeme.

Sihuke ilm!!!

Tarvilik lisavarustus - pall

Ründab kärestikku

Miljardäride radadel

Nehatu saare kaldas

Masila soo suusamatk, veebruar

Meenutus talvest.

50 kilomeetrit Tallinnast lõunas on Masila soo. Temaga samas rabade vööndis on veel Lelle, Palasi, Keava, Loosalu, Aela rabad, Pususoo, Laukesoo. Kõik need on ilusad rabad - avatud maastik ja suured tihedad laukad.

Käisime veebuaris seal suusamatkal. Imeline ilm, super seltskond. Laugastel oli puhas jää. Ma varem olin Eestis suusamatkamise kohta veidi kõhklev - võsa ja kole. Viimaste aastate matkad on aga kõik olnud kas väga ilusad või väga huvitavad.

Masilasse saab mugavalt ligi läbi Kuimetsa. Parkida saab vana kõrgepingeliini ja tee ristumisel. Pärast saab Habajal pitsat või fish-and-chipsi.

Strava rada: https://www.strava.com/activities/13581578067

Eks-elektriliin

Lõpetasime kraavis. Aga suusad on all :)

Suur tükk ajas suu lõhki, ehk meie Türi-Tori süstasõit

Lühidalt:
Läksime Türi-Tori maratonil süstaga ümber, ja katkestasime Kurgjal. 78 km asemel sõitsime 31. 

Saatuslik Laupa pais

Pikalt:
Panin meid talvel kirja Türi-Tori kiirlaskumisele. See on kevadise suurvee süstamaraton Pärnu jõel. Distantsid on 47 (tite-), 78 (põhi-) ja 104 (maratoni-). Põhidistants algab Türilt ja lõpeb Toril. Pärnu jõgi on kevadise suurvee ajal kiire, kärestikuline ja üldiselt kerge sõita. Seepärast siis "kiirlaskumine".

Ma olen enne käinud ühel süstavõistlusel: eelmisel kevadel Loobu jõe 21 km poolmaratonil. Mingit sportlast must pole. Enne sõitu tekkis kerge paanika, sest me polnud partneriga hetkegi süstas koos istunud. Proovisin meid lühemale rajale ümber regada, aga ei saanud (sest eraldistardi kohad on kõik loetud). Niisiis ikkagi 78 km. Eesmärk oli rada ohutult ja aeglaselt läbi sõita. Kuivülikondi meil polnud. 

Eelmisel õhtul panime süsta Tarbja paisjärvel vette ja proovisime ära. Hea lai kahene. Ööbisime Türil Veskisilla kodumajutuses, otse stardi kõrval, ideaalne. 

Hommik rõõmustas meid valge maaga. Lumi!! Ilmaennustus: 1C, tugev taganttuul. Brr... :(

Meie start oli üsna hilja, kell 8.47.

10 km stardist allavoolu on Laupa pais. Raja kirjeldus: "Laupa veskitamm. Olenevalt veetasemest on see koht pakkunud arvukalt ümbeminemisvõimalusi. Kitsast läbisõidust üritatakse tihtipeale ka mitmekesi korraga läbi pressida - tavaliselt siis läheb mõni ümber. Siin on kõrget lainet ja kärestikusõidu emotsioone." 

Meie sõitsime paisu astangul lihtsalt vastu kivi. Süst läks ümber. Meie sulpsasime vette. Õnneks jäid alles nii süst, aerud kui kogu muu kraam. Saime kohe kaldale. Aga oli külm. 

Vahetasime riided (kuivad on alati süstas kaasas) ja sõitsime edasi, aga külm jäi. Lisaks oli nüüd hirm uue ümbermineku ees. Leidsime, et targem on Kurgja kontrollpunktis sõit lõpetada. No ei olnud mõnus sõita. Igasugu eneseületusi on elus tehtud, sama paarilisega oleme pikkadel rogainidel käinud. Aga täna ei olnud see päev. 

Niisiis läksime Kurgjal välja, pakkisime end kokku, käisime Kohilas saunas ja oligi kõik. 

Mis siis valesti läks:

- Liiga pikk rada meie / algajate jaoks, 47 oleks olnud paras. 
- Selle ilmaga oleks ikka kuivakat vaja. 
- Olime sõites aeglased. Isegi ümbermineku ajakulu arvestades olime me Kurgjal väga hilja. Lõpuni sõites oleks pimeda peale jäänud. Lambid olid kaasas... aga ikkagi. 

Minu jaoks oli õpetlik ka see, KUI palju sehkendamist võttis selle ürituse (minu poolne) korraldamine.

Aitäh paadivend VV-le ja tugitiimile! 

Varasemad Pärnu jõe peal sõidud,
- 2024 mai süstamatk: https://kurinurm.blogspot.com/2024/05/parnu-joe-sustamatk.html

- 2018 augusti kanuumatk: http://iiida.blogspot.com/2018/08/parnu-joe-kanuumatk.html

Valgejõe süst ja esimene suplus

Päris suurvett sel kevadel ei ole, sest lumi sulas talve jooksul ära ja kõige kõrgemad veeseisud olid hoopis jaanuaris. Aga ikkagi on Põhja-Eesti jõed sõidetavad. Laupäeval, 30. märtsil käisime Valgejõel.

Korraldaja - Indietours / Mairo. Hea ja tore nagu ikka.
Mairo ja Sirliga võib julgelt igale poole minna. 

Distants - 18 km, Suru sillalt Nõmmeveskile.

Kõigile anti kuivülikonnad. Ainus keelduja olin mina. Ühtlasi olin ma ka ainus, kes jõe peal ümber läks. (Üks härra läks ümber ka süstast kaldale tulles.) Sõitsin põmm! vastu kivi. Süst ümber ja mina vees. Vool oli kiire ja ma ei saanud kinni pidada. Lasin siis süsta ees ujuda, hoidsin ise tast kinni ja ulpisin järgi. Vesi oli madal, vast vööni, aga kaldad kõrged. Lõpuks sain välja, kallasin süsta tühjaks, sain kaaslaste käest oma aeru tagasi ja sõitsin lõpuni. Külm ei olnud. See kõik juhtus päris viimases kärestikus enne Nõmmeveskit.

Nägime mingit looma - ilmselt minki. Lippas piki kallast. Keerasin süsta ringi ja sõitsin talle järele ja nägin teda veel mõnda aega.

Kanasupp

Jätkuks Kaamose ja W toidublogile.

Pilt petab! Pott on pea täis.

Kanasupi sisse läheb:

- pakk kanafileed
- kartul
- porgand - mida rohkem, seda uhkem
- sibul või kaks
- kapsas (peab olema hästi värske, muidu pole mõtet)

- võid

Tööjärg:

- porgandid koorida, viilutada, koos võiga pannile sooja
- kartulid koorida ja tükkideks
- eel-eelviimase kartuli tükeldamise eel panna kiirkeedukann vett täis ja keema
- kartul ja porgand pott, keev vesi peale, ajada keema ja nii hoida

- kana hakkida ja võiga pannile sooja (natuke läheb tükeldamise ajal kassile ka)

- (kui on rohkem kana, siis kahe eraldi portsuna)

- kana praadumisel tekkiv vedelik lusikaga potti ümber panna
- kanale pipart ja soola, ja otse pannilt potti

- kapsas laisalt hakkida ja potti

- paar lusikatäit võid otse potti lisada

5 min pärast kapsa lisamist on supp valmis.

Kes märkas, mis panemata jäi? 
Mina sain aru esimese suutäiega: sool!
Või puljongikuubikud.
Sellise potitäie kohta võiks neid minna mitu.

Kui kapsast pole, siis lähevad supi sisse nuudlid, mõni minut enne valmimist.
Muidugi võib igasugu maitseainetega eksperimenteerida. See siin on baasretsept. 

Tegu võttis täpselt tund aega. Tegin üksi, kõik hakkimised jne nullist. Nõud pesin ka samal ajal ära, supi valmides oli köök puhas, pannid ja lõikelauad tagasi oma kohal. 

Suppi tuli umbes 8 liitrit. Kümneliitrine pott mitte päris täis. Supp on paks, kulp peaagu seisab sees püsti.

Sellest jätkub meile peaaegu kolmeks päevaks. Ütleme 13 toidukorda. 60/13 = umbes 5 minutit koka aega ühe portsjoni kohta. Päris aja-ökonoomne. 

Halleluuja!

Võtsin korra kiigata oma kajakambrist välja. Kaugele ei söandanud, natukene. Aga ka sellest piisas. Meeleolu on pidulik, ülev, natuke ootusärev ja väga võidurõõmus.

"Kuna vastane kisab eriti valusa häälega, peavad meie asjad tõesti väga korras olema."
"Kolm aastat on see slaavi hõim meie kulul sõdinud ja meid narrinud. Oligi kohane see lõpetada väikese naljaga nende enda arvel."
(vene kanalites) "Putin tundus alguses veidi järsk, aga ta on hea juht ja mis peamine - oma."
(eesti kanalites) "Lõpuks ometi saab meie korrumpeerund, peast mädanev väikeriik oma õigele kohale tagasi. Peded lootsid raha ja relvadega suures poliitikas osaleda, hea vasall olla ja tänuvõlga osta? hahahahaa! paras!"

Ma nüüd teen väikese pausi sots-meediast.
Ütleme - kolm päeva?

 

Mitmel saarel oled käinud?

Käis külas Eestis elav välismaaline, kes ütles, et ta on käinud kaheteistkümnel Eesti saarel. Oo!!! Hakkasime kokku lugema ja saime umbes samapalju.

Mitmel saarel oled käinud sina?

Tegin inventuuri, piki rannikut geograafiliselt päripäeva:

1. Kihnu
2. Saaremaa
3. Muhumaa
4. Abruka
5. Viirelaid (Muhumaa ja mandri vahel)
6. Hiiumaa
7. Vormsi
8. Hobulaid (Haapsalu ja Pullapää neeme lähedal)
9. Osmussaar
10. Suur-Pakri
11. Väike-Pakri
12. Naissaar
13. Aegna
14. Kräsuli
15. Prangli
16. Koipsi saar Kaberneeme lähedal
17. Pedassaar Kolga lahes
18. Hara saar Lahemaal Hara sadama lähedal
19. Mohni saar
20. Saartneem ehk Kuradisaar Käsmu lähedal 
21. Piirissaar Lämmijärves

Lisaks pisemad laiud:
- Heinlaid Tõstamaa juures
- Selglaid ja Pöörilaid Varbla laiustikus
- Kitselaid ja Pihelgalaid - nendele ujusin ringi peale ja puutusin maa varbaga ära
- Pitskele ja Pühadekare Muhumaa lähedal
- Kassari
- Sitarahu Tahu lahes mandri ja Noarootsi vahel
- Hosgrunne laid Riguldi lähedal Noarootsist põhjas
- Pandju saar Rohuneeme rannas
- Kumbli saar Kräsuli ja Aegna juures
- Älvi saar Lahemaal Natturi neeme otsas

Lisaks järvede sees olevad saarekesed:
- Soodla veehoidlas
- Paunküla veehoidlas
- Pae järves Lasnamäel
- Kaunissaare veehoidlas - bussipeatusega saar!!!
- Viitna Pikkjärves
- Vaskjala veehoidlas
- Vandjala veehoidlas
- Kivijärve saar Koitjärve rabas (see on konkreetne saar)
- Keila jões (joast ülesvoolu) 
- Pirita jões (kloostri taga, Kabelimäe saar ja kolm väiksemat veel)

Saared, millele tahaks minna:

- Ruhnu

- Manija

- Oosäär ja muu Paatsalu ümbrus

- Rame laht Virtsu ja Pivarootsi vahel
- Saaremaa kagupoolne ja läänepoolne rand, Vilsandi
- Kesselaid
- Lagedi saar ja Nehatu saar - käidud 13. aprillil 2025 aerulauaga
- Keri saar (Pranglist põhjas)
- Rammu ja Rohusi Kolga lahes
- Kõrgesaar ja Tütarsaared - see on praegu Venemaa, aga ehk kunagi enam ei ole!!!

Osmussaar

Piirissaare roostik

Mohni keerukad keelualad

Laager Võilaiul, enne hobuste rünnakut

Hiiumaa, Sarve poolsaar

Rohulaid, uisutades üle jää

Koitjärve raba

Lastega Himosel suusatamas

Himos on suusakeskus Lõuna-Soomes, Helsingist kolm sõidutundi põhja poole. Käisime seal laste ja sõpradega suusatamas. Keskus on väike - 20 rada, kõrguste vahe 120 .. 150 meetrit. Kuid siiski suurem kui Messilä, kus me eelmisel kahel talvel sõitmas käisime.

Mina tõstukil. Fotod: A-L ja T.

Oli tore. Lapsed sõitsid punaseid ja ka musti nõlvu (Soome kategooriates). Algajatele sobivaid siniseid on Himosel vähe. Lumeolud olid keskmised - ilm üle nulli, lumi kohati märg ja raske. 

Ööbisime väikeses palkmajas mäe tipus, tõstukijaama lähedal. Õhtul sai otse majani suusatada, hommikul suusad alla panna ja rajale tuhiseda.

Lisaks mäesuusale tegime paar ringi murdmaad - sealsamas mäe tipus, maja juures. Käisime ka lähedasel järvel uisutamas, kuid jää oli minu jaoks kehv. Uisuplaanid olid üldse uhked, kuid läksid sooja ilma tõttu vett vedama.

Mäel oli väga palju eestlasi. Parklas oli soome autosid rohkem, kuid soome keelt ei räägitud üldse. Ainult blondid soome preilid pahandasid "voi v***u", kui neil lumelaud tõstuki värava taha kinni jäi. Muu jutt oli kõik eestikeelne :) 

Himosel on täiesti okei kiirtoit, 15 euro eest saab kõhu täis. Ülal kohvikus sai praemuna ja singilõiguga karjala pirukaid :)

Reisi hind tuli 350 / 450 eurot inimese kohta sõltuvalt sellest, kas olid oma suusad või laenutuse omad. Selles sees siis kõik kulud - laevapiletid, kütus, öömaja, mäepiletid, söök tee peal ja mäes. 

Meie majake. Kuuse taga paistab Vuorikahvio silt.

Õhtu merel

Hakkab hämarduma, teen viimast tiiru.
Teised uisutajad on lahkunud, kuid on tulnud uus sõitja, tume kuju pealambiga.
Sõidan mööda, soovin jõudu.
Lambi tagant: "Kaur, sina või?"

Mu lapsed naeravad, et ma tunnen lihtsalt kõik inimesi.

Fotod: Kopli ja Rohuneeme rannad, 18 & 19 veebruar 2025.