Tartu Maraton - jäi katki

Jäi tervislikel põhjustel pooleli.
Kõhutõbi oli kuri juba mitu päeva enne starti. Sisuliselt lõpetasin ettevalmistuse ägeda dieediga, ka hommikul ei söönud.
A poole distantsi peal võttis kõht hoopis karmid tuurid üles.
Sõitsin 36 km, siis istusin veerand tundi kuuse taga lumes (palja pepuga; krdi külm oli) ja siis hääletasin end + saanile.

Muidu - väga, väga tore üritus! Kõik mu hirmud teemal "grupisõit", "lõuna-eesti mäed" jne said pühitud. Grupisõit viisakas, ruumi möödumiseks igal pool, mäed on rajal lauged ja madalad. Kui nüüd mõni aasta veel lund saab, siis raudselt uuesti starti!

Pikemalt:

Ettevalmistus ~280 km, enamjaolt klassikat. Testiks 38km Kõrvemaal nädal tagasi, 10.5 km/h ja lõpus oli tunne täiesti hea, vabalt sõidaks veel. Ehk siis 10 km/h tempo tundub pikale rajale paras. Suusad lasin Tallinnas ära määrida, stardiasjad sain Tartust kätte, kõik oleks nagu OK -
ainult see kõht.

Start - olen 2000-2500 grupis, enda jaoks liiga ees.

Start - 12 km Matu - Imehea lipe, a vilets pidamine. Trügimist pole, grupisõit on väga viisakas-rahulik, a tempo on mu jaoks veidi kõrge. 9. km peal tuleb mõistus koju ja panen pidamist juurde; läheb paremaks.

Matu - 23 km Ande - nüüd suusk peab, libiseb muidugi vähem. Harimäe tõus on kukepea, a laskumistel tuleb kõigil tööd teha. Hakkab väsimus tulema.

Ande - 32 km Kuutse - haamer. Keha on tühi. Jaksan vaid aeglaselt suuskadel kõndida, klassika suusatamisest on see väga kaugel.

Kuutse - teen pika pausi, söön-joon korralikult. Ehk aitab? Puljong, soe mustikasupp...

~35 km - Põõsasse, ja kohe, ja kauaks! Väheseeditud mustikasupi magus lehk hõljub metsa vahel.
Edasi ei ole mõtet minna - söömata ei jaksa lõpuni ka roomata mitte, ja süüa ei saa, ja uus põõsalaks on pakitsemas. Seega, katkestus.
Õnneks saabub meedikute lumesaan, hääletan, mind viiakse TP-sse ja kiirabiautoga finishisse. Kiirabi peatub otse tühja kempsu kõrval, mmmmm!!!

Õhtul loen 37.1 palavikku, ilmselt samast kõhujamast.

Järgmisel lumega aastal olen igal juhul stardis!!!