Monday, February 22, 2010

Tartu Maraton - jäi katki

Jäi tervislikel põhjustel pooleli.
Kõhutõbi oli kuri juba mitu päeva enne starti. Sisuliselt lõpetasin ettevalmistuse ägeda dieediga, ka hommikul ei söönud.
A poole distantsi peal võttis kõht hoopis karmid tuurid üles.
Sõitsin 36 km, siis istusin veerand tundi kuuse taga lumes (palja pepuga; krdi külm oli) ja siis hääletasin end + saanile.

Muidu - väga, väga tore üritus! Kõik mu hirmud teemal "grupisõit", "lõuna-eesti mäed" jne said pühitud. Grupisõit viisakas, ruumi möödumiseks igal pool, mäed on rajal lauged ja madalad. Kui nüüd mõni aasta veel lund saab, siis raudselt uuesti starti!

Pikemalt:

Ettevalmistus ~280 km, enamjaolt klassikat. Testiks 38km Kõrvemaal nädal tagasi, 10.5 km/h ja lõpus oli tunne täiesti hea, vabalt sõidaks veel. Ehk siis 10 km/h tempo tundub pikale rajale paras. Suusad lasin Tallinnas ära määrida, stardiasjad sain Tartust kätte, kõik oleks nagu OK -
ainult see kõht.

Start - olen 2000-2500 grupis, enda jaoks liiga ees.

Start - 12 km Matu - Imehea lipe, a vilets pidamine. Trügimist pole, grupisõit on väga viisakas-rahulik, a tempo on mu jaoks veidi kõrge. 9. km peal tuleb mõistus koju ja panen pidamist juurde; läheb paremaks.

Matu - 23 km Ande - nüüd suusk peab, libiseb muidugi vähem. Harimäe tõus on kukepea, a laskumistel tuleb kõigil tööd teha. Hakkab väsimus tulema.

Ande - 32 km Kuutse - haamer. Keha on tühi. Jaksan vaid aeglaselt suuskadel kõndida, klassika suusatamisest on see väga kaugel.

Kuutse - teen pika pausi, söön-joon korralikult. Ehk aitab? Puljong, soe mustikasupp...

~35 km - Põõsasse, ja kohe, ja kauaks! Väheseeditud mustikasupi magus lehk hõljub metsa vahel.
Edasi ei ole mõtet minna - söömata ei jaksa lõpuni ka roomata mitte, ja süüa ei saa, ja uus põõsalaks on pakitsemas. Seega, katkestus.
Õnneks saabub meedikute lumesaan, hääletan, mind viiakse TP-sse ja kiirabiautoga finishisse. Kiirabi peatub otse tühja kempsu kõrval, mmmmm!!!

Õhtul loen 37.1 palavikku, ilmselt samast kõhujamast.

Järgmisel lumega aastal olen igal juhul stardis!!!

2 comments:

Kaur said...

Tere nimekaim!
Kahju et sul maraton sel korral niiviisi pooleli pidi jääma. Aga tore seegi, et vähemalt järgmisel aastal taas rajale mineku mõte idanemas. Mõnel inimesel oli finišis küll selline tunne, et rajal polnud ühtegi nauditavat momenti, millest on muidugi ääretult kahju. Ise jäin sõiduga rahule, kuigi hirmus väsitav oli küll!:)

Aga kevad on veel kaugel ning suusatada kannatab loodetavasti kuukese veel. Haanjas ka maraton - rada küll raske aga see-eest lühem. Äkki peaks sinna minema?

Anonymous said...

mida ma otsin, aitah