Aerulauaga merel - Lobi neem ja Koolimäe laht

Paar aastat tagasi tegime minu sünnipäevaks matka Lahemaal ümber Lobi neeme. See on Lahemaal, Võsust järgmine poolsaar ida poole. Jaanuaris, merejääd pidi. Oli üli-ilus. Jää oli kivide ümber kauneid vorme loonud.

Täna käisime samas piki merd. Mina ja J sõitsime aerulauaga, L täispuhutava kanuuga. Kolmekesi koos on julgem ja lõbusam. 

Kõige keerukam oli mere peale saamine. Lobi neemel saab mere ligi ainult Võsu-poolsest küljest, mujal on teed kõik suletud ja eramaa. Ka Koolimäe küla juurest merele ei saa. (Kui Loomemajaga hästi läbi rääkida, siis ehk nende krundi kaudu saaks). Lõpuks sõitsime kaugemale Natturisse ja läksime sealt. 

Sõitsime ümber Älvi saare, siis sirgelt üle avatud mere Lobi tipu peale, kiikasime ümber neeme Käsmu poole. Siis Lobi kivikülv ja rändrahnud - suured kivid madalas vees. Oli mõte ka Ulkkari lõugas üle kaeda, kuid ilm läks sombuseks ja tibutas, nii et sõitsime taas risti üle mere "koju" Natturisse. 10 kilomeetrit. Enamik sõitu oli Koolimäe lahel. 

Lahe peal oli nii lainet kui tuult parajalt. Meie lauad ja kanuu said hästi hakkama, olid stabiilsed ja hästi juhitavad. Kõige kaugemas kohas olime lähimast kaldast ~700 meetrit eemal.

Lobi / Saviloo Valgekivi, kõrgus 4.9 meetrit

Saviloo Mustkivi, kõrgus 5.3 meetrit

Poiste rattamatk Setumaal

Tegime kolmepäevase rattaringi Setumaal.
Kuuekesi - neli teismelist poissi, kaks täiskasvanut.
Teistel 160 km, minul 190.
Kolme päeva kohta on seda vähe. Nii et saime mõnuga ringi vaadata, ujuda, jäätist limpsida ja üldse mõnuleda.

Pikem päevik:
https://sites.google.com/site/kurinurm/eesti-matkad-ja-rajad/2023-setumaa-laste-rattamatk

Oli hästi tore. Setumaa on korda tehtud, ilus, sõbralik, avatud. Kõikjal sai inimestega jutule. Muuseumid ja külamajad, kõrtsid ja kohvikud - kõik ootavad külalist. 

Eriti tahaks kiita Piusa koobaste ees olevat Piusa Klunkri kohvikut ja Värskas olevat Seto Man puhkekeskust. Aitäh ja mingu teil hästi! 

Ah ja see onu, kes mulle Mikitamäe lähedal ahjusooja suitsulatika müüs -- sulle ka aitäh!!!

Järgmise aasta sarnane matk tuleb Pärnumaal - Audru, Tõstamaa, Varbla kant.

Hülgel

"Väljasõit metsikute meremaastike keskel olevatele üksikutele saartele kestab kaks päeva, aerutamis kilomeetreid maksimaalselt 30. Ööbitakse telgis, kokatakse rannas, otse lõkke äärest saab ujuma minna."

Nii ka sai. Kaks päeva aerutamist Väinameres, laager laiul, ujumine. Hallhülged, viigrid, kotkad. Hüljeste laul - ulgumine, mis merel kostab kilomeetrite taha. Võimas elamus! 

Hülgeid nägi üsna lähedalt. Mitte päris näost näkku, kuid ikkagi lähedalt. Nemad muidugi nägid meid ka :) Mul oli binokkel kaasas ja see oli hea.

Programm siis selline:

• Väinamere laiud, nii asustusega kui ilma.
• Suurepärane laager, lõke ja maitsev toit. 
• Selge öö, Linnutee ja perseiidide meteoorivool. Lamad telgis ja vahid langevaid tähti :)
• Hobuste rünnak. Suur parv suksusid laamendas me laagris. Kappasid ja tahtsid telke nosida. Jube uudishimulikud, tulid ligi ja panid koonu vastu inimest. Ei kartnud kisavaid ega vehkivaid inimesi. Telgiga vehkimise peale tegid väikse tiiru ja olid kohe tagasi. Taandusime - pakkisime telgid kokku ja kogunesime ringis oma köögi ümber. On vast loomad!
• Ujumine. Vesi oli väga soe, aga ka väga madal.
• Lainetes sõit - vastutuult, külgtuules, tagant, ja "tagant diagonaalis".

Üks tagant laine ajas mu ümber. Mis ma valesti tegin - ei tea - vist lihtsalt tähelepanematu. Laks! ja olin vee all. Põlle ei saanud lahti, aeru lasin käest minema. Giid päästis mu kenasti ära, ainult et süsta tagasi ronisin valesti. Kannaluku ("heel hook") asemel üle saba. Sain pärast sugeda. Aga no ma pole kannaga sisenemist iial proovinud ja ei saanud lihtsalt aru, mida päästja minust tahab. 

Viimased 4 km oli külgtuulega ja lainega. Ma oleks taas napilt ümber läinud, kuid sain end aerutoega kogemata püsti tagasi. Kuid lõpuks hakkas laintel liuglemine nagu täitsa välja tulema ja meeldima.

Hea seltskond, kaks päeva süstasõitu ja värsket õhku - super nädalavahetus!!!

Hülgeid ma ei pildistanud, üldse eriti ei pildistanud. 

Süstalaager Paunkülas, ja aerulaud

P korraldas Paunkülas süstalaagri. Käisime kogu perega. Laupäeva hommikul sinna, öösel telkides, pühapäeva päeval tagasi.

Oli ülimuhe:
- sai süstaga sõita
- sai aerulauaga sõita
- sai ujuda

- sai ülimõnusat telksauna

- toredad sõbrad ja seltskond

Olime Paunküla Kalabaasis. See on täiesti omaette maailm!!! Paunküla järv on (pigem vene) kalurite paradiis ja Kalabaas on selle keskus. Majakesed, kämpingutelgid, järveäärsed saunakesed, rand ja ujumis-sild, paadilaenutus - täieline idüll. Ja palju-palju inimesi, enamik oma pere või pundiga teistest veidi eemal. Järvel oli igas nurgas ja roostikus keegi oma paadiga nahistamas. Kalurid on vaikne rahvas, keegi kedagi ei seganud. Eestikeelne internet ei tea sest kohast ega kultuurist midagi. 

Me lapsed said grööni aeruga sõita ja hakkama, lahe!

Lisaks süstadele oli mul kaasas uus aerulaud. Ostsin nädal tagasi. Matkaspordist, F2 Stratos, 300 eurot maksis. Esimesena testisime seda Purtses merel, täitsa asjaliku lainega. Alguses kahtlesime - kas merel üldse saab olla? Ehk viib tuul ära? On see juhitav.

Nüüd pärast mereranna ja järve kogemust ütlen, et see on super sõiduriist:

- stabiilne, ka tuule ja lainega

- juhitav

- ootamatult kiire 

- laste lemmik

Üksi sõites on aerulaud ohutum kui lihtsalt süst. Kui süst kaldast eemal ümber läheb, siis sellele üksi peale ei saa. Peab olema ette valmistunud - aerupadi, pump, oskused ja kogemus. Aerulauale saab peale ka lainega ja ujudes. Üleliia uljaks minna muidugi ei tohi.

Imetore nädalavahetus!

Ja eks näis, mis ma selle lauaga siis ette võtan.

Lapsed üksi järvel! Ees paremal Püksireiesaared.

Grööni aerud :)

Aerulaua ring - 6 km täpselt tunniga.