Süstaga Pöörilaiule, lestaga Kitselaiule

Käisin süstaga merel. Seikluspartner korraldas.
Oli väga tore. Sõitsime Kadariku sadamast Pöörilaiule.
Sai
- sõita kerges laines,
- näha lähedalt suuri kotkaid ja haigruid,
- näha kormoranide kolooniat (jäle),
- näha surnud hüljest (jäle),
- jalutada rohkes lambakakas,
- käia Selglaiul ja Pöörilaiu tuletorni juures.

Mulle oli sõit liiga kerge, seega läksin kohe pärast ujuma ja tegin ringi ümber Kitselaiu. Umbes 2 km, lestadega. Meri oli madal, huvitav ja ilus. Selliste rahnukeste vahel ma polegi varem ujunud - kogu aeg oli hirm pea ära lüüa. Samas sai käega kividest hoogu juurde lükata :)

Pärast avatud taludes - Niida jahimaja ja Kahvatu kõrts. Jälle tore. Need avatud päevad ongi alati.

Kaart süsta ja lesta rajaga:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/jdwSm130

Fotod - Jõgevamaalt Mulgimaale

Ehk siis Estconilt "Triinud 100" üritusele.

Estconi päevane leebe jaur, kedagi vittu ei saadeta.

Mängupõrgulised

Kassinurme linnus

Rattasõidu ilm par excellence!!!

Lubab tisse?

Saare järv. Ujusin diagonaalis üle. 

Parika raba

Valikud valikud...

Parika Ristivälja Suurkivi

Estcon 2022

Väga omapärane kogemus.

Ma olen seda üritust seni kuidagi vältinud. Ulmet lugesin vanuses 15-25 ja pärast eriti mitte. Mind _ei huvita_, kes said 2022 Stalkerid või kas Batman on Ämblikmeest keppinud. Samas on seal palju vanu sõpru, ja neid on tore näha, vähemasti enamust neist. Uusi sõpru on muidugi ka tore näha :)

Ainus huvitav loeng oli täiesti mitte-ulmest.

Tantsitigi. 

Seltskond on m/n segu, aga suhtlusviis on väga maskuliinne. Mind saadeti korduvalt vittu ja lubati munni näidata (tasuta seejuures). 

Olid kerged helkivad ööpilved, mida ma lakkamatult inimestele näitasin. 

Sõitsin ohtralt rattaga - Kassinurme mäed, Saare järv, Palamuse, Luua. Ujusin Prossa, Saare, Kuremäe järvedes.

Kas see üritus paneb mingi uuesti ulmet lugema v vaatama? Kindlasti mitte.
Kas ma tahan kunagi veel? Miks ei, suurem osa inimesi oli toredad.
Kas ma võtaks sinna oma lapsed kaasa, nagu paljud olid teinud? Brr :))))))))))))

Aroomiteraapia Vandjalas

Ma olen mitu aastat tahtnud minna Vandjala karjääri ujuma.

Kes ei tea: see on tohutu kaevandus-ala Maardu järvest idas, Tallinn-Narva maanteest lõunas, ametliku nimega "Maardu lõunakarjäär". Karjäär töötab aktiivselt, kuid selle tagumised osad on valveta ja loodus ja rahvale valla. Ma olen seal rattaga sõitnud, süstaga sõitnud ja korra proovisin ka ujuda. Aga siis peletas mu eemale põhjatuul, mis kandis Jõelähtme prügila rammusa haisu üle kogu piirkonna. Lasin jalga.

Täna oli lõunatuul ja lootsin, et haisu pole. Eksisin!!!! Lõunast tuli teravat virtsahaisu. Ehhh...

Teiseks ootasin, et ala on tühi. Hah! Karjääri idaserv oli puhkajaid täis. Pered lastega - kes püüdis kala, kes telkis, kes otsis maasikaid (oli küll). Tee sinna on auto jaoks super auklik, kuidas nad üldse saavad?, a näe saavad. Iseenesest - miks mitte - looduse mõttes on ala ju huvitav. Paekarjääri tranšeed ja järskude servadega järv ja pesakonnad parte.

Ujuda sain. Sõitsin rattaga kahte kohta. Vesi oli soe ja nähtavus... keskmine. Aga ega seal tore ikka ei ole küll. Parme oli ka, jalad sügelesid tükk aega.

Noh, et tehtud. Aga rohkem sinna minna ei taha. Maastikuratta trenniks on see muidugi super maastik. Aga ma ei taha seda ka :)

Approach on nats sopane

Minu minilestad!

Vandjala järve vaade

Asukoht kaardil