Rattatuli - Xtar R30

See: http://taskulambid.ee/taskulambid/xtar-r30-set.html

Lähteülesanne: keskmiselt võimas (üle 500 lm), kompaktne, alla-100-€, mugava lülituse ja õige valgusvihu kujuga lamp.
Käisin poes kohal, valisin-võrdlesin-mõtlesin, tulemus siis see.

R30 on 800 lm taskulamp + rattakinnitus. Seega mitte päris rattalamp. Reflektor on väike ja lihtne, valgus ringikujuline ja üsna lai.
NB! Sarnase kujuga lampide valgusvoo jaotus on väga erinev!

1) Valgust on palju. Või vabalt täiesti pimedas metsas sõita.
2) Ratta ette tekib ikkagi pime laik. Muidu ei pane tähele, aga singlitel küll.
3) Osa valgust läheb taevasse või pimestab vastutulijat.
4) Lülitus ja režiimide vahetus on üsna mugav.
5) Kinnitus rattale on vilets. Lamp ei ole tasakaalus, põrudes hakkab ta ettepoole kalduma. Maanteel sõites pole see mure, aga maastikul või kivisel kruusakal peab lampi iga natukese aja tagant kohendama.
6) Lampi ei saa keerata. Sirge lenksuga pole see ka vajalik. Aga kõveral lenksul on - muidu näitab lamp "vasakule".
7) Täistulega kannatab sõita veidi üle tunni.
8) Aku vahetus on aga lihtne. Metsa minnes igal juhul varu-element kaasa!!!

Mulle enam-vähem piisav.
Kui hakkaks regulaarselt öösiti maastikul võistlema, siis jääks lahjaks (kitsaks).

Libahunt Viimsi

"Mudamülka" ehk Meelis Lauri mina
6 tundi, 40 km
153 punkti
22. koht 150 võistkonnast 

Viimsi täis-ehitatus on näiv. Suurem osa poolsaart on metsik mülgas ja ürgmets. Rajad on savised, raiesmikud risused. Ehk siis, nagu päris.
Ja sügisel orienteeruda on mõnus. Alusmets on hõre, nähtavus hea, nõgest ei ole. Mere ääres oli vihma ja tuule käes külm, aga paljukest me seda mereäärt ikka saime. 

Planeerimine. 
Olin teinud 2 m / 40 km niidi. Mõtlemata, et me jookseme 40 km KOKKU, mitte LINNULENNULT. Ring tundus küll veidralt pikk, aga ma ei järeldanud sest midagi. JOBU, ausalt!
Jooksime päripäeva ringi.
2x punktid jätsime pmst planeeringust välja ja võtsime neid vaid siis, kui nad otse rajal olid.
Stardiülesande jätsime ka välja. Vist vale otsus, oleks saanud 10 minutiga 8 punkti. Aga päripäeva ringiga ei klappind stardikas üldse.

Võistlus ise
Esimesed paar punni jooksime kohe vales järjekorras - 55 25 56. Tõus Lubja mäele oli tossuga nii raske, et enne järgmist hooaega ostan nubludega jalatsid. Aga majaka juures oli õunapuu imemaitsvate sibulatega, see tegi tuju taas heaks.

Mets on meie element. KP 82 olime teisena, 57 ja 64 ilmselt esimesena. Punktid tulid kätte üsna puhtalt. Ajaliselt oli metsas ragistada valus, aga neid välja jätta ka ei saanud.

Muuseumisse joostes tegime lolluse ja jäime suletud elurajooni lõksu. Kahjuks ei osanud sellest õppida...

Pärast lihtsat läänekallast ja põhjatippu taas metsa. KP 48 peale läks palju aega, kaart oli nadi. Leppneeme sadamas - käisime. Sihvka-ülesande jätsime vahele. Tõuget sõitis taas Lauri.

Plaan nägi ette KP 95. Õnneks tuli mul mõistus koju ja ma veensin ka teisi, et me ei jõua sinna. Oleks proovind - oleks rängalt hävind. Jooksmine oli juba raske, kohati kõndisin (küll üsna kiiresti). Tegime alumise ringi piki kallimaid punkte ja olime napilt finišigraafikus, kui...

61 - 83 etapil tuli mul tark mõte lõigata. Kaardi järgi SAAB sealt läbi! Otsisime, küsisime teed ja lõpetasime sellega, et jooksime KOERA. Kuudist välja karvane elukas ja otse meile peale. Üsna napilt oleks lugu meditsiiniliseks läinud - olime tal kõik keti ulatuses - põrkasime ummisjalu tagasi. Minu arust olime söötis maal, mitte kellegi krundil, aga kas koer sest küsib!

Edasi ei jamand, läksime teele tagasi, korralik litakas kõige valemal ajal! KP 83 saime ikka ära, aga 32 jäi võtmata ja lisaks saime minuti trahvi.

ANALÜÜS pärast võistlust:
Saime kätte nii poolsaare keskosa kallid punktid kui põhjatipu tiheda pusa, lõunas tegime ka vist optimaalse kaare.
Stardi-ülesanne oleks kaasa toonud vastupäeva ringi ja suurema segaduse raja lõpus. Kusagilt väga võita ma ei oskaks.
Kõige aeglasemalt tulid punktid alguses - 31 p tunniga.
Kõige aeglasemalt kaardi keskel metsas - 20 p tunniga. 
O-vigu tegime vähe.Rohkem joosta poleks suutnud. Ma olin lõpus väga väsinud.
Ehk, üsna maksimumi kanti sooritus!

Ring pea täis

Cyber - 4 - 3 - 3 - 5 - 4

Minecraft Pocket Edition

Tundub jube igav, ausalt.
Juhtimine on piin. Kunagi ei tea, kas lisad bloki, eemaldad või pöörad ennast.
Maailm tundub kuidagi... väike. Ahistav.
No ei ole eriti ahvatlev mängida :(

Firni O-üritus

Kaks tundi orienteerumist, õhtutäis Excelit, lauatäis pirukad, saun, seltskond.

Koht - Tartumaa ja Põlvamaa vahelises võsas.
Formaat - suund-O, ~10 km, lisaülesannetega
Start - 1 min intervallidega
Kaart - 1:10000, aga dh=5m!
Maastik - mitmekesine, rada - lihtsapoolne
Ilm - imeilus, üldse mitte nagu Tallinnas

Esimene üllatus saabus juba teisel etapil. Vastu sörkis 5 min varem startind Kalle, otsis KP1.
Teine üllatus - KP7 järel saabus prl E, kes pidanuks must kaugel ees olema. Jooksime lihtsad KP8, KP9, KP10 koos, arvutasime koos (ja valesti) Eesti iseseisvuse pikkust. Tehnilisemal KP11 etapil lasin ta eest, sabas püsida poleks olnud aus.
Viimased etapid jooksime koos Erikuga, kes küll lõpus 2 minutiga eest läks.

Lisaülesanded üsnagi feilisin. Loomade jäljed - ei tunne! Firni vanus - pole iial teadnud!

Metsast sain välja rõõmsalt VIIENDANA.

Õhtu naelaks kujunes tulemuste arvestus. Kohtunikud olid saunas, meie Marjuga lugesime kaardilt tulemusi Excelisse. Kolm tundi! Järgmine kord palun lihtsamat võistlust, ausalt! Ja sellist, kus ei tule negatiivseid aegu, Excel ei saa hakkama!

Võitsid mõlemad E-d.
Puhta orienteerumise järgi üks ees ja teine taga, koos lisaülesannetega vastupidi.
Ma ise olin mõlemas arvestuses viies.

Virgemad jõudsid JKA-le ka, mina ei, jäin ööbima ja juttu ajama.

Tore üritus.
Kui kutsutakse, siis järgmisel aastal jälle!

Pildid: http://kaur.smugmug.com/Other/Firni-O-2013/
GPS track: http://connect.garmin.com/activity/393144017

Raamat: "Jooksuga Keeniasse"

Autobiograafiline lugu. Keskeakriisi ennetav inglise onu kolib perega Aafrikasse ja taasleiab enda jaoks spordi.

Ei jätnud väga tugevat muljet. Ega saanud targaks. Palju targutusi "miks on aafriklased kiired" teemal ei jõudnud kuhugi. Kirjeldused olid igavad-lamedad. Vastust küsimusele "kuidas ise kiireks saada" ka ei antud. Ja teema käsitlus kuidagi sügavusele pretendeeriv.

Respekt autorile oma elu muutmise eest. Aga raamat võiks olla kas harivam, või lõbusam, või rohkemate piltidega.

http://www.telegraph.co.uk/culture/books/sportbookreviews/9217250/Running-with-the-Kenyans-by-Adharanand-Finn-review.html

Lindudel külas (rattaga tööle)

Tihti küsib keegi, et "mis teed pidi ma rattaga tööl käin". Vastan, vastavalt tujule, kas
- "eriti ei käigi", või
- "kuidas juhtub".

Täna juhtus läbi Lilleküla.
Koskla, Haigru, Vuti, Räägu, Mooni, Kiili tänavad.
Ristumised Vaablase, Tildri, Tedre, Tihase ja Melekaga.
Mustamäe / Lilleküla vaikne tagala.
Rahulikud tänavad, kuldsed puud, ja jälle tükk uus Tallinna enda jaoks avastatud.

Jäneda rogain

Kaisa - Ergo - Ott - mina
70 / 67 p
45 km gps järgi, 32 km linnulennult

Neljase võistkonnaga võitma ei minda, aga tulemus ikkagi  nadi.
Süüks KP48 ümbruse võsa ja rajaplaan, mis meid sinna üldse ajas.

Tagantjärele tarkusena
1) 1:30000 mõõt vajab rohkem kogemust
2) Rajal lõikama hakates lõikasime valest kohast
3) Kõrveküla võsa (48 47 50) oli häving, saime lõpus KAHE tunniga KAKS KP-d.
4) Rogaini tuleb planeerida piki teid. KP 54 - 48 - 47 - 50 on otse läbi võssi murdmine. Selle sisse planeerimine - viga. Selle sisse jätmine loodenurga lõikamise asemel - sama.

Planeerimise ettevalmistus oli aegade parim. Niit, nõelad, alus. Tegime 36 km / 120 cm niidiga kaardile ringi ümber, visuaalselt tundus väga hea.

Algus - kaardi kirdenurk - läheb hästi, ainult K hingeldab esimesest km-st alates nagu auruvedur. Joogipunkti (KP24, 2:15) jõudes arvutame, et me ei jõua plaani läbida. Otsustame loodenurga (Aegviidu) välja jätta, tõmbame Ännijärvelt otse Nelijärvele.

Nelijärvelt Valgehobusemäele 90% kõnnime. Nelijärve keskuse punktid jätame "ajahädas" välja. Mägede karjääri joogipunktis (KP29, 5:50) on meil kaks tundi aega ja kõik tundub lill, aga...

Eksime võsas ära! Tegelikult ei eksigi, aga ARVAME, et eksime - me ei oska arvestada, kui palju aega võtab 1:30000 puhul metsas liikumine.  KP48 võtame läbi metsa raiudes, teid kasutamata, enda asukohas kaheldes... 36 minutit!!!
KP 47 poole rügame jälle läbi võsa ja kulutame nii palju aega, et keerame paarsada m enne punkti koju tagasi. Feil :(

Finišis on minu SI peal 70p, võistkonnal tulemustes - 67.

Rajal oli meil VÕIMALUS kõik heaks keerata, kui me oleks loodenurga lõikamise asemel Kõrveküla välja optimeerinud. Nelijärvele ka sisse põigates oleks päris hea tulemus tulnud. Aga oleksit tabelisse ei pane. Loodame vaid, et Libahundiks olen õppinud.

Kõigest hoolimata on rogain alati meeldiv üritus!!!
Pärastine kaardi kallal nuputamine käib asja juurde.
Mets oli tuttavaid, me enda seltskond meeldiv, ilm ilus, maastik ootamatult kuiv.
Kuna me ei jooksnud, on täna eba-rogainilikult kerge olemine.

Scott Scale 29 Pro (-ov)

Eiei, ma ei ostnud uut ratast. Aga käisin sellega sõitmas. Pirita metsas - samal rajal olin eile omaenda rattaga.

Järeldused
- ei, ma ei saa aru, kas 29" veereb hästi või ei, sest rehv oli suht tühi
- künklikul rajal ja laskumistel on muidugi täiesti teine tera kui mu linna-mtb
- juhindub hästi, kiirendab jne. Proffide "impulsimoment sõltub ratta raadiuse RUUDUST" vead minusugusel tunda ei anna
 - mu hädad maastikul on vähemalt osaliselt rattas kinni.

Mul on tunne, et Merida on mulle väike. Ma olen seal peal liiga "küürus", ja vist ka liiga ees. Laskumisel on tunne, et käin kohe üle nipli - seda ka siis, kui pepu nii taha upitan kui veel saan. Scottil oli asend palju tasakaalukam.

Sama - takistused. Merida tahab mu iga juurika peal üle visata.

Kõige veidram probleem on aga mu sadula asend. Scottiga tagasi tulles kruttis vaatas mehann mind ja kruttis sadula 5 või 10 cm madalamale. Et see olla õige asend. Sama on varem mulle tehtud ka Merida-ga. Aga mulle meeldib, kui sadul on KÕRGEL. Krt teab miks... Mugavam tundub sõita? Järgmine kord lasen siis oma ratta sadula alla ja vaatan, mis tunne on.