Saturday, December 19, 2015

Raamat - "Augustikahurid"

Barbara W. Tuchman.
Guns of August / Augustikahurid
2006. aasta väljaanne

Viimase mitme aasta kõige haaravam raamat.
I Maailmasõja puhkemine ja esimene kuu.

Ma ei ole ajaloo-huviline, ammugi mitte sõja-ajaloo huviline, aga see raamat on lihtsalt pööraselt hea. Ta kirjeldab sõda kui paljude väikeste üksikasjade, otsuste, inimeste ja soovide loodud kaost.
Ja see kaos tekitab julmust ja jõledust, milles inimlikkus kaob.
Soovitan!

Kõige parem arvustus (see, mis mind seda raamatukogust võtma pani) -
https://veinraamatsaun.wordpress.com/2015/12/07/barbara-w-tuchman-augustikahurid/

Monday, December 14, 2015

Bond - Spectre

Käisin kinos uut Bondi vaatamas. Mulle meeldis :) Ma olen filmide osas üldiselt hirmus pirts, aga mu ootused Bondi suhtes on väga madalad ja seetõttu on kerge neist üle olla.

Operaatoritöö ja võttekohad on neil muidugi super.

Ma lootsin viimase hetkeni, et ehk sõidavad nad London Eye pikali :)

Peaosatäitja - Daniel Craig - sobis mu arust rolli kui valatult. Ilus mees!
Cristoph Waltz oli igav. Ta tegi Inglourious Basterds'is täpselt sama asja ja sama näoga.
Peaosa-tütarlaps (Léa Seydoux) oli aga väga sümpaatne.

Léa @ ajakiri LUI, september 2013.
Veel pilte - siin, siin, siin.

Friday, December 11, 2015

"Must Alpinist"

Olen suusa- ja mägimatkaja, käinud nii Venemaal kui Kesk-Aasias. "Musta alpinisti" nalju on mägedes tehtud küllalt. Nii et see film on just tehtud justkui mulle :)

Vaatama läksin üsna skeptiliselt.
No mis loo saab teha suusamatkast?
Aga eksisin täiega, U E Liiv on tõesti toreda taiesega maha saanud, au ja kiitus!

Filmi-järgsel kõrtsiõhtul selgus, et isegi aktiivsed mägimatkajad ei ole suusamatka eripäradega kursis. Ja näitlejate jutuõhtu kajastas totaalset ebapädevust.
Seepärast paar aspekti:
- "Vene stiilis" suure kotiga suusamatk on rohkem suuskadel kõndimine kui suusatamine.
- Lääne-Euroopa stiil on majast majja, ilma kotita ja palju sportlikum, aga Siberis nii ei saa.
- Ahju kaasa vedamine on täiesti okei, plekk ei kaalu kuigi palju.
- Telgi & lõkkega matkal hoitakse end metsapiiri lähedal. Päeval kõrgemal (kurud ja vaated), õhtuks taas alla.
- Ei, ilma suuskadeta ei saa liikuda, sest lumi on pehme.
- Matka-elu tundus enamjaolt täiesti adekvaatne.
- Musta huumori ja ropendamise ohtrus oli täiesti kohane.

Lisalugemist.
Einari klassikaline "Suusamatka naadid" - http://www.reeper.ee/koomaklubi/taktika.html
Minu suusamatkade päevikud -
2007 Koola - https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/hibiinid-2007
2006 Rootsi - https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/rootsi-suusamatk-2006
2014 Rootsi - https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/kungsleden-2014

Filmi enda kohta:
Autori intekas @ EE -
http://ekspress.delfi.ee/lisalood/must-alpinist-on-mu-esimene-ja-viimane-mangufilm?id=72961331
Autori interkas @ err.ee -
http://kultuur.err.ee/v/film/7c565cc0-1f5c-448b-9c65-f7bb5aa46a10/urmas-eero-liiv-kogu-filmigrupp-kais-mulle-ajudele-et-nad-teavad-kuidas-filme-teha
Arvustus @ ERR -
http://kultuur.err.ee/v/film/b87822e1-8a3f-4e08-b708-0085c774bb8d/arvustus-must-alpinist-on-eesti-filmikunstis-ainulaadne
"Mida sõi must alpinist?" - http://toidutare.ee/oma_maitse_rubriik/persoon/1B48D/
Näitlejad jutustavad -
https://soundcloud.com/elektriteater/must-alpinist-kulas-naitlejad-veiko-porkanen-reimo-sagor-rait-ounapuu-ja-filmikunstnik-katrin-sipelgas

Hea film, soovitan :)

Thursday, December 10, 2015

Poolmaraton ja teksapüksid

Aasta või kaks tagasi vaidlesin kellegi blogisabas sellest, kas sportima peab õigetes trenniriietes või pole neil suuremat tähtsust.
Vaidlus lõppes väitega "teksades ikka poolmaratoni ei jookse küll".

Sellest ajast saadik on mind vallanud tahtmine proovida.
Üleeile klappisid omavahel:
- kuiv külm ilm,
- kaks tundi vaba aega,
- porised ja nkn pesu vajavad teksad.

Tulemus -  vabalt et jookseb!!
Mingit tuntavat erinevust dressi või teksa vahel mina ei tunne.

Aga muidu oli joosta üllatavalt raske.
21.1 km aeg tuli 1:59:xx
ja seegi pole päris aus, sest tegin kaks pissipausi (kell kinni).
Samas eksisin ma vahepeal Merimetsa võsas ära ja no ega see null kraadiga jooksmine üldse üks õige asi ei ole. (Tegelikult võis isegi kerge miinus olla, sest lombid olid jääs.)

https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/641861187

Thursday, December 3, 2015

Lasnamäel ronimas

Viisin lapsed Lasnamäele ronima.
Ja siis käisin ise ka.

Nelja korra järel on muljed sellised:

2008 - 2010 olin ma nördinud, et selline imeline rahvaspordiehitis nagu Lasnamäe kergejõustikuhall seisab sisuliselt tühjana. Käisin seal õhtul, hommikul, nädala sees või puhkepäeval - ikka oli ta enam-vähem tühi, paar jooksjat ja rauatõstjat ja vene võimlejad. Ja ronijad.
Nüüd on hall rahvast triiki täis. Vene võimlejad on alles ja neid on PALJU. Tekkinud on kergejõustiklased (kellele see maja pmst tehtigi) ja neid on PALJU. Tekkinud on täiskasvanud trennigrupid - täna nt triatlonistid -, kes teevad keskendunult ÜKEt ja ka neid on PALJU.
2008 said mu lapsed trenni ajal vabalt piki inimtühja halli mürada, pehmetel mattidel hüpata, kaugushüppe-liivakastis mängida ja varbseinal ronida. Enam ei miskit sellist. Igas nurgas on mõni grupike, kes oma asja ajab ja kellele ei tohi jalgu jääda.
See kõik on sümpaatne - Lasnamäe hall on väärt koht ja on tore, et ta kasutuses on.

Ronimissein on aga üsna maha jäetud ja trennikorraldus täiesti pekkis.
Kolmapäeviti on treeneriks Rein ja siis on ka rahvast ja kõik on "nagu vanasti".
Esmaspäeval tekkis treener kell pool kaheksa ja enne seda toimus suur põrnitsemine ümber varustuse kapi, sest ilma treenerita ei saa algajad vöid kätte ja ei tohi seinale minna. (Mitte et trenniks tegelikult vööd vaja oleks.)
Täna ehk esmaspäeval oli hallis üks roni-paar. Kell seitse tekkis lisaks Igor, kes vist asendas puuduvat ametlikku treenerit. Lisandus üks ronija... ja siis veel mina... ja oligi kõik. Igor on tore, mul oli ronida väga hea - aga no ikkagi, mis trenn see on!

Mu enda aktiivsest ronimis-ajast on möödas viis aastat, sõrmedes pole raasugi jõudu ja kerelihaseid pole ollagi ja kõht on suur ja raske. Daltoonikute rada suudan siiski ronida ja iga uus kord on parem kui varem. Ronida tohin ajaliselt vähe, sõrmeliigeste ülekoormuse oht on kogu aeg kollitamas. Samas - seda rohkem saan sörkida ja üldkehalist teha.

Lasnamäe on tore; ma saan aru, et ron-min on popp ja noortepärane, aga Lasnamäe trenn on tegelikult mitmekülgsem ja minusugustele kasulikum. Tuldagu!

Monday, November 30, 2015

1003 km

Gea tegi aasta alul Endomondosse challenge - "jooksu ja kõnniga läbi 2015".
Millegipärast saab see otsa juba homme, viimasel novembril.
Aga tänu Geale olen ma nüüd kõik oma jooksud, matkad ja orienteerumised Endosse täpselt üles märkinud. (Tavalist kõndimist mitte, see oleks juba liiast.)

Tulemus:

Joosta rohkem kui 1000 km aastas (keskmiselt 20 km nädalas) ei ole mul enam tervislik.
Vana inimene, liigesed õrnad jne.
Vähem jälle oleks laiskus.
Nii et patsutan end õlale - väga hea tulemus, Kaur, tubli!

Saturday, November 28, 2015

PÖFF 2015

Sai seekord väga lühike.
Ainult kolm filmi:
"Cerro Torre" - samanimelisest mäest Patagoonias;
"Väga kõva tegija" - irooniline komöödia Liibanoni narkoärikate elust;
"Kaugelt" - Venetsueela pede-oopus.

Kati käis vähemalt kahekümnel filmil :)

Friday, November 27, 2015

Kloostrimetsa soo / Iru raba


Kloostrimetsa soo ehk Iru raba on Tallinna hästi varjatud saladus.
Küsi kellelt tahes - kus on Teletorni juures raba? - kõik vaatavad suurte silmadega.
Botaanikaaia vastav leht on täiesti tühi.
Maastikul on aga olemas nii raba kui laudtee kui infotahvlitega õpperada.
Ja otse Teletorni külje all!
Ja vabalt ligipääsetav - see ei ole ole botaanikaaia ala ja piletit ei ole vaja.


Mina sain sest kohast aimu sügisesel SK100 linnarogainil.
Täna läksin ja otsisin uuesti üles. Oli endiselt olemas :)

"Soo" või "raba" pole päris õige - see on "kõdusoo".
Soo kuivendati ära, mets kasvas peale, nüüd on see üsna metsa moodi rabaja pinnaga ala.
Eesti Loodus kirjutab pikemalt.

Jooksin ühtlasi kogu Kloostrimetsa risti-põiki läbi.
20 km (telefoni arvates 20.5 km), järjest kiirenevas tempos, aeg 1:59.
Suurem osa distantsi metsarajal, võsas ja laudteel.
Sirgetel hoidsin ühtlast 5:30 min/km tempot.
https://flow.polar.com/training/analysis/299242476

Saturday, November 21, 2015

Film - "Cerro Torre"

Oli väga hea!
Kogenumad ronifilmide vaatajad arvasid "tavaline", aga mulle väga meeldis.
Oli fanatismi.
Oli ebaõnnestumisi ja draamat.
Oli hirmu (kas _nüüd_ kukub alla? aga nüüd? nüüd?).
Ja oli väga palju imelisi vaateid.
Minge ka!

28. novembril (laupäeval) kell 19.00 on lisa-seanss.
http://2015.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/just-film/cerro-torre
http://www.imdb.com/title/tt2964324/

Monday, October 26, 2015

Lasnamäe veerul

Eilse ööjooksu tracki vaadates torkas mulle silma suur ala Vana-Narva maantee ja Maarjamäe vahel. Kas ma olen seal kunagi käinud? Ei tule nagu meelde. Mis seal on? Võsane tühermaa? Imelik - ma olen elanud Lasnamäel ja Kadriorus, ma olen selle ala ümber jooksnud, suusatanud, rattaga sõitnud - aga ikkagi on jupp kodukanti, mida ma tegelikult ei tunne.

Täna: vara koju, rattale ja uudistama.

Sain teada, et:
- seal on suur ja üsna tasane paeplatoo,
- mida linnarahvas kasutab prügimäena,
- millel on paari maja alustatud vundamendid,
- millelt avaneb imeline vaade linnale ja Maarjamäele.

Rattasõiduks on see väga lahe koht!
Piki klindi äärt kulgeb ärevapoolne rajake ja platoo peal on külluses teejupikesi.

Sealsamas on Mäe tänav, mis võiks olla arenduse jaoks imemagus koht (kesklinna lähedal, samuti imelise vaatega), aga mille ääres on vaid armetud osmikud.

Internet teab veel, et selle klindilõigu nimi on Suhkrumäe ja et see on looduskaitse all. Tänu taevale - muidu oleks seal veel üks Lasnamäe mikrorajoon!

Linke:
- Mägi-kadakkaera blabla Maarjamäe klindi püsielupaiga blabla kaitse-eeskiri
- Suhkrumäe pildialbum Delfis
- "Haruldased taimed peatasid elurajooni ehituse Maarjamäel" @ Postimees
- Tallinna kaitsealad @ Eesti Loodus
- tänane Endomondo track





Saturday, October 17, 2015

"Everest" @ IMAX

Läksin I. soovitusel Everesti filmi vaatama.
Kosmosesse / IMAXi (*) kinno, sest I kirjutas:
"3D muutus mu jaoks selle filmiga mõttekaks. Oli tunne, et ma olen seal."

Ees paremal Lhotse, taga vasakul Everest; minu pildistatud

Tulin pärast 45 minutit ära, sest siis hakkas põhiaction pihta. Beck tunnistas oma pimedust ja ülejäänud hakkasid otsast verd köhima. Perspektiiv kopsutursesse suremist 75 minutit 5Ds vaadata ja kuulata (**) mulle ei sobinud, ma olen selle emotsioonilaksu juba ära saanud. Lisaks oli kell 11 õhtul ja mul lapsed üksi koju jäetud.

Aga need kolmveerand tundi oli ootamatult kvaliteetne kino:
- 5D töötas tõesti suurepäraselt, efekt oli võimas ja loomulik, "olen seal" tunne oli ehe. I., olen sinuga nõus!
- Sigailusad võtted olid!!!
- Jutustus tundus tõene ja loomulik. ("Hõreda õhu" filmis kiskus esimese paari minutiga üle võlli ära.)
- Tegelased olid enam-vähem. Veidi paberist (***), aga seda paratamatult.
- Ronimine oli... enam-vähem. Päriselt 7+ km peal keegi nii ei rapsi (****), aga muidu ok.
- Tehnika oli enam-vähem. Telke ei kinnitata killustikuga mäe külge, aga muidu ok.

Päris arvusteks lugege neid:
http://blog.alpineinstitute.com/2015/10/film-review-everest.html
http://gearjunkie.com/everest-movie-review/2
http://www.newyorker.com/culture/culture-desk/what-disaster-films-miss-about-death

Valitud tsitaate sealt ja mujalt:

And despite familiarity with the story, I recommend this movie. This isn’t the time to turn up your nose just because you’ve read the book – or books. Mountaineering is on the big screen, people.

It is really really really hard for a filmmaker to honestly and effectively portray a character who slowly loses the will to live. Hollywood films are all about fighting. Characters fight foes both internal and external. So it's incredibly hard for someone who comes from that background to effectively portray a very realistic non-dramatic death in the mountains...

But there’s also a question of whether it’s possible to make the events on Everest dramatically intelligible at all. 

(*) See IMAX on mu orbiidilt täiesti ära, sest ma loen kinokavu kavad.ee lehelt ja seal teda miskipärast pole :(
(**) Kosmos rsk, keerake heli 20 dB maha või ma enam teile ei tule!
(***) Mäes on sul SITAKS aega. Sa vedeled baaslaagris KUU OTSA. Selle ajaga jõuad end ogaraks mõelda ja muretseda. Isegi "olen miljonär Texasest" sorti lihtsad egod mattuvad kahtluste ja neurooside paksu kihi alla. Mitte et Beck lihtne oleks olnud. (Ma olen ta raamatut lugenud.)
(****) Krakauer describes an agonizingly slow pace of movement, having to stop and “draw three or four lungfuls of air after each ponderous step.” “So little oxygen was reaching my brain that my mental capacity was that of a slow child.”

Sunday, October 11, 2015

Keilas Bike Xdream

Ma ei ole ratta-rogaini iial proovinud. Sestap võtsin Pierre emaili-üleskutsest kohe kinni. Pierre ütles "läheme ainult läbima" ja kolmas liige Ilja ütles "mina kiiresti ei sõida". Sportlikke eesmärke meil seega ei olnud. Olime kõik matkaratastega - pakiraamid, kõvad kahvlid ja värk.
 Ürituse planeerimine oli üsna hull. Pierre TRÜKKIS endale ja Iljale kaardihoidjad. Tehke järele!!!!!! Kohale minekul oli mitu wtf momenti - ma ei saanud kusagilt pudelihoidjat, kolme peale oli vaid üks kompass (ja see polnud teps mitte minu oma), enne käisime Keila Selverist riideid juurde ostmas jne. Õnneks tuli ilm kuiv ja kardetust soojem.

Kuna sõiduvõimest polnd AIMUGI, siis mingit plaani me ei teinud. Mõtlesime umbes paar punkti ette. (Lisaks sain mina alles pärast võistlust teada, et erinevalt päris-rogainist EI OLE Xdreami punktidel kaalu, loetakse ainult võetud KPde arvu. Hästi loeme juhendit, eks...)

Kaart: kogu võistlusala oli Keilast edelas. Paldiski maantee ja suurem osa Vana-Haapsalu maanteest olid keelualad.

Esimesed KPd Keila terviseradadel kulgesid nii, et Pierre tõmbas täpiks ette ja meie Iljaga mõistatasime, kus ta on ja miks ta just seal on. Eesmärk või ei, Vahemere temperament lõi ikkagi välja :)  Igatahes 34-35-36-36 pilve võtsime kenasti ära, KP39 ignosime (tagantjärele pole sel ühtegi mõistlikku vabandust) ja siis tõmbasime üle KP33 kaardi lääneossa. Maantee oli keeluala, seega rügasime otse läbi soo ja ma mõtlesin "mida krdit ma siin linnarattaga teen".

Vastupäeva ring tuli üldiselt kenasti välja. Veeresime rahulikult. Risu ja juurikaid oli ootamatult palju, Pierre sai oma linnakaga ootamatult hästi hakkama, mina & Ilja olime rohkem hädas. Keelualu vältisime. Ühes kohas tekkis sõnelus maaomanikuga, a kui ma olin talle SK Xdream kontaktid andnud ja üldse natuke juttu puhunud, siis proua leebus ja muutus suisa lahkeks. Ujuma me ei läinud, finišisse hiljaks ei jäänud, end vigaseks ei kukkunud, ära ei eksinud. Isetrükitud kaardihoidjad olid oodatult nadid, mis mulle pmst sobis, sest sain mõnuga ise kaarti lugeda. Keila linnas eksisime ära - hakkasime keeluala pelgama.

Tulemus muidugi tagumises pooles, aga:
- põhjalik analüüs ütles, et me ring oli pea ideaalne (meie võimete juures). 38-40-42-49 asemel oleks võinud teha lühema 38-43-46-49, ja 39 jäi võtmata, aga muidu - täitsa okei.
- mitu tuttavat said puhta DSQ, kuna jäid liiga hiljaks.
- ajatrahve oli üldse tohutult palju

Tulemused: http://www.xdream.ee/tul/15_bx_keila/web/results.htm
Koht 97 / 140
Aeg 3:56
Distants: 48 km (telefoni GPS) või 45 km (Pierre'i spido)
Kaart: http://www.sportrec.eu/ui/nsport_admin/index.php?r=api/map&id=1b148g9
Endomodo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/615869808 

Monday, October 5, 2015

Nõva "pohla" rogain

TAOK sügisene rogain Nõval
53 km läbi muda, raba ja pohlametsa.
Kati tegi pilti! See on Tänavjärve raba, kuhu me ise tegelt ei sattunud.
Ma ei ole ühelgi võistusel niipalju marju söönud!
Ma ei ole kunagi rogaini rada nii täpselt planeerinud!

Ilm - imeline!
Sõpru metsas - palju!
Rajainfo - meeliülendav!
Võistkond - parim võimalik!

Tulemus - meie kõikide aegade parim!
109 punkti (max 140)
53 kp (gps arust)
37.5 km (linnulennult)
55. koht (340 võistkonnast)

Planeerimine
Nõva & Peraküla maastik on ühtlaselt lame ja metsane.
Oletasin, et jookseme 37 llkm "nagu alati".
Sõlmisin kodus valmis 125cm nööri.
Kohapeal tegi liblika kujuga kaart kõik väga lihtsaks:
- välja jäid nurgad - Tänavjärve raba kagus, KP47 kirdes ja KP44 läänes;
- esimesena tuli minna läände, et punktidest tihe luitemets kindlalt tehtud saaks;
- ring tuli teha päripäeva, et mitte poole maa peal starti tagasi joosta.
Tõmbasime nööriga ringi ümber kaardi, kohendasime seda veidi ja oligi valmis.

Start
Esimene punkt - KP30 - vigaaaaa! - tegime teiste sabas totra kaare. Lisaks kaotasin mudas tossu ja õngitsesin seda minutikese jalga tagasi.
Edasi läks aga kenasti.
Perakülas käisime küla kaevul joomas.
KP43 oli täpselt meie lemmik-pohla-kohas!!! Tegime siin pausi - no kuidas sa jooksed mööda, kui mets punetab! Ja pohlad on praegu imemagusad! Võileiva- või geeli-kõrvast sai sel võistlusel üldse üksjagu. Tõmbad sörkides peoga läbi puhma ja ongi värskendav suutäis olemas.
KP44 jätsime võtmata. Noh et nõme edasi-tagasi sörk noh. Oleks me teadnud, KUI palju higi peab kaardi lääneosas 4 punkti jaoks valama...
KP51 patserdame ja jookseme edasi-tagasi, kaotus 5 minutit.
Peraküla ja Rannaküla luitemets läks täpselt ja kiiresti. Suur hulk rahvast jooksis meile siin vastu - wtf? - mis imelik rajaplaan nad siia tõi?

KP22 oleme stardiga "kohakuti".
Pool plaanitud rajast nii km kui punktide arvestuses on tehtud.
Aega on läinud alla kolme tunni!

Võtame istet, sööme võileiba (pohladega) ja peame "olen tubli" hetke.
Aga edasi...
Veskijõe ületusel - KP23 - ei saa ma silla varemelt alla. Veiko õpetab ja aitab.
Lepajõe ületusel - KP24 - satume sohu ja ei pääse jõele lähedale. Lõpuks viitavad konkurendid kopratammile. 6 min kaotust.
KP53 on mingis mini-mäestikus, otsime õiget "nina jalamit" tükk aega.
53 - 48 on tõeline ikaldus. Rügame läbi metsa, 31 min.
48 - 54 on tõeline ikaldus. Rügame läbi metsa, 24 min.
56 - 36 on tõeline ikaldus. Pikk rügamine jäledas mudas.
Kaardi lääneosas olid etapid 9-11 min pikad, idaosas läheb poole kauem.

KP 36 läheneme "valelt" poolt, rajad ja sihid kaovad, eksime täiega ära. Lõpuks küsime konkurentidelt oma asukohta, jookseme tee peale välja ja sealt punkti. Hea, et küsisime; punktist olime sel hetkel väääääääga kaugel.

Plaani järgi peaks nüüd tulema KP42, aga mina arvan, et me ei jõua. Keeruline KP keset sood. Veiko moosib mu ikkagi ära. Küsime ka vastutulnud lätlastelt; olla "very easy". Kui on plaan, tuleb sest ka kinni pidada! "Siht" punkti läheb üle mere; ühtlane veteväli, põhjas paks rohi, jalad jäävad kinni ja korra plärtsan lihtsalt vette istuli. Veikota oleks ma siit sada korda uttu (finiši poole) tõmmanud. Ja need *** lätlased!!!
Aga KP saame vastujooksjate abil otse kätte. Uhh!!! Ära tegime!

KP39 võtame uhkes üksinduses. WTF? Võistluse lõpuosa, loogiliselt võiks siin rahvast murdu olla?
KP40 eksime jälle. Ajaga on meil kitsas, nii et 5 kaotatud minutit lisavad kõvasti närvikõdi.
Ülejäänu on puhas jorus-jooks. KP46, KP35, KP20...
Finiš, 9 minutise varuga.

Ausalt öeldes - mul on eufooria. Mitte tulemusest, vaid sellest, et me tegime plaanitud raja täpselt ära! Ühtegi KPd rohkem poleks suutnud, ühtegi KPd välja ei jätnud, aega üle ei jäänud - esmakordne kogemus minu rogainimise ajaloos!!!


Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/612501289
Tulemused: http://rogain.ee/2015/preliminary/web/results.htm
Meie SI ja rada: http://rogain.ee/2015/preliminary/web/teamresult_13.htm

Vead: 
KP51 - 5 min
KP24 soine jõeületus - 6 min
KP36 - 10 min
KP40 - 4 min
Kokku pool tundi min puhast o-viga.
Palju!!!!

Saturday, September 26, 2015

Kõrvemaa rattamaraton

Rongiga Aegviitu - rattaga Kõrvemaa keskusse - paar tundi kohvi ja raamatuga - 40 km rattaga metsas - sauna - rattaga Aegviitu - rongiga linna.

Võistlus oli lühike sutsakas, 1:43, lihtsal rajal. Ära väsida selle ajaga ei jõua. Kiiremini sõita - ka ei jõua. Esimesed 20 km ühtlases jorus (mööda minna väga ei anna), teised 20 km omas tempos. Koht kusagil keskel, mis on okei, sest sellistele ürridele tulevad suuremalt jaolt "pärissportlased" kohale ja nendega ma ju ei võistle. Tegelt võiks seda rada sõita tõesti ükskõik kes. Tõusud on lühikesed, ühel siiski jalastusin. Laskumised on lühikesed. TRM moodi 60 kmh üle mätaste lendamist ei ole. Liiva ei ole, juurikaid ei ole, on kruus ja metsatee.

FS on sellele rajale selgelt liiast - see on pigem cyclo võistlus. Kui veelkord lähen, siis kõva kahvliga.

Finišiprotokoll on kurb, sest seal peaaegu ei ole ühtegi tuttavat. Sõbrad! Uuuuu!!! Tulge rattaga sõitma!

Endomondo track
Tulemused (vist ajutised)

Monday, September 21, 2015

Tartu rattamaraton 2015

Ratast sõitnud - olen. Vastupidavust - nagu oleks. Stardigrupp - 1500+, st päris hea. Lootsin TRM-ilt head tulemust.

Päriselt aga... Sain 50. km kandis korraliku haamri. Silme eest hakkas virvendama, ümbruse taju muutus häguseks. Laskuda oli hirmus, sest sain aru, et ma ei kontrolli olukorda. Kui tõusul vajutasin, siis läks veel hullemaks. Pikad lauged laskumised (s.t. puhkus) ei teinud midagi paremaks. Võtsin tempo maha, sõin mingis TP-s pikalt ja sain võistluse lõpuosaks end taas "korda". Aga jama ikkagi.

Enne starti mõtlesin ajast alla 4 tunni. Poole maa peal tundus võimalik. "Haamri" ajal - mõeldamatu, tahtsin ainult finišisse roomata. Kuid viimase etapi pingus kandis vilja; aeg 3:57, koht 1938. Esimest korda alla 4 tunni, esimest korda 2000 sees. Sellest hoolimata on natuke "no krt küll" tunne.

Mu järjekohad TP-des: 1493 - 1619 - 1622 - 1704 - 1784 - 1930 - 1938

Ma arvan nüüd, et jäin lihtsalt nälga, veresuhkur kukkus alla. Puhast väsimust olen ma tundnud küllalt - see on teistmoodi. Ja olemine taastus just pärast söömist. Lõpus oli nii üldist võhma kui lihasjõudu küllalt.
Mul pole sel suvel olnud ühtegi pikka intensiivset võistlust. Xdream ei ole intensiivne, seal on koormus hästi vahelduv. Nii et - kogemuse puudus.

Muud: 
- Olin hästi vara "alas" ja see oli hea ja edaspidi nii peabki.
- FS on tõeline laisa mehe ratas. Pmst ei pea vaatama, kuhu lähed, see sööb lihtsalt kõike. Rajameister oli usinalt kive neooni värvinud - õppisin neid üsna pea täiega ignoma - ratas lihtsalt läks neist lõdvalt üle. "Haamri" ajal sain normaalselt laskuda ainult tänu heale rattale.
- Ei kukkunud, ühtegi ärevat hetkegi polnud.
- Mitte keegi ei teinud rajal ühtegi ohtlikku manöövrit. Sellist korrektsust pole ma iial näinud! Ka ma ise ei kakerdanud kellelegi ette (vist).
- Finišis koos ekskolleeg Allaniga. Tema tegi palju kõvema sõidu, viletsam stardigrupp.
- Korraldus on TRMil super hea.
- Hommikul andis Karu ise mulle ratta kätte :)

Järgmine aasta varakult kirja ja rohkem putru rajale kaasa!

Tulemused: http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2015/150920_89km/
Foorumi teema: http://velo.clubbers.ee/foorum/viewtopic.php?f=11&t=57899
Võrdlus: TRM 2008 - TRM 2013 - TRM 2014


Saturday, September 19, 2015

Kass

Enne kassi:
Kass tuli meile tänu Iidale. Plikatirts seletas AASTAID, kuidas KÕIGIL klassikaaslastel on oma koer. Mitte mingi rott või liivahiir, vaid KOER. MIKS temal ei ole? Miks peab just TEMA elu olema nii ebaõiglane? Meie katsed selgitada, et koera asemel on sul kaks venda ja neile lisaks me majja peni küll võtta ei viitsi ja ise sa peaks temaga õues käima ja **** sa viitsid - ei kand vilja. Lubasin lahkelt, et kohe kui mehele lähed, võid koera võtta - ei lepitud. Vara välja minnes / hilja koju tulles / koerailmaga õues käies osutasin ma Kadrorus koeraga jalutajate peale ja nimetasin, et näe, NEMAD ei saa pikalt voodis logeleda ega õhtul Minecrafti mängida ega kuivas toas püsida - isegi see ei kand vilja.

Kuna koera osas polnud ikkagi lootust, siis suunas laps kampaania ümber kassile. Kass on lihtne elukas! Ma saaks ta eest hoolitset küll! Kõige krooniks oli Istanbuli-reis. Istanbul on tänavakasside paradiis, seal on neid elukaid kõik nurgad täis, meie plika istus iga rääbaka ette maha ja vaatas unistavalt ja volksutas meie poole suuri, niiskeid silmi.

Leebusin mina, mitte Kati.

Saamine:
Et siis kass.
Võimalikult tavaline, "laudakass".
Isane.
Ja otse pesakonnast tulnud paarikuune poeg.

Kevadtalvel 2014 asusime uurima. Kassiabid ja muud saidid - nagu selgus - EI PAKU kassipoegi. Vähe sellest: Tallinnas ei paku tõuta kassipoegi üldse mitte keegi! Lühikarvalisi või murtudkõrvalisi on kuulutused täis, a neid me ei taht. Iida jälgis usinasti soov.ee kuulutusi ja muud. Lõpuks leidsime sobiliku kassipoja ühest Pärnu kuulutusest.

Autoga sinna, autoga tagasi. Pererahvas tundus sümpaatne ja kass ka. Kolmekuune, poiss, hallitriibuline, valged käpad ja rinnaesine, natuke punakat ka sees. Teel Pärnust koju lasime ta autos lahti. Kassike näugus veidi ja keris siis end Iida sülle magama. Ohoo, julge!

Kass sai nimeks "Kiki".

Kasssipoeg:
Kohanemisraskusi - polnud. Kass hakkas kohe sööma ja kohe liivakastis käima. Ainult kõht oli mõnda aega lahti.
Küll aga olid kohanemisraskused meie lastel!!! Nood nimelt KARTSID kassi! Sest küüned ja hambad ja äkiline iseloom. Isegi kassile pai teha ei söandanud! Kui kämblasuurune kassike tuli sohvale istuma, läksid lapsed igaks juhuks ära! Läks mitu kuud, enne kui Iida julges kassile vabalt pai teha. Või sülle võtta.

Kass, olgem ausad, oli huvitav frukt. Paitada lasi, aga vaid teatud piirini; siis hakkas hammastega napsama ja küünekestega vehkima.

Kõige veidram oli aga kassi öine käitumine. Näiteks hammustas ta mind ühel ööl KAENLA ALT. Kujutate ette, jah? No vot... Varbad tuli hoolega teki all hoida, muidu võisid need öise minitiigri saagiks minna.


Lisaks magajate küttimisele tormas kass öösiti niisama ringi. Tal on hulk "oma" mänguasju - pinksipallid näiteks - teate kui hästi kajab, kui neid meie suures köögis taga ajada! Öiste mürgeldus-sessioonide tõttu sai hüüdnime "Öine raev".

Mänguhimuline elukas armastas meid luurata. Puges voodi alla ja ootas. Kui keegi tuli, siis virutas küüned varbasse. Ja tõmbus ise voodi alla tagasi. Lurjus!

Iga kuuga õppis kass aina kõrgemale hüppama ja ronima. Kui lastest rahu tahtis, kolis kõrge riidekapi või raamaturiiuli otsa ära. Lõpuks õppis redelit pidi "pööningul" käima.


Täiskasvanu:
Luuramise komme on tal siiani, aga nüüd teab ta küüned sees hoida. Kass kargab ukse tagant v kapi alt välja ja patsutab hellalt su säärt. KULL! Ehmatab, aga lahe on ka.

Mängib vähem kui pojana, aga mängib. Mõnikord lendab mööda kodu ringi nagu hall välk.

On toredalt inimlemb. Kodus on alati meiega samas toas. Öösel tuleb meie voodisse põõnama. Ta ei roni ise sülle ja ei otsi päris lähedust, vaid hoiab end inimesest umbes kahe meetri kaugusele.

Linnas me kassi õue ei lase. Kui saab vabaduse maitse suhu, siis tahab kogu aeg õue. Ja lahtisel kassil pole Kadriorus pikka elu. 

Maale viime kassi küll. Käitub seal nagu maa-kass. Ronib puude otsa, tormab ringi, luurab kõike. Püüab hiiri. Korra sai nastiku kätte. Me ei taipa täpselt, kuidas, aga no sai. Kahjuks saab kass maalt ka puuke.

Mida väiksem inimene, seda paremini kass ta'ga läbi saab. Ove võib kassi suhtes rakendada võtteid, mille peale mulle kõik küüned-hambad sisse löödaks.

Norib süüa. Kahjuks ei saa toakassi vabalt sööta, läheb paksuks. Seeg sööb kass spetsialisti poolt määratud koguseid ja on ise kindel, et seda on vähe. NIRULT VÄHE. Niisiis - norib. Etendab väga veenvaid etüüde teemal "mina olen teie kass ja ma ei ole MITU PÄEVA midagi hamba alla saanud ja mida te üldse mõtlete!"

Armastab dušist pärast pesemist tilkuvat vett püüda. Istub märjas vannitoas ja vehib käpaga veetilkade pihta.

Vihkab pappi. Papist karpe ja kaste loeb oma vaenlasteks ja tuuseldab armutult.

Uuuuuudishimulik! Iga asi TULEB üle nuusutada!

Kavalpea:
Äratuskell heliseb, aga meie ei kõssagi. Mida teeb kass? Nikerdab küünega baarikapi klaasi lahti. Ja hakkab käpaga veiniklaase kõlistama. Mõnikord teeb mõne katki ka. Selle heli peale lendab Kati voodist tigedalt üles, siis leebub... ja annab armsale kassikesele süüa.

Enam muidugi ei anna, ja baarikapi klaasi oleme me mcgyveriga kinni teipinud. Aga kaval elukas, eks?

Iida armastab oma kassikest täiega, nii nagu peab.
Isegi Kati armastab.
Ja mulle meeldib ta muidugi algusest saadik.

Kui tore, et meil on kass!

Friday, September 18, 2015

Purtse katus


Harjutusi kannale

Nii, mul on kannavalu. Umbes suve algusest saadik. Avaldub pärast jooksmist või pikka kõndimist. Matkal oli ka.
Kaupo soovitas jooksuspetsiifiliste kaebuste korral minna Teraapialaekasse.

Sain teada:
1) Mul on lampjalad - teadsin varemgi
2) Mul on O-jalad - arvasin isegi, aga keegi seda mulle otse välja öelnud pole
3) Mul on tallaalluse fastsia põletik, lühenemine või mõlemat - midagi täiesti uut
Nr 3-st areneb ajaga välja kukekannus.

Füsiole iseloomulikult pakuti raviks puhkuse ja võimlemise segu.

Harjutused "kannavalu" vastu on siis sellised:
1) Tallaaluse massaaž. Pinksipalli veeretades kogu tald läbi mudida. Kord / kaks päevas.
2) Päka / fastsia venitus. Jalg sirgu, käega varbast kinni ja enda poole. Variant - vastu seina astuda.
3) Seista ühe (parema) jala peal. Hoida jalg kergelt kõver, aga nii hüppeliiges kui põlveliiges olgu otse, kõrvale vajumiseta. Teist jalga viia igas suunas (ka diagonaalis) veidi eemale.  Umbes iga päev.
3a) Sama, aga hoida tugijala tallavõlv kõverana. Mitte "varbad konksus", vaid varbad vastu maad ja võlv kumeraks! See on keeruline ja raske ja alguses teha ilma selleta.
4) Reie sisekülgede harjutus. Selili, pall põlvede vahel, jalad kergelt harki. Keha puusadest üles tõsta ja põlvi kokku suruda. 5 sekundit, 10-15 kordust, 2 x nädalas.
5) Reie sisekülgede harjutus. Vastu seina staatilises istes, pall põlvede vahel, jalad kergelt harki, põlved täisnurgas või veel kaugemal enda ees.  Palli tuleb põlvede vahel kokku suruda. Sagedus sama mis eelmisel.

Edasine plaan:
- paar päeva puhast puhkust, ka tallamassaaži ei tee (aga TRM-il tohib sõita)
- umbes 10 päeva jooksupausi
- siis lühike jooks ja pärast seda tagasi raporteerida

Sunday, September 13, 2015

Sügisjooks / poolmaraton


Ma olen Sügisjooksul käinud Rocca-al-Mare aegadest saadik. 10 km, 21, 42. Muidugi tahaks ma ikka päris-maratoni teha. Aga valutav kand ei lasknud mul suvel joosta ja ma ei tea, kas üldse kunagi lasebki. Maratoni ilma trennita olen ma juba proovinud ja tean, et see on lollus. Viimasel hetkel leidsin - kui tervet harjutust ei jaksa, teen vähemalt pool - ja regasin ära. Stardinr 3434, kõige lõpus. Isegi nime ei pandud mu rinnanumbrile. Et noh, need lõpuotsa töllid, keda huvitab.

21 km on hea mugav distants. Saab nii kärmelt läbi, et ära väsida või tüdida lihtsalt ei jõua. Lihasevalud, krambid, liigesed, hõõrumised - see on kõik päris-maratoni teema. Mingeid toitumiskavu jooksu eel või ajal jälgima ei pea. Juua võib, aga ei pea. Pmst läksin mütsiga lööma.

Aja arvasin 1:50 ja 1:55 vahele.
Plaan:
- esimesed kümme km tempoga 5:15 .. 5:20 min/km
- järgmised kümme 5:10 min/km
- viimane 5 min/km
- vanalinna käänakute ja tõusude peale läheb 2..3 minutit lisaks
- joogipunktide peale 1..2 min lisaks 
See teeks siis ajaks ( 10 x 5.25 ) + ( 10 x 5.15 ) + 5 + 2..3 + 1..2= 1:52 .. 1:55.

Umbes nii ka läks.
Algus aeglaselt, lõpp aina kiiremini.

Algus - 2 min jalutamist!!! Üle stardijoone sain 1.20, sörkima 2:10. Seda polnud ma arvestanud :(
Olen kogu jooksu ajal kiirem kui mu ümberkaudsed ja otsin rahvasummas teed.
Linnas joostud kilomeetrid on aeglased ja ebaühtlased. Pirita teel võtan kellegi laia selja taha ja jooksen mitu km stabiilselt 5:13. Kuidagi hirmus kerge on... Korraks läheb tempo üle 5 min/km, pidurdan hirmunult - ei tohi! äkki väsin ära!
Tagasiteel ma enam väsimust ei karda ja lippan rahulikult 4:55 kandis. Püsin kahe Türi triatlonisti taga, suured tugevad mehed teevad rahva seas teed. Mingis joogipunktis jäävad nad jooma - ma ei jää ja lasen tempo lihtsalt alla, et küll tulevad järele. Aga nad ei tule. Lõpetan minut neist ees.
Linnas läheb tempo kõigil ebaühtlaseks, aga mina jätkuvalt aina parandan kohta. Toompuiestee tõusu jooksen 5:05 min/km, viimased 200 m alla 4 min/km, finišisirgel spurdin.

Finiš 1:51:30
Netoaeg 1:50:11
Koht 904 / 3000

Riietun kuivaks, võtan Reval Cafest kohvi ja veidi süüa, vaatan lõpetajaid.
Lõpuks sõidan rattaga 10 km jooksjatele vastu ja olen nende pärast rõõmus.


Analüüs:
- pmst läks kõik umbes nagu plaanitud. Algus venis ja lõpus olin sellevõrra kiirem.
- tuleb varem registreeruda ja eestpoolt alustada!!!
- tuleb endasse uskuda ja algusest saadik kiiremini joosta :)
- 21 km on mulle väga sobiv jooksumaa!
- mu kell arvab teepikkuseks 21.42 km ja tempoks 5:12 min/km.

Sunday, September 6, 2015

Paldiski Xdream

Tänane Xdream algas sellega, et minu süül jõudsime kohale tund aega liiga vara. Poolteist tundi enne starti oli meil kõik tehtud! Ajasime tund aega järjest juttu ja vaatasime ümberringi sagivaid liibuvas dressis naisi.

Stardiülesanne - kolme-KP-valik Paldiski kindluses. Jooksime täie hooga kohale, et esimene KP enne "massi" ära võtta, ja leidsime end valelt poolt vallikraavi. Kurat küll!!! Kõige odavam oleks olnud tagasijooks, aga me pusisime edasi, ronisime kusagilt üles, trügisime sabas - kaotus tracki järgi 7 minutit, ESIMESES punktis!!!! Lisaks oli kõigil keel vestil.

Majadest-punktide-otsimine läks vist normaalselt, ratas kuni kanuuni ka. Keelualast sõitsime kenasti mööda, mitte läbi :) Möödaminnes sai ära tehtud ka MinuMaja 2015.

Kanuus L sumas ja meie kanuutasime ja vahepeal lasin ma M-l end suisa slepis tarida, mis oli must nõmedalt laisk. Korra kuulsime kõva müra ja meist lendasid üle kaks A-10 Warthogi. (Samas pidanuks olema ka KC-135 Stratotanker ja kaks F-22-t, aga neid ma ise ei silmanud.) 

Pärast kanuud taas rattale ja Laoküla jaama, kuhu samal hetkel saabus Elroni porgand. Saime minuti sunnitud peatust. 

KP18 - 13 minutit viga. Rada sai metsas lihtsalt otsa! Olime õiges kohas, a punkti ei leidnud, hakkasime endas kahtlema, läksime tagasi ja teist teed pidi punkti.

Leetse mõisa sõites eksisime teega ja varemete asemel sattusime päris-mõisahoone juurde. See ja muu panid meid otsima algul üsna valest kohast ja kulutasime 20 minutit - õigest kohast alustades oleks saanud ehk viiega hakkama.

O-jooks Pakri põhjakaldal läks hästi. Orienteerumist oli seal küll vähe - jookse jorus ja hoia silmad lahti.

Ratas. 30 - 31 ei näinud ma kaarti lugeda ja puterdasime. Tuulikute otsimise LÜ puuduvate teede trikki ei hammustanud me läbi ja tegime ebaoptimaalse valiku. Tuletornis ronis Lauri - kuulge korraldajad, ma saan aru soovist värskelt avatud majakat võistlusel kasutada, aga see oli ikka väga lame ülesanne!!! KP 39-st soovisin mina mööda põrutada põhjusel "see on vale KP", õnneks oli Lauril mõistus peas.

Finiš - 4:41.
Esialgsetel andmetel puhas sooritus, 34. koht.
Endomondo track.

Veel ja muud:

Rahvas on läinud sportlikumaks, varustus paremaks. Xdream aga on kolinud linnadesse. Mingis mõttes põnevama, mingis mõttes pehmom. "Uju rattaga üle kraavi" ja "leia lagedast rabast KP" sorti ülesandeid enam pole.

Täna on mul imelik uskuda, et esimest korda elus käisin Pakri poolsaarel kahe aasta eest mais - Paldiski Libahundil. Aga nii oli. (No Pakri saartel olin varem käinud ja Laokülas ka.)

Võistluse lõpuosas ei näe ma enam kaarti lugeda. Kodus vaadates oleks ma nt viimase rattaetapi teisiti ja kiiremini sõitnud.

Ratas sai üsna pehmesse seadesse ja oli hea. Kiirusest puudu ei tulnud, veeremine oli maastikul väga hea.

Üsna ootamatult ei tõmmanud palju kõrgematest mägedest tulnud M-L mind rihmaks ära.

Ja Lauri kirjutab kommentaariks:
See alguse viga oli jah päris naljakas kiiresti valesse kohta jooksmine. Ilmselt oleks saand sealt karjäärist läbi ka tegelikult.. Jalgratta viga oli 8 min minu gps tracki järgi teepealt metsa keeramise ja teepeale tagasi jõudmise vahe. Tuletorni ülesanne oli päris keeruline tegelikult sest mingi väga hull klemheisti sõlm pandi valele poole kaheksat ja see jooksis täiega kinni keset torni. Mingi ime läbi kahe käega haaravat kangutades sain ta liikuma jälle. Mulle meeldis veel see meres jooksmine ka. Kilomeetri jagu lihtsalt meres nagu Suur Tõll :)

Wednesday, August 26, 2015

MTB @ Randvere

Ma endiselt ei oska jalgrattaga sõita.

Aga aeg-ajalt tuleb seda endale tõestada. Harku algajate öösõit natuke tõestas. Aga mitte piisavalt.
Nii läksin täna Randvere MTB kolmapäevakule.
Meenutuseks: 5 aastat tagasi käisin ka ja tulin sealt nuttes tagasi.
Ja täna täpselt sama.

Erinevused 2010. aastaga:
1) Mul on päris maastiku-ratas. FS! Söest raam! X0 grupp! Kui 2010 võis feili ratta süüks kanda, siis täna küll ei.
2) Ma olen arvestatava mahu maastiku-trenni teinud. Ka sealsamas Randveres. Tavaline inimene oleks selle ajaga rattasõidu mitu korda selgeks saanud.
3) Saan kukkudes jalad klippidest.

Sarnasused 2010. aastaga:
1) Ma ei julge maastikul sõita.
2) Ma kardan tagant tulijaid. Rajaga-tutvumis-ringil vahtisin kogu aeg selja taha, et kas keegi tuleb. Ja kui tuli, siis jäin seisma ja kobisin rajalt heaga eest. Sest kõik on must NII PALJU kiiremad.
3) Ma jätkuvalt jooksen kiiremini kui sõidan :)
4) Sillad ja purded - ei, ei, ei.

Ürituse käik: jäin hiljaks; maksin; tegin raja-tutvumis-ringi, 40 minutit. Leidsin, et võistlus-distantsi (2 ringi) läbida ei jõuaks, sest lõpetaksin kottpimedas. Numbrit ei võtnud. Tegin ühe "piraat" ringi ja tulin koju ära.

Minu ringide ajad: 40 min, 33 min.
Teiste tulemused.
Kõik, ka naised ja lapsed, KÕIK on minust kiiremad.

Paneme tähele, et Randvere on kolmapäeva-sarja kõige lihtsam rada. Tehnilisust pole, hirmu pole, tõuse pole, ainult anna minna!

Järgmise hommikul sõitsin raja uuesti läbi; omast arust palju paremini, kordagi kukkumata, raja kõrval seismata ja kedagi ootamata. Aeg - 30 minutit. Okei, 30 sekundit läheb maha, korjasin metsa jäänud Škoda lindi üles. S.t. see ongi minu objektiivne kiirus ja paremini ma ei oska. :(

Järgmisel nädalal sõitsin uuesti osaliselt läbi Harku öösõidu raja. Kas olen päeval parem kui öösel? Vastus - ei.

Sunday, August 23, 2015

Rattamatk Kõrvemaal


Kõrvemaa keskus reklaamis Paukjärve rattamatka. Olen aastaid!!! tahtnud sealkandis rattaga sõita. Nimi kirja! Auto on Soomes, aga rong Ülemiste => Aegviidu võtab vaid pool tundi.

Igaks juhuks läksin varakult kohale. Nii sain juba enne päris-matka kaks tundi sõidetud. Suusarajal chillimise kõrval tegin Vargamäe oosil off-roadi.

Matk oli välja kuulutatult lastekas. Kaks mudilast rattatoolis, kaks (6a ja 7a) omal jõul. Aga lapsed-naised saadeti otse ja mehed pandi pikemaid tiire tegema. Ma ise lisasin koormust sellega, et jätsin kiivri Venemäele ja sõitsin 8 km piki liivast teed sinna-tagasi. Lisaks tegin tiiru ümber Jussi Kõverjärve - lõuna pool on seal laudtee, põhjakaldal oos (see, mille harjale viib trepp). Ja ujusin ümber Paukjärve saarekese.

Kokku umbes 60 km / 6 tundi sõitu täiesti korralikul maastikul. Väga ära ei väsinud. Mu FS on sellise raja jaoks loodud ja töötab nagu tank. Pärast sõitu soe supp, Kõrvemaa on ikka täiesti üle prahi!

Kaasa tuli ja tagasi tõi mind J., aitäh!

Eriline respekt aga neile kahele 6 & 7 a tüdrukule, kes matka omal jõul ära tegid. Nad sõitsid u 25 km, sellest osa lihtsalt kruusakal, aga piisavalt oli ka juurikaid, liiva, liivaseid laskumisi ja tõuse. Tegijad, täiega!!!

Hiirtel pidu

K - MTB. Pääsküla rabas rallimas.
N - jooks. 30 km, Sõrve - Vääna - Tugamanni - Hüüru - Mustamäe.
R - MTB. Harku metsas. Öösõit, suhtkoht mu võimete piiri peal. 3 tundi.
L - MNT. Laenan maanteeratta ja käin Sõrves. Lisaks jõuan Rakverre punklaulupeole.
P - MTB. Kõrvemaal. 6 või 7 tundi maastikul - oosid, liiv, pehme suusarada.

Homme on kassid tagasi. Koristan ja teen virka nägu :)

Punklaulupidu

Ma olen erakordselt mittepunk. Kui Eesti punk alles "päris" oli, olin mina totaalne nohik, istusin kooli Videotoni või Tartu Tähetorni arvutite taga ja ei teadnud ülejäänud ühiskonnast (ega üldse mitte millestki) mitte midagi.

Nii et kui ma käin punklaulupeol, siis mitte nostalgitsemas: mul pole millegi järele nostalgitseda. Minu jaoks on see lihtsalt sürr nähtus imelike inimestega. Miks mitte külastada? Aga kui ei külasta, ei jää midagi olulist puudu.

Tänane - meeldis.
Aitäh Veikole, kes mu sinna korraldas.

(Ja, noh, Sõpakas on mu lemmikbänd; kahju, et ma neid iial lives näinud pole. Ei, nad ei ole punk, ma tean.)

MNT

Mul on mitu aastat olnud soov MNTd proovida.
Sõpradelt saaks, aga see on siis mingi korraldamine.
Täna läksin Citybike-sse ja laenasin sealt.
Anti Merida Sculptura - ootamatult mõistlik, Tiagra grupiga pill.

Algus oli ärev. Nagu esimest korda oleks ratta seljas! Käiku vahetada ei oska, pidurid ei tööta, kätele asendit ei leia. Aga edasi läks heaks. Veeresin veidi linnas, siis käisin edasi-tagasi Sõrves, u 40 km. Kiirendamine on super, madalal kiirusel veeremine on super (ratas pmst ei aeglustagi), suuremat kiirust hoida on aga ikkagi raske.

Pidurdama ma selle rattaga ei õppinudki, õnneks polnud vaja ka.

MTB pealt tulles (käisin eelmisel ööl Harku öösõidul) on MNT muidugi ulme. Aga ei, ma ei hakka sellist tahtma. Veeremine on muidugi kergem ja kiirem. Aga linnas saaks ma selle seljas väga varsti surma. Mingitest rattateedest ei ole MNT puhul juttugi, ja kiirus + vilets nägevus + autoteel sõit ei ole elulevuse seisukohalt hea valik. Ja maanteel trenni teha ma ei viitsi.

Ehk, olen väga rahul, et proovisin. Aga ei, päriseks ei taha.
Aitäh Citybike!


Saturday, August 22, 2015

Agent M / muusikasissekanne

Mulle täiega meeldib noor Merili Varik ja tema & Marteni bänd "Agent M".
Siin on üks nende linnaorienteerumise teemaline lauluke:

Nüüdseks on neiu kolinud Barcelonasse.
Mingu tal seal hästi!

Saturday, August 15, 2015

Jooksmas - 10km, 30km

10 km Kadriorg - Lillepi - Kadriorg
Esimene km - soojendus ja läbi Kadrioru tänavate - 5:22.
Teine - 4:24.
Aga sellega saigi kiirus otsa!!!
Edasi läks langevalt: 4.34 - 4.46 - 4.54 - 5.xx - 5.xx...
Lõpp oli täielik piin, vihkasin iga sammu ja meetrit.
10 km, 49:04.

A mis hullem veel.
Matkaeelne kannavalu tuli pärast jooksu täiega tagasi.
1) ei jookse?
2) ei jookse asfaldil?
3) ortopeedile?

30 km Sõrve - Vääna - Hüüru - Nõmme - Mustamäe
Enamjaolt kruusastel metsa- ja põlluvaheteedel
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/585709497
3:10 või 3:15, neto.

Eesmärk: joosta 30 km, hoida tempot 6 ja 7 min/km vahel, teha poolel maal pikem söögipaus ja vajadusel veel kaardilugemis- ja muid pause. Jälgida keha ja panna tähele, mis esimesena haiget tegema hakkab.
- söök jäi ära, sest Hüüru veski on üks jäle urgas. Juua sain.
- kahes kohas sattusin eratee lõksu: Tugamannis ja Harku asulas. Kaart ütleb - tee, tegelt on eramaa ja läbi ei saa.
- Vääna jõe juures eksisin ära, st läksin piki teed, mis äkitselt ära lõppes. 
- 9.99 km peal hakkas valutama PAREMA JALA KESKMINE VARVAS. Wtf!! Ilmselt sissekasvav küüs. Lõikusele! Õnneks läks see üle.
- 15. km peal andsid tunda reiepealsed, 20. km peal olid nad juba tulivalusad, siis aga läks üle.
- Pärast joogipausi (16.5 km) jooksma saada oli sigaraske, jalad täiega kanged.
- 20. km juures hakkas vasak rinnanibu nii hõõruma, et võtsin särgi ära.
- GPS paneb metsas endiselt hullu; võsa all on tempo kellal 30-40 s/min madalam.
- Tempot hoidsin kenasti lõpuni.
 - Liigesevalusid ei olnud.

Mu tavalist 25. km surnud punkti ei tulnud. Kas tänu pausidele või rahulikule tempole? Ei tea. Igatahes polnud ka viimane kilomeeter teab mis raske.

Väsimus pärast jooksu oli korralik, aga üldse mitte nagu siis - http://kurinurm.blogspot.com/2014/08/ring-umber-lasnamae.html.
Ilm oli palav ja vedelikukaotus suur; pärast jooksu võtsin umbes tund aeg järjest (tasapisi) juua.

Mis siis pika jooksu põhiprobleem on? Lihasevalu, tundub. Mis mõjub pikapeale nii, et EI TAHA joosta ega põrutada, tahan jalutada, sest nii saab ju kaa edasi ja pole üldsegi valus onju!

Seega, tuleb korrata.
Kes tuleb kaasa?

Tuesday, August 11, 2015

Umbrella Hostel Bukarestis

Lähed Bukaresti?
Tahad ööbida?
Raha vähe?
Mine Umbrella hostel-isse:
http://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g294458-d3227184-Reviews-Umbrella_Hostel-Bucharest.html

Ausalt, see on unistuste hostel.
Ruumikas ja mugav õu, köök, aatrium.
Köögis kõik võimalikud vidinad.
Tasuta kohv.
Tasuta nett.
Ja mis kõige tähtsam - abivalmis personal!
Kõikidele küsimustele tulid vastused sekundiga.
Kui hakkasime (öösel) lennuki peale minema (seks ajaks polnud me enam kliendid, vaid tulime jäetud kottidele järele), peeti meid kinni - kuhu minek, keset ööd? Lennujaama? Kas te ikka teate täpselt, kuidas? - ja seletati täpselt, kus on bussipeatus, kuidas sinna minna, kust osta pilet ja no üldse.
Suppper koh!

Viharavile

Viskasin oma auto esiklaasi katki.
Ise.
Mobiiltelefoniga.

Thursday, July 23, 2015

20 minutit

https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/566516453 ütleb küll 20:51, aga alguses on 45 s kohmitsemist ja lõpus veel (kiiver peast, kindad käest ja kiivrisse, tänava-värav lahti ja ratas sisse, telefon vöökotist välja ja lahti ja Endomondo kinni; alguses siis vastavalt vastupidi).

Aga üldiselt olen ma ikka nõrk ja aeglane. Isegi taganttuulega ja allamäge ei saa kiirust suurt üle 30. Ja hoida seda ma ei jaksa.

Tuesday, July 21, 2015

Sunday, July 19, 2015

Kaberneeme rogain

Kaberneeme, 18. juuli, 8 tundi rogaini lihtsal maastikul.
48 või 51 km (vastavalt Garmini / Endomondo arvates)
103 p


Orioni kohta arvatakse "säästurogain". Nii ka nüüd. 1 SI võistkonna peale võiks ammu ajalugu olla. Kunagi osati nii võistelda küll. Nüüd võeti ebaharilikku üritust "pererogainina", kus härra jookseb punkte pidi ja daam jalutab (koerakesega) piki teed. Noh, mis sest.

Planeerisime vastupäeva ringi "optimistliku" ja "realistliku" variandiga. Realism = naaseme läbi kaardi keskosa, optimism = jõuame ka päris lõunaserva punktipilve.

Start 3 min enne õiget aega. Õnneks olime kohal!

Esimese vea tegime esimeses KPs, ei leidnud külaplatsilt jaama üles, otsisime teda teele palju lähemalt. Mis teha, kaardi formaat nõuab harjumist... Teise KPsse minnes tegime radade sigrimigris mitmeminutise jõnksu, siis jooksime mõttetult mööda liiva. Aga muidu läksid põhjaranniku punktid enam-vähem.

KP73 -- KP25 läbi metsa, mina ees, tegin kaare ja jõudsin samale teele tagasi. wtf!!! Aega läks sinna vaid 3 minutit, aga no mida krdit, nii ei orienteeruta... Ühtlas sai ka selgeks, et tempo on liiast, Ü ei jõua kaardil püsida ja mind kontrollida.

Ihasalu poolsaare läänekaldast tulime kaardi võsasele-heinasele lõunaosale. Kõige veidram juhtum oli siin KP48. Tulime kraave pidi sellele kenasti otse peale, aga leidsime KPsse viiva kraavi äärelt kaardistamata tee. Möödalipand konkurent ütles, et oleme teise (vale) kraavi peal... mis ikka, läheme õigele.. aga seal pole punkti... väikse nuputamise peale sain aru, kus päriselt olen - meie algne asukoht oli täiega õige. Ainult tee oli üle!

Siis läks võsaks. 48 - 38 etappi rüsisime pool tundi, vahepeal eksitusime taas ühest kaardil puuduvast rajast. 54 (kivi võsas) leidmine oli rohkem lohade ja õnne teema. Kõige jubedam oli 46 - "kiviaia ots" - ilma vihjeteta (aitäh Paavo!) poleks me seda üles leidnud, ekslejaid oli seal palju ja finiši-vestluste järgi jäigi mõnel leidmata. Võrreldes mereääre KPdega, mis poole km peale silma paistsid, olid see küll täiega liiast.. Ja minu arust error oli ka KP64, lihtne "lagendiku nurk", sest asus valel objektil.

Siinkohal oli selge, et oleme ka oma "optimistlikust" plaanist kiiremad. Aja viitmiseks sai sisse võetud etapp 51 -- 42. 42 tähendab nii KP numbrit kui selleni jõudmiseks kulnud minuteid. Saime tunniga kätte vaid kaks KPd, sellega oli optimism ühel pool. Pusisime veel KP31 "nina" juures, otsisime seda palju kõrgemalt kui ta oli, ja jõudsime kerge varuga finišisse.

Tähelepanekuid:
- Minu jaoks on 8h rogain liiga pikk, sest ma ei jaksa nii pikalt joosta. Ü jaoks on 8h liiga lühike, sest ta jaksaks palju pikemalt käia.
- Mis me oleks üleliigse tunniga teha saanud, selmet lihtsalt tee peal jalutada? Studeerisin pikalt kaarti. Ühtki head plaani ei tulnud. Kerged KPd võtsime ära; rasked olid meile rasked või liiga kaugel. Huvitav oleks näha 105-110 p saanud võiskondade radu.
- Mul ütlevad esimesena üles kannad! ja üldse tallad. Mitte liigesed-lihased ega üldfüüsiline.
- Orienteeruda ei oska me ikka üldseeeee.
- Samas, sportlik päev Põhja-Eesti looduses? Miks ei.
- Sain esimest elus korda muulukaid!

Tuesday, July 14, 2015

Kabelikivi

Üle saja aasta käisin taas Muuga Kabelikivi juures.
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/560427700

Viidad on paremad, ei pidanud ekslema.
Muu on sama. Võsa, kivid, sadam.
Lapsepõlv ftw!

Sunday, July 12, 2015

Ümber Harku järve / jooksmisest


Jooksmine peaks olema sihuke lihtne asi. Õppida seda pole vaja, oskame kõik niigi. (*) Trenn on lihtne - lähed ja jooksed. Võistlused on lihtsad - kiirem mees võidab. A miskipärast koovad kõik jooksuga tegelejad inimesed (mitte jooksjad; siin on vahe!) jooksmise ümber suure mõttelise sasipusa. Küll tehakse mingeid imetrenne - fartlek, intervall, tempokross, 5k ja 10k plaanid. Küll fetišeeritakse varustust - et oleks õige kell, särk, sokk. Küll blogitakse ja feissbuugitakse - "tibijookseb" nimelisi bloge on mustmiljon. (**) Ja muidugi on iga õige jooksufänn lugenud ülemõtlemise maailmameistri taiest "What I Talk About When I Talk About Running".

Aastakest viis tagasi
, enne Alpide matka, tagasi tekkis ronimis-trenni-kaaslasega mõte joosta ümber Harku. Kaaslane unustas selle õige pea, mul jäi aga kummitama. Miks ma siis ei jooksnud - ehkki töökoht on Õismäe külje all - ei tea. Tahtsin kellegagi koos joosta, üksi eksin ju ära v miskit. A kui ka selleaastane matkaseltskond "ümber Harku?" üleskutsele üliväga leigelt vastas, sain lõpuks aru, et olen juba täiskasvanud mees (***) ja võin ka ilma lapsehoidjata (****) õues käia.

Eesmärgid:
- joosta ümber Harku järve, ja
- joosta vähemalt 21 ja parem kui 25 km, ja
- hoida (vähemalt alguses) tempo aeglasem kui 6 min/km, ja
- mitte põdeda mistahes pauside või aegluse pärast.

Miks just 25 km? Sest ma tean, et kusagil selle kandis laguneb mu jooksmine täiega ära ja kehas tekivad kõikvõimalikud jamad. Tahtsin näha, mis seekord esimesena otsad annab.

Kuna Harku järv on väga tilluke, tuli 20+ km jaoks vaja teha palju suurem ring. Ma ei teinud enne jooksu plaani ega vedanud kaardile rada. Küll jooks annab arutust!

Joogi asemel võtsin kaasa krediitkaardi. Mõni pood v bensukas ikka teele jääb.

Jooks ise
Ilm andis alul leitsakut, siis külma, siis vihma, a lõpuks stabiliseerus. Oli ehk soojem kui võiks, a noh, käis kah. Parkisin Kakumäe tee selveri juurde, ootasin viimase vihmahoo osteldes (*****) ära ja läksin teele.

- 4 (4) km Harku järve lõunanurka, Järvekalda / Paldiski mnt risti. Hambad ristis, hoidsin 6+ min/km tempot.
- 2 (6) km ekskurss Karjääri teele. See on Viljari 2008 drytooling võistluse koht. Ühtlasi on seal ajale jalgu jäänud pilpaküla. A täna ei saanud ma siit edasi. Jäin seisma, küsisin kohalikelt "adkuda do Tiskre". Üks ütles "ei saa", teine "mine šlagbaumi alt läbi ja saab". Kaks kurja koera šlagbaumi taga ei andnud aga võimalust. Puhkus suhtlemisele ja raja otsimisele - 4-5 minutit.
- 5 (11) km läbi Harkujärve ja eks-Tiskre Tabasallu. Vaatasin korduvalt kaarti ja korra küsisin teed.
- Nõmme ja Kalda teede vahel viib tore kaldtee klindist / pangast üles. Ma polnud siin varem käinud. Seisatasin ja vaatasin vaadet. Talvel siia tagasi!
- 1 (12) km Tabasalus. Surusin maha mõtte Osmanist tass kohvi võtta.
- 2 (14) km Tiskre ojani. Tabasalu kergliiklustee laskumine on maailma kõige nõmedam.
Kuhu edasi?
Teeks järve ümber teise ringi veel? :)
A ei, lähen hoopis Kakumäele.
Keeran vana Rannamõisa mnt peale ja:
- 5 (19) km Kakumäe tippu. Et põnevam oleks, ukerdan väikestel teedel. 18. km juures on väike tõus ja see on raske.
- 2 (21) km Cpt Flinti pubini. 2 km jooksul juhtub kaks asja. 20 km juures Näen teist jooksjat! Esimest tänasel päeval! (******) Ja siis helistab Maria. Räägin temaga 1:20, selle aja muidugi jalutan (mitte ei jookse) ja - saate aru - Endomondo kiiruse graafikul EI OLE SEDA NÄHA!!! Pmst arvan ma, et telefonid mõtlevad kõik need sakilised jooned lihtsalt ise välja, reaalse liikumisega pole neil suurt pistmist.
- KOHVIK! Võtan Flintist tassi kohvi ja klaasi vett. Poolmaraton on läbi. Enesetunne on normaalne. Võib end premeerida! Kohv on kuum, joomine võtab aega, 7 minutit.
- 4 (25) km Vabaõhumuuseumini. Lõpp paistab, võib vajutada! Tempo 5:45 min/km. Aga... raske on. Jalad on hellad, tahtmist on ka vähevõitu.
- 1 (26) km autoni sörgin ja kõnnin vaheldumisi. Lõdvestus. Endomondo arvab ikkagi, et km aeg on 6:40.

Mis siis teada sain?
- poolmaraton on kerge ja muretu.
- 20+ km peal hakkab keha tunda andma. Esimesena hakkas valutama parem rinnanibu, siis üks varvas, tallad, sääremarjad.
- 25 km peal on kehal täiega küllalt. EI TAHA ENAM JOOSTA arvab organism, ehkki objektiivseid hädu nagu polegi.
- Liigesevalu ei ole üldse.
- Hõõrutud nahka ega ville ei ole üldse.
- Lihased... homme näeb.
- Pärast jooksu oli täiega väsinud olla.

Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/559015085
Polar: https://flow.polar.com/training/analysis/137923888

* * * * * * * * * * * *

(*) Tavainimestest räägime eksju. Profi- või isegi päris-harrastaja tasemel on muidugi vaja õppida.
(**) Jooksmisest blogimise üle jooksuteemalises blogipostituses vinguda on meta ja seetõttu tohib küll.
(***) 45 aastat, 92 kg. Ma ausalt loodan, et rohkem ma ei kasva.
(****) Lugeda "ainult GPSiga"
(*****) Seep, Palmolive, 25 senti
(******) Nägingi 26 km jooksul KOLME jooksjat! Üks neist pigem jalutas koera. Ma saan aru, et Harkujärve teedel ei kõlba joosta, a miks Kakumäe ring tühi on??? Rocca poe parkla oli keset päeva aga TÄIS. Saate aru, TÄIS, ma reaalselt ei leidnud endale seal kohta.

Thursday, July 9, 2015

Loodusfoto aastaraamat 2015

Vaatasin ja suuresti ka lugesin läbi 2015. aasta loodusfoto konkursi raamatu.
Hurmav.
Imelised fotod, armsad kaastekstid
Laste fotod on põnevamad kui suurte omad.
Soovitan soojalt!!!

http://www.apollo.ee/loodusfoto-aastaraamat-2015.html

Monday, July 6, 2015

Pakri rattamatk

Tegime Katiga tiiru ümber Pakri poolsaare.
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/554762219

Mida nägime:
- Paldiski lõunasadam, millest edutult läbipääsu otsisime
- Paldiski linn oma nõukalikus kauniduses
- autode tollilaod linna ümber
- Paldiski kindlus - http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l7.html
- Pakri / Pakerordi / Uuga pank ja loopealsed
- Pakri tuletorn, mis oli meie rõõmuks avatud. Ronisime üles ja imetlesime vaateid ja torni ennast ka
- poolsaare võsane kirdekallas. Sõitsime korra alla klibuse kaldani
- Leetse pank, mis osalt puha kuival maal ja metsa sees
- tuulikud (v nohh, tuulegeneraatorid)

Lõpetuseks sõitsime teisele poole maanteed Harju-Madise kiriku juurde.

Sunday, July 5, 2015

"Jurassic World"

Michael Crichton oli lapsepõlves mu lemmik. "Andromeda" võib olla mu kõige lemmikum ulmekas üldse - kummardus Mirabilia sarjale selle eest! "Jurassic Park" on hoiatusromaan usutava süžee ja huvitavate tegelastega ja 1990 oli ka geneetika idee veel üsna värske.

"Jurassic Park" kui film (1993) oli (muidugi) nõrgem ja kitšikam, aga vähemal osa raamatu vaimust jõudis ka filmi.

Nüüdne "Jurassic World" on aga lati alt jooks igas mõttes.
1) see on remake, mitte uus film.
2) tegelased on"paper thin" (tsiteerides kedagi)
3) süžee on "full on potholes" (tsiteerides kedagi teist)
4) CGI + geneetika võiks anda NATUKENEGI omamoodi kolli, mitte t-rex+++.
5) Kõik on TÄIESTI etteaimatav
6) , mistõttu põnevus-stseeenid on TÄIESTI igavad, sest me ju TEAME, mis juhtub.

Filmi esimesed minutid manavad ekraanile klassikale thrilleri algseisu. Lapsed / koletised; head / halvad; ärimehed / sõjardid / nohikud; rollikonfiktid "lapsevanem / juht", "teadlane / juht", "kolleeg / eks" jne. Aga ühtegi neist konfliktidest ei mängita välja, isegi poole maa peale mitte.

Filmi võiks vaadata kui "Mars Attacks" stiilis komöödiat.
Kitš pööratakse üle võlli ja tehakse iseenda üle nalja.
Aga saalis olin mina ainuke, kes naljakate kohtade üle naeris...

Thursday, June 18, 2015

Praha, 15.-17 juuni

Palju jalutamist, põhiliselt hilja õhtul.
Palju head sööki, eriti siin: http://cestr.ambi.cz/en/.
Palju head tšehhi õlut.
Veidi jänese-sõitmist kohalikes trammides. (Eesti soost kontrolle õnneks ei kohand.)
Veidi ostlemist RockPointis.
Parajas koguses koosolekuid.
Uus tšehhivene kolleeg.
Pilt - jaanuarikuust küll, ja noh telefoniga noh.

Praha on tore. Ta on suurlinn selle sõna kõige mõnusamas mõttes. Igal sammul paistab ajalugu, kunagist rikkust ja hiilgust. Kõikal on ahhetama panevat arhitektuuri. Jõgi ja üle selle paistev Hrad annavad avarust ja perspektiivi. Tšehhid ise ei lakka viitamast oma suurmeestele. Samas on rahvas tänaval sümpaatne - näeb "meie moodi" välja, ehk veidi peenemate näojoontega kui soomeugrilased, ehk veidi sportlikumalt riides, daamid varjavad oma võlusid veidi vähem, jäädes siiski daamideks. Tänavad ja kohvikud-õllekad-restoranid on sumisevat rahvast täis, tunne on "nagu Lõuna-Euroopas".

Kõigile (itikatele) soovitan siia tööle tulla. https://careers.microsoft.com/skype/locations ja sealt "Prague". Tšehhi kolleegid on sümpaatsed; eestlasi armastatakse (noh, vist). Muidugi ei pea vaid meile tulema, tööd olla palju. Elukohana on linn aga super. Keset Euroopat, keskmiselt suur, keskmiselt odav ja igas mõttes mõnus.

Tuesday, June 16, 2015

WP kommentaarid

Ritsiku blokki ei suutnud kirjutada, sest Wordpress sööb osad metasümbolid ära, seega siia.

Kaldkirja jaoks:
<i>kaldkirjas tekst siia vahele</i>
Rasvase kirja jaoks:
<b>paksus kirjas tekst siia vahele</b>
Mõlemad korraga:
<i>kaldus, <b>paks ja kaldus,</b> ainult kaldus</i> tekst

http://jonathangabel.com/using-html-in-comments

Saturday, June 13, 2015

Öö-poolmaraton 1:54

Nagu ikka. Kõht hästi täis puukida, poole ööni sehkendada, siis jooksma minna. Eelmisel aastal tegin täpselt sama - mäletan seda varasuvist lõhnade virvarri, mis öisel Pirita teel nina kõditas; päeval seda ei tunne.

Soov oli joosta poolmaraton alla 2 tunni.
Tuli hästi välja - sain ajaks 1:54, tempoks alla 5:30 min/km.
Alguses valutasid liigesed, siis tahtsid jalad krampi minna, lõpus kippus pistma - jätsin kõik need protestid tähelepanuta ja jooksin ühtlases, kiirenevas tempos. Viimane km tuli alla 5 minuti. Pulss alguses 160, lõpus 175...180, keskmine 169.

Polari arvamus: https://flow.polar.com/training/analysis/110750626

Friday, June 12, 2015

Minu blogiauhinnad 2015

Eesti parimad blogid - minu arvates - on.

Sport: Spordilinn, http://spordilinn.blogspot.com/
Miks: Ets on üdini inspireeriv. Põhjalik. Elukogenud. Kirjeldab võistlusi huvitava nurga alt. Teeb samu asju mis mina (orienteerumine, multisport ja mäed), aga väga palju paremini. Ja veelkord - inspireeriv.

Ühiskond: Praxis, http://mottehommik.praxis.ee/ ja Stat-amet, https://statistikaamet.wordpress.com/
Miks: Lisavad ühiskonna protsessidele mõõtmise ja analüüsi juurde. Kirjutada võib igaüks, aga tõe kriteerium on ikkagi mõõtmine ja selle mõõtmise mõtestamine.

Arvamus: Ritsik, https://ritsikukodu.wordpress.com/
Miks: suuresti tänu oma "külaliste" algatusele. Andis hea valiku eri teemadest ja arvamustest.

Lapsed ja elu: paar isiklikku tuttavat, keda loen, aga jagada ei taha.

Wednesday, June 10, 2015

Tartu "tarkade sportlaste" Xdream

Mudamülka - Andres Lauri mina.
Rajal 6:30.
Protokollis 5:26.
Koht 62 / 142.
Trahve seekord ei saanud. 
Tulemused - http://www.xdream.ee/tul/15_ii_tartu/web/results.htm
Kaart - http://sportrec.eu/ui/#1ambkc8

Eelmisel õhtul selgus, et M on Soome lahel merehädas. L leidis asemele oma väikevenna. Mina ajasin keset ööd Tallinna pealt rattaid ja kompasse kokku.

Tartusse jõudsin vähe maganuna, aga väga võistlus-meeleolus. Vastärgand või alles ärkavate vendade uimane olek tundus täiega kohatu. 100m lõigul autoparklast ratta-alasse suutsid nad kaks korda ära eksida, hämming! Starti siiski jõudsime.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =
Pärast stardi-sörki Anne jalakäijate silla juurde tuli üle lugeda mõned garaažiuksed. Sebisin endale (kui kõige aeglasemale) lihtsa jupi ja olin KP2s 10!!! minutit enne teisi! Püüdsin oodates kaarti ette lugeda, aga mitte just õnnestunult... nagu varsti välja tuli. Mis põhiline - ma ei märgand, et rattaralli legendis on ka KP mummud peal.

Valik-jooksu-O Jaamamõisas tegime kärmelt ära. Haarasime rattad ja jõudsime Raadile.

Ratta-jorus kaotasin aga end kaardilt. S.t. ei jõudnud järge pidada, kus oleme ja kuhu läheme. Kiirustamine karistas kohe ära: KP9st väljusime vale teed pidi valesse kohta, 4 minutit viga täiesti tühjas kohas.

KP10 risus läks Andresel rehv. Muidugi polnud meil varu kaasas. Paanika, peataolek, telefonikõned sinna-tänna. Õnneks!! leidus lahke konkurent, kes meile oma rehvi ja pumba andis. Vennad E-d tegid kiirema rehvivahetuse kui ma elus näinud olen. Uhh! - seekord läks õnneks!

Igatahes olime nüüd kusagil sabaotsas. Meestetiimide asemel sibasid meie ümber lapsed ja nõrgad. Rattasõit oli rohkem rahuliku veeremise kui spordi moodi. Oleme ausad - Xdreami daamide saledad kehad ning mudased liibuvad kostüümid on väga kenad vaadata. Aga no mitte selleks ei tulnud me siia! (vist.)

Rattaralli oli siis targale sportlasele mõeldud etapp. Rajameister oli maastikule joonistanud kauneid, kuid tulemuse mõttes täiesti kasutuid rõngaid. Legendis olid need kenasti punasega ära märgitud ja nupukad tiimid jätsid need vahele. Aga no me ei saa ju nii! Kui võistelda, siis kogu raha ees! Kõik nurgad tuleb läbi käia ja kõik krutskid ära teha! Esimene rõngas - 8 min. Teine - 10. Ligi 20 min tühisõitu!!! Õnneks varastati KP13 jaam ära ja kogu see jama tühistati ja sellevõrra on veidi vähem häbi.

Veel ratast. Mulle sai selgeks, KUI saamatu ma maastikurattas olen. Tee peal sõidan ma, noh, piisavalt hästi. Maastikul jään aga maha. Lisaks kukun. Väänasin võpsikusse lennates esikäikari lingi valesse asendisse. Raudteetammil kaotasin tasakaalu ja sõitsin peaga vastu puud. Kiivris on korralik mõlk. Ilma kiivrita olnuks kiirabi + katkestamine. Niisama kukkusin veel korda mitu. Häbi :(

KP16 "pime maja" punktis jõudsime põhigrupile järele. Jaamas oli pikk saba! Ka ratta-KP-des käis äge sagimine. Jee, oleme taas konkurentsis! Aga siis...

KP21 oli geomeetria lisaülesanne. Punkti asukoht nõudis a) veidi arvutamist või b) õige loha jälgimist. Aga meie!!! Sumasime 17 minutit mädasoos ja lepavõsas. Asimuudiga noh! Nagu orienteerujad noh! KP21st möödusime 50 meetri kauguselt. Siis jõudsime metsast välja, läksime tagasi KP20 ja võtsime loha abil 2 minutiga ka KP21. Kui me oleks ka VEERAND TUNNIKS puhkama istunud ja põhikooli matemaatikat meenutanud - või punktist väljuvaid konkurente trianguleerinud - oleks ajaliselt võitnud JA välja puhanud. ******!!!!

Jooksu-etapp enne kanuud läks hästi ja kiiresti. Jäme tamm keset kuusemetsa ftw!

Kanuuetapp Amme jõel oli mõnus. Sai paati üle kivide ja puu tõsta, konkurentidega puselda, otse meie nina all läks üks paat kaunilt ümber - keeras end voolus risti ja jões nad olidki.

Veel ratast, kõvas külgtuules, väikeste võsa-jooksu sutsudega.
Laeva peldiku KP.
Lühike jooks kaarsillani.
Nooremad & kergemad mehed ronisid ja ujusid.
Ja finiš.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Et siis:
- kõik mõtlemist nõudnud ja optimeerimist võimaldand kohad magasime maha.
- joosta see-eest jaksame!!! Puhta jooksu arvestuses oleksime 20. kohal.
- kanuus saime 72. koha. wtf! Tavaliselt oleme me kanuuetapil üsna ees.
- meie kõige piinlikum etapp - rattaralli - võeti õnneks protokollist maha.
- maastikuratta trenni tuleb teha!
- mind hakkab segama nõrk nägemine. Kodus leidsin kaardilt igasugu detaile, mida rajal lihtsalt ei NÄINUD. Vanadus segab ka muus mõttes - kõik noored naised tunduvad kenad, aga väga ühesugused :)

Etapp tervikuna meeldis väga. Ratast oli palju, aga mulle see sobib, ehkki me jookseme kiiremini kui sõidame. Lisaülesanded - head. Kanuu - hea. Maastik - nägi taas Tartu nurgataguseid. Hajutust oleks võind rohkem olla ja rattas teevalikuid pmst polnudki ja, aga no tühja. Mõtlemise nõudmine oli aga ülikoolilinnale väga kohane - siin peavadki võitma targad, mitte tugevad.

Xdream on endiselt-jätkuvalt hea, tulge aga kohale!

Tuesday, June 9, 2015

Kurb

Aastal 2006 sattusin lugema reisikirja "Puhkus lõunas". Originaal oli netti üles jätmiseks vist liiga lõbus, aga JKA lehel on kergelt tsenseeritud variant - http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2006vinson_jane.htm. Ja Go avaldas selle jutuna - http://reisiajakiri.gomaailm.ee/antarktika-%E2%80%93-mon-amour/.

Rigad hakkasid esimesest hetkest meeldima ja jäidki meeldima. Nende mägi-ronimis stiil tundub mulle nii õige kui üldse saab. Teha raskeid, kõrgeid ja tehnilisi radu, aga jääda sealjuures lahedaks ja lõbusaks - ja lisaks ronida abielupaarina - see on saavutus! Ma tahaks ka nii osata!

Isiklikult ei tundnud ma ei neid, ei Allanit. Aga tundub, et nad olid toredad inimesed ka väljaspool mägesid. Kurb, kurb, kurb.




Monday, June 1, 2015

Intsident jalgratta ja veoautoga

Sõitsin rattaga Balti jaama rongi peale. Kadriorg, Ahtri tänav, Mere pst, Linnahalli trammipeatus. Ja sealt Rannamäe teed pidi otse jaama.
Suurest Rannaväravast üles sõites tuli meelde, et eelmine kord samast kohast rattaga sõites jäin autodele jalgu, seega lisasin kiirust.

Saite aru?
Sõitsin Suurest Rannaväravast üles, Energiakeskusest Paksu Margareeta suunas, sõiduteel.

Mina sain aru siis, kui kurvi tagant ilmus veoauto. Õnneks oli naaber-rada tühi. Veokas pidurdas ja võttis kõrvale ja sai must mööda. Jäin ellu.
Ma ei kujuta ette, mis vandesõnu veokajuht sel hetkel kuuldavale tõi. Jalgratas - vastassuunavööndis - pimedas kurvis - keset teed.

Autojuhina ma tegelt tean, et seal on liiklus vastupidiseks muutunud ja mõlemad rajad tulevad nüüd Balta poolt sadama suunas. Aga ratturina oli mul eelmiste sõitude mälestus nii tugev, et näe - ei mäletanud.

Tagasi tulles sõitsime Balti jaamast sadama poole piki trammitee äärset rattateed. Vaatasin, kas rattatee ja S-Rannavärava ristis on märk, mis ratturile ütleks, et see on ühesuunaline tänav ja palun ära siit paremale keera. Muidugi ei ole seal mingit märki. Vanalinna sõitev rattur võib sealt vabalt (ja seaduslikult) üles paremale keerata ja minuga samasse seisu jääda.

(Veo)autojuhid:
- palun südamest vabandust, ja
- aitäh, ja
- ratturid ei tee lollusi alati ülbusest, vaid mõnikord nad lihtsalt ongi lollid.

Friday, May 29, 2015

10 km

Olen nädal otsa järjest rabelenud. Nädalavahetus maal - kaks päeva aias rügamist, nii et silme eest must. Esmaspäeval jooksmas, teisipäeval jooksmas (Cooperi test, mitte mingi niisama trennike). Eile taas maale - tuli vana kemps ära lammutada, et uuele ruumi teha. Täna endiselt maal, varakult maast lahti, lampkasti puhastus ja uue kempsu aluse tasandus. Päeval tööl, siis tõin lapsed koju (Kati kodust ära), kell kuus pidasin maha viimase koosolek-kõne, siis pakkisin laste asjad ja viisin tited oma ema juurde, käisin poes, pakkisin ära asjad nädalavahetuse rattamatkaks. Kell 10 olid tööd enam-vähem tehtud ja Kati polnud veel saabunud ja õues endiselt valge. Mis siis ikka - jooksma!

Plaan oli lipata 10 km tempoga 5:30 kilomeetrile.
Aga keha polnud nõus.
Esimene soojendus-km läbi Kadrioru liikluse tuli rahulik, 6:05.
Järgmine juba 4:50. No ei suuda aeglasemalt joosta!
Kõik edasised kilomeetrid 4:45 kanti.
Peale viimase, mis tuli 4:33.
Kokku 10 km, 48:40. 

48 min pole kindlasti mu maksimum. Esiteks see alguse 6:05. Teiseks näitas lõpukiirendus, et jõudu oleks veel. Lippasin pärast veel poolteist km koju ja see oli mõnus hoogne jooks, keha polnud väsind ega miskitki.

Polari nägemus asjast - https://flow.polar.com/training/analysis/97640722
GPS mõõtis mere ääres ilmselt õigesti. Poole peal olev sakk (kiirus kukub alla 5 min/km) on mõõtmisviga - jooksin Pirita TOP kangialuse alt läbi ja kell kaotas signaali. Km aeg on vist ikkagi õige.


Mõned päevad hiljem lippasin Harku ringil kiireid kilomeetreid.
Tegin 1 km 3:55, 1 km 4:25, 1 km 4:10, 500m 1:55.
Lõikude vahele 1 km / 6:30 puhkust.
See polnud intervalltrenn - puhkused olid selleks liiga pikad.

Tulemused:- metsas mõõdab kell mõnuga mööda :(
- alla 4 min/km joosta on väga raske.
- 4:15 min/km tuleb see-eest väga kergesti. ilmselt läheb nende kahe kiiruse vahelt mingi "lävi"
- pulss keris 185 peale ja see ei olnud mingi maksimum, vaid lihtsalt kõrge.
Polar - https://flow.polar.com/training/analysis/103029574

Wednesday, May 27, 2015

Cooperi test 2870m

Lihtsalt uudishimust.
Pirital, kerges külg- või taganttuules.
Alustasin liiga kiiresti. Lisaks on mul tunne, et GPS jamab puude all - tuleks joosta täiesti lagedal.
Lõpus väsisin ära.

https://flow.polar.com/training/analysis/94661644#

Tegelt tuleks seda ikkagi sees joosta.

Võrdluseks:
Sept 2014 - 2950m
Juuni 2014 - 2880m
Jaanuar 2014 - 2760m
Veebruar 2009 - 2910m

Tuesday, May 12, 2015

Harku MTB algajate trenn

Tervisesport korraldas Harkus MTB-trenni. Algajatele. Mulle sobib! - ja läksin kohale. Ootasin kerget trenni; eelmise päeva puudeistutamine + 14 km jooksu olid selgelt jalgades.

Kohale saamisega läks hellalt. Pidin tulema autoga. Kuid kesklinnas oli sihuke ummik, et parkisin auto tasulisse tsooni ära ja lendasin rattaga täie kiirusega Harkusse. Jäin 2 min hiljaks ja sain kere nii kuumaks, et higi voolas prillidele. Metsas oli esimesed 10 min sõita täitsa piin - no ei näe noh, prillid märjad!

Seltskond oligi algajad. Paar minu moodi tünjat onklit, mõned plikad ja noormehed, gruppi vedamas sümpaatne velotšikk. Aga kerget trenni küll ei antud. Tõmmati kohe metsa vahele, tempo üles. Muidu polnuks mul häda, aga need prillid!
Millalgi viskasin prillid tasku ja siis läks mõnusaks.

Tähelepanekud:
- juurikatel ja niisama ebatasasel maal saan enam-vähem hakkama
- tõusud on ok. jõudu ja tasakaalu on nii palju, et ma ei karda enam keset tõusu ümber kukkuda. seega saan üles küngastest, mis aasta eest olid võimatud
- väiksemate kraavide ja laskumistega - sama
- suuremaid kraave ja järske laskumisi kardan täiega. hea sõitja lendab sajaga läbi, mina löön põdema ja tulen rattalt maha. no ei julge noh!!! kas mul on puudu oskusi? või nooruslikku uljust? ei teagi.
- korra kukkusin, lai lenks jäi võssa kinni ja tõmbas ratta ees risti. vajusin pehmelt mudasesse samblasse, jäin terveks ja ratas kah.

15 min enne lõppu lakkas käiguvahetus toimimast. Kett tagant suurtele hammakatele ei läinud. Miks - ei tea - midagi vahel küll polnud. Nikerdamisega sai toimima, a grupp oli seks ajaks eest kadunud. Mis siis ikka, sõitsin niisama.

Pärast ametlikku lõppu sõitsime Elega kodu poole ja no muidugi oli vaja talle Trummi mägesid tutvustada. Ühel sellisel vahetasin käigu üle ja tõmbasin keti vahele. No ei tööta see SRAMi käigundus, ehkki on edev X0 :(

1:30 rajal
1:20 linnas / Nõmmel
Kokku 38km
Endomondo track

Teistega sõita on hea. Saad mugavustsoonist välja. Näed, mis sul puudu on. Isegi läbikammitud Harku metsas leiad mõne uue raja. Tahan veel!