Oslo

Tulime mägedest varem ära ja veetsime ööpäeva Oslos. M ja Ü olid seal ka varem käinud, meie Katiga mitte, lapsed ammugi. 

Väga meeldis. Ehkki saime väga talvise ilma - ööga sadas maha korralik kiht paksu värsket lund ja külm oli ka. 

• Oslo Ooperimaja - kõige lahedam moodsa arhitektuuri maja, mida ma üldse näinud olen. Selle projekteerind arhitektuuribüroo nimi on muide Snøhetta - see on mägi, mille all me just käisime ja mida mitu päeva vahtisime :) 
• Akershusi kindlus - keskaegne kindlus mere ääres. Tegin ringi selle väliseid parapette pidi. Särav-valge lumi ja vaated kogu Oslole. 
• Kuninganna Margareta näitus kindluse sees. Oli huvitav. Me oleme harjunud vaatama Skandinaavia riike kui... riike. Taani, noh. Tulid ja vallutasid ja tegid. Tegelikult on ka nende ajalugu kirju ja toosama Taani võiks vabalt olla hoopis Saksamaa provints. 
• Tohutult avalikku kunsti. She Lies Ooperimaja vees. The Mother Munchi muuseumi ees. Trafikanteni torn. Skulptuure on kõikjal.
• Kuningaloss, raekoda, Akersi jõe kaldapealsed kunsti-getod, palju päris-linnalikke maju ja tänavaid
• Oslo Sportslager'i suusa- ja matkapood
• India restoran (Jaipur) ja kohvik (Espresso House) ja mina sõin veel imehead pho'd ja käisin Munchi muuseumis Iidaga kohvil

(Siin oli varem veel üks lõik teksti.)

Nii et linn on super tore. Kõige armsam oli mereäär ja sealne avalik ruum. Sopilise fjordi serv on rahvale avatud täies pikkuses. Jaluta kuidas tahad või istu või või vaata vett ja laevu.  

Tore linna-päev toreda matka lõpetuseks!

Oslo ooperimaja

She Lies, jäämäe-sarnane ujuv asi

Akersi jõe sild kunstipärases linnaosas

Kindluse müüridel

Akersi jõgi

Lapsed ja katsed

Ajendet ühest vestlusest ühe teise veebipäeviku sabas.

Tahtsin väga sel kevadel korraldada laste suusamatka. 

Samale seltskonnale, mis oli eelmisel suvel Elva rattamatkal. 

Ei tulnud välja. 

Miks? 

Sest lapsed on 9. klassis. Lõpetavad põhikooli.
Ja see tähendab sellist stressi nii lastele kui vanematele, et mitte üks pere polnud nõus oma last kevadel koolist terveks nädalaks ära võtma. 

Stressi allikas ei ole põhikooli lõpetamine, vaid uue kooli valik. Selleks on katsed. Ilma katseteta saab laps "koduküla totude klassi" (sarkastiline sõnastus tuttavalt haridusteadlaselt). Niisiis rabelevad kõik üheksandikud teha Reaalkooli / TIK / 21 / GAG katseid. Või siis mingeid teisi. 

Lapsevanematega rääkides tuli meelde sarnane stress Iida 9. klassi lõpetamisel. 

Igatahes jäi matk sellisena ära. 

Vestlesin Alo klassijuhatajaga. Ta meeldib mulle väga, on aktiivne ja osavõtlik inimene ja tõsiselt hoolib laste edasisest käekäigust. Kuid stress on selgelt ka temal. Ja rõhk on - vähemalt praegu - laste õppetöö formaalsetel külgedel. Et poleks puudumisi, tegemata töid, ikse ega ühti. Et laps oskaks sisseastumis-vestlusel rääkida viimasest teatrikülastusest või oma hobist. Et.. et kõik oleks korras. Nagu Norras. 

Tunnistan, et ma olen (me oleme) laste õppetööst ise sel aastal üsna eemal olnud. Ma natuke olen toetanud mõne ainega ja Ovega koos paar referaati koostanud. Iida põhikooli ajal olin ma üsna... ee... "sees" selles, mis koolis toimus. Aga ühel hetkel ütles kool, et lapsevanemad, hoidke eemale. See ei ole minu hinnang ega tõlgendus, vaid õppeaasta alguses anti kõigile vanematele ametlikult teada, et neid ei taheta koolielu segamas näha. Mis ikka. Ma siis hoian eemale. (Või kasutan ma seda ettekäändeks?) 

Igatahes kuidagi kurb on. Eestis vähemalt mõned koolid kujundavad enda ümber kogukonda. Kuid mitte meie laste oma.

Üldisel tasemel on meie haridus liikumas formaalsuse poole. Ma olen mitu korda läinud lugema haridusuuenduse või muu haridus-algatuse materjale. Ja sealt tagurpidi tagasi tulnud - mitte midagi ei saa aru peale selle, et kõik on tohutult keeruline, ametlik ja lootusetu. 

Koroonakriis andis võimaluse mõtestada kõik ümber. Teha Euroopa rahaga uued õppekavad. Kus ei nõuta lapselt kevade nelja tunnuse teadmist ega palumetsa definitsiooni, vaid võetakse asju lihtsamini ja sisulisemalt. Hariduse juhtkond lasi selle võimaluse käest. 

Samal ajal ühiskond kihistub ja haridus koos sellega. 

Nojah. Kokkuvõttes on mul korraga kade (selle teise vestluse suhtes) ja kurb (et poistega matka ei saanud) ja pettunud (kogu meie ühiskonna muutustes). Ja kõige selle kõrval käib sõda. Millest ma parem ei kirjuta, küll aga mõtlen, sest noh. 

Koitjärve raba, 18. märtsi hommik.

Arrr-mas-tan

talve, kõigi ta külmade ja tuiskude ja suladega.

Tegin Facebookis küsitluse :), rahvas on minuga sama meelt :)

Oleme hiljuti käinud:

Mäesuusatamas Messiläs, Soomes, Lahti lähedal. Poolteist tundi / sada km Helsingist. Üheks päevaks sinna minna oli liiga palju autos/laevas loksumist ja vähe mäge. Muidu - tore. Tahtsin ära näha välismaise suusakeskuse. Ma olen ju käinud ainult Kaskaadides (2012), mitte Alpides ega isegi Soome-Rootsi mägedel. Messiläs on lauge mägi, suurepärane korraldus, imeline lumi. Ilm oli küll külm ja tuul mäel vastu. 

Käisin ka murdmaa-suusaga Lahti järve peal, aga see ei olnud sõitmine, see oli nuuskamine (vinni-puhhu termin). Murdmaarada oli metsa vahel ka ja ilmselt väga hea, aga sinna ma ei jõudnud.

Mäesuusatamas Kiviõlis, lastega. Mägi oli veidi jäine ja vaalus, aga ikkagi väga sõidetav.

Mäesuusatamas Nõmmel, nii üksi kui Iidaga. Ma olen seal kunagi käinud ja mulle ÜLDSE ei meeldinud. Miks - ei mäleta. Nüüd - puhas mõnu. Hea lumi. Sadas kogu aeg juurde kah. 

Mäesuusatamas Valgehobusemäel, üksi. Väga tore oli. Lisaks sõitsin sealsamas murdmaad kah.

Suusamatkal Viru rabas. See ei läinud eriti hästi, lumi pakkis suusa alla täiega. Püsisime kinnitrambitud matkarajal ja käisime vaid tornini + tagasi. Kuna eesmärk oli suuski testida, siis see õnnestus hästi. Kaasas Kati ja M&E. (Talve alguses käisime seal pikemal matkal, mis oli imeilus ja tuli hästi välja.)

Uisutamas Lasnamäel, lastega. See on ikka puhas rõõm!!!

Uisutamas Kadriorus, lastega. See on ka puhas rõõm, ehkki plats on tõesti taskuräti suurune.

Ja jalgrattaga sõidan... umbes üle päeva. Mitte ainult asja pärast, vaid lusti pärast ka. Paraja lumega on ka see puhas rõõm. 

Nautige teiegi talve :)

Talvine auto.
Otse enne fotot viisin tuppa sooja matkauisud ja matkasuusad.
Paari päeva eest ostsin juurde paari keppe (Black Diamond Expedition 3).
Kusagil eespool on veel klassikasaapad. 

Kadriorus õhtuhämaras

Kõrvemaa keskuse lähedal

Nelijärve lähedal

Valgehobusemäe kandis

Messilä. No on lauge eksju

Kiviõli, üsna udune päev

Valgehobusemäe. Kunstvalguses on mäe reljeef palju paremini näha kui päeval. 

Vanusega kaasnevad hädad

Põhiline:
Ma arvan, et kõik teised inimesed on lollid. Mõne üksiku erandiga. (Kõik mu veebipäeviku lugejad on näiteks erandid, ja mitte ainult seda, vaid suisa geeniused. Ausalt ka!!!! -- sina, kes seda praegu loed, oled tark ja tore inimene. Seos võib muidugi olla mõlemat pidi põhjuslik.) 

Jube raske on seda arvamust vaka all hoida, eriti sots-meedia ajastul. Samas, kaugele selle seisukohaga ei purjeta.

Mida teha????

Foto tegin Tallinna kõige tuntumas konverentsikeskuses.