Bussijuhid ja surm

Järjekordne TAK bussijuht püüdis mind tappa.
Rammis mu Narva maanteel sõidutee serva, vastu kõnniteed.
Õnneks nägin seda ette, pidurdasin ja jäin jälle ellu.

Mul ei ole Tallinnas probleeme ühtegi teise liiklejate sordiga.
Sõidan rattaga kesklinnas kogu aeg, iga päev.Sõiduautod, jalakäijad, veoautod, taksod - käituvad normaalselt ja viisakalt.
Muidugi mõni ei märka ratturit ja mõni on liiga uljas, aga keegi ei ole pahatahtlik.
Aga bussijuhid on probleem.
Nad annavad signaali, kui ma sõidan rattarajal.
Nad kihutavad, rammivad, teevad napikaid ja käituvad agressiivselt.
See on pole hoolimatus, vaid otsene pahatahtlikkus.


Millest see tuleb?
Tööstress?
Või pole nad lihtsalt leppinud sellega, et peavad linnaruumi jagama veel ühe liiklejate klassiga?

Trahv ja avarii

Sain trahvi. 
Üldiselt hoian ma maanteel püsikiirushoidjat +4 kmh peal, aga seekord mitte.
Kiirustasin Iida kontserdile ja...
Enda lollus ja ülbus: oli selge, et reede õhtul on politsei Narva maanteel väljas.

Ma püüdsin paar päeva enne intsidenti meenutada, millal ma viimati trahvi sain. Ei tulnud meelde. Igatahes mitte viimase aasta jooksul. Seepärast märgime nüüd kuupäeva üles: 13. juuni.

Edaspidi sõidan siis korrektselt. See on keeruline. Mitte et ma tahaks hullult kihutada. Aga Tallinn on täis kohti, kus liiklusvoog ületab süstemaatiliselt kiirust 20-30 kmh. Korrektne liikleja on kõigil jalus. Lahendus on vist vähem autoga sõita?

Ja:
Mulle VÄGA meeldis politsei patrulli käitumine. Mind noomiti, veenvalt, siiralt. Räägiti viimati samal lõigul toimunud õnnetustest. (Seal on lauged künkad, mis mõjuvad möödasõitudele fataalselt.) Ma tulin patrulli autost, kõrvad ikka väga longus. Tõsi, trahv tehti tänu puhtale registrile ja longus kõrvadele minimaalne võimalik.

Eesti politseile käitumis eest viis pluss.

Jaanilt tagasi tulles sõideti meile Tartu-Peterburi ristis tagant sisse.
Sõitsin viadukti alt ära ja keerasin paremale, Lasnamäele.
Jäin jalakäijate raja ees seisma - üldse mitte järsult; ma veel viipasin seisvale inimesele, et olge lahke, minge üle.
Ja siis tuli tagant müks.
Meie autol on kaks kriimu. (Muidugi võib olla sisemisi vigastusi, need vaadatakse nädala sees üle.)
Sissesõitunud VW Passati esiosa oli aga põhjalikult sees. Stange, esiosa plekk ja plastik kõik puru.

Raamat: "Tähetolm"

Ove püsis vaktsiini tõttu öö otsa üleval.
Miska mina sain loetud Neil Gaiman'i "Tähetolmu".

copypasta goodreadsist (warnung - kerge spoiler):

Hea ladus seiklus.

Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud.
Lisaks rassidevaheline armulugu koos diskreetselt kirjeldet seksistseenidega.
"Panen tähele" ehk astroporno mõiste sai selle raamatuga minu jaoks sisustatud. 

Pokemon Go lõpp?

Level 35.

Sisuliselt on mäng "läbi".
Järgmise levelini on 1.5M XP. See on paar kuud nüri nühkimist. Ei.
Gen-1 ja gen-2 pokedexid on täis. Peale Unowni. Keda legaalselt saada on pmst võimatu. Ei.
CP3000+ pokemone on terve kari.
Ma ajasin vahepeal end nii paljudesse gym'idesse nii kõrgele kohale, et sain tükk aega iga päev 100 coini. Aga - selle seisu hoidmine on töö. Pikalt seda teha ei viitsi.
Endale veel ägedam gym fighting tiim teha? Pole nagu vaja. Ma saan suvalise L10 gymi üksi maha.
Ajada veel paremate IV-dega magikarpe v larvitare taga? Ehh ei.

Mul ei ole paljusid medaleid.
Isegi joggeri kulda (1000 km) ei ole :)
Ainus pronks on küll pikachude oma. Neil oli vahepeal Kadrioru pargis pesa, aga ma ei vaevund.

12000+ pokemoni.
13000+ pokestoppi.
600 muna.
1000+ trenni.
Ja mis põhiline - ma ei ole end rattaga surnuks kukkunud :)

Kõige "omam" mon on 100 IV golem "Kole Koll".
Kadriorus oli geodude'de infestatsioon ja ma käisin seal, mm, miljon ringi.
Tulemuseks 3 golemit 90+ IV-de ja max leveliga.
Blissey sai aga 400+ km jalutada.

Et siis.
Ootame järgmist eventi.
Seniks..
Teeme midagi muud.

Edit: 
See sissekanne oli muidugi nali. 
Kahe nädalaga on kogunenud 1/3 järgmise leveli XP-st.

Borgeste võsa

Ritsik ütles: vaadake, avastage ja pange kirja!
Mis siis ikka, saab tehtud.

Jalutasin täna Eesti saatkonnast jõe poole, et Vatikani minna, kui märkasin silti "bioparco".
Mh?
Kas see on lahti?
Astuks sisse?

On lahti!
Endine Borgiate valdus on nüüd linna oma ja rahvale avatud.
Park on suur, 80 hektarit. (Kadrioru park on umbes 70.)
Asub kõrgel künkal. Aeg-ajalt vilksavad siit Roomale kenad vaated.
Tänu ajaloole on siin iga nurga taga mõni villa, tiigisilm, kolonnaad või kuju.
Aga on ka täiesti kasimata ja naatikasvand nurgataguseid!

Mis põhiline - siin on vaikne. Pole liiklust. Ülejäänud Rooma on mootorimüra ja tuutumist triiki täis. Siia see ei ulatu, kui just meelega ei kuulata. Pargi linnapoolsesse külge ulatub jõe ääres üürgav "Nothing Else Matters". Kuid pargi keskel ei ole ümbritsevast liiklusmäsust miskit kuulda.

See-eest on siin oma sõidukid.
Perekonnad kimavad ringi suurte elektrikärudega, neli inimest sees.
Päris lahe!

Ja tiigi peal on paadid.
Tiik on väike ja vesi selles kinnikasvanud roheline löga, aga inimesed naudivad.
Romaaantikaaaa noh.
Oleks mul sularaha, ausalt, laenaks paadi ja läheks sõidaks kah.
(Ja paneme tähele - ei mingeid turvaveste!!!
Ontlik Eesti ei laseks iial paati laenata ilma turvainstruktaaži ja -varustuseta.)

Kuna ma tahan ikkagi Vatikani ka jõuda, ei ole ma siin kaua.
Aga väike laks linnaloodust on saadud.

Ülejäänud linn näeb välja üldiselt selline:

Lisalugemist ja ajalugu:
https://en.wikipedia.org/wiki/Villa_Borghese_gardens