Taevaskoja rogain, 2. oktoober 2010

Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)

(Rogain on pikk orienteerumisvõistlus. Tuleb maastikul võtta 8 tunni jooksul nii palju etteantud punkte kui võimalik. Võistkondlik, üksi ei tohi. Orienteerumine ise on enamasti kerge, aga raja planeerimine on keeruline ülesanne. Ja 8 tundi võistlustempos liikuda on raske. Meiesuguste jaoks tähendab see, et maastikul - teed, metsad, sood ja võsa - tuleb läbi sörkida 45-50 km. Päevane söök-jook kaasas, jalad kogu aeg märjad, kaart ja kompass silme ees.)

Ettevalmistus
Plaanisin minna preili R-ga, aga tol kallistati nädal enne võistlust kaks roiet sisse. (Noorte naiste asi, mind ei emba keegi nii... innukalt.) Uueks kaaslaseks sai Veiko, et pea perevõistkond siis.

V on sport-o-d teinud väga vähe, rogainikogemus null. Minu 2009 ja 2010 kogu o-trenn on paar kevadist päevakut Tallinna parkmetsades. Sisuliselt kaks aastat ilma orienteerumata. Füüsiline vorm mõlemal keskpärane. Rogaini rajaplaneerimise oskus olematu.
Lootsin aga, et V loomulik orienteerumis-oskus on abiks, ja et pikk distants võiks mõlemale hästi sobida.
Nii ka oli.

Varustus ja taktika
Võtsime kahe peale kaasa ühe koti - vaheldumisi kandmiseks. Oli hea mõte.
Võtsime kaasa vaid 1.5L vett - plaaniga ojadest tankida. Oli hea mõte. (Tõsi, tehniliselt on ojast joomine reeglite rikkumine.)
Söök, riided, jalanõud jne olid kõik parajad. Nälga ega külma ei jäänud, liiast asju kaasas ei olnud.
Püüdsime punkte võtta üksi, muidugi "nägemisulatuses" reeglit järgides. See oli väga kasulik; paljud KP-d olid "mäe otsas" või "järsaku all" - nii sai alla/üles jäänu puhata ja süüa-juua-venitada. SI mees sai aga ilma kotita tõuse võtta. Üldiselt kandis V kotti ja mina noppisin KP-sid.

Raja plaan
Kuna me tõesti ei osand oma võimeid hinnata, siis plaanisime ära vaid pool rada: vasakult (läänest) ümber veehoidla, kaardi idaosa mööda alla välja ja "siis vaatame". Ülemise raba hindasin meie o-oskuste jaoks liiga raskeks. All tundus aga kõik lihtne.
Maastik oli kerge, joonorientiire täis ja üldiselt hästi läbitav. Tõsi, rabas ega kaardi kirdenurgas me ei käinud.

Võistlus ise
Juba kolmanda KP püüdis mu varaväsind aju välja lõigata. V märkas ja parandas. Nii jätkuski: mõlemad olime 100% kaardil; kui üks tegi vea, siis teine parandas.

Vigu tuli kahjuks veidi liiast. 41-31 raiusime metsas, üle uhtoru, oleks pidanud varem tee peale minema. 55-48 sama, see ka me kõige kallim viga, 10 min. Lisaks saime seal nõgest nii, et mu nägu sügeles õhtuse saunani välja. 54-55 kaldusime raudtee juurde alla ja saime ühe tõusu lisaks. 46-47 ei leidnud õiget sihti ja sumasime paralleeli mööda võsas. Ja 39-Finish asemel oleks pidand üle oja kalpsama ja 39-22-Finish tegema. Aga mina lõin põnnama... ja V-l polnd enam teravust mind ära veenda.

Aga muidu läks kõik hiilgavalt! Sörkisime palju, lõpuski polnud jõud päris otsas. (Enam kiiremini joosta ei tohtinud: hapnikupuudus toob vigade näol rohkem kurja kui suurem kiirus võitu annab.) Suuri vigu ei teinud ühtegi. Rada sai meile paras, ainult kaardi keskosa 49 ja 44 võtmata jätt teeb veidi tuska.

Ehk, väga hästi läks!

Kokku
Läks paremini kui plaanitult. Joosta jaksasime V-ga võrdselt ja palju rohkem kui ma ootasin. V hoidis kompassita paremini suunda kui mina kompassiga. Kaardil lugesime erinevaid asju ja täiendasime nii üksteist hästi. Punkte leidma (peen-O) oli minu silm treenitum. Rada valis (jäme-O) V kui elukutseline paremini. Tegime vigu, aga märkasime neid vara. Parandasime üksteist julgelt ja hästi. Tülli ei läinud, jääme sugulasteks edasi.

Tervis pidas ka kenasti. Ville, liigesevalu, lihasekrampe ei tulnud. Varbaküüned jäid alles.

GPS ütles, et läbisime täpselt 50 km.
Linnulennult 37.3 km.
Koefitsient 1.34 on veidi paljuvõitu.
Ka see 37km on pikim distants teiste 97p saanud võiskondade seas (kes läbisid vastavalt 32 34 34 36 km). Nii et raja valik oleks võinud ilmselt parem olla.

Pärast võistlust
Sai Siimu-Tiri juures sauna. Ka katkiemmatud R oli kohal, jõi halba veini ja pani kõik soovijad põrandal naksuma. (Ei, seda ägedat tätoveeringut ei olnud näha.)

Järgmisel päeval ronisin lastega Toome kiriku tornides. Väga teraapiline!

Hilisem analüüs
- Põhiline taktikaline viga oli "sinise" kartmine. Ojadest oleks võind julgelt läbi minna.
- Viimases kolmandikus oleks pidanud rohem jooksma. Jõudu oli, tahtejõudu nappis (minul)!
- Me rikkusime mõnes kohas koosjooksu reeglit ("rinnanumbrid peavad üksteisele nähtavad olema"). Teine kord ei tee. Paha maik jääb.
- Vigu tegid teised ka! Ja seda on rõõm teada :)

Üldised tulemused
Meie võistkonna tulemused