Sunday, October 22, 2017

Rattaga Silicon Valley's

Uhasin kolm päeva Mountain View ja Palo Alto vahel rattaga ringi.
Hotelli ja ürituse vahel oli 5 km, Palo Alto / Stanford oli 10 km kaugusel.
Ideaalne ju!

Rattarent: Mike's Bikes MV / El Camino nurgal.
Rendihinnad on korralikud:
- linnaratas - 35 USD/päev
- MNT - 65 USD/päev
- MTB - 100 USD/päev

Mul oli odav Specialized'i linnakas. Rehvid olid täiskummist, õigemini on neil õhu asemel sees mingi tugev vaht. Sõita oli üsna okei. Igal juhul on vaja tulesid - nii esimest kui tagumist.

Teisi rattureid oli vähe, aga siiski oli. Lapsed käivad rattaga koolis.
Linnast väljas mägedes olid sportratturid. Marin County / Mt Tamalpais on ju maastikuratta-spordi sünnikoht.
Googleplex oli värvilisi Google jalgrattaid täis.

Halb: Õhtul läheb kiiresti pimedaks ja kui on pime, siis on ikka on. Kõnniteed on siin valgustamata ja nendel sõitmiseks ongi vaja ka esimest tuld.

Hea: Kõikidel suurtel tänavatel ja maanteedel on siin rattarada.
Linnatänavatel ei ole, aga seal on liiklus üldiselt hõre.

Hea: Autod andsid mulle kaugelt ja viisakalt teed.

Eriti hea: Ristmikel ja hargnemistel on rattarada _läbiv_. Tallinnas kaob ta  keerulistes kohtades häbelikult ära. Sõidad Liivalaias sirgel teel - rattarada on. Juhkentali hargneb paremale - rattarada lakkab.  Transpordiamet nagu ütleks "eeee... me ei tea ausalt mis ratturi siin tegema peaks".
USA-s jookseb rada selgelt ja sirgelt otse läbi hargnemiste, ratturil ei teki mingit küsimust - minu koht on SIIN.

Nii et sõita sai kõikjal ja mõnuga ja (tundus, et) ohutult.
Tõsi - rent on kallivõitu.
Uberiga sõita oleks olnud vähemalt poole odavam.

California - Mountain View

Kohal: P õhtu, ETKNR, L hommik
Hotell: Mountain View Super8, El Camino Real ääres

Lend sinna: olen akna all, näha on nii Gröönimaa kui San Francisco.
Lend tagasi: olen akna all, näha on Vaikne ookean ja virmalised.

Käidud:
- Vaikse ookeani rand / Pescadero State Beach
- Muir Woods / rannikusekvoiade kaitseala
- Point Benito majakas
- Googleplex
- Stanford Dish - käisin jooksmas

Ookeani rand oli täiega tore.
Seal on puhas ja vaba loodus, ei ole maju ega paista mingit eraomandit / keelavaid sildikesi.
Liivarand kaljudega.
Võtsin jalad paljaks ja sulistasin jahedas vees, ujumiseks oli liiga külm.

San Franciscost sõitsime läbi, et Golden Gate Bridge peale saada.
Linnas "sees" ei käinud.
Tagasi tulles tegime ringi ümber lahe.

Sõin aasia toitu. Tai, vietnami, india, türgi köök.

Mountain View peatänav on täiesti linna moodi. Palju restorane, raamatupoed.
Kõige rohkem raha jätsingi raamatupoodi.

Ja sõitsin rattaga ringi.

Vaikse ookeani rand ja Point Bonita

Sõitsime Old La Honda Road'i pidi üle mägede Vaikse ookeani äärde.
Tee on ilus - keerutab suure puude all.

Ma arvasin, et rannik on seal täis ehitatud, aga ei!
Puhas loodus. Half Moon Bay jne on kõrgemal põhjas.
Vesi oli jahe. Käisin jalgupidi vees, ujuma ei kutsuud.

Pescadero State Beach



Point Bonita majaka juures olen ma varem ka käinud.
Aga siis oli sild katki ja majakas kinni.
Seekord sattusime sinna õigel ajal ja sai ka sees ringi vaadata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Point_Bonita_Lighthouse

Vaade ühelt poolt ookeanile ja teiselt pool San Francisco linnale / lahele on võimas.
Ja hülged olid ka täiesti olemas.


Kodulend läks üle lahe suudme ja nii sain majaka ka ülevalt pildile:



Friday, October 20, 2017

Computer History Museum

... laksas täiesti ära.
Täpsemalt selle IBM tuba.

(Arvuti-asjandust päriselt õppinu jaoks kõik järgnev ilmselt meh ja wtf. Mismõttes ma seda varem ei teadnud ometigi? Aga noh ei teadnud noh!)

IBM on meie jaoks vana haige hiiglane. Stagnatsiooni sümbol. Suured kolakad, perfokaardid, ranges kostüümis naised lindirulle ühest riiulist teise tõstmas.
Aga kuidas sai IBM selleks mis ta oli?
(Minu värskete teadmiste järgi) oli süüdi USA konstitutsioon ja 30. aastate majandushäda.

USA konstitutsioon nimelt käskis iga 10a tagant rahvaloendus teha. Iseseisvumise ajal tehtav, aga 19. sajandi lõpuks oli rahvast nii palju, et no ei jõudnud, rsk, kuidagi valmis sellega. Appi tulid Herman Hollerith ja tema andmetöötlusmasinad. USA 1890 rahvaloendus tehti masinatega ning andmetöötlus oligi sündinud. Keski ostis Hollerithi ja sarnased üles ja pani ühe mütsi alla ja oligi IBM valmis.

30. aastate kriisi ajal IBM tootis usinalt lattu ja arendas, uskudes, et küll läheb üle. Läks ja kuidas veel! USA nimelt lõi kriisi järel sotsiaalkaitse. Selleks oli vaja rahva üle arvet pidada ja pensione maksta. IBM võitis hanke (kui ainus, kel kriisi järel piisavalt jõudu oli) ja oli ühe laksuga maailmas number 1.

Aga mul ei laksand ära mitte tehnika, riigi mõtlemine ja vajadused.
Mida tegime meie või Venemaa aastal 188x? Must lagi, külakõrtsid, Tallinnas oli Sossi mäel paar pankroti äärel vaakuvat manufaktuuri.
Aga USA, saate aru, otsustas, et neil on vaja automatiseeritud andmetöötlust.
Ja tegi ära!

Ma ei ole eriline suurriikide fänn, aga... aga ikkagi.
See on kuidagi.. võimas.
Hoidsin pead kinni, tatsasin ühe kaadervärgi juurest teiseni, lugesin, vaatasin ära filmi IBM juhist Watsonist ja firma kultuurist ja mõtisklesin ilmaelu üle. Muidugi ka viimase paari päeva konteksts. Sest ega see erinevus mõtlemises, tööjaotuses, keerukuses pole riikide vahel ju kuhugi kadund. Aga nüüdseks on kaalud vastupidised. Väike riik on kiirem, efektiivsem, muutlikum. Või ainult tundub see nii? Mida tunneks ameeriklane, kes käiks Eesti riigi mingil näitusel? ERM-is näiteks? Vaataks Pääsukese pilte ja õllekappade kollektsiooni ja... ja mis?

Muuseum on muide suur.
Huvitavat on seal PALJU.
PDP-1, töökorras.
Napier'i kondid.
Cray.
CP/M ja PC-DOS.
Ada Lovelace / Charles Babbage imemasin.
ENIACi tükid.
USA sõja-arvutid, täiesti ulmesuured, ja raketi-juhtimis-arvutid.
Analoogarvutid.
Pac-man ja Adventure, mängitavad.
Enigma.
Veel sada erinevat IBM süsteemi, DEC, UNIVAC ja sõbrad.
Perforkaartidega kudumismasinad.
Kõikvõimalikud iidsed terminalid, mälud, I/O seadmed. Kõigil pikad jutud juures. Kõige lugemiseks polnud muidugi jaksu.
(Hiire ja muu looja Xerox PARC (Palo Alto Research Centre) oli muide see kinnistu, kuhu ma paar aastat tagasi jooksmast tulles tagant sisse sadasin. Täna sõitsin sealt jälle mööda, rattaga...)
Moodsast ajast olid isejuhtiv auto, Photoshop, Wikipedia...

Väljapanek on üsna USA-keskne, ülejäänd maailma mainitakse mokaotsast. Nokialt üks telefon, Prantsusmaalt Minitel terminal, Jaapanist Atari ja paar mängukonsooli. Eesti kübersõda ei eksponeeritud :)

Kel Google juurde või Mountain View kanti asja, minge kindlasti!
Asukoht ja muu on kirjas siin:
https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_History_Museum
http://www.computerhistory.org/exhibits/

Tuesday, October 10, 2017

Osalesin webinaris

ja see oli NII HALB!!!

Ungari - Eesti ühisüritus, teemaks NIS ja andmekaitse.
Kõik imes: tehnilne korraldus nii siin kui seal, kõne kvaliteet (kasutati mingit skype-nimelist käkki ja pmst netiseksi jaoks mõeldud suvakat webcami), ülesehitus (kalanägune ungari onu lugemas järjest ette küsimusi ilma neile vastamata või vastust palumata). Auditooriumit oli väidetavalt kakssada - teisel pool olla olnud mingi "konverents". Lõpus ei tulnud kuulajatelt mitte üht, MITTE ÜHT küsimust.

Ma saan aru, et EU regulatsioonid ongi igav teema. Aga seal on vastuolulisi ja mõtlema panevaid  kohti kuipalju. Näost-näkku rääkides on see teema täiega huvitav. Sellises näotus neti-vormis aga.. ei.