Tuutu-tsirkus-luutu ehk "Igapäeva sümfoonia"

Kui oleks üks kollektiiv maailmas, mille kontserdile ma tahaks minna, siis see oleks Mnozil Brass - "muusikamaailma Monty Python". Puhuvad ja veiderdavad ja väga andekad. 

Täna aga õnnestus komplekt "puhkpillid ja tsirkus ja anne" kodusel Vabal laval ära näha. Puhus ENPO, Eesti noorte puhkpilliorkester. Tsirkles Omatsirkus. Kontsert-lavastus "Igapäeva sümfoonia".

Omatsirkuse etendustel olen mitu aastat järjest käinud ja need on alati hurmavad. Vana kooli tsirkus loomade ja klounidega mulle ei meeldi, kuid uuema aja tsirkus küll. See on tantsu, võimlemise, loo jutustamise ja nutikuse kombinatsioon. Lisaks tundub mulle, et laste tsirkusega tegelevad inimesed on lihtsalt ägedad. Kaks Tallinna suuremat stuudiot on Folie ja Omatsirkus, ja nende etendusi vaadates tundub, et nad on jõmpsikad liitnud üheks pereks ja viinud tavalisest maailmas kõrgemale mingile teisele tasandile - ilma selleta ei oleks laval sedamoodi tegutsemine võimalik.

Nüüd siis lisandus tsirkusele muusika. ENPO on 13-20 aastaste laste orkeser. Mängis huvitavat muusikat, kord tõsiselt, siis veiderdades või mööda. Ideaalne taust ja lisa akrobaatika-etendusele!!!

Lavastus oli lahe. Lastest moodustusid mustrid. Lapsed voolasid, pöörlesid, ronisid, ripnesid, pildusid, pildusid üksteist ja veel palju muud. Näha, mida meie ümber olevad noored inimesed oma kehaga ja üksteisega suudavad teha - on lahe. 

Ja muidugi on ka noorte muusikute vägi väga äge.

Vaatama minna ma ei saa soovitada - etendus on välja müüdud. Aga kõik muud ja uued Eesti tsirkuste etendused - minge ja imestlege!

Omatsirkuse leht:
https://omatsirkus.ee/etendused-uus/igapaeva-sumfoonia

Instagram:

https://www.instagram.com/p/DUGBmQPF_Qi/?img_index=1

Facebook (2025):
https://www.facebook.com/photo/?fbid=1190687156395363&set=igap%C3%A4eva-s%C3%BCmfoonia-piletid-n%C3%BC%C3%BCd-m%C3%BC%C3%BCgilnarva-vaba-lava19-aprill-kell-1200-ja-1900

(Tallinnas käis Cirque du Soleil, maailma ränd-tsirkuste absoluutne tipp. Vaatasin neid Saku Suurhallis, esirea kohalt (kolleegilt sain). Oli, jah, võimas. Maailma parimad kondiväänajad ja üliäge produktsioon. Kuid... noh... oli seal ka mingi emotsioon...? Mitte eriti, vähemalt mina seda ei tajunud. Omaenda koduste artistidega tajud seda mängu rõõmu ja pingutust kuidagi ehedalt.)

Kevadekuulutajad

Nastikud Sõrves. No tegelikult olid need voolikud samas kohas ka nädal tagasi. 

Kass metsa hääli kuulatamas.

Kollane liblikas samas Sõrves.

Surnud rott Lasnamäel. Ma ei ole aastaid rotti näinud ei elusalt ega surnult, täna oleks äärepealt üle sõitnud ühest (jalgrattaga). Pilti ei teinud. 

Kabriolett Kadriorus tuhisemas.

Mootorrattahiired maanteel ja linnas.

Pisikesed lapsed jalgrattal.

Kiikuvad noored öisel Reidi rannal. 

Kevad on lõpuks täiega käes. Tore :)

Nädal hiljem:
Meie vana ja uimane kass sai ühe nastiku kätte ja murdis maha. ;(((((

Kolm kasti veini ühe õhtuga,

, lisaks muud alkoholi. Kati kutsus paar sõpra külla ja oli väike pidu.

Süüa oli väga tagasihoidlikult:
- Porgandi-pastinaagi-sibula plaadikook
- Porgandikeeks astelpajuga, samuti üle-plaadi vormis
- Kõrvitsa ja karulaugu-muna määrded
- Külaliste toodud snäkid

Saime teada, et 30 inimest mahub meie kööki ära küll, aga see on ka suhtkoht piir.

J tuli geniaalsele mõttele tassida kohale elutoa diivan.

"Võitis" Murimäe pohl + lavendel. Alustasime Allikukivi valge sõstra mullikaga ja ka see oli hea. Oli huvitav, kui eri jooke saab samast marjast teha. K (mitte Kati siis) tegi imelist statisikat - mul on nüüd ekselitäis andmekaevandust meie külaliste kohta. Saime teada kõige odavama maitsega naised ja omavahel kõige mitteklappivamad elukaaslased. 

Danske pank ja "Rahamaa"

Mul on jäänud kirjutamata, et käisime sügisel "Rahamaad" vaatamas. Kati sebis piletid meile kõigile - meie ise, kõik lapsed, mõned sugulased ja sõbrad ja töökaaslased. Ta on Maria Fausti fänn ja ostsis esimese ringi piletid pimesi ära enne kui sellest üldse mingi kuulus asi sai. Etendus meeldis mulle hirmasti, ma arvustama ei hakka, internett on kiitusi täis niigi.

Miks see mulle meenus? Täna, 7. aprillil 2026 oli loeng "„Danske rahapesu juhtum. Kuidas tegelikult puhastati pangandus 2014 kuni 2022?" Loeng oli üsna igav, keskendus järelvalve protsessile ja päris asja mainiti stiilis "märkasime aruandest, et mitteresidentide hoiuste jäägid olid taas kasvama hakanud". Küsimuste osa oli põnevam. Siiski - nii kriminaalse sündmuse kohta väga verevaene ülevaade. 

Küll aga äratas "Rahamaa" teravaid mälestusi. Ma olen eda maad natuke näinud. Õnneks või õnnetuseks - ainult kõrvalt. Olin itikas, nohik, miljardeid ei liigutanud ja rikkaks ei saanud. (Võimalusi selleks oli korduvalt, kuid ma ei olnud tark ja ei osanud neist kinni võtta.) Kuid väga paljud hetked tulid ikkagi pisarateni tuttavad ette. 

Kas tänaseks on rahandus igavam? Minu jaoks kindlasti. (Mõni krüptoraha või NFT-de spetsialist arvab kindlasti teisiti ja Wise rahvas ehk kah.) Aga kas ka eetilisem? Ei tea. ML/TF teema ei ole praeguses Eestis kuigi sisuline - seda ütles tänane lektor ka ise. (Samas ressurssi kulub sellele sada korda rohkem kui siis, kui see _oli_ probleem. Kus siin on nüüd põhjus ja kus tagajärg?) Kuid see-eest on muud mured. Me müüsime oma pangad Skandinaaviale maha ja maksame neile nüüd sisuliselt "raha liigutamise maksu". Päris sms-laenu-firmad ja krüptopetturid on vist kadunud, aga siis tuli mingi uus scammerite laine. 

Türi-Tori süstavõistlus

Video: rmps4432. Mind seal peal pole, aga annab meeleolu edasi :)

Sõitsin süstaga Kurgjalt Torile, 47 km, piki Pärnu jõge allavoolu. Kuus tundi. Üsna hea oli.

"Türi-Tori kiirlaskumine" on kuulsuselt teine pikk Eesti süstamaraton. Esimene on muidugi Võhandu 100. Eelmisel aastal proovisime T-T täisdistantsi ja ei saanud hakkama. Läksime ümber, hakkas külm, katkestasime, sõitsime plaanitud 78 kilomeetri asemel 31. 

Sel aastal valisin lühikese distantsi (47 km) ja sõitsin üksi. Kiiret mul polnud. Tasapisi silitasin aeruga vett ja nihkusin edasi. Kärestikke ja paisukohti võtsin rahulikult, luurates. Piestal kaalusin sööma minekut, aga kuna silla juures polnud randumise kohta, siis jäi käimata - kahetsen tegelikult. Alguses oli ilm leebe, kuid viimased paar kilomeetrit oli tugev vastutuul koos vihmaga. Igatahes sain kenasti finišisse ja olen endaga rahul.

Erilised tänud kahele Ivarile. Üks viis mu starti ja aitas mu seal vee peale. Teine tõi mulle süsta ja tõmbas mind finišis jõe pealt kaldale. 

Pärast sõitu toimus pidu Klaara-Manni puhketalus. Saun, söök ja seltskond. Enne sauna ma ägisesin (kuus tundi samas asendis istuda on päris valus) ja külmetasin, pärast oli väga hea. Kuid ägisesid ja külmetasid kõik :)

Pisiasju:
- Läksin eelmisel õhtul Torri valmis ja ööbisin sealsamas Klaara-Mannis. Imetore koht.
- Stardis läks mul kiireks ja sellest tuli mitut sorti jama. 
- Jäin jõe peal nälga: olin söögi ja joogi lollisti ära peitnud. Sõitsin kuus tundi ilma söömata ja joomata. 
- Süst oli MTÜ Veteväli käest Maryak Rev520, minu jaoks ideaalne paat. 
- Jõgi oli madal, kivid väljas - selle aasta suurvesi oli juba märtsi keskel ära.
- Ilm - paar kraadi sooja, vastutuul 5 m/s, lõpus vihm.
- Sõitsin hästi õhukeste riietega - t-särk ja kampsun, paljakäsi. Mulle nii sobib. Kaks komplekti varuriideid oli süstas kaasas.
- Telefoni panin ähmiga päästevesti tagumisse taskusse, nii et pilti teha jõe peal ei saanud :)
- Tulemus - 19 / 28 K1 klassis (meeste ühesed süstad). Üsna hea nii rahuliku sõitmise kohta.

• Maratoni leht: https://tyritori.ee/
• Eelmise korra käkk: https://kurinurm.blogspot.com/2025/04/suur-tukk-ajas-suu-lohki-ehk-meie-turi.html
• Veteväli: https://vetevali.voog.com/

Ave tabas hetke, mil ma hindan murelikult Suurejõe veski paisu allasõitu.