Aeg 4:44 (2012: 5:12)
Stardinr 2917 (2925)
Koht 2847 (2862)
Tempo 4:30 (4:57) min/km
Rada oli hea ja kiire, suusk enam-vähem.
Aeg pool tundi parem kui aasta tagasi, koht täpselt sama.
Sõitsin haigest ja magamata peast. Alguses ei andnud tunda, aga peale Palu TP-d kustusin.
Kokkuvõttes olen siiski väga rahul.
Korraldus
Me ei jõudnud pastapartyle ja see oli viga. Kõik Tartu sööklad olid täis! Haigena linnas kolada oli päris ränk. See-eest lõi TsinkPlekkPange halb, kuid terav söök mul lõõrid uuesti lahti.
Ööbisime Elvas, oli väga mugav ja huvitav.
Suusad lasin määrida Stopperil. Pidamine tundus proovides hell, panin ise ühe kihi lisaks. Sai enam-vähem.
Võistlus
Alustasin 2500-3000 grupi lõpust. Mulle paras koht. Sõitsin kogu võistluse omas tempos, keegi ei jäänud ette ja mina ei seganud teisi. Koht lõpus oli stardi omaga sama.
Stardis torkas üks kukkuja mind suusaga tagumikku, aga muidu oli OK. Sain hästi liikuma.
Matu 0:51 (eelmise aaastal 1:02). Minek tundub hea - liiga hea. TP-st tuiskan läbi, söön taskust geeli ja joon kaasavõetud vett. Püüan tõusudel sõita trennis õpitud libisevat sammu, aga ei tule eriti välja.
Ande 1:40 (1:54). Harimäe tõusud ja raja raskem osa on seljataga.
Kuutse 2:22 (2:36). Sõit tundub kerge, aga tegelikult olen siin lihtsalt aeglane.
Peebu 2:56 (3:13). Arvutan, et kui sõidan lõpuni kasvõi 5 min/km, saan aja alla 5 tunni.
Palu 3:27 (3:50). Aina laskumised! TP-des võtan vaid kurki ja juua.
Hellenurme 4:00 (4:24). Raske. Sõidangi vaid 5 min/km. Mägedes on minusugusel paksul raske rühkida. Lootsin lausikul paarissammuga teistest kiirem olla... Tühjagi! Esiteks on paaris-tõuke, mitte -sammu rada. Teiseks pole mul enam lihtsalt jõudu! Kõik lähevad mööda, järjest järjest järjest. Ma ei ole päris kutu, sõitaks jaksaks veel, aga kiirust üles ei saa. Suht sama tunne oli maratonil, mida ka väsinult / puhkamata jooksin: pärast kolmandat tundi tuli sein ette. Süüdistan muidugi haigust, mitte lihtsalt nõrkust, eks!
Finiš 4:44 (5:12). Tiksun, mitte ei sõida.
Teised
Kõik sõidavadki head klassikat. Ei näinud ühtegi uisusammu ei tõusudel, ei pudrustel kohtadel. Aga keppidega vehitakse
küll hullult. Laskudes on kepiotsad täiesti taevas, laskumise lõpul ja ka
lihtsalt tõukel naaberraja sõitja näo ees. Inetu ja ohtlik.
Sõbrad - mõni on ootamatult must tagapool, paljud on eespool. Enamik on tulemust kõvasti parandanud.
Vaatasin ka CFC trennirahva tulemusi. Ootamatult paljud mehed on must aeglasemad, aga enamik võistelnud daame - kiiremad.
Haigus
Tõbi kollitas nädal aega kurguvalu ja nohuga. Reedel enne maratoni läks tõsiseks. 38 palavik, tatt jookseb igast august, valud ninakoopas ja pooles peas. Elasin valu- ja palavikurohtude peal.
Kahtlesin minekus kuni viimase hetkeni. Reede öösel sain magada 5 tundi, enne maratoni - 3 tundi. Piinlesin öö otsa mõtetes "minna - mitte - minna - mitte". Lõpuks lõin end tablette täis ja sõitsin.
Sõita oli ootamatult hea. Nii kui suusa alla sai, unus haigus ja ei andnud ennast tunda. Aga lõpus, laugel, tuli sein ette. Pingutada lihtsalt ei jaksa! Ma ei tea muidugi, palju sellest on tõbi, palju väsimus ja palju võistluse esimese poole liigne kiirus.
Esmasp taas palavik ja kõik muu, perearst: põskkoopapõletik, antibiootikumid peale.
Pärast maratoni:
- esimese kahe etapi kiirus oli liiga suur. Edaspidi veel rahulikumalt!- lõpus kustumise põhjus võiski olla liigne tormamine alguses, või vähene söömine rajal, või siis tõbi
- ise pidamise lisamine võis olla viga. Kolleeg: "sellega rikkusid ilmselt oma libisemise"
- tõbi on põskkoopapõletik, söön antibiootikume ja saan terveks
- valusid ega vaevusi peaaegu ei ole, lihased-liigesed on kõik OK
- järgmine kord kaasa veel rohkem geele :)