"Jurassic World"

Michael Crichton oli lapsepõlves mu lemmik. "Andromeda" võib olla mu kõige lemmikum ulmekas üldse - kummardus Mirabilia sarjale selle eest! "Jurassic Park" on hoiatusromaan usutava süžee ja huvitavate tegelastega ja 1990 oli ka geneetika idee veel üsna värske.

"Jurassic Park" kui film (1993) oli (muidugi) nõrgem ja kitšikam, aga vähemal osa raamatu vaimust jõudis ka filmi.

Nüüdne "Jurassic World" on aga lati alt jooks igas mõttes.
1) see on remake, mitte uus film.
2) tegelased on"paper thin" (tsiteerides kedagi)
3) süžee on "full on potholes" (tsiteerides kedagi teist)
4) CGI + geneetika võiks anda NATUKENEGI omamoodi kolli, mitte t-rex+++.
5) Kõik on TÄIESTI etteaimatav
6) , mistõttu põnevus-stseeenid on TÄIESTI igavad, sest me ju TEAME, mis juhtub.

Filmi esimesed minutid manavad ekraanile klassikale thrilleri algseisu. Lapsed / koletised; head / halvad; ärimehed / sõjardid / nohikud; rollikonfiktid "lapsevanem / juht", "teadlane / juht", "kolleeg / eks" jne. Aga ühtegi neist konfliktidest ei mängita välja, isegi poole maa peale mitte.

Filmi võiks vaadata kui "Mars Attacks" stiilis komöödiat.
Kitš pööratakse üle võlli ja tehakse iseenda üle nalja.
Aga saalis olin mina ainuke, kes naljakate kohtade üle naeris...