8:10 Mustamäe, Ehitajate tee, polikliiniku taga
-> bensukas. Mulle kohvi, lastele kõrrekad ja Twix.
-> Iida kool. Lähen sisse, viin lapse aatriumi, suhtlen veidi teiste lastega
-> Alo aed. Riietumine, saadan lapse rühma
8:59 tagasi Mustamäel, samas kohas.
50 minutiga tegin ära ringi Mustamäe - Kadriorg - Mustamäe, käisin sees bensukas, koolis lasteaias. Ja seda hommikuse tipptunni ajal.
Küla, mitte linn...
On 1. mai, kevadpüha, sõidan maale kevadet nautima.
Aga Tallinn-Narva maantee 130. kilomeetril, Kõrkküla bojaariristi juurest, avaneb selline merevaade:
Ütlesin Jukolale "ei", veel mitmele muule asjale "vist ei", aga selle asemel:
- 16. juulil 06:40 Tallinn - Zürich
- 31. juulil 00:20 tagasi
ja vahepeal näen elus esimest korda Alpe.
Raha on makstud, seltskond koos, päevaplaan olemas.
Nüüd on vaja veel asju. Seljakotti (kas keegi laenaks?), kiivrit (sama), palju muud.
Ja trenni on vaja. RP tehtud plaan näeb ette võimlemist 6x nädalas, tsüklilist jooksutrenni, venitusi, taastumist. Brr! Võtan Ove selga ja hakkan ta'ga Vanakat kündma?
Blogger on hakanud mu kommentaare kustutama.
Algul vähem, nüüd aina rohkem.
Algul arvasin, et tuttavad kustutavad mu sissekandeid, ehkki need olid niii neutraalsed kui veel saab. Aga täna võttis suusk.blogspot.com kaks mu kommi kohe rajalt maha. Submit raporteeris "kommentaar on salvestatud" ja näitas samas blogi-sabas teksti ka. Paar hetke hiljem oli mu "kaastöö" juba kadunud. Mõlemad kommid olid väga neutraalsed (küsimus, mitte arvamus), ühegi lingita, ühegi spämmile sarnaneva omaduseta. Ei usu ka, et PP onlines mu komme ootaks ja hävitaks. Ma olen juba ammu harjunud, et mu koduka aadress (no.spam.ee/~kaur) tekitab automaatikas okserefleksi ja mullistusi, nii ei kirjuta ma seda kuhugi, ka selles pole asi.
Möhh?
Mitte et ma tohutult kommiks - paar tükki nädalas ehk.
Ja siis mingid blogid (nt pahnapea) ei lase mul Opera-ga kommida, tuleb FF peal teha. Üldse, Opera on viimasel ajal googlega nii vähekompatiibel, et kaalun tõsiselt sirveri vahetust. Näiteks gmail ei käi Operas enam üldse. Google :) otsing ütleb, et on jah selline probleem, esineb suvaliselt (aga kui on juba olemas, siis persistentselt) ja fixi (vist) ei (ole).
Käisin Kaja ja Leivo ronimis-loengut kuulamas. Mitte et seal miskit hirmus uut oleks teada saand, neti-inimesed ju ja eks neid olla varem ka nähtud. Aga tore on, kui keegi räägib oma kogemustest ja näitab pilte ja laseb riistu näppida!!!
Mitte et ma nüüd ronima kavatseks hakata. Talv läbi suusatasin, nüüd hakkan sörkima või kui saan, siis orienteerun. Lasnasse võiks muidugi mõnikord jõuda. Aga et süstemaatiliselt (2x..3x) nädalas seinal olla ja lisaks veel köiendust treenida - selleks ei jää aega ega ole ka plaani.
JK auditoorium on aga napiks jäänud.
Ja laual olnd nimekiri tundus väga lühike.
Kurb. ja:
Miks?
R 1 - ratas - 20 km, ~1.5 tundi. On veel lund, milles MTB-ga sumada!
E 4 - sörk - 8 km Pirita mere ääres, 53 min
T 5 - sörk - 8 km sealsamas, kokku umbes tund
K 6 - ratas - tööle
L 9 - sörk - 8 km, 50 min, 6:30 min/km, Kadrioru
E 11 - sörk - 6 km, 45 min, 7 min/km, 145 bpm. Nõmmel. Esimest korda Garmini pulsokaga
T 12 - sörk - 10.5 km, ~1:15, 7 min/km, 140 bpm, Kakumäe ring
K 13 - ujumas - Iidaga, natukene
N 14 - sörk - 7 km, 50 min, 7:25 min/km, 141 bpm. Nõmmel. Rajal endiselt lumi ja jää.
R 15 - jooks - 20 km, 1:49, alla 5:30 / km. Pirita tee ja Lillepi park.
T 19 - sörk - 8 km, 7 min/km, 142 bpm, Kadriorus
K 20 - jooks - 8 km, max pulss 187, 7 x Trummi tõuse. Kiiresti ei jaksand, aeglaselt oli aga hea.
R 22 - jooks - lühike ühe kiirendusega laks Männi pargis
L 23 - jooks - 9 km - Kadriorus - lõigud, 4 x 500m ja 3 x 250m, kõik alla 4 min/km. Max pulss 184.
P 24 - kõnd - 9 km - Ovega, Mustamäe / Sütiste
T 26 - jooks - 15 km - Ette 10 km sörki @ 140 bpm, siis 5 km fartlek 165-180 bpm peal. Rocca, Stroomi, Kakumäe
K 27 - ronimas - õigemini köies rippumas ja pildistamas
N 28 - jooks - 10 km - Männi pargis. I & M_E samas mängimas. win-win-win!
L 30 - jooks - 13 km - Harkus. 10km krossi 49 minutiga, 175 bpm
Vana Nokia on mul töötanud 6 või 7 aastat. Kõik töötab, aku peab hästi. Aga nüüd tekkis mingi anomaalia ja leidsin, et vajan uut telefoni. Uurisin korra nutitelefone, aga iphone kogemus (seisis poolteist aastat lihtsalt sahtlis) on endiselt liiga meeles.
EMT pood leids specile "nagu vana, aga väiksem ja odavam" kaks telefoni.
Valisin C1.
80 grammi, täpselt samad funktsioonid mis mu endisel föönil, hind 5x odavam, kiire ja lihtne UI.
Ideaalis tahaks aga veel väiksemat.
Järgmisel päeval:
Tundub, et kõik muu on OK, aga kõnekvaliteedi arvelt on kokku hoitud. Krt!
Sebisin end JK jää-võistlusi vaatama. Jääronimise üritusi on see talv juurde tekkind nagu kirjuid koeri, aga JK oma on ikka see "päris". Tegelt on seal kolm võistlust järjest:
Laupäev - kiirus
Öö - päästetööd
Pühapäev - paarisronimine
Ilmselt oli Eesti kõikide aegade kõige parem suusa-talv. Novembri lõpust siiamaani on Tallinna ümber suusatatav lumi ja ilm! Vahepeal oli paar vihmast päeva, aga pmst on saanud suusatada TALV LÄBI, ja mitte vaid Haanjas, vaid IGAL POOL!
Kokkuvõte:
- üle 500 km
- umbes 50 tundi
- põhiliselt klassikat
- TM aeg tuli alla 5:30
- kaks kukkumist. Esimene oli valus (nukid vastu Nõmme suusatunneli seina veriseks), aga pikema mõjuta. Teine oli pehmem (vajusin Tihniku / Kalda tänava sirgele lumme), kuid väänas randmed mitmeks kuuks välja.
- üks varustuse-feil, kus suusasaapa nina keset rada lahti tuli.
Täiel määral ebaõnnestus aga Iida suusatama õpetamine.
Täiega feilis ka täiskasvanud sõprade suusatama moosimine. On täpselt üks tuttav, kes sõidab igal ajal. Kaks, kes sõidavad mõnikord. Aga ülejäänud, keda proovisin metsa vedada...
Järgmiseks aastaks: tuleb tehnikat parandada, vähem süüa, ja keha lihased trimmi saada.
Suusatamine on jooksuvormi väga ära kaotanud. Seepärast tegin esimesed korrad õrnalt. Paar kilomeetrit aeglast sörki. Ikka läksid jalad hellaks.
Eilne: 10 km Lasnamäe hallis. Üldiselt aeglaselt, aga viimasel paaril kilomeetril sai mõned ringid veidi kiiremalt. Minu jaoks "kiiremalt" = "tempoga alla 4 min/km". Sai hea :)
Suusatamisega astusin sellesse auku, et jätsin ÜKE ja venitused hooletusse. Suusatades venitada ongi natuke piin... Lõpetad ära - oled keset ööd kusagil metsa ääres - riided märjad, külm, ümberringi pime mets - mis sa seal venitad! Tuled koju ära. Jooksuga on lihtsam.
Võtsin julguse kokku ja tulin rattaga tööle.
Täiesti ootamatult hea on sõita!!!
Tavaline marsruut: Kadriorg -- Liivalaia -- Väike-Ameerika -- Nõmme tee -- Sõpakas.
Aega läks ~45 minutit, suvel sama maad sõidan ~30 min.
Jalakäijaid on väga vähe, kardavad vist libedat :) Ning erinevalt suvest - kui jalgur mind märkab, tardub ta kas seisma või hüppab hange.
Tavalise maastikurehvi pidamine tundub ka padujää peal täiesti piisav. Kurve muidugi jää peal ei võta. Ja sõiduteele ei roni.
Päiksepoolsed kõnniteed on aga üsna puhtaks suland.
Kuna ööd on külmad, ei ole ka lompe ega pritsivat pori.
Ühesõnaga - mõnus!!!
Hiline hommik. Gmail teatab sisselogimisel, et "suspicious activity detected on your account" ja käsib end kahtlustest vabastada Google Voice või SMS teel. Vabanen, aga:
1) Mis see oli?
- paar tundi varem oli kõik OK
- Gmaili ajalugu näitab login-e mu kodu ja töö IP pealt, ei midagi muud
- saadetud kirjade all pole midagi
Ajalugu ei näita küll vist teiste G teenuste kasutust. Ja ebaõnnestunud parooli-proove ka mitte. Aga siiski, MIS juhtus?
2) Ehmatus.
Võimalus, et olengi kontost "ilma", ehmatas korralikult.
Kasutan: gmaili, docs'e, bloggerit. Lühikses vaates pole juurdepääsu kadu miski kahju, ma ei pea iga hetk meili lugema või blokki kirjutama. Aga pikas... Meili sisust ega kontaktidest varukoopiat pole. Blogist on poolik. Docsidest pole üldse. Selle kõige kadumine oleks päris ebamugav.
3) Edasi?
Muudan ära parooli, teen olulistest blogidest koopiad...
Aga mu senine veendumus "online teenuste puhul on varukoopiatega vähe muret, sest google / misiganes teeb seda minu eest" lendas küll kildudeks.
Segu Sherlock Holmesist ja James Bondist. Dektektiiv + tehnilised vidinad + ninja skillid.
Hetkeks on läbi kolm raamatut - "Achilleuse surm", "Türgi gambiit", "Azazel".
+ Haarav ja väga loetav.
+ Akunin teeb Tsaari-Vene täiega huvitavaks
- F käitub tihti üsna absurdselt
- Kõik tegelased on megalobamokad. Ka siis, kui nende karakter eeldaks täiega vastupidist.
- "Gambiidi" puhul ei saandki ma aru, kuidas loo lahendus EF-st sõltus.
- "Azazel" läks lõpuks puha juraks kätte.
Miinused miinusteks. Päriselt on iga raamat nii haarav, et loed ja võtad kohe virnast järgmise.
Aitäh, I!
1995 läksin Ühispanka tööle ja see saatis sügisel oma töötajad A linna tšillima.
Olin tol ajal veel puha paksude prillidega nohik.
Oli õpetlik ja meeldejääv reis. Sain oma esimese ööklubi kogemuse - vaatasime lahtisui, kuidas neegritüdrukud laudadel tantsivad ja kutid jointe keeravad. Käisime punaste laternate vahel neegrinaisi imestamas. Ja palju muud.
2011 on puhas taasesitus.
- nohikud - on.
- laternad & tüdrukud - on.
- ööklubi - on.
- kohvikd - on.
- jalgrattad - on.
Erinevused on ka ainult positiivses suunas:
- Reivilaadsel üritusel olime põrandal meie ise, võõrad hoidsid rohkem seinte äärde.
- Naised akendel on palju nooremaks jäänud.
Sattusin Facebookis "Scrabble eesti" lehele, lugesin veidi ja ostsin mängu ära. Nii et jah, Facebook töötab reklaamikanalina küll.
Kuna mul kellelgagi mängida pole, laon sõnu enamasti iseendaga.
Muljeid siis.
Eestikeelne Scrabble on palju-palju aeglasem mängida kui inglisekeelne. Miks? Ei tea. Lexulous.com peal (scrabble analoog, online, päris-inimeste vastu) on mu lemmikvariant "6 minutit mängija kohta". See tähendab, et kogu mäng kestab alla 10 minuti. Eesti keeles ma nii kiiresti ei mõtle.
Bingosid on (mul) palju kergem luua eesti kui inglise keeles. Kuid seda vaid siis, kui lubada ka käänded-pöörded. Ainult algvormidega mängides tuleb eesti Scrabbles bingosid üliharva.
ŠZŽ on kasutu nuhtlus. Kalliste tähtede saamine peab olema rõõm, mitte õnnet! Need töötavad nagu "must notsu" - neist ei saa lahti.
Tegusõnad on sisuliselt mängust väljas, sest nende jaoks peab käes olema ka "MA" või "DA".
K 2 - suusk, 8 km
K 2 - jooks, 3 km. Niii raske! Ja kell (Polar) ütles üles.
(millalgi) ratas, 8 km, 1 tund
P 6 - suusk 8 km
K 9 - jooks 2.5 km. Vähe, aga jalad sai valutama.
N 10 - tantsulka :)
L 12 - ratas 16 km, 1.5 tundi
P 13 - lastega Lasnamäel, 2 tundi
K 16 - jooks - 5 km, 0.5 tundi, jäises Kadriorus
N 17 - lasnamäel - 10 km jooksu, võimlemine, korra proovisin ronida. 2 tundi
R 18 - ratas - tööle ja tagasi. Üle jää tööle suht ok, läbi sulalume tagasi päris vastik
P 20 - ronimist vaatamas. Ja pildistamas.
E 21 - jooks - 5 km, 30 min, Kadriorus
K 23 - Lasnamäel - kõike natukene
R 25 - Lasnamäel - kõike natukene
L 26 - jääd ronimas - Väo karjääris, Reinu ja teistega
Rattahooaeg on seega avatud.
Proovisõidud ütlevad, et päris sõitmisega tuleb veel oodata. Rahva ega autode vahele praeguse libedaga ei tüki. Pargis ja Pirital võib ju sõita, selleks on pidamine piisav, aga näiteks tööle-tagasi sõita ma ei julgeks.
Nädal aega pärast eelneva möla kirjutamist sõitsin tööle ja hirmus hea oli.
Käisime Ü-ga Pavo Rausepa suusakoolis.
Oli kindlasti kasulik, muljed on küll mitmesugused:
- info sync Kõrvemaa keskuse sees lonkab kõvasti
- kool käis staadioni ülaotsas, radade alguses. Samal ajal samas kohas pandi TallinnaMaratoni kola üles ja käis üldse äge sagimine. Palju segajaid, vilets rajajupp.
+ koolitus kestis kõvasti kauem kui plaanis :)
+ inimesi väga vähe, sisuliselt saime priva-trenni ühe Eesti kõvema suusamehe käest.
+ räägiti-näidati-tehti hoopis teisi asju kui ma arvasin (ja see on hea)
- Sain tiitli "aasta kõige andetum suusaõpilane" ja "magav karu".
Sain ka kõvasti mõtlemist. Klassikaks rohkem kui uisuks. Mu libisemis-asend ei ole tasakaalus, mu samm on liiga pikk, ma plaksutan, ma ei tõuse libisedes puhkama, ma jätan tagajala "maha" ja ei tõsta teda esimesest korralikult mööda.
Uisus tõstan jalga liiga kõrgele (sellest ka vajadus suusa asendit sääre lihastega kompenseerida, sellest omakorda krambid). Ja pean suuska rohkem ettepoole asetama. A muidu saime Ü-ga mõlemad uisu eest kiita. Ja öeldi, et uisus arenemiseks on meil eelkõige uut suusa-saapa paari vaja.
Raviks eelkõige keppideta sõit, mõlemas stiilis. Kepid annavad liiga palju andeks, peidavad vigu, ja annavad kiirust ka täiesti hukas jalgade töö korral.
P'ärast tegime veel 19 km ringi, oi kui hea sai. Kokku üle 5 tunni suuskadel.
Ma soovitan kooli kõigile, kel pole mahti regulaarses suusa-trennis käia. Vaevalt et see kedagi laksust kiiremaks teeb, ei. Aga iga äranähtud ja lahtimõeldud viga on kasulik. (Saaks veel mõnest lahti ka!) Lisaks annab see põhjuse võtta endale terve päev suusarajal!
Olen väga-väga rahul!!!
Stardi-nr 5582. Kõige-kõige lõpust, mu selja taga oli vaid betoonsein.
Finišis 5:28:58, nr 2964
GPS track.
Protokolli lugedes tundub, et kõik sõbrad on eespool. Pärast lugemist saan aga aru, et enamikku sõpru protokollis lihtsalt pole. :)
TM rada on suht lauge. Harimäe tõus on sihuke rahulik ülespoole kerimine. Suusk pidas, tõuse võtta oli puhas rõõm. Hilisemad künkad on järsemad, a madalad.
Tulemus kajastab mu vormi hästi. Keskmine kiirus liikumisel tuli 5:05 min / km. Kui stardi-pusa maha lahuta, siis alla 5 min / km. Minu kohta on see väga-väga hea. Finišis olin väsinud, ehkki mitte päris surnud. Päev hiljem on nii jalad kui selg (paaristõuked!) väsinud. Nagu peabki!
Mis hästi:
- Riietus - suht napp ja täpselt õige. Ei kordagi külm, enne maski peastvõttu veidi palav.
- Suusk - raja keskel ei libisend eriti, alul ja lõpus küll.
- Makaroni-õgimine päev enne - kuna nälga polnud, peatusin TP-des vaid hetkeks. Isegi pärast sõitu polnud kõht tühi.
- 2 geeli - kulusid marjaks, sai esimestest TP-dest veel kärmemalt läbi.
- Stopperi suusa-määrimise korraldus.
- Otsus "auto finišisse".
- proovi-sõit rajal enne starti, korrigeeris veidi riietust.
- rada oli ka lõpuotsa sõitjate jaoks täiesti OK. (mitte igal pool, aga.)
Halvasti:
- start. Esimesel paaril meetril panin pepu maha. Ja otse stardi-areeni ees uuesti. :(
- start viimasest grupist.
Järgmiseks aastaks:
- dieedile.
- tehnika-trenni.
TM eelsed trennid on läbi. Kui viimasel hetkel mingit jama ei sünni, lähen oma elu teise suusavõistluse starti.
Kuidas siis on?
Eesmärk:
Maraton nii läbida, et midagi ära ei külmu.
Eelmise - 2010 Tartu Maratoni - jätsin kõhutõve pärast 35 km peal pooleli.
Suusa-kilometraaži: täpselt 400 km
November: 27 km
Detsember: 174 km
Jaanuar: 92 km
Veebruar: 107 km (enne maratoni)
Seda on vähem kui nii heal talvels võiks. Jaanuar jäi nõrgaks - laste haigused ja ise olin ka üsna piiri peal.
Teine vaade asjale: suuska on piisavalt, aga vahele oleks pidanud ka jooksma või ujuma.
Üldfüüsiline pole aga sest hoolimata hea. Kaalu on palju, pulss püsib kõrgel.
Suusatehnika:
On selle talvega märgatavalt paranenud. Enne jäin klassikat sõites kogu aeg selle taha, et jõudu oli, aga kiirusesse ümber seda panna ei saanud - hakkasin laperdama nagu haige tiivaga lind. Nüüd tundun endale nii paaris- kui vahelduvtõukes palju efektiivsem.
Tehnika parandamine on olnud teadlik töö, mitte lihtsalt kilomeetrite kõrvalefekt. Lugesin läbi kõik Zilmeri materjalid, mida sain. Vaatasin Tääri päevikud (seal on palju vahtu, a on kasulikku ka). Vaatasin teisi sõitjaid. Tulemus, tundub, on olemas.
Norm suusa ja rajaga tuleb klassika kiirus 4 min/km kandis. Aasta tagasi tähendas see kõva rabelemist, nüüd lihtsalt rahulikku pingutust.
See kõik ei tähenda, et ma plaaniksingi TM "kiiresti" läbi sõita. A ma loodan, et parem tehnika säästab rohkem jõudu ja ma ei kustu poole raja peal ära.
Probleemid:
Kuu aega tagasi kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. On siiamaani valusad. Näiteks ronida ei saa ma veel niipea. Kätele toetuda ei saa, lapsi ühe käega tõsta ei saa...
Õnneks tundub, et suusatamisele see suuremat ei mõju.
Proovisõidud:
Lühike rada: kiirus 4 min/km
Pikk rada: kiirus 5 min/km (Harkus) ja 6 min/km (Kõrvemaal).
Riietus - sõitsime ligi 2 tundi -16C juures, kõik tundus OK.
Võrdlus teistega:
Alutaguse maratoni ajal sõitsin mina Kõrvemaal. Eeldatavasti olid rada, ilm, libisemine üsna sarnased. Mu Kõrvemaa kiirusega oleks ma Alutagusel jäänud viimase paari protsendi sisse.
Kõik, keda Nõmmel või mujal kohtan, sõidavad must kui postist mööda.
TM stardikoht: 5582 / 6000
Ehk siis, kõige-kõige-kõige lõpus. Ma võiks rajale minna ka pool tundi pärast stardipauku, mu tulemus sellest ei muutuks. Muidu oleks kama, aga sõita jäljes, kus on 6k suusatajat juba peal olnud...
Pirita rada on kodust autoga 5 min, Harku rada - 25 min. Suusatan miskipärast Harkus. Eile käisin aga mõlemal - hommik 8 km Harkus, õhtu 13 km Pirital. Võrdleme siis.
Pirita rada:
+ klassikajälg selgelt parem kui Harkus
- laskumised jääs ja tõsiselt ohtlikud
- uisurada puudrist ja kuidagi pehme
- tõusud ürgorust üles on nii järsud, et kõnnin, mitte ei sõida
- Pidev "Puhh ja Pusad" tunne - ring on väike ja kohtub iseenda kogu aeg
- linnatuled ja autoteed on pidevalt näha-kuulda
Harku-Nõmme rada:
- klassikajälg sõidetakse õhtuks sodiks
+ rada on laugem (va Trummi tõusud, mida ma üldiselt ei tee)
+ ring on palju suurem ( 8, 10 või 12 km )
+ Harkus on ikka päris mets, mitte linnapark
Sõita tuleks muidugi mõlemal. Ka järskude tõusude / languste võtmist peab treenima! Kuid praeguse jääga... Eile viskasin Lükati tee äärses kurviga laskumises pepuli - mu klassikasuusk ei pidanud sealse jää peal vähimatki, ja oma niigi katkiste käte peale ma uut kukkumist lubada ei saa. Ning Kloostrimetsa tee äärsest laskumisest läksin metsa kaudu ülevalt mööda. Mis oli ka jube tüütu - varem on "üleval" olnud ka normaalne rada, sel aastal mitte.
Seega - eelistan iga kell Harkut Piritale.
Kui nad vaid klassikajälge tihemini sisse vajutaks!
Suuska: 204 km = 2 + 38 + 8 + 14 + 38 + 16 + 63 + 25
E -1 - suusk, 2 km
P 6 - suusk, 38 km
N 10 - suusk, 8 km - Harku ring 32:30, 4 min/km!!!, puhas klassika. Rada purune.
N 10 - suusk, 14 km - Pirita, alla 5 min/km
L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa
T 15 - suusk, 16 km - Harkul, Veiko ja külmaga. Riietuse proov.
P 20 - suusk - 63 km, Tartu Maraton
E 22 - ujumas - lõdvestuseks
L 26 - suusk - ~25 km - 5 tundi Kõrvemaal, suusakool + 19 km rada
E -1 (ehk 31. jaanuar) - suusk, 2 km.
Proovisin suusatama minna. Glehni parki. Paarisaja rahuliku meetri järel oli pulss 170. WTF??? Järgmisena tuli peavalu. Kuklas, selline tuikav, jäle vastik. Jäin seisma - peavalu läks vähemaks, a päris ära ei kadnud. Hakkasin liikuma - tuli täiega tagasi. Mis siis ikka, rajalt ära ja apteeki ibuka järele.
Öösel olin maganud üle 8 tunni, eelmine päev ei teinud midagi peale pargis jalutamise.
Abiks maratonivorm, mis.
P 6 - suusk, 38 km.
Pikk öine sõit.
Plaanis oli hoopis muu: Tahtsin teada, kas randmed on kukkumisest paranenud või ei. (Päriselt muidugi ei ole, kätele toetuda ei saa ja titte käes hoida on valus, a no et ehk suusatada saab). Linnas valitses jää ja sula ja ma ei uskunud, et rada korras oleks. Võtsin tossud kaasa - et ehk saab vähemalt joosta. (Oleks saanud kah.)
Rada aga oli. Klassikajälg ropult ära hooratud (pühap õhtu ikkagi), kuid uisusarada perfektne. Sõitsingi osaliselt uisku, eriti lõpus, kus kogu pidamine alt ära oli kulunud. Kuna rada oli talutav ja enesetunne hea, siis sõitsin palju
Ringid
8 km, 35:30, 169 / 191 bpm
8 km, 39:30, 165 / 188 bpm
6.4 km, 28:30, 156 / 178 bpm
8 km, 37:00, 171 / 181 bpm
8 km, 41:30, 162 / 172 bpm
Kokku ~39 km, ja 4:45 minutit kilomeetrile.
Pulsid on muidugi ülikõrged. Ma olen kuu aega luuslanki löönd ja põdenud. Viimased kolm suusa-üritust on kõik lõppenud õnnetult: kahel korral tulin rajalt ära diagnoosiga "haige", kolmandal korral kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. Teiselt poolt - alustasin kohe väga kiiresti, ajasin esimese ringi esimesel kilomeetril pulsi lakke ja sinna ta siis jäi. Oleks plaanind kohe pikalt sõita, oleks rahulikult alustanud.
Muidu:
- olin lõpus väsinud, kuid mitte üleliiast.
- miski ei hakanud hõõruma ega valutama. (Kartsin uusi saapaid.)
- randmed andsid kergelt tunda, kuid ei teinud suuremat häda.
L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa
19 km ring kaks korda.
Ajad 1:48 ja 1:40. Kiirused 5:50 min / km ja 5:20 min/km.
"Jõutrenn", ütles Ü. Ja "iial pole ma ohtliku laskumise siltide üle nii rõõmustand nagu täna - need olid ainsad kohad, kus puhata sai". Eada oli üsna nagu eelmise aasta TM - värske lumega, mitte-libisev, raske. Sõitsin vahelduvsammu, paaristõukega polnud suurt peale hakata. Uisurada oli paksus puudris. Kui üldiselt mööduvad möödujat must nagu s!ttuvast postist, siis täna oli näha, et kõigil on raske.
Hea:
- ka teise ringi lõpus olin "suremisest" kaugel
- 4 tundi sõitu ja ühtegi katkestamisele viivat / viitavat probleemi polnud
- -11C oli sõitmiseks väga mõnus
Imelik / halb:
- teisel ringil pingutasin palju rohkem kui esimesel, aga aeg tuli pea sama
- mingid segavad valud mõlemas jalapöias (esimese 10 km peal)
- tõuse sõita ei jõudnud, no kohe üldse mitte
Kõrvemaa ise on endiselt super. Päiksepaistene mets ja raba, erevalge lumi, ja pärast sõbralikud saun & söök. Aga aega läks selle käigu peale 8 tundi.
"Tere kallis
Minu nimi on Vera (ühekordne). Olin muljet, kui ma nägin oma profiili täna kell ja ma tahaksin luua pikaajalisi suhteid teiega. Lisaks, ma nagu sa vastata mind läbi selle minu era e-posti kasti (vear.simon3o@yahoo.com.sg)
Tänu
ootab yhteydenottoasi. www.hambaarst.ee
Vera
Ma saadan teile minu pildid minu kõrval posti kaudu see minu postkasti
vear.simon3o@yahoo.com.sg"
Muu on nagu selge, aga wtf see hambaarst.ee???
Mõte minna Londonis jooksma tundus kuidagi loomuvastane.
Kujutate ise ette - kallis suurlinna hotell - luksuslik fuajee, pehmed vaibad ja stiilne interjöör, tähtsad onud tumedates ülikondades.
Ja sina lähed-tuled nende vahel dressis, ähkides, higist tilkudes.
Siis tänaval tungleva rahvamassi seas, tagurpidise liikluse sees...
Võtsin siiski tossud kaasa. Et ehk julgen!
Lähen välja hommmikul kell 7, kui pole veel ei onusid ega rahvast. Hommik alles algab. Olen tänavail üsna üksi. Briti Raamatukogust mööda, Eustoni jaamani. Siin on juba inimesi, aga laial kõnniteel jagub ruumi kõigile.
Regent's Park - täiesti inimtühi.
Võtan kuulda telleri nõu ja jooksen Primrose Hill'i otsa. Vaade linnale on üllatav ja ilus. Hommikune London, loomulik ja tehisvalgus alles pooleks. Näha on kõik - London Eye, City, St Pauls.
Hurmav koht.
Ma ei ole enam üksi, imetlejaid on teisigi. Tagasiteel on jooksjaid ja hurdajalutajaid pargis palju.
Sörgin ringi ümber Londoni loomaaia. Meenutab Mowgli raamatu küla, kuhu on džungel sisse lastud. Onnid on veel napilt püsti, aga loodus on kohe-kohe võitmas.
Sik-sakitan Regent's Parki tiigi ümber.
BT särav torn on kogu aeg hea orientiir.
Viimased lõigud pargis teen üsna hoogsalt, 4.30 - 4.40 min/km.
Siis veel poolteist km tänavaid pidi hotellini.
Tumedatest onudest mööda ja pessu.
Mida sain:
- Hommikujooks suurlinna pargis on väga meeldiv!
- Primrose Hill on tõesti kauni vaatega koht.
- Hotell ja tänav pole probleem. "London on kõigega harjunud", ütles teller. Ilmselt kehtib teiste suurlinnade kohta ka.
- GPS annab palju juurde, vähemalt minusuguse füüsik-mõõtmisfriigi jaoks
Viited:
- GPS track (esimene km on puudu)
- Regent's Park
- Primrose Hill
- London Zoo
Kuu algus oli OK, alates sellest vajus väga ära.
E 3 - suusk - 10 km, alla 5 min / km
T 4 - suusk - 20 km, 5 min / km
N 6 - suusk - 10 km
N 6 - jooks - Lasnamäel. 5 km, sh 4 x 500 m @ 4 min/km, 3 x 250 m @ 3:20 / km
R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km, 2:50. Keskmine pulss 148 bpm. Selle hooaja kõige raskem suusalaks.
E 10 - jooks - 8 km Lasnamäel. 10 x 250 m @ 3:20 / km ja kiirenevalt. Max 184 bpm. Sokkides.
K 13 - jooks - 11 km Londonis. Regent's Park & Primrose Hill.
L 16 - ujumas - alla km, Iidaga
K 19 - ronimas / jooks - väga halb. Jätsin ronimise pooleli, läksin jooksma, jätsin selle ka pooleli.
R 21 - suusk - 9 km Nõmmel, Üllega, pimedas, 5 min/km. Lõpuks eksisime veel ära kah.
L 22 - suusk - 34 km Nõmmel, 3:10, 151 bpm. väga valus.
X 2x - suusk - 15 km - Veikoga. Kukkusin ja väänasin randmed välja, päris tõsiselt.
Suuska: 92 km = 10 + 20 + 10 + 28 + 9 + 15
R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km
Eesmärk - teha pikk ja rahulik trenn.
Saigi pikk, ja pulsi järgi ka rahulik, aga siiski ootamatult raske.
Võrdluseks: eelmine pikem sõit oli 31 km, ajaks 2:30.
Seekord 28 km, ajaks 2:50, ja lõpuks olin päris laip.
Pehme lumi, pehme rada, mitte-libisev ja mitte-pidav suusk.
Vahepealne määrimine (kiirlibesti + pidamine) aitas niipalju, et lõpuks sai suusa pidama, aga siis oli libisemine jälle täiesti p-s.
Nii rada kui minek olid sarnased kevadisele TM-ile. Ka seal pidi laskumistel tööd tegema.
Eilne jooks (500m & 250m lõigud sisehallis) oli valusalt jalgades.
Raske otsast otsani.
Hea uudis on, et panin üle tüki aja pulsivöö peale ja - pulss püsib madalal. Ka hoogsal paaritõukel 150 ümber, uisus veidi kõrgem (153..155). "Hoogne" ei tähendanud täna erilist kiirust. Sama reibas vahelduvtõuge tähendas ühtlast püsimist 145-148 rajoonis.
Aga väsimus lõpus ei olnud meeldiv. Ega saanud ma tast ka aru. 3 tundi 150 pulsiga liikumist ei tohiks mulle sellist kurja teha.
Pulss
Sügisel sain teada, et mu pulss on palju kõrgem kui seni arvasin. Joostes tuli 190 kergesti kätte, suurim nähtud number oli 199 ja see ei tundund veel piir. (Näiteks 22.09.2010: "Lasnamäel: 1 km soojendust, siis 1 ring 50s (3:20/min tempo), 40s pausi, 5 kordust. Lõpuks oli pulss 193. Tjah.")
Nüüd:
- ka üsna usinalt suusatades tuleb keskmine pulss alla 150.
- 145 bpm kiirus oli alla 6 min/km
- 11.01.2011 lõigu-jooksus sain max pulsiks 184. Ja see oli palju ägedam trenn kui septembrkuine; poole rohkem lõike, kiiremini, viimane - palju kiiremini.
Suusatamine - pikk rahulik aeroobne tegevus - on selgelt mõjunud.
L 22 - suusk - 34 km Nõmmel
aeg 3:10
kiirus 5.30 min/km
keskmine pulss 151 bpm
max pulss 171 bpm (!)
Keskmine libin, keskmine pidamine, üsna vilets rada.
Ja lõpetasin täiesti surnuna.
Alustuseks J-ga 3 km aeglaselt. Metsas on uus rada - mööda neid liivaseid künkaid, kus ma sügisel rattaga sõitmas käisin. (Sinna me eile Üllega pimedas sattusime ja siis imestasime, et mis.) Seda me siis vaatasime. Hea soojendus.
Siis võtsin üksi sõita. 4 ringi, üldiselt klassikat.
Kolmas ring oli raske.
Neljas - väga raske. Tehnika vajus ära, tasakaal kah, mitu korda pidin tasase maa peal lihtsalt raja kõrvale pikali vajuma - väsimus. Aeg-ajalt tegin uisu-lõike. Need tulid ise küll välja, aga pärast oli alati tahtmine kännule puhkama istuda.
Aga päris hulluks läks siis, kui suusad jalast sain. Pea käis ringi, tähelepanu hajus. Autoga sõita oli raske. Kodus panin kraadi alla - 34.5, külmavärinad, peavalu. Pugesin teki alla, hakkas parem...
- kas pingutasin üle? 151 pulsiga 3 tundi ei tohiks mulle eriline koormus olla.
- või annab pikkade trennide ja võistluste puudus end nüüd tunda?
- kui nii, siis mis saab Tartu Maratonilt, mida sõidan eeldatavalt poole kauem?
- või on see lihtsalt algav tõbi?
Kuude kaupa
jaanuar - veebruar - märts - aprill
mai - juuni - august
september - oktoober - november - detsember
Vorm üldiselt
Blogi seda ei näita, aga talv-kevad oli mitmes mõttes suur must auk.
Kaal tõusis vahepeal 95 kg peale.
Suvine triatlon näitas selle objektiivselt välja ka.
Aasta lõpuks olin tagasi alla 90 kg ja kõik on üldse palju parem.
Rogaini normaalne tulemus, sügise ronimistrennid ja talve alguse suusk ütlevad, et kõik paraneb.
Käisin Medicoveris koormustestil, aga targemaks ma sealt suurt ei saanud peale tõdemuse "trenni võib teha küll".
Võistlused
Tartu SuusaMaraton, 21. veebruar 2010
Katkestasin 35 km järel - kõhuhädast tingitud üldine nõrkus.
Kogemusena oli aga väga hea. Enne kartsin suusa-massiüritust, nüüd ootan kannatamatult järgmist.
Skype triatlon, 11. juuli 2010
Uskumatult nõrk olin. Kustusin niimoodi ära, et endal on siiamaani imelik meelde tuletada.
Taevaskoja rogain, 2. oktoober 2010
Läks superhästi.
Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)
Jooks
Kilomeetrid on kokku lugemata (ja pole vist ka vaja).
Ühtegi otsest jooksuvõistlust polnud - päev enne sügisjooksu tegin rattaga avarii.
10 km aega hindasin sügisel (puht enesetunde järgi) 47-48 min peale.
Korra käisin jooksupartner.ee (Margus Pirksaar) trennis. Väga õpetlik oli, kasu ilmselt kogu eluks.
Orienteerumine
Jõudsin vaid paarile päevakule ja needki kõik kergel maastikul.
Ühtegi seiklusspordi üritust ei võtnud, xdreamile end ei regand, jne.
Ainus umbeski O-võistlus oli seega rogain, mis tuli üle ootuste hea.
Ronimine
Kevadel paar korda jääl. Mõnus!
Sügisel käisin mõni kuu regulaarselt (2 x nädalas) ronimas, enamajaolt koos lastega.
Ja hakkas nagu täitsa koitma.
Aga siis tuli lumi maha. :)
Ratas
Plaan oli rattaga lihtsalt aeroobset teha, aga see lendas suuresti tuulde, kuna ei leidnud kaaslasi.
Käisin ühel ratta-kolmapäevakul ja sain aru oma nõdrast sõiduoskusest, mispeale harjutasin pärast usinalt MTB-ga maastikul sõitmist.
Ratast tuleks 2011 palju rohkem teha - just "põhja" ja kaalulangtuse mõttes.
MTB on ka lõbus, aga selle päriselt nautimiseks peaks ma olema noorem ja julgem.
Suusk
2009 / 2010 hooajal sõitsin täpselt 300 km ja eeskätt klassikat.
2010 / 2011. Tänaseks (6 jaanuar) on mul juba 240 km suuska jalas.
Suusatamisest peaks eraldi kirjutama. Pmst on mul tunne, et esimest korda elus oskan klassikat sõita. Selleks olen lugenud, netist videot vahtinud, teadlikult tehnikat sõitnud.
Traumad, õnnetused ja muud tervisehädad
Peaaegu polnud.
Üks ratta-avarii - auto sõitis mulle rattateele ette. Haav kõhus + marrastused.
Talvel põdesin angiini.
TM ajaks sain laste käest kõhutõve.
Talvel kukkusin kodu tagatrepil ja põrutasin selja ära.
Suvel sain joostes miski jalahäda - ei saanudki teada, millest - läks ise üle.
Sügisel MTB-d õppides kukkusin palju, aga sain vaid marrastusi.
Ronimisega sain korraks näpuliigesed haigeks.
Vidinad
Uued suusad + saapad + kepid. Madshus Terrasonic, klassikasuusk. Saapad läksid 300 km järel katki (ninaklamber murdus ära), aga A&T vahetas nad ilma ühegi küsimuseta välja.
Rattalamp, kallis ja korralik. Sellega saab ka täispimedas sõita. Hea ost.
GPS-kell, Garmin Forerunner 405. Meeldib. Muudab raja valiku nii jooksus kui suusas palju vabamaks.
Köis, kui vaja sõbraga Lasnamäel ronimas käia. Siseseina oma - odav ja lühike, õues sellega ei roni.
"Hea suusaõpik". Kati ostis, mina lugesin. Üsna kasutu, kahjuks.
Otsin sõpra :)
Põhipuudus on kaaslas(t)est, kes mu'ga metsa või parki kaasa viitsiks tulla. Lühikesi trenne võib ise ka teha, aga 2-3 tundi sörki, suuska või ratast üksi libistada on ikka paras piin.
Oma tuttavad olen kõik ära tüüdanud. Kui ikka telefonni öeldakse tere asemel "ei kaur, ma ei tule ka täna sinuga suusatama. piip-piip-piip", siis olen ilmselt liiale läinud.
Niisiis... kes tahab ükskõik mis ala aeroobset trenni teha... võib kirjutada kaur@obs.ee või helistada 5058952 :)
Mul on juba päris pikalt FaceBooki konto.
Palju sõpru ka.
Kõik nad on mu leidnud omal algatusel - ise olen sõbraks kutsund täpselt kolm inimest.
Aga kasu on sellest väga väga vähe. Sest päris kindlasti ei saa ma FB kaudu teada, mida su sõbrad-tuttavad teevad või kuidas on. Minu vanuseklassi (40) inimesed lihtsalt ei pane seda sinna!
Mu sõprade FB kasutus jaguneb umbes kolmeks:
1) Annavad teada oma hobist. "Kasvatan maasikaid" "kokkan" "koon" detailideni lahti lahatud.
2) Panevad põnevaid linke.
3) Kommenteerivad 1 ja 2 sissekandeid.
Seega, ei midagi sisulist. Mitte iial ei kirjuta keegi "armusin" "lahutan" "rasestusin" "sünnitasin" "vahetasin töökohta". Kui keegi muudab oma suhte staatust, siis on see kas nali või kuldpulm (s.t. "no change").
Ju ongi sots-võrgud nooremate jaoks. Neil juhtub olulisi asju tihemini, ja nad söandavad neid ka 'netti kirjutada. Mu sõbrad tegelt lahutavad ja rasestuvad küll, aga nad hoiavad selle fbst eemal.
Nii käingi ma facebookis korra nädalas, vaatan paar esimest "teadet" ära ja lahkun taas.
Compuutri reinstall + RSS-readri confi backupi skip = blank blogroll.
Kui taastan, saavad sinna ilmselt pahnapea, objektiiv, mma-äss ja ekr.