Mina, mudilaskoori solist

1977. Läksin esimesse klassi ja sattusin mudilaskoori. Aga mulle ei meeldind seal - ei mäletagi, miks. Niisiis valetasin emale, et mudilaskoor pandi kinni. Vaevalt ta mind uskus, aga ega mina seda ei teadnud!!! Nii sain koorist tulema ja jäin elama hirmus, et äkki ema ikkagi avastab, et. Elasin selle õudsa süü painega kogu kooliaja.

2010. Kati paneb mind kirja Ellerheina mudilaskoori "laulvate lapsevanemate" nimekirja.

2011. Dirigent M teatab, et lähebki laulmiseks. Veel hullem - mind on pandud solistiks, et me Iidaga duetti laulaks. Ellerheina mudilaskoori jõulukontserdil. Mustpeade majas. Brr!!!!!

Õpime. Viisi saame selgeks ja sõnad pähe, aga koos laulmine ei tule ega tule. Eriti hulluks läheb, kui peab koos koori ja klaveriga laulma - O.E. teeb "tempot", kogu koori ees lähevad sõnad sassi ja hääl väriseb, ja mina ei võta madalaid noote välja.

Kontsert Mustpeade majas. Kõigepealt laulavad mudilased ise (hästi) ja ansambel. Selle ajaga hakkab saalis tittedel igav, nad hakkavad kärama ja ringi tormama. Saab selgeks, et pisemad vead lihtsalt ei jõua publikuni.

Kui meie Iidaga lavale saame, hakkab seni vaikne Ove kärama (ta polnd rahul, et talt fotokas käest ära võeti) ja Kati punub temaga ukse poole. See ajab naerma. Samal ajal värisevad mul nii hääl kui jalg. Aga lauldud saame - vist hästi. "Puhtalt", kiidab ämm, ja "ei värisenud sul miski", ütlevad teised. Iida on aga ekstra tubli: proovide-aegne arglikkus on kadund, hääleke kannab ja pilk ei käi piki kinganinasid.


Siis tuleb veel lapsevanemate + laste ühiskoor, kaks laulu. Pärast kurdetakse, et ma olla koorist üle kisanud.

Üldiselt - meeldiv kogemus. Iidaga on aga kokkulepe, et kui mina tulen temaga laulma, siis laseb tema oma hambad ära parandada. Hamba-arsti aeg on kirjas, 3. jaanuaril, siis näeme :)

Adobe Photoshop Elements 10

Vaatasin natuke ringi tasuta foto-töötlus programmide seas.
Seejärel sõitsin õudusest pead raputades Photopointi ja ostsin Adobe PSE 10.

Tasuta foto-töötlus tarkvaral on - alates Gimpi ja Irfanview tekkest - piisavalt võimekust. Aga kasutajamugavus...!!!

Kui sa teed mingit softijuppi, siis mõtle selle kõige lihtsamate, kõige tavalisemate, kõige esimeste kasutus-lugude peale ja optimeeri need ära. Siis on lootus, et inimesed vaatavad ja neile meeldib. Aga kui ma pean kõige lihtsama liigutuse jaoks googlet kasutama... ja siis selgubki, et lihtsat võimalust ei ole ja tuleb kombineerida... nooo kuuulge!!

Lisaks PSE-le tuli koju ka Premiere. Mängimiseks.

Raamat: "Norra mets", Jaapani nohikute obsessiivsest elust

Läks aeglaselt. Tegevust on vähe, aga enamik sellest on arusaamatu ja vajab süvenemist. Tihti jäin kahtlema, et ehk segab mind mu kultuuriline harimatus. Äkki ongi Jaapanis seks nii mittetabu, et esimesel kohtamisel pornokinos S&M filmi vaadata on OK? Ehk nõuabki sealne etikett küsimusele "kas armastad mind?" vastust "ma ei saa sellest praegu rääkida"? Sest mõttes on hea raamat, et pani iseenda nooruse peale mõtlema. Kui jäle nohik peategelane ka poleks - ma ise olin sada korda hullem. Teiseks pani mõtlema, et kuidas areneks tüüpide suhted nüüd, neti-ajal. Nohiklust, obsessioon ja sula lollust on muidugi igal ajal - aga suhtlus on muutunud palju suvalisemaks. Mida see muudaks / muutnuks? Ma olen Murakamilt lugenud vaid ühte raamatut veel - "What I Talk About When I Talk About Running" - see oli samasugune, aeglase vooluga ja endassevaatav.

Suusatrennis, kellaga

Olen nüüd ligi kolm nädalat uuesti trennis käinud. Enne seda oli kaks kuud pausi, sept - nov. Istusin kodus ja sõin peput laiaks.

Kaks kuud on kole pikk aeg ja selle käigus jõuab jääda hullult nõrgaks. Täiesti masendav! Nov alguses võttis paar astet treppi mu ähkima. Kõht hakkas varbaid varjama, ehkki kaal ütles, et numbrid pole eriti kasvanud.

Esimesed korrad sörkida oli tõsine piin. Nüüd on juba hea.

Suusatrenni esimesed paar korda jätsid mulje, et kõik hakkab normi jõudma. Eilne tõi taas maa peale:

Hüppasime Ambrose mäest üles. Uisusammu, keppidega. Teised, nii mehed kui naised, nagu lendasid mäest üles. Kergelt, pingutamata, kiiresti. Mina - ähkisin - ka väga rahulikult liikudes. Kell ütleb, et pulss oli "üleval" 180, 185 ja rohkemgi. See on sama mis mu suvine max pulss! Ehkki Ambrose mägi (see lauge osa ilma ülemise parempoolse tõusuta) on ju päris lühike nukk. Ja hüpete vahel puhkasime. Tegelt pärast viimaseid tõuse (kokku 14x) ei puhanud ma enam midagi...

Mis ikka! Olen alles 3 nädalat uuesti liikunud, terve pikk talv on ees.

Muidu on suusatrenn super abiks: 1) regulaarsus - ma tean ja kodused teavad, et 2x nädalas on mul trenn 2) paras koormus - 1.5 .. 2 tundi rahulikku tegemist 3) võimlemine ja ÜKE, mida ise teha ei viitsiks 4) koos venitamine

Järgmisel päeval: ... olid jalad täiesti värsked - hüppamist poleks nagu olnudki. Hmm? Otsustasin siis veidi sörkida, ja see omakorda läks üle jooksuks: Nõmme keskus - Kadriorg, läbi öise linna, 9.5 km. Joostes tundus, et üldse ei jaksa ja hing on kinni ja mis veel. Aga lõpuks tuli kiiruseks täpselt 5 min/km, bruto, koos valgusfooride ja raudtee-ületuste ja pimedate tänavate ja autode ees sik-sakitamiste ja mõningate ekslemistega Juurdeveo tänava kandis... Ja ka pärast seda, järgmisel päeval, polnud jalgades tunnet, et oleks trenni saanud!

Londonis - Occupy LSX, Primrose Hill

Käisin vaatasin ära Occupy London Stock Exchange laagri.
http://occupylsx.org/

Käisin hommikul jooksmas.
Väljusin puha pimedas. Primrose Hill'i jõudsin ammu enne päikese tõusu. Ilus!

Pöff: Animated Dreams

Pöff'i anima-festivali osa - Animated Dreams - sai läbi.

Nägin ära:

"Coraline ja salajane uks." Iidaga. Laste fantasy/horror. Kena, mõjuv, hirmus, aga kokkuvõttes kuidagi - mõttetu. Pärast filmi sai nukke näppida ja Laika stuudio asjapulka küsitleda. Lastele meeldis.
http://www.imdb.com/title/tt0327597/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/Coraline_(film)

Jaapani p-anime läbilõige. Täiesti arusaamatu.

Võitnud filmide programm. Ka arusaamatu. Kunst pole ikka mulle.

Suusatrennis

Sattusin CFC suusatrenni.
Esimene kord oli selline - natuke kõike:
- pool tundi jooksu
- veidi hüppamist - mäest üles - ühel jalal, kahel, külg ees
- paarteist minutit võimlemist
- kiire venitus
Kokku 1:45.

Eks näis, mis edasi saab ja kas ma saan seal käima hakata.
Tahaks küll.

Facebooki alatud kavala listid

Vihastasin täiega Facebooki peale.
Põhjus: "Smart groups" meelitab mu sõpradelt minu andmeid välja.
See on kuratlikult kaval ja alatu ja sellest ei ole mingit mõistlikku pääsu.

Algas nii:
FB ütles, et neiu K on mu kodulinnaks pannud Tallinna.
Vihastasin.
Kust võtab K jultumuse FB-le minu andmeid anda!
Ja panin neiu K blokki (isegi topelt; unfriendisin, ja nüüd kirjutan tast siin blogis).

Sain muidugi aru, et pahandan vales suunas. Süüdi pole K. Süüdi on Facebook ise, mis KÜSIB mu sõpradelt minu kohta. Aga mis viisil? Ma polnud seni märganud.
Veidi Googlet ja selgus:
1) Facebooki on tekkind featuur "smart lists". See grupeerib su sõpru asukoha, töö, kooli ja pere järgi.
2) Smart = automaatne. Võtab profiilist andmed ja koostab sellekohased grupid.
3) Kuna K kodulinn on Tallinn, on tal grupp "Tallinna ümbrus", kus sees sama kodulinnaga sõbrad.
4) Gruppi saab sõpru lisada ka käsitsi. K võttis ja lisas mind "enda Tallinna sõprade" listi.
5) Sellega õppis Facebook ära, et ka minu kodulinn on Tallinn.
6) Facebook küsis mu käest kinnitust, et kas ta tõesti elab Tallinnas. Ja seda ma siis nägingi.

Tundub mõistlik, eks.

Miks ma siis arvan, et see funktsioon on geniaalselt kaval ja alatu?

Sest see paneb MINU sisestama andmeid MINU SÕPRADE kohta.

Ma tegelikult ei häbene ennast. Mu kodune aadress, telefon, e-mail, laste nimed, mini-CV on kõik netis väljas. Aga ma tahan, et see info oleks MINU kontrolli all. Tahan - kirjutan (ja lasen Googlel indekseerida), ei taha - ei kirjuta.

Facebook toimis seni samal põhimõttel.
Aga enam mitte.
Nüüd on mu sõpradel huvi minu profiili ise muuta.
See on väga põhimõtteline vahe.

Ei aita ka see, kui ma sõprade muutusi ei kinnita - mis öeldud, see öeldud, isegi kui profiilis välja ei paista.

FB võidab sellega mitmel viisil:
- sõprade grupeerimine on kasulik, aga väga tüütu. Automaagia on siin abiks.
- FB saab kätte profiili-info ka nende kasutajate kohta, kes seda ise sisestada ei taha.
- FB saab kasutajate graafi palju täpsemaks. 
Ja kasutajale endale tundub, et see kõik on tema mugavuse huvides!
Tõesti, nupukas.

Ma ei teagi, mida teha. Mul tegelt tõesti poleks probleeme Facebooki kogu oma avalik info sisse kirjutada. Olekski nagu teema läbi. Aga ma ei taha. Sest ma olen tige. Sest Facebook on pannud mu tuttavad mu privaatsust rikkuma. Ja nii kavalalt, et nad ei saa ise arugi.

Mida siis teha?
Variandid:
- kustutan konto - oli esialgne reaktsioon, aga seda vist ei tee
- kirjutangi, et elan Talinnas, töötan Skypes, õppisin TÜ-s
- täidan profiili valeandmetega.

Neiu K ees tuleks vist vabandada...
Või siis ikka ei tuleks!!!
Ise on süüdi, et sellist värdjalikku sotsvõrku kasutab!

Palju pulsikelli

Mu aprillikuu spordi-logi lehel on kirjas:
"E 11 - sörk - 6 km, 45 min, 7 min/km, 145 bpm. Nõmmel. Esimest korda Garmini pulsokaga"

Garminiga seepärast, et vana Polar F11 kadus veidral kombel ära.

Täna - leidsin üles.
Õigemini, oli tagasi toodud.

Nüüd on mul kolm pulsikella:
- Polar F6, ostsin enne Alpe
- Polar F11, see vana
- Garmin Forerunner 405

Karepa rogain

Kogu järgnev tehniline kribu "KP siin, kilomeeter seal" on tegelt hülge möla. Oluline on hoopis, et 

OLI SUPER ILUS SÜGISPÄEV
KAUNIS PÕHJA-EESTI MAASTIKUS
TOREDAS SELTSKONNAS
JA KÕIK MUU ON VAID NUMBRINÄRIMINE!
AITÄH KÕIGILE!!!

Karepa rogain,
Veiko & mina,
84 punkti, 24 KP-d,
aeg 7:59:07 :)

Tulemus - nõrk, a no ei jaksand rohkem. Vt ka "raja planeering";
Maastik - vastik. Joostavat metsa pmst polnud. Raiesmikud, tormimurd, tihnik. Ka ranna ääres oli männiku asemel vaid võsa ja kole. Samas sihid ja kraaviääred olid enamjaolt OK ja üsna kuiv oli ka.
Ilm: super!!! Soe, tuuletu, vist päikseline...
Raja plaan: "liblikas" läänest itta. Alustuseks mereäär, siis Vainupea & Selja jõe punktid, päris lõunasse ei trügi. Üle silla tagasi. Siis liblika teine tiib - Toolse-tagune kallis punkti-pilv. Ja kui jõuab, kaardi keskosa. 40km linnulennult, alla 100 punkti.
Päriselt: väsisime ära, jäime ajahätta ja Toolse punktid jäid võtmata.
Mis läks nässu: 
1) tegime liiga optimistliku plaani,
2) olime lihtsalt nõrgemad kui arvasime,
3) oleks pidanud jõe ületuse sisse planeerima.
Jooksime: Alla 50 km. Linnulennult 125 cm = 37 km. Koefitsient 1.25 .. 1.3 annab 48 .. 49 km.
GPS: jäi koju, laadima...

Rajast läbimisest pole palju rääkida.
Oli valesid teevalikuid ja kohatist puterdamist, aga ei ühtegi suurt viga. 
Starti jäime paar minutit hiljaks.
KP 30 kaotasime kompassi ära (aga leidsime kohe üles),
KP 25 otsustasime rajal välja jätta ja see oli oli meist rumal,
KP 40 - KP 20 kartsime suksusid segada ja ronisime ringiga ümber kopli,
KP 48 otsisime punkti vale sälkoru kaldalt,
KP 59 kandis eksitas meid libalagendik ja kaotasime mitu kallist minutit, nii et
KP 29 ei leidnud üles!!! - puhtalt ajapuudusest!, ja
finišisse lidusime 2 km täiest jõust, jalad tulivalusad.
Pärast finišit lihtsalt kukkusime pikalt, töts, siruli, sest viimane laks oli ikka tõesti valus.

Mina väsisin ära väga alguses, juba teisel tunnil hakkas raske. Kohe algusest oli selge, et V-l on täna parem minek. 2:30 ja 4:30 vahel ei jõudnud ma üldse joosta, pidime kõndima, tõeliselt piinlik oli... Aga pärast topelt-joogipunkti KP 54 juures hakkas parem, ja siis väsis ära hoopis V, lõpus liikusime taas täiesti kenasti.

Sõin 2 suur võileiba ja 3 geeli, oli täpselt paras.

Pärast kodus puurisin kaarti pikalt ja mõtlesin, mis plaanimisel valesti läks ja kas üldse läks. Panin kaardi nööpnõelu täis ja vedasin niidiga erinevaid meie joostud vahemaale vastavaid radu.

Arvestasime, et peame saama u 2.5 punkti kilomeetrile, ehk kaardil 1.5 cm / punkt.

On vist nii, et "liblikat" tehes kaardi mõlemasse otsa - läände ja itta - meie jaksuga ei saanudki jõuda. (Teised leidsid sama.)
Läänes midagi väga ära jätta ei saanud, ring oli loogiline ja selle lühendamine oleks olnud kas kasutu või väga valus.
Idast alustades oleks me võinud rogaini lõpuks "kallis, aga hõredas" lääneosas, finišist kaugel, väga aja-hätta jääda.
Suurima võidu oleks andnud jõe ületamine. Oleks jäänud ära pikk tagasijooks sillani JA oleks saanud kätte punktid kaardi keskel. Aga - otsuse oleks pidanud tegema enne starti. Selleks peaks jõge / maastikku kas tundma (ujuda me ei tahtnud) või enne starti kontrollima...
Ilma jõge ületamata ei suutnudki ma paremat rada teha. Mõne punkti ju pigistaks, aga hinnaks riskid - kas rogaini lõpuks lääneosas ajahätta jäämine, või o-tehniliselt keerukad KP-d, või vastikud pikalt-läbi-kuusevõsa etapid...

Järgmiseks korraks:
Raja planeerimise vidinad - niit ja märkenõelad ja tahvel - kaasa!
Vett ei karda!
Trenni!

Maraton 4:03

Aeg 4:03:30.
S.t. läks täiega nihu.

Olin kindel, et olgu mis on, alla 4 tunni jooksen ikka. 
Aga viimased 10 km oli täielik piin. Pulss ei läinud enam üles (= väsimus), käed surid ära, jalalihased olid tulivalusad.

Aga miks? Suvise vormi pealt pidanuks ma jooksma 3:40..3:45, või isegi alla selle.
Kuhu need 20 minutit kadusid?

Suvi enne maratoni:
Jooksen juuli algul 21km 1:47 - täiesti üksi, ainult käekell motivatsiooniks.
Pärast seda ronin Mont Blanci otsa, võtan mitu kilo maha, saan kõvasti jõudu, aklimatt ka lisaks.
Mu augusti alguse spekulatiivne poolmaratoni aeg on 1:40, augusti lõpu oma (kui aklimati mõju läinud) alla 1:45.
Nende pealt võiks maratoniks arvestada 3:35 .. 3:45 - vt Running Race Time Calculator.
Testjooks veidi enne maratoni - 28 km tempoga 5:30/min (+ soojendus ja lõdvestus, kokku üle 30 km), üsna madala pulsiga - kinnitab, et kõik on hästi. Lõpus jõuan mitte vaid kiirendada, vaid ka pikalt kiiresti joosta, ja pulss on täiesti normaalne.

Nädal enne maraton:
Kati on ära, hoian üksi lapsi.
Magan vähe.
Öö enne maraton - magan 3 tundi - sest Ove otsustas üleval olla...
Hommikul on olemine väga vilets, puhkepulss on 80+ (2 nädalat tagasi oli alla 50), "üldse ei taha täna joosta" tunne.

Maraton ise:
Alustan 300-500 grupist, üsna eest.

Hoian end 3:45 ja 4:00 tempomeeste vahel.
Võtan rahulikult - kõik lähevad järjest mööda, aga ma ei võta järele, vaid tiksun omal kiirusel.
Söön-joon veidi igas TP-s.
Tunne on hea, kuid pulss on ebanormaalselt kõrge. Vähemalt 15-20 bpm rohkem kui selle tempoga peaks.
Algus läheb plaanitud tempos (5.30 min/km): 10 km 0:54, 21km 1:55, 30km 2:47.
Ja siis tuleb haamer.
Käed surevad ära, pulss kukub alla, jalad on valusad - ja joosta ei jaksa.
Tempo kukub 6, 7, 8 min/km peale.

Ma poleks uskunudki, et võin puhtalt joostes nii ära kukkuda!
Paar km enne lõppu möödub must 4:00 grupp, aga kaasa joosta pole lihtsalt jõudu.

Tagantjärele:

Oleks pidanud enne starti taipama, et mul on tõesti vilets päev.
Ja selle järgi plaane kohandama.
End 4 tunni gruppi haakima ja nendega lõpuni jooksma.

Ja enne järgmist võistlust (TAOK rogain Rutjal, 8 tundi võsas sörkimist) - puhkan!

Sport, september

N 1 - sörk - 5 km. lapsed sõitsid ratast, mina sibasin kõrval
L 3 - jooks - 30 km - kodust Paati ja tagasi, lisaringiga Lillepi pargis.

L 3 - jooks - 30 km
~ 5:45 min/km, keskmine pulss 158
Eesmärgid testida:
- testida, kas jaksan järjest joosta - jah
- testida, kas jaksan hoida tempot alla 6 min/km - jah
- leida pikaks jooksuks mõnus pulss - tundub, et 155..160
- leida üles pika jooksu peal hellaks minevad kohad - leitud

Võistlused, sügis

Olen kirjas:
Sügisjooksul, 11. septembril
TAOK rogainil, 1. oktoobril

Nuputan veel, kas minna ka TRM-ile. Rattaga sõitnud ma sel aastal peaaegu ei ole, võistlema minna ei ole sinna mõtet, aga hea pika trenni saaks ja Tartus oleks ka tore näha, eks.

Saksa seks Noblessneri valukojas

Käisime ooperis.
Kõige paremini annab üldmuljet edasi võtmestseen. Neiu (*) veab (**) noormeest (***) voodisse (****). Mesijutu asemel laterdab tüdruk poisile tolle ammusurnud emast. Poiss saab ahastusest krambid, lõtvub lavale pikali ja voodistseen katkeb. Ülejäänd maailm väärmõistab kuti motiive über-moraalsuse pähe. Seks aga jääb ära.

Muusikaliselt oli üritus minu jaoks null, no mul lihtsalt pole kõrvu ega haridust sellise musa jaoks. Kuula kuidas tahad, ikka tundub lihtsalt kui tapeet.

A muidu meeldis:
Setting - äge! - tulid meelde ajad, kui sai Ravenlofti (D&D saksa-gooti horrori maailm) mängitud.
Noblessneri valukoda - vana vabrik ja mereäär - oli huvitav ja sobilik.
Publik - palju noori ooperihuvilisi - oli tore, kuni lavastuse lõpuni, kus pool rahvast kummardamise ajal saalist välja trügis.
Laul & hääled - kandsid hästi välja kogu etenduse (5 1/2 tundi).
Akustika - toimis, ka tagaotsa kostus hästi.
Saksa keel - kole nagu alati, no eks proovi laulda "ritttteeerrrrschhhaffft...".
Lavakujundus ja kostüümid - jätsid esimeses vaatuses mulje "eelarve sai otsa", teises juba meeldisid, ja 3 vaatuse zombirüütlid olid ekstra head.

(*) - mitte päris neiu, vaid maagiliselt preserveeritud elukutseline lits
(**) - mitte ei vea omast tahtest, vaid lihtsalt töö mõttes
(***) - mowgli-laadne looduslaps, olematu hügieeni ja voodipraktikaga
(****) - Noblessneri (muidu super) setting lisab sellele stseenile nõukaliku vabrikuromantika mõõtme

Linke:
Ravenloft
Parsifal, ooper
Noblessneri valukoda
ParsifalEstonia blogi
Parsifali veeb - monsalvat.no, väga hariv
Tekst .de ja .com keeltes, ja kommentaarid

Arvustused:
Alvar Loog
Alaküla ja Laasik
kõik (opera.ee koond)

Mini-rogain Keila-Joal

Tegime K-J päevaku asemel rogaini.
Vaba raja kaart + tund aega.

Jooksin nagu ikka: esimesed pool tundi väga hästi (st liikusin kiiresti ja o-vead olid ajaliselt väikesed). Siis väsisin ära, kaart hakkas silme ees ringi käima, tegin 50m etapil 5 min viga ja jätkasin samas vaimus. Nii jäid viimased 2 punni võtmata.

Aiguille du Lauri

Lisasime Alpidesse uusi vorme.
Aiguille du Midi nõlvake, ~3700m.
Teostus: Lauri ja Meelis,
pilt: Lauri ja tema tark telefon.

Androidi originaal-arusaam mägede värvidest on sihuke punane:

Sama koht pildistatuna natuke hiljem:

Kaks kella

Käisin nädal tagasi jooksmas.
Lidusin kõigest väest ja uskusin, et kellalt loetud pulss - 186 - on minu maksimum. Või väga lähedal.
Käisin eile jooksmas. Kell näitas max pulsiks 203.

- jooksin sama rada (Kadrioru ülemist ovaali), samal ajal, samades tingimustes
- mõlemal korral sama kiiresti, s.t. nii nagu jaksasin
- mõlemal korral olin ise samas konditsioonis (puhanud, polnud mitu tundi söönud-joonud)
- ainus vahe: ühel korral oli käe peal Garmin, teisel Polar.

Järgmisel korral panen mõlemad kellad - ja rihmad - korraga peale.
Vaielge siis, kummal on õigus!

Reisifoto märkmeid

1) Praagi protsent on 0. Kõik korrad, kus mul tuli pähe pildistada, olen ka pildi kätte saanud. Ei ole viltuseid, äralõigatud, haige kadreeringuga või muidu p-ss-s fotosid.

2) Muidugi EI taibanud ma alati pildistada. Aiguille peale ei võtnud kaameratki kaasa, ***tsenseeritud***.

Tiputõusust on 0 pilti. Oleks võind end rahulikult köide lasta - Lauri vedas nii kõvasti, et ta poleks tähelegi pannud, et ma kõndimise asemel järel lohisen.

Õhtul enne tippu vaatasin ma ainukesena päikese loojumist Alpides, täispuhta taeva ja kauni ilmaga. Teised narrid passisid telgis. Seda ma ka muidugi pildistada ei taibanud.

Matterhorn on mul kõikide piltide peal udune, sest tipp oli paljas ainult öösel / õhtul.

3) Uus seebikas - Canon Ixus 220 - on reisil super. Lainurk, töötav IS, väike, jube mugav. Opereerub vabalt kindaga.

4) Järgmisel korral kaasa rohkem akusid!

RO Sõrve - Skype

Mulle tundus, et mu hommikune Sõrve - Skype ots oli kuidagi hirmus eba-optimaalne.
Tegin siis väiksa kaardi-RO, mõõtsin kaart.delfi.ee peal teid Sõrve ja Skype vahel.

Sõrve - maantee (EE juures, (x)) mööda tammi: 5 km
Sõrve - Tabasalu ("Selveri" rist), üle tammi: 7.7 km
Sõrve - Tabasalu, läbi metsa ja Sõrve tee: 6.2 km
Sõrve - Paldiski maantee: 6.7 km nii üle tammi kui läbi Vatsla
(x) - Tähetorni tn algus üle tammi: 3.1 km
(x) - Skype üle tammi ja Tähetorni: 7.8 km
(x) - Skype üle maantee ja Tähetorni: 9.2 km
(x) - Skype üle maantee ja läbi Harku metsa: 9.4 km
Tähetorni tn algus - Skype, läbi Astangu elamute: 5.4 km üle Järveotsa tee: 5.5. km läbi Astangu mülgaste: 5 km
Tabasalu - Skype üle Rannamõisa tee: 10 km
Tabasalu - Skype Harku järve tagant: 9 km

Sõrve - Skype, mets - Rannamõisa tee: 6.2 + 10 = 16.2 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Paldiski mnt - Järveotsa: 5 + 3.1 + 5.5 = 13.6 km
Sõrve - Skype, tamm - tamm - Tähetorni: 5 + 7.8 = 12.8 km

Ehk
1) Tabasalu kaudu on suur ring
2) Aga kui Tabasallu minna, siis otse, mitte mööda tammi
3) Astangu kaudu lõikamine ei anna tulu
4) Kõige otsem on karjääridest mööda ja siis Tähetornist
5) Harku mets teeb 1.5 km ringi, aga väldib karjääre ja Tähetorni tn kitsast osa
ja
Mu hommikune rada oligi täiesti OK.

Mt Blanc - varustus

Täielik nimekiri on eraldi tabelis, siin on vaid ükskikud märkmed.

1) Alpides ei käida nagu meie, et on kaasas täis-matkavarustus ja siis veel ronimiskola ka! J-lt küsiti, et kas ta veab oma vanaema mäkke kaasa või mis.
2) Muus mõttes oli varustus täielik (kõik oli olemas) ja täpne (pea kõiki asju oli vaja).

Tehnika ja matkavarustus

Kepid - HALB OST! Mont Blanci otsa minnes läheb vaja nii keppe kui kirkat. Ei kuulanud Üllari nõu ja ostsin hästi kerged, keeratava lukuga kepid. VALE OTSUS! Lukud kas ei jäänud kinni (kepp põrus kividel lühemaks) või siis jäid kinni (ei saanud lahti keerata) või siis külmusid päris ära. Kui jõud taga ja minek liustikule, siis võetagu ekstsentrik-lukustusega toikad. Nt Black Diamondid nagu E-l ja P-l.
Matrixi 100L seljakott - tülikalt rihmarohke, aga muidu väga hea. Kõik mahtus ära! Olin vist ainus, kel ei tilpnend osa kola koti küljes väljaspool.
Ronimiskola - vöö karabiinid paelad repsud - kulus kõik marjaks. Puudu oli lai pael kalju ümber panemiseks. 6mm / 8mm tunduvad selle jaoks liiga... õrnad.
Griveli kassid - v head! Enne reisi arvasin, et kerge alu kass oleks seal parem - vale! Saime nii palju haljal kivil turnimist, et alu oleks esimese tunniga lapikuks vajund. Kasside fix (lehtvedru asemele polt) töötas ka täiega.
Kassikott - ostsin Chamonix'st - tegi pakkimise palju kergemaks, kasulik.
Rattakiiver - sai teist palju vastu kive kopsitud, ja korra sain jäätükiga piki kuppu ka.
Kirka - enne reisi ei osand sellega midagi teha, nüüd tahaks magada ka, kirka padja all.
Tattonka 200g tipukott - käis 2x MB tipus.Ja oli üldse kogu aeg kasuks. Võiks vaid veidi suurem olla, termos + sulejope ei mahu hästi koos sisse.

Apteek

Tervis pidas hästi, läätsed ei külmund ära, lihased ei läinud kangeks, no kohe kõik-kõik-kõik oli korras.
Kõige kasulikum lüke oli ilmselt saun pärast allatulekut.
Kasutasin: 1 tbl aspiriini, 1 tbl ibukat, 1 doosi R põlvekreemi, kogu olemasoleva plaastrivaru.

Kõik muu

Jägermeister - väikeste dooside kaupa - oli väga omal kohal!
Fotokas Canon Ixus 220 - täitis oma eesmärki 100%. Väike, kerge, lainurgaga.
Päikeseprillid - tavalised spordiprillid olid täiesti piisavad. Tõsi, tipus polnud päikest, seal võib neist väheks jääda
Sulejope - väga vajalik - nii õhtul laagris, tipus (kogu 4300 - 4800 - 4300 rajal oli jope seljas) kui Aiguille du Midi kandis öösel tšillides
Kaardid - ostsin Helsingist, järgmisel korral kohe kodust kaasa!

Puudu olid:
- väike termos
- vihmakindel jope, või normaalne vihmakeep
- kerge tuulekindel kapuutsiga fliis / shell / pluus
- kaardimängude reeglid. Tuhat ajas pärast viimast sessiooni öökima. (sry sbrad!)

Sport, august

Kaal kuu alguses: kaal: 86 kg
Puhkepulss: 65+

T 2 - o - ARK ümbruses, M21B rada, täpselt tund ägedat sibamist. Jõudu on PALJU rohkem kui mõistust.
(vahepeal) natuke ratast Sõrve & tagasi suunal
E 8 - jooks - lõigukas Kadriorus. Max pulss on mul nüüd 187.
N 11 - jooks - 5 km ring Sõrves, 20:25, win!
R 12 - jooks - 11 km Nõmmel V-ga
P 14 - jooks - lõigukas Kadriorus. Kell (Polar) läks segi. Max pulss on mul nüüd 203.
E 15 - ronimas - kukkumiseni, käed paksuks
T 16 - o - Keila-Joal, tunnine "rogain" valikrajal
K 17 - jooks - 8 km Sütiste metsas
P 21 - jooks - tahtsin joosta 10 km, a jaksasin vaid 5
T 23 - o - Hiiul, õpetlik tund valikrajal
K 24 - jooks - 7 km Nõmmel, kiiresti
L 27 - rattamatk + ujumine, Iidaga, Kakerdaja raba ring + järv
P 28 - jooks - 24 km, 2:38, 149 bpm, kodu - Viimsi - Mähe - kodu
T 30 - ratas - tööle
K 31 - ratas - tööle

Alpidest tagasi!

Reis läks hiilgavalt, kõik plaanitud asjad sai tehtud:
- nägime-katsusime Matterhorni,
- saime natuke tehnilist ronimist ja liustikku,
- kogu grupp käis Mont Blanci tipus ära.

Kõik jaksasid, keegi ei saanud kusagil viga, ega surnud väsimusse, ega nälga ega igavusse.

Aitäh Reinule nii ettevalmistava trenni kui reisi enda eest!

Matkavarustuse kaalu optimeerimise nipid

PITSPESU kaalub poole vähem kui täiskangast pesu. Lõikan trussikutesse mustri sisse! Liustikule lumehelbe-tehnikas, kämpasse Šveitsi rahvusmustrid.

T-särgid amupteerin MAIKADEKS.

Tipukoti asemel kasutan TIPUPOTTI.

TABLETID olgu universaalsed. Et sama pill paneks kõhu kinni, peataks palaviku, sisaldaks vitamiine ja töötaks beebide vastu.

Magamiskotti käeaugud juurde ja eraldi sulejopet polegi vaja! Tulemus on SULE-KROKODILLI-KOSTÜÜM. Öösel pissile minek ka kohe lihtsam.

Kirka otsad saab mässida PLAASTRITESSE.

ISOSTAR või ükskõik mis muu elektrolüüt käib ka KONTAKTLÄÄTSEDE HOOLDUSVEDELIKU eest. Üks füsioloogiline lahus puha.

Triatlon Valgehobusemäel

Olen enne käinud kahel triatlonil: Paunkülas katkestasin (ratas andis alla), Nelijärvel surin.
Seekord läksin kindla teadmisega, et jään tahaotsa.
Ma ei suuda ujuda. Kroolis teen paar tõmmet ja siis on hing väljas. Konnan, aeglaselt.
Ratast, kõige pikemat osa triatlonist, ei ole ma sel aastal pea üldse sõitnud.
Ja jooks ei päästa, kui esimesed kaks ala on nõrgad.

Enne
Stressasin ratta rehvide üle. Mul on mudakummid ja slikid, kumbki pole hea. Rademar andis hommikul kruusakummi ja see sobis. Tegelt oleks mudakaga ka ok olnud.
Proovi-ringil ütles ratta käiguvahetus üles, kett hakkas tõusul ringi käima. Vajusin külili ja sain pika verise kriimu. Õnneks tõesti vaid kriimu.

Võistlus ise
Läks täpselt nagu plaanitud. Ujusin rahulikult konna. Vahetusalas koperdasin, rattasse läksin viimasena. Rattas parandasin veidi kohta. Tõusud olid vastikud, sest käiguvahetus jupsis ja kerimise asemel pidin püsti raiuma. Vähemalt ei kukkunud! Joosta oli suisa mõnus, vaid distants oleks võinud pikem olla. Üldse oli kogu aeg hea, mitte nagu eelmisel aastal :)

Ajad
Ujumine 12:02, 15 / 20, kaotus etapi võitjale 1.7 x
Vahetus 2:38, 20 / 20, kaotus võitjale 4.5 x
Ratas 48:11, 17 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Vahetus 00:56, 16 / 20, kaotus võitjale 3.7 x
Jooks 21:13, 14 / 20, kaotus võitjale 1.4 x
Kokku 1:25:00, 15 / 20, kaotus võitjale 1.46 x

Ja kokkuvõtteks...
Meie triatlonid on alati toredad. Muul viisil ei julgeks minusugune tava-inimene seda ala iial proovida. Aga töökaaslastega kusagil metsa vahel sulistada ja jalutada - ikka ju võib! Ka seekord oli kogu kõik super. Koht - Valgehobusemäe - sobilik. Rada - väga mõnus. Ilm - imeilus. Kogu korraldus - sujuv. Aitäh!

Öö-pool-maraton

21.1 km, 1:47:45, 182 bpm
GPS track

Eesmärk oli ennast testida ja veenduda, et mahun ikka "kontrollaja" sisse.
Ehk siis joosta poolmaratoni nii kiiresti kui saan ja mõõta selle sees 20 km aega ka.
Plaan:
- jooksen 10 km 5 min/km, ehk siis 10 km 50 min
- siis lõpuni km 5:30 min/km või vähem.
Aegades oleks see tulnud 10 km 50 min, 20 km 1:45 min, 21.1 km 1:50.

Tegelikkus oli veidi kiirem:
10 km 0:49:21
20 km 1:41:45
21 km 1:47:45

Jooksin öösel (23-01),
üksi,
asfaldil,
pea tasasel maal - Rannamõisa maanteel pisikese põikega Vabaõhumuuseumi & Kakumäe teele,
kordagi joomata.
Puhkepulss enne jooksu oli 69 bpm, mis on tavalisega võrreldes +10.
Keskmine pulss 182.
Max 190.
Viimase veerandi tiksusin pulsil 187+.

Jalad - lihased - on järgmisel päeval muidugi täiesti kanged. Võimalik, et see on mitte-joomisest.
Aga muid hädasid nagu pole.
Ükski liiges end tunda ei anna.

Iida esimene päevak

Viimsis / Rohuneemes, poolsaare tipus metsas.
N14 rada
1.89 km, 6 KP

Jalutasime muidugi, mitte ei jooksnud.
Kompassi hoidsin endale.
Püüdsin vaadata, et laps:
- saaks aru, kus ta kaardil on
- hoiaks kaarti õigetpidi käes
- teeks ise teevalikuid

Kaardi hoidmine oligi kõige keerulisem. Maastikul läheb lapsel kogu tähelepanu kõndimisele: et ei komistaks, ei kõnniks teelt välja ega vastu puud ega nõgestesse. Seega kaob asukoht kaardilt ära.
Aga muidu sai Iida hästi hakkama.
Põhimõtteid taipas kohe.
Tingmärkidest sai aru - mets, lagendik, tee, oja jne.
Legendist sai aru - "nüüd otsime kivihunnikut, nüüd teede risti".
Püsis kaardil, enam-vähem.
Ja oli pärast väga vaimustuses!
Ja tahtis umbes kohe uuesti metsa minna.

Google+

Facebook -> Google+ tranitsioon käib täiel hool.
Tegin kolm sirklit: sõbrad, mäepeded, trennipeded.
Mõistata ise, millises oled sina!
Justin Bieber x 0.125 läheb kolmeses hängaudis kaunilt genereerima.

Arvutiga peab ikka nalja ka saama.

Suvel mägedes

Normaalsed inimesed pakkisid endale eile kaasa ujukad ja rätiku.
Et saaks pärast tööd randa.

Mina:
- pikad dressid
- teised pikad dressid
- kampsun
- jope
- müts
- kindad
- termosokid
- talvesaapad
Kokku seljakotitäis sooje riideid.

See kõik läks ülestikku selga, lisaks ronimisvöö ja kirka - järjekordne kesksuvine liustikuõppus võis alata.

Sai jälle väga hea. Lisaks ronimisele ja seongus tuiamisele sai seekord ka "lõhet". Mind lasti nööri otsas üle pangaserva alla. Oli kõhe küll. Kui ise laskud, on köis pinges ja kogu kontroll su enda käes. Aga nüüd hoiab su köiskond sind kinni... vist...???.... ja pead usaldama. (No tegelt oli lisa-ankur ka, aga see oleks tähendanud mitut meetrit kukkumist.)

Lõhes oli ootamatult hea olla. Vähem sääski kui "all", jahedam kui "ülal". Siputasin haaravatega köiest üles ja alla, kogu aeg oli tegemist, vöö ei sooninud ja kaunid loodusvaated hõljusid silme ees. Ning siis sikutasid L & M mu üles. Kahekordne köis + šumaar töötasid väga hästi.

Kahekordsest pikast dressist oli aga palju abi. Esiteks, sääski on Astangul endiselt. Teiseks, nõgestesse pikali hüpates on abiks. Ja seinal rippudes on hea pehme, sest aeg-ajalt käid ikka mõne jäseme või kannikaga piki kivinukki ära.

Astangu tunnelites on endiselt jää. Nii kõva, et võib peal trampida. Paar sammu eemal on +25C ja päike.

Astangul köies

Minu elus muutuvad kohekohe oluliseks kaks tegelast: M ja L. Kui oluliseks? - Eluliselt oluliseks.

Täna viibisime Emm, Ell ja veel mõnega Astangul. Seekord olin ma paremini riides (kaks paari dressipükse, kapuutsiga jakk) - kasulik nii sääskede, nõgeste kui vaarikavõsa vastu - ja üldse oli kõik hea.

Kava:
1) Rinnasideme ABC: miks ja millal ja mismoodi teha-kanda.
2) Nõgestesse viskumise koolitus.
3) Kirkaga jalutamine.
4) Mitmekesi üle kraavi hüppamine.
5) Virtuaalse minu šahtist sikutamine.
Hirmus huvitav oli, ausõna.
Ja E õpetas mu vahemehesõlme tegema. (Ma kunagi oskasin, aga.)

Sain aru ka C kummalisest hüppamise julgustamise pildist Facebookis. Seal on tõepoolest kraav! Osav fotograaf on selle lihtsalt välja kadreerind! Ja mina veel pidasin C commentaari mingiks irooniaks.

Rrr rääkis lõputu hulga tarka juttu. Meelde jäi, et glisseerida ei tohi - tapab! Ja lõhest võib välja jalutada. Ja tuleb käia sisekurvides. Ja... eee.. ongi vist kõik?.

Enne käisin K-ga Trummis sörkimas, nii et igati asjalik päev.

Mustamäe RO

Kolleeg J soovitusel käisin ratta-orienteerumas.
Valmis polnd ma selleks küll üldse mitte. Rattal on klipi pedaalid, jalas tavaline toss. Spidomeeter ei tööta. Kaardihoidjat pole. Rehv on raja-sõiduks selgelt liiga räme. Ja jalg on eilsest jooksust katki.

GPS track.

Plaan oli võtta pika raja kaart ja teha sellest pool.
Ja tulemust mitte kirja saada.
Ja sõita aeglaselt, et eilsest 180 bpm-ga jooksust taastuda.
Seega ei plaanind ma rada ette ega vaadand isegi üle, vaid võtsin kaardi ja läksin külmalt pealt.

Tegelt sai sport must võitu ja tegin ikka terve raja läbi.
Ainult KP 3 jätsin ärevusest võtmata.
Tulemus seega - DQ.
Muidu:
- kaart näpus / hambus oli ikka väga kehv sõita, eriti rabas juurikate otsas
- mudaseks saand toss tahtis klipilt hirmsasti ära libiseda.
- mu ratas on tõesti liiga pehme.
- sõitsin tasa, keskmine pulss tuli 155.
- teevalikutel polnud väga häda. ette planeerimine oleks muidugi säästnud, aga mitte väga palju.
- "jooksen KP-ni ja tagasi" taktikat võinks rohkem tarbida.

A üldiselt oli hirmus hea, sai keskmise ägedusega trenni, ja natuke rattasõitu ka jooksule vahelduseks. Finišis oli täiesti värske tunne. Erinevalt jalgsi-O-st, kus oled finišis laip :)

Plahvatused & põleng Akadeemia teel

Kõige parem video on Kronja oma.

Kui pauk käis, olin mina parajasti kempsus. Mürakas oli tunda ka sinna - kogu maja värises.
Meie popi diivani-nurga aknast oli kenasti näha, et ülejärgmise maja nurk tossab.
Paugud jätkusid, tossu tuli juurde.
11:00 koosolek jäeti ära ja enamik ärksamaid voolas välja uudistama.

Õuest oli näha, et
- maja nurk põleb lahtise leegiga,
- sees ragiseb, paugub ja plahvatab, ning et
- suuremaid pauke saadab ka nähtav plahvatus / tuleleek.
Maja nurgal oli silt "Tehnoprint", ja arvati, et ehk neil on mingit keemiat varutud...
Ega lähedale ei julgend keegi minna, piiluti pargist ja Mäepealse tänavalt.

Tükk aega hiljem laekusid pääste & politsei.

Uued saapad: La Sportiva kindlasti mitte Eco 4.0 GTX

Põdesin ja kudesin, siis viisin tutikad saapad poodi tagasi ja võtsin sealt mingid muud.
Ka La Sportiva
Mudeli nime ei tea, äkki Tibet?
Nr 43.5, mitte 44.

Igatahes.
Kui teised on oma autod ranna- ja grillivarustust täis tankind, on minul pagass täis saapaid.
Uued, ehk siis LaSportiva-vist-Tibet
Vähem uued, ehk siis Garmont-vist-Nebraska
Vanad, ehk LaSportiva Thunder GTX
Viimase mudeli olemasolu Matkasport eitab, ehkki saapad on pärit nende Järve poest.

Hiljem:
Proovisin Astangu võsas ja kividel, töötavad hästi.
Hea, et välja vahetasin!!!

Uued saapad: La Sportiva Eco FC 4.0 GTX

!!! KÕIK ALLJÄRGNEV ON VANA INFO,
!!! SAAPAD LÄKSID POODI TAGASI
!!! JA SAIN SEALT HOOPIS MINGID MUUD.

Üle-eelmised saapad (2007) olid La Sportiva Thunder. Nendega enam mägedesse ei saa - pärast suusamatka hakkasid vett läbi laskma. Niisama talvesaabasteks sobivad, kuid pikalt mägedesse ei kannata. Ja jäikus, mida ma pärast ostmist kiitsin, läks ajaga täiesti allavett.

Eelmised (sügis 2010) olid Garmont (vist Nebraska). Ostsin meelega võimalikult jäigad saapad. Kassidega on head, ronida on hea, jääl-lumel on head.
Aga! - ei sobi jalga. Päka kuju on minu jaoks vale ning saabas surub varvastele peale. Päevakese kannatab nendega olla, aga siis järgmisel päeval enam jalga panna ei taha. Sissekandmine ei aidanud - saabas ei muuda ennast jala järgi mitte vähimalgi määral.

Meel on kurb. Saapaid on kodu täis, aga matkama minna ei kannata. Mida teha? Riskida ja minna küngastele tehniliselt super, kuid ebamugava saapaga? Osta uued? Millised siis?

Pärast pikka nuputamist ja proovimist tuli poest kaasa paar La Sportiva Eco 4.0 GTX saapaid.

Erinevalt eelmisest kahest paarist on need matka-, mitte mägimatka-saapad. Pehmed. Tald on õhuke. Osa pealset on tekstiilist. Kassidege käimise kohta hoiatatakse, et polevat hea. Ronida nendega ilmselt ei saa, jäigemat talda vaja. Matkasporti kutt hoiatas, et kõrgele nendega ronida ei tasu...

Eks näis, kuidas kannatavad!

Uus kell: Polar F6

Vana käekell kadus imelikul kombel ära, tuli uus osta.
Vahtisin Polari (ja Suunto jne) müüjaid nii netis kui päris-poodides ja no mitte miski ei meeldinud.
Tegin siis säästuotsuse ja võtsin soov.ee-st 40 EUR eest kasutatud Polar F6 ligi.

Kell on peaegu identne mu eelmisega.
Korpuse värv on must (mitte hall), nupud on plastik (mitte metallikarva).
Ja F7-l oli treeningupäevikul mingeid treeneri funktsioone, mida ma iial ei kasutanud.

Raku päevak

Viimane orienteerumine juhtus mul täpselt aasta tagasi: Pääsküla päevak, 18. mai 2010.
No sügisel sai korra rogainitud ka.

Eile siis - Raku.
Kui juba mindud, siis võtsin kogu raha eest - M21A.
8+ km, 24 KP.
Kerge maastik - lame, teederohke, kuiv.
Ilm ligi 30C, sääsed, noor äge nõges.

- Algus läks kobamisi, aga suurte vigadeta.
- Siis jooksin loha pidi punktist mööda. Leidsin end keset rohelist võpsikut. Täitsa p-s! Häbi küll, aga küsisin abi.. Sain teada, et olen suurelt üle jooksnud. +6 min kiiremaga, sellest 5 min puhast viga.
- Siis läks jälle normaalselt...
- Ja jälle +4-5 min viga! Täpselt samamoodi. Plagasin loha pidi KP-st mööda ja eksisin ää. Mõistus oli juba nii koos, et ilmakaarte leidmine oli raske. Võtsin end kokku, sain tagasi tee peale, nullist uuesti...
- Viimased 2 km - piin! Kaart & kompass käisid silme ees ringi, enda kaardil hoidmisest polnud juttugi. Väsimus! Joosta jaksasin küll, lihtsalt aju tahtis end välja lülida.
Õnneks olid lõpu-punktid nii lihtsad, et suuri vigu teinud ja midagi vahele ka ei unund.

Tulemuse sain kirja: 1:24.
Tabeli tagaotsas muidugi.
Koos eelmise päeva mäkkejooksuga tuli väga äge trenn.

GPS track:
Näitab kenasti ära, kus ma soperdasin.
Ja üldse on huvitav vaadata :)
Jooksin 10.5 km, koefitsient 1.30.

Vanakas ja ebatäpne GPS

Kategooriasse "hala tehnika üle":

Käisin Vanakal. Eesmärk - treenida mäest üles jalutamist. Panin GPS-i GPS (mu Garmin Forerunner 405) režiimi, kus ekraanil pulss ja kõrgus (elevation). Tuvastasin, et Vanaka all on kõrgus 33-34 m ja üleval 59-60 m. Seega on iga käik 25-27 m. Käisin kaheksa korda - esimeseks korraks piisab.

Garmin Connect aga raporteeris: elevation gain = 80 m.
No ****!!! Kuhu mu tõusumeetrid jäid?

Pilk Connect-i kõrgusgraafikule ütleb:
Graafiku "sakkide" ülemine ots on seal kus peab.
Aga alumine on 33 pealt tõusnud 48-49 peale!
Ja seda süstemaatiliselt, iga kord täpselt samapalju.
Nii ongi 8 x 25 m asemel 8 x 11.
Seegi annab tõusuks rohkem kui 80m...

Kust see viga siis tuleb?
Viitsin iga kord all aega ja jälgisin, et kell end enne tõusu 3x peal ära stabiliseeriks.
Seega teeb Garmin Connect mingeid oma parandusi?
Kaardi järgi?
Aga see on vast veidi nihkes?

Tõepoolest,
leidsin nupu "Elevation corrections", mis just seda kaardi järgi korrigeerimist sisse-välja lülib. Klikksin, tulemus:

Nagu öö ja päev, eks!
Ja summaarne tõus läks 215 meetri peale, mis on umbes õige.

Aga kas see korrigeerimata graafik nüüd parem on?
Nagu mingi sigrimigri...

Kokkuvõttes - ei tundu olema hea ei üks variant, ei teine.

Sport, juuni

K 1 - ronimas - Astangul. + natuke ratast ja kõndimist.
N 2 - jalutamas - Vanakal. 8x. Õõk!
R 3 - ratas - tunnikene Pääsküla raba
P 5 - ratas - tunnikene Harku rabas
E 6 - jooks - 9 km, täpselt tund, Trummi nõlvadel
T 7 - päevak - 8 / 11 km, poolteist tundi, Raku
N 9 - sörk - 4 km
L 11 - jooks - 16.5 km, aeglaselt, Stroomi - Kakumäe, Üllega
P 12 - päev lastega - Nõmmel ronimas ja ujumas
E 13 - jooks - 11.5 km Harkus, kiiresti, alla 5 min/km
T 14 - RO päevak - Mustamäel
K 15 - jooks + Astangul - 6 km sörki K-ga, pärast pikk köieskäimise õppus
R / L / P - kolimine, palju kodust füüsilist tegevust
E 20 - kõnd - Vanakal üles-alla
T 21 - jooks - Pääsküla / Harku päevak, M21B rada, 1:04

Jää

Eile - 1. juuni, väljas 29C, normaalsed inimesed on rannas ja paljad.
Aga mina pildistasin.. jääd.
Õues, Tallinna linnas.
Jää oli piisavalt paks, et võis saabastega peal käia ja trampida.

Raamat: Viimane sõrmusekandja / Последний кольценосец

Täispikk romaan Sõrmuste Isanda maailmast ja tegelastega, aga teise nurga alt ja teistmoodi. Väga meeldis!

Nurk - kaotajate oma. Oli normaalselt toimiv ja arenev multi-kulti ühiskond, väga lawful, tegeles hariduse ja kultuuri ja üldise progressiga. Siis tulid Anduini tagant humansid ja tegid kõik maatasa! Aga õnneks... Peategelased on Mordori taustaga, tegutsetakse küll kõikjal mujal.

Teistmoodi - see on spiooni- ja poliitikamängude romaan. Segatuna Arda geopoliitika ja strateegiaga. Tolkien + nagu Le Carre + Akunin + Fleming. Näiteks kogu suurt sõda mitte ei kirjeldata, vaid põhjendadatakse.

Kirjandustehnilisest vaatevinklist on teosel miljon puudust. Pealkiri on täiesti lambist võetud. Kolmanda osa tegelaste tulevärk oli mu jaoks selgelt liiast. Paljud 1. vaatuses seinale pandud püssid jäävadki lahti minemata. Tangorni metamorfoos võitlejast spiooniks pole just veenev... Tõlge on ka kohati kohmakas.

Aga lugemist need puudused ei sega, sest raamat haaras, väga! Esiteks kontseptsioon! Sõrmuste Isanda fan-fictionit on palju ja mõni neist on suisa raamat - Bored of the Rings lugesin ma suisa läbi. Aga VS on teistsugune, parem! Lugeda Mordori sõjast seisukohalt "kes kellega MIKS mängib" on päris lahe; napp ja järsk stiil on tore Tolkieni lõputule mulale tore kontrast; süžee on keeruline ja päris; mõttekäigud on haaravad ja kogu loo ülesehitus - põnev.

Jeskov tundub esmapilgul isegi parem kui vana Tolkien ise. See on muidugi näiv. Tolkieni tugevus on tema loodud maailm - legendid, mütoloogia, rassid ja reeglid. Jeskov kasutab seda vaid ära ja muudab natuke.

Soovitan väga!

Inglisekeelne tõlge on tasuta.
Venekeelne originaal
Autori Wikipedia leht
Tõlkija jutt ja tõlge ise,
Tõlge - .pdf, 1 MB
Pikk arvustus
Veel üks arvustus
Eestikeelne tõlge
Ulmekirjanduse baasi retsensioonid

Vaikne ookean / Point Bonita

Point Bonita on tuletorn ja neem Vaikse ookeani ääres, San Francisco lahe suudmes.
Vaated:
- ookean
- San Francisco laht
- Kuldvärava sild
- San Francisco ise
- hülged

Tuletorni ei pääsend. Ookeani äärde ronida ei julgend - ehkki vist ei tohi ka, seal on hüljeste lesila ja neid ei tohi segada. Hülged ise olid tõesti täiesti olemas ja lamasid kui silgud kividel.

USA: Söögilaksud

Sino - San Jose's Santana Row peal - super
Applebees - nagu ikka - kolm korda
4th street bar & grill San Franciscos - vist elu parim salat, mozzarellaga
Kontori söökla - jahmatas mind hummuse ja kinoaga
Peruu restoran San Mateos - mere-elukate roog - super

Hiinakas Fremontis - vat siit saime alles elamuse, mis lõi isegi Sino üle.
Koht teispool lahte, Silicon Valley'st peaaegu väljas, sisuliselt põllupealne supermarketi söökla-lett.
Otsisime tegelt suppi ja lootsime seda saada "itaalia" söögikohast, no ei saand, tegime siis ohutu valiku hiina köögi kasuks.
Jaa...
M - sai "kalifornia borši".
J - sõi mere-elukate chowderit ehk siis makratükke kastmes.
R - sai mis tahtis, aga umbes 3x rohkem.
mina - sain kõigepealt krevette ja siis veel krevette, friikartuli JA riisiga.

Kõige ette käis puljong, mille kohta me alul arvasime, et selles peaks käsi pesema.
Julgelt kolmveerand toidust läks kööki tagasi.
Aga aastatetagust Route 66 McDonaldsit see ikka üle ei trumpa!

Garmin 405

Super vidin, aga sitaks kapriisne.

Mitu inimest on selle kella kohta arvamust küsind. Panen seega siia.

Funktsionaalsus: kell ise
Ostsin kella sügisel, enne Taevaskoja rogaini. Eesmärke oli kolm:
1) Suusatada / joosta väljaspool mõõdetud radu ning ikkagi teada, kus ja kui kiiresti.
2) Jälgida oma orienteerumist - kus teen vigu ja kui palju.
3) Intervalle teha.

1) jaoks on kell väga-väga hea. Saabki joosta kama kus ja pärast teekonna & kiiruse & pulsi andmeid vaadata. Nagu täna - jooksin keset pära-Kaliforniat - ja nüüd on nii tore vaadata.
2) pole proovinud, kuna too rogain oligi mu ainus orienteerumine. Aga rogaini track oli küll huvitav.
3) Intervallid - kiiruse näit on väga ebatäpne, nii et const kiirusega intervalle ("jooksen 1 km ühtlaselt 4 min/km") sellega hästi ei saa. Niisama "tunde järgi" või puhtalt pulsi/aja pealt muidugi saab. Ja toredad sakid tulevad pärast!

Puudu on signaalid pulsi ja kiiruse pealt. Kui tahad vahemikus püsida, pead ise vahtima. Saab hakkama, aga Polariga harjunult tundub see rumal puue.

Valgust ei saa pikemalt peale jätta. Hämaras sättimine on seetõttu tülikas.

Kellal on veel sada funktsiooni, ta mängib treenerit ja sõpra ja mis veel, aga neid pole mul vaja ja ei soovita teile ka.

Funktsionaalsus: connect.garmin.com
Selline poolik asi. Sobib ajaloos sobramiseks ja sõprade ees uhkustamiseks. Päriselt oma tracke seal näha ei õnnestu. Tegelt on puudu vaid 1 funktsioon, "zoom"...

Kindlasti on Garmini trackide vaatamiseks ka paremaid softitükke. Mõnda olen proovinud - neil on jälle muud hädad. Niisiis, lepin poole munaga.

Täpsus - käib küll
Kiiruse andmed kõiguvad. Sörgid, kadents ja sammu pikkus ja pulss ja raja kalle ja pinnas jne jne on kõik konstandid. Aga kiirus kella peal muutub ja mitte natuke, vaid nt vahemikus 5 min/km kuni 6 min/km. See tähendab 20%! Kiiruse graafikud on ka veebis väga sakilised.
Ehk käituvad kõik GPS-id nii?

Raja pikkus on aga täpne ja seega keskmised numbrid ka.

Pulsivöö töötab mul väga hästi.

Töökindlus - puudub!!!
Bezel (võru) on täielik kräpp.
See töötab, kui tahab.. Aga kui ei, siis ei tööta.
Silita, vajuta või peksa vastu puud - võru lihtsalt ei reageeri ja kogu lugu!

Ka siis, kui töötab, teeb seda omatahtsi. Kõik võruga seotud opid vajavad super-tähelepanu. "Keeramine", vajutused... Menüüdes surfamine on tõeliselt ebamugav. Mõnikord läheb nupuvajutus kirja kahe eest. Vajutad "timer on", tegelt teeb kell "on ja off".

Kui kell või käsi on niiske, siis ära mõtlegi midagi seada. Aga sportides on higine nahk ju paratamatu...

Võru frustreerib, vihastab ja kulutab tobedalt aega.

Kell ise resetib end tihti. Sellest pole suuremat häda, lihtsalt imelik on.

Aeg-ajalt kell hangub. Sellestki pole häda, tuleb vaid osata resettida.

Kokkuvõte
Tore vidin, aga ebakindel.
Kõik asjad "töötavad küll, aga...".
Minusugusele kontorirotile - käib kah.
Aga kui praegu uut kella ostaks, siis loeks enne VÄGA hoolikalt review-sid, seda just töökindluse koha pealt.

The Dish

Pildi autor: dwhartwig

"Dish" on Stanfordi ülikooli raadioteleskoop. Suur: antenni läbimõõt on 46 meetrit. Vana: aastast 1966. Ilus, nagu insenerikunsti tipud ikka.

Panni ümber on künklik park, sellel avalik jalutusrada. Käisin seal jooksmas. 16 km hotellist sinna ja tagasi :)
Üle 200m tõusu ja laskumist tegi jalgadele muidugi kurja. Aga eks seda on ka vaja.. Olengi liiga kaua mööda lamedat Harkut ja Piritat ja Kakumäge sörkinud!

Huvitav fakt: Wikipedia artikli juures oleva taldriku foto on teinud Steve Jurvetson.

MNT

T lubas mul lahkelt oma MNT ratast proovida. Tegin paar km kontori ümber ja:
- täiesti ulme!
- selga istudes on kiirus kohe 20 km/h
- kui veidi vajutad, on 30
- kui vähe pikemalt pingutad, on 40
seda siis siledal teel ja tuule / kallakuta.

Linnas sellisega tunduks piin.
Aga pärast seda kogemust mingi muu rattaga MNT võistlusele ronida ei taha.

Eesti asja-ajamine

Tellisin reedel:
- uue passi.
- uue krediitkaardi.

Täna hommikul:
- saabus PPA-st kiri, et pass on olemas, tulgu ma vaid järgi.
- saabus pangast SMS, et kaart on olemas, kätte saan sel nädalal.

Meeldivalt kiire asja-ajamine, kas pole!

Sport, mai

Kuule andis tooni Kalifornias käik. Nii sinna minek kui tulek lõid elurütmi üsna segi.

T 3 - ratas - veidi, et pepu sadulaga veidikenegi harjuks
K 4 - jooks - Stroomi - Tiskre - Stroomi, 17 km, 10 km sörki + 7 km fartlek, Veikoga
N 5 - ujumas - õigemini saunas eelmisest jooksust lõõgastumas
R 6 - ÜKE - rippusin veidi Lasnamäel
P 8 - sörk - 8 km, Stroomis, Üllega
E 9 - ratas - 30+ km, Juhaniga, rahulikult
T 10 - kõnd - 5.5 km beebiga
L 14 - kõnd - Ovega muuseumiööl
P 15 - kõnd - Ovega Harkus jalutamas
T 17 - ÜKE - pool tundi hotellitoas
K 18 - jooks - 16 km, 1:15, 176 bpm!!, Stanford Dish
N 19 - kõnd - San Francisco
R 20 - jooks - The Dish - 9 km, 0:55, 167 bpm, The Dish
P 22 - kõnd - Muir Woods & San Francisco
E 23 - jooks - The Dish - 9 km, 0:46, 178!! bpm, The Dish
L 28 - jooks - 14 km Harkus
E 30 - ratas - 1.5 tundi Harkus

Tallinna tipptunni liiklus

8:10 Mustamäe, Ehitajate tee, polikliiniku taga
-> bensukas. Mulle kohvi, lastele kõrrekad ja Twix.
-> Iida kool. Lähen sisse, viin lapse aatriumi, suhtlen veidi teiste lastega
-> Alo aed. Riietumine, saadan lapse rühma
8:59 tagasi Mustamäel, samas kohas.

50 minutiga tegin ära ringi Mustamäe - Kadriorg - Mustamäe, käisin sees bensukas, koolis lasteaias. Ja seda hommikuse tipptunni ajal.

Küla, mitte linn...

Talv 1. mail

On 1. mai, kevadpüha, sõidan maale kevadet nautima.
Aga Tallinn-Narva maantee 130. kilomeetril, Kõrkküla bojaariristi juurest, avaneb selline merevaade:

Lähemalt ehk siis kaldalt on pilt selline:

Ning metsa all on julgelt 20 cm lund:

Ida-Virumaal on endiselt talv.

Suvi

Ütlesin Jukolale "ei", veel mitmele muule asjale "vist ei", aga selle asemel:
- 16. juulil 06:40 Tallinn - Zürich
- 31. juulil 00:20 tagasi
ja vahepeal näen elus esimest korda Alpe.

Raha on makstud, seltskond koos, päevaplaan olemas.

Nüüd on vaja veel asju. Seljakotti (kas keegi laenaks?), kiivrit (sama), palju muud.

Ja trenni on vaja. RP tehtud plaan näeb ette võimlemist 6x nädalas, tsüklilist jooksutrenni, venitusi, taastumist. Brr! Võtan Ove selga ja hakkan ta'ga Vanakat kündma?

Pulss, kellad ja kilokalorid

Jah, ma saan aru, et pulsikella kaloriarvutus on üks umbne jura. Aga siiski:

Arvasin, et Garmin hindab sportides tehtud kaloreid üle. Ja tahtsin netist kontrollida.
1) Kõik viiavad ühele ja samale "Journal of Sports Sciences" algallikaga valemile.
2) Valem ise on kõigil sama, aga märgid on erinevad. Mõni liidab kaalu, mõni lahutab, mitmes kohas on märgid meeste ja naiste valemites erinevad. (Tuleb välja, et väga paks naine ei kuluta rängalt rabeledes üldse energiat). Huumor!
3) Valem ise selline:
Calories / min = ( HR x 0.6309 + age x 0.2017 + 0.1988 x weight in kg - 55.0969 ) / 4.184
Siin on valem koos online-kalkulaatoriga.
See -55 on väga puhkepulsi moodi.
4) Pika aja jaoks peaks seda funktsiooni aja järgi integreerima, aga minu üllatuseks...
5) on valem HR suhtes lineaarne ja võib kasutada lihtsalt koguaega ja keskmist pulssi.
5) Lihtsustatuna kehtib minu (weight=92, age=41) kohta siis:
E(kCal) = T(min) x ( HR - 45 ) x 0.15

Garmin ütles mu kahe tänase järjest jooksu kohta:
10 km sörk, 70 min, 141 bpm - 1020 C
5 km jooks, 25 min, 170 bpm - 490 C

Arvutame siis ise üle.
70 * ( ( 0.6309 x 140 ) + ( 41 * 0.2017 ) + ( 0.1988 x 92 ) - 55.0969 ) / 4.184 = 1000
25 * ( ( 0.6309 x 170 ) + ( 41 * 0.2017 ) + ( 0.1988 x 92 ) - 55.0969 ) / 4.184 = 470
Täpselt samad tulemused!!!

Arvutasin üle ka vanad Polari hinnangud - ma üldiselt pole neid kirja pannud, aga paar tükki on blogis olemas. (Poolmaraton 1:44 184 bpm 1978 kCal, paar päevakut ja suusaringi jne). Polar hindas mu energiakulu süstemaatiliselt 10-15 % vähemaks kui valem pakub. (Tegelt tehakse seal muidugi mingit hi-tech keemiat, arvestatakse pulsi kõikumisega ja krtteabmillegaveel.)

Sain seega teada:
- Üldreegel on "100 kCal 1 km jooksu kohta".
- HR pealt arvutamiseks: E(kCal) = T(min) x ( HR - 45 ) x 0.15
- Kiiremini joostes kulub vähem energiat. Sörkides 100 kCal / km, joostes alla 100 kCal / km.
- Garmin arvutab umbes-täpselt nii, nagu nett ette näeb.
- Polar arvutab 10-15 % vähem.

SK 10

Kus:
- Estonia
- Clazz

Tulu:
+ kaks pudelit vahuveini
+ karp lauahõbedat

Google (blogger) tsenseerib mind

Blogger on hakanud mu kommentaare kustutama.

Algul vähem, nüüd aina rohkem.

Algul arvasin, et tuttavad kustutavad mu sissekandeid, ehkki need olid niii neutraalsed kui veel saab. Aga täna võttis suusk.blogspot.com kaks mu kommi kohe rajalt maha. Submit raporteeris "kommentaar on salvestatud" ja näitas samas blogi-sabas teksti ka. Paar hetke hiljem oli mu "kaastöö" juba kadunud. Mõlemad kommid olid väga neutraalsed (küsimus, mitte arvamus), ühegi lingita, ühegi spämmile sarnaneva omaduseta. Ei usu ka, et PP onlines mu komme ootaks ja hävitaks. Ma olen juba ammu harjunud, et mu koduka aadress (no.spam.ee/~kaur) tekitab automaatikas okserefleksi ja mullistusi, nii ei kirjuta ma seda kuhugi, ka selles pole asi.


Möhh?

Mitte et ma tohutult kommiks - paar tükki nädalas ehk.


Ja siis mingid blogid (nt pahnapea) ei lase mul Opera-ga kommida, tuleb FF peal teha. Üldse, Opera on viimasel ajal googlega nii vähekompatiibel, et kaalun tõsiselt sirveri vahetust. Näiteks gmail ei käi Operas enam üldse. Google :) otsing ütleb, et on jah selline probleem, esineb suvaliselt (aga kui on juba olemas, siis persistentselt) ja fixi (vist) ei (ole).

Kaja & Leivo loeng

Käisin Kaja ja Leivo ronimis-loengut kuulamas. Mitte et seal miskit hirmus uut oleks teada saand, neti-inimesed ju ja eks neid olla varem ka nähtud. Aga tore on, kui keegi räägib oma kogemustest ja näitab pilte ja laseb riistu näppida!!!

Mitte et ma nüüd ronima kavatseks hakata. Talv läbi suusatasin, nüüd hakkan sörkima või kui saan, siis orienteerun. Lasnasse võiks muidugi mõnikord jõuda. Aga et süstemaatiliselt (2x..3x) nädalas seinal olla ja lisaks veel köiendust treenida - selleks ei jää aega ega ole ka plaani.

JK auditoorium on aga napiks jäänud.
Ja laual olnd nimekiri tundus väga lühike.
Kurb. ja:
Miks?

Sport, aprill

R 1 - ratas - 20 km, ~1.5 tundi. On veel lund, milles MTB-ga sumada!
E 4 - sörk - 8 km Pirita mere ääres, 53 min
T 5 - sörk - 8 km sealsamas, kokku umbes tund
K 6 - ratas - tööle
L 9 - sörk - 8 km, 50 min, 6:30 min/km, Kadrioru
E 11 - sörk - 6 km, 45 min, 7 min/km, 145 bpm. Nõmmel. Esimest korda Garmini pulsokaga
T 12 - sörk - 10.5 km, ~1:15, 7 min/km, 140 bpm, Kakumäe ring
K 13 - ujumas - Iidaga, natukene
N 14 - sörk - 7 km, 50 min, 7:25 min/km, 141 bpm. Nõmmel. Rajal endiselt lumi ja jää.
R 15 - jooks - 20 km, 1:49, alla 5:30 / km. Pirita tee ja Lillepi park.
T 19 - sörk - 8 km, 7 min/km, 142 bpm, Kadriorus
K 20 - jooks - 8 km, max pulss 187, 7 x Trummi tõuse. Kiiresti ei jaksand, aeglaselt oli aga hea.
R 22 - jooks - lühike ühe kiirendusega laks Männi pargis
L 23 - jooks - 9 km - Kadriorus - lõigud, 4 x 500m ja 3 x 250m, kõik alla 4 min/km. Max pulss 184.
P 24 - kõnd - 9 km - Ovega, Mustamäe / Sütiste
T 26 - jooks - 15 km - Ette 10 km sörki @ 140 bpm, siis 5 km fartlek 165-180 bpm peal. Rocca, Stroomi, Kakumäe
K 27 - ronimas - õigemini köies rippumas ja pildistamas
N 28 - jooks - 10 km - Männi pargis. I & M_E samas mängimas. win-win-win!
L 30 - jooks - 13 km - Harkus. 10km krossi 49 minutiga, 175 bpm

Uus telefon: Nokia C1

Vana Nokia on mul töötanud 6 või 7 aastat. Kõik töötab, aku peab hästi. Aga nüüd tekkis mingi anomaalia ja leidsin, et vajan uut telefoni. Uurisin korra nutitelefone, aga iphone kogemus (seisis poolteist aastat lihtsalt sahtlis) on endiselt liiga meeles.
EMT pood leids specile "nagu vana, aga väiksem ja odavam" kaks telefoni.
Valisin C1.
80 grammi, täpselt samad funktsioonid mis mu endisel föönil, hind 5x odavam, kiire ja lihtne UI.

Ideaalis tahaks aga veel väiksemat.

Järgmisel päeval:
Tundub, et kõik muu on OK, aga kõnekvaliteedi arvelt on kokku hoitud. Krt!

Ronimist vaatamas

Sebisin end JK jää-võistlusi vaatama. Jääronimise üritusi on see talv juurde tekkind nagu kirjuid koeri, aga JK oma on ikka see "päris". Tegelt on seal kolm võistlust järjest:
Laupäev - kiirus
Öö - päästetööd
Pühapäev - paarisronimine

Ilm ja jää: ideaalsed!! Päike ja või kerge pilvealune. Värske särav lumi. Soe. Vaikne. Jää oli pehme, rohke ja üsna kuiv.

Võistlus: Nägin vaid "paariti" osa. Flegmaatikute sport, ausõna!!! Inimene ronib kaks meetrit, siis pusib pool tundi sõlmedega, siis teine korraks ronib ja pusib jälle pool tundi :) Lisaks on kõik kas külmetamisest tigeda või ootamisest tüdinud näoga.

Kõige parem pilt tuligi Madisest, kes on täpselt sellise "wtf sa Andres nüüd teed seal???" ilmega. Üldplaani annab kätte Merili - uhkes üksinduses seina peal, kohtunikud kaugel all ja ülejäänd rahvas veel kaugemal.

Ma ise: polnudki sel talvel varem jää peale saanud. Esiteks haige ranne, teiseks olen pühapäeviti pigem suusarajal tšillinud. Nii et Rannamõisa minnes oli meeldiv ärevus sees. Kuna rutiini pole, siis on varustuses muidugi segadus. Kodus tuulasin linte otsides kogu elamise läbi. Kohapeal: kõigepealt ei saand kasse jalga, siis jätsin kindad maha, siis läksin ise üles ja jätsin karabiinid alla, saapapaelad unusid pingutamata, no üldse oli kõik nii-nii harjumatu. Aga kui kogu kola endale külge sain ja saapad kinni, siis hakkas hea.

Ronisin korra üles ka - rohkem ei julgend, randme pärast. Ülejäänd tunnid tatsasin all ringi ja segasin võistlejaid. Julgestasin ka - ühe korra - Peedo koera :)

Pildid: Ei tulnud kahjuks suuremad asjad. Parema tulemuseks jaoks oleks pidanud vähemalt ühe korra varem proovi-pildistamas käima. Säritasin pea kõik pildid üle. Säri panin kas käsitsi või automaadiga +1 ja ei saanud kohapeal histogrammilt aru, et liiga sai.

Üldse, põnevamate kaadrite jaoks oleks pidanud end ronijate kohale rippu laskma. (Samas, otse teise ronija kohal või all asjata ei viibita.) Või ise poolde seina välja ronima. Ja paari paari tööd hoolega jälgima ja siis huvitavaid momente teadlikult püüdma.

Igatahes ootan huviga teiste paaris-ronimise pilte.
Mida nemad kaadrisse said ja kuidas?
Fotokala 700px formaat nõuab lihtsat kompositsiooni.
Eks näeb!

Kokkuvõtteks: ilus talvepäev looduses.
Tore, et meil on Rannamõisa pank,
ja tore, et Jaan selliseid üritusi korraldab!

Kõik pildid

Suusahooaeg lõppes

Ilmselt oli Eesti kõikide aegade kõige parem suusa-talv. Novembri lõpust siiamaani on Tallinna ümber suusatatav lumi ja ilm! Vahepeal oli paar vihmast päeva, aga pmst on saanud suusatada TALV LÄBI, ja mitte vaid Haanjas, vaid IGAL POOL!

Kokkuvõte:
- üle 500 km
- umbes 50 tundi
- põhiliselt klassikat
- TM aeg tuli alla 5:30
- kaks kukkumist. Esimene oli valus (nukid vastu Nõmme suusatunneli seina veriseks), aga pikema mõjuta. Teine oli pehmem (vajusin Tihniku / Kalda tänava sirgele lumme), kuid väänas randmed mitmeks kuuks välja.
- üks varustuse-feil, kus suusasaapa nina keset rada lahti tuli.

Täiel määral ebaõnnestus aga Iida suusatama õpetamine.

Täiega feilis ka täiskasvanud sõprade suusatama moosimine. On täpselt üks tuttav, kes sõidab igal ajal. Kaks, kes sõidavad mõnikord. Aga ülejäänud, keda proovisin metsa vedada...

Järgmiseks aastaks: tuleb tehnikat parandada, vähem süüa, ja keha lihased trimmi saada.

Jooksuhooaeg algas

Suusatamine on jooksuvormi väga ära kaotanud. Seepärast tegin esimesed korrad õrnalt. Paar kilomeetrit aeglast sörki. Ikka läksid jalad hellaks.

Eilne: 10 km Lasnamäe hallis. Üldiselt aeglaselt, aga viimasel paaril kilomeetril sai mõned ringid veidi kiiremalt. Minu jaoks "kiiremalt" = "tempoga alla 4 min/km". Sai hea :)

Suusatamisega astusin sellesse auku, et jätsin ÜKE ja venitused hooletusse. Suusatades venitada ongi natuke piin... Lõpetad ära - oled keset ööd kusagil metsa ääres - riided märjad, külm, ümberringi pime mets - mis sa seal venitad! Tuled koju ära. Jooksuga on lihtsam.

Rattahooaeg algas

Võtsin julguse kokku ja tulin rattaga tööle.
Täiesti ootamatult hea on sõita!!!
Tavaline marsruut: Kadriorg -- Liivalaia -- Väike-Ameerika -- Nõmme tee -- Sõpakas.
Aega läks ~45 minutit, suvel sama maad sõidan ~30 min.

Jalakäijaid on väga vähe, kardavad vist libedat :) Ning erinevalt suvest - kui jalgur mind märkab, tardub ta kas seisma või hüppab hange.
Tavalise maastikurehvi pidamine tundub ka padujää peal täiesti piisav. Kurve muidugi jää peal ei võta. Ja sõiduteele ei roni.
Päiksepoolsed kõnniteed on aga üsna puhtaks suland.
Kuna ööd on külmad, ei ole ka lompe ega pritsivat pori.

Ühesõnaga - mõnus!!!

Gmaili silmis olen kahtlane

Hiline hommik. Gmail teatab sisselogimisel, et "suspicious activity detected on your account" ja käsib end kahtlustest vabastada Google Voice või SMS teel. Vabanen, aga:

1) Mis see oli?  
- paar tundi varem oli kõik OK
- Gmaili ajalugu näitab login-e mu kodu ja töö IP pealt, ei midagi muud
- saadetud kirjade all pole midagi
Ajalugu ei näita küll vist teiste G teenuste kasutust. Ja ebaõnnestunud parooli-proove ka mitte. Aga siiski, MIS juhtus?

2) Ehmatus.
Võimalus, et olengi kontost "ilma", ehmatas korralikult.
Kasutan: gmaili, docs'e, bloggerit. Lühikses vaates pole juurdepääsu kadu miski kahju, ma ei pea iga hetk meili lugema või blokki kirjutama. Aga pikas... Meili sisust ega kontaktidest varukoopiat pole. Blogist on poolik. Docsidest pole üldse. Selle kõige kadumine oleks päris ebamugav.

3) Edasi?
Muudan ära parooli, teen olulistest blogidest koopiad...
Aga mu senine veendumus "online teenuste puhul on varukoopiatega vähe muret, sest google / misiganes teeb seda minu eest" lendas küll kildudeks.

Akuninit

Segu Sherlock Holmesist ja James Bondist. Dektektiiv + tehnilised vidinad + ninja skillid.
Hetkeks on läbi kolm raamatut - "Achilleuse surm", "Türgi gambiit", "Azazel".

+ Haarav ja väga loetav.
+ Akunin teeb Tsaari-Vene täiega huvitavaks
- F käitub tihti üsna absurdselt
- Kõik tegelased on megalobamokad. Ka siis, kui nende karakter eeldaks täiega vastupidist.
- "Gambiidi" puhul ei saandki ma aru, kuidas loo lahendus EF-st sõltus.

- "Azazel" läks lõpuks puha juraks kätte.

Miinused miinusteks. Päriselt on iga raamat nii haarav, et loed ja võtad kohe virnast järgmise.
Aitäh, I!

Väikeses A linnas

1995 läksin Ühispanka tööle ja see saatis sügisel oma töötajad A linna tšillima.
Olin tol ajal veel puha paksude prillidega nohik.
Oli õpetlik ja meeldejääv reis. Sain oma esimese ööklubi kogemuse - vaatasime lahtisui, kuidas neegritüdrukud laudadel tantsivad ja kutid jointe keeravad. Käisime punaste laternate vahel neegrinaisi imestamas. Ja palju muud.

2011 on puhas taasesitus.
- nohikud - on.
- laternad & tüdrukud - on.
- ööklubi - on.
- kohvikd - on.
- jalgrattad - on.

Erinevused on ka ainult positiivses suunas:
- Reivilaadsel üritusel olime põrandal meie ise, võõrad hoidsid rohkem seinte äärde.
- Naised akendel on palju nooremaks jäänud.

Eestikeelne Scrabble

Sattusin Facebookis "Scrabble eesti" lehele, lugesin veidi ja ostsin mängu ära. Nii et jah, Facebook töötab reklaamikanalina küll.
Kuna mul kellelgagi mängida pole, laon sõnu enamasti iseendaga.
Muljeid siis.

- Eestikeelne S on palju-palju aeglasem mängida kui inglisekeelne. Miks? Ei tea. Lexulous.com peal (scrabble analoog, online, päris-inimeste vastu) on mu lemmikvariant "6 minutit mängija kohta". See tähendab, et kogu mäng kestab alla 10 minuti. Eesti keeles ma nii kiiresti ei mõtle.

- Bingosid on (mul) palju kergem luua eesti kui inglise keeles.

- ŠZŽ on kasutu nuhtlus. Kalliste tähtede peab olema rõõm, mitte õnnetus!

- Kahetäheliste sõnade puudus (eesti keeles 49, inglise keeles ~100) muudab mängu väga palju. Efekt on veel suurem kui ma arvasin. Õigemini, on kaks efekti.

1) Inglise keeles annab väga tihti panna sõnu puhtalt kõrvuti, nii et 3-4-5 tähte "klapivad". Eesti keeles - juhtub, aga harva.
2) Inglise keeles on palju "kalleid" kahelisi, nt selliseid, kus üks täht on X. Neid strateegiliselt paigutades võib saada väga kergelt väga palju punkte. Eesti keeles selliseid kombinatsioone peaaegu pole.
Mõlema efekti tulemusena on eestikeelse Scrabble mängupilt palju "hõredam". Ja mängu lõpus on tunne, et laual jääb ruumi puudu.

Seega tegin enda jaoks reeglite muutused:
- lubatud kõik vormid, v.a. -ki -gi ja deminutiiv.
- kaheste nimekiri nagu http://kurinurm.blogspot.com/2009/12/scrabble-kahetahelised-sonad.html.
- ŠZŽ võib kasutada kui S.

Sport ftw!!!

Eile käisin uisutamas, suusatamas, jooksmas ja rattaga sõitmas.

Sport, märts

K 2 - suusk, 8 km
K 2 - jooks, 3 km. Niii raske! Ja kell (Polar) ütles üles.
(millalgi) ratas, 8 km, 1 tund
P 6 - suusk 8 km
K 9 - jooks 2.5 km. Vähe, aga jalad sai valutama.
N 10 - tantsulka :)
L 12 - ratas 16 km, 1.5 tundi
P 13 - lastega Lasnamäel, 2 tundi
K 16 - jooks - 5 km, 0.5 tundi, jäises Kadriorus
N 17 - lasnamäel - 10 km jooksu, võimlemine, korra proovisin ronida. 2 tundi
R 18 - ratas - tööle ja tagasi. Üle jää tööle suht ok, läbi sulalume tagasi päris vastik
P 20 - ronimist vaatamas. Ja pildistamas.
E 21 - jooks - 5 km, 30 min, Kadriorus
K 23 - Lasnamäel - kõike natukene
R 25 - Lasnamäel - kõike natukene
L 26 - jääd ronimas - Väo karjääris, Reinu ja teistega

Rattahooaeg on seega avatud.
Proovisõidud ütlevad, et päris sõitmisega tuleb veel oodata. Rahva ega autode vahele praeguse libedaga ei tüki. Pargis ja Pirital võib ju sõita, selleks on pidamine piisav, aga näiteks tööle-tagasi sõita ma ei julgeks.
Nädal aega pärast eelneva möla kirjutamist sõitsin tööle ja hirmus hea oli.

Suusakoolis

Käisime Ü-ga Pavo Rausepa suusakoolis.
Oli kindlasti kasulik, muljed on küll mitmesugused:
- info sync Kõrvemaa keskuse sees lonkab kõvasti
- kool käis staadioni ülaotsas, radade alguses. Samal ajal samas kohas pandi TallinnaMaratoni kola üles ja käis üldse äge sagimine. Palju segajaid, vilets rajajupp.
+ koolitus kestis kõvasti kauem kui plaanis :)
+ inimesi väga vähe, sisuliselt saime priva-trenni ühe Eesti kõvema suusamehe käest.
+ räägiti-näidati-tehti  hoopis teisi asju kui ma arvasin (ja see on hea)
- Sain tiitli "aasta kõige andetum suusaõpilane" ja "magav karu".

Sain ka kõvasti mõtlemist. Klassikaks rohkem kui uisuks. Mu libisemis-asend ei ole tasakaalus, mu samm on liiga pikk, ma plaksutan, ma ei tõuse libisedes puhkama, ma jätan tagajala "maha" ja ei tõsta teda esimesest korralikult mööda.

Uisus tõstan jalga liiga kõrgele (sellest ka vajadus suusa asendit sääre lihastega kompenseerida, sellest omakorda krambid). Ja pean suuska rohkem ettepoole asetama. A muidu saime Ü-ga mõlemad uisu eest kiita. Ja öeldi, et uisus arenemiseks on meil eelkõige uut suusa-saapa paari vaja.

Raviks eelkõige keppideta sõit, mõlemas stiilis. Kepid annavad liiga palju andeks, peidavad vigu, ja annavad kiirust ka täiesti hukas jalgade töö korral.

P'ärast tegime veel 19 km ringi, oi kui hea sai. Kokku üle 5 tunni suuskadel.

Ma soovitan kooli kõigile, kel pole mahti regulaarses suusa-trennis käia. Vaevalt et see kedagi laksust kiiremaks teeb, ei. Aga iga äranähtud ja lahtimõeldud viga on kasulik. (Saaks veel mõnest lahti ka!) Lisaks annab see põhjuse võtta endale terve päev suusarajal!

Tartu Maraton

Olen väga-väga rahul!!!

Stardi-nr 5582. Kõige-kõige lõpust, mu selja taga oli vaid betoonsein.
Finišis 5:28:58, nr 2964
GPS track.

Protokolli lugedes tundub, et kõik sõbrad on eespool. Pärast lugemist saan aga aru, et enamikku sõpru protokollis lihtsalt pole. :)
TM rada on suht lauge. Harimäe tõus on sihuke rahulik ülespoole kerimine. Suusk pidas, tõuse võtta oli puhas rõõm. Hilisemad künkad on järsemad, a madalad.
Tulemus kajastab mu vormi hästi. Keskmine kiirus liikumisel tuli 5:05 min / km. Kui stardi-pusa maha lahuta, siis alla 5 min / km. Minu kohta on see väga-väga hea. Finišis olin väsinud, ehkki mitte päris surnud. Päev hiljem on nii jalad kui selg (paaristõuked!) väsinud. Nagu peabki!

Mis hästi:
- Riietus - suht napp ja täpselt õige. Ei kordagi külm, enne maski peastvõttu veidi palav.
- Suusk - raja keskel ei libisend eriti, alul ja lõpus küll.
- Makaroni-õgimine päev enne - kuna nälga polnud, peatusin TP-des vaid hetkeks. Isegi pärast sõitu polnud kõht tühi.
- 2 geeli - kulusid marjaks, sai esimestest TP-dest veel kärmemalt läbi.
- Stopperi suusa-määrimise korraldus.
- Otsus "auto finišisse".
- proovi-sõit rajal enne starti, korrigeeris veidi riietust.
- rada oli ka lõpuotsa sõitjate jaoks täiesti OK. (mitte igal pool, aga.)

Halvasti:
- start. Esimesel paaril meetril panin pepu maha. Ja otse stardi-areeni ees uuesti. :(
- start viimasest grupist.

Järgmiseks aastaks:
- dieedile.
- tehnika-trenni.

Suusavorm ja Tartu Maraton

TM eelsed trennid on läbi. Kui viimasel hetkel mingit jama ei sünni, lähen oma elu teise suusavõistluse starti.
Kuidas siis on?

Eesmärk:
Maraton nii läbida, et midagi ära ei külmu.
Eelmise - 2010 Tartu Maratoni - jätsin kõhutõve pärast 35 km peal pooleli.

Suusa-kilometraaži: täpselt 400 km
November: 27 km
Detsember: 174 km
Jaanuar: 92 km
Veebruar: 107 km (enne maratoni)
Seda on vähem kui nii heal talvels võiks. Jaanuar jäi nõrgaks - laste haigused ja ise olin ka üsna piiri peal.
Teine vaade asjale: suuska on piisavalt, aga vahele oleks pidanud ka jooksma või ujuma.
Üldfüüsiline pole aga sest hoolimata hea. Kaalu on palju, pulss püsib kõrgel.

Suusatehnika:
On selle talvega märgatavalt paranenud. Enne jäin klassikat sõites kogu aeg selle taha, et jõudu oli, aga kiirusesse ümber seda panna ei saanud - hakkasin laperdama nagu haige tiivaga lind. Nüüd tundun endale nii paaris- kui vahelduvtõukes palju efektiivsem.
Tehnika parandamine on olnud teadlik töö, mitte lihtsalt kilomeetrite kõrvalefekt. Lugesin läbi kõik Zilmeri materjalid, mida sain. Vaatasin Tääri päevikud (seal on palju vahtu, a on kasulikku ka). Vaatasin teisi sõitjaid. Tulemus, tundub, on olemas.
Norm suusa ja rajaga tuleb klassika kiirus 4 min/km kandis. Aasta tagasi tähendas see kõva rabelemist, nüüd lihtsalt rahulikku pingutust.
See kõik ei tähenda, et ma plaaniksingi TM "kiiresti" läbi sõita. A ma loodan, et parem tehnika säästab rohkem jõudu ja ma ei kustu poole raja peal ära.

Probleemid:
Kuu aega tagasi kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. On siiamaani valusad. Näiteks ronida ei saa ma veel niipea. Kätele toetuda ei saa, lapsi ühe käega tõsta ei saa...
Õnneks tundub, et suusatamisele see suuremat ei mõju.

Proovisõidud:
Lühike rada: kiirus 4 min/km
Pikk rada: kiirus 5 min/km (Harkus) ja 6 min/km (Kõrvemaal).
Riietus - sõitsime ligi 2 tundi -16C juures, kõik tundus OK.

Võrdlus teistega:
Alutaguse maratoni ajal sõitsin mina Kõrvemaal. Eeldatavasti olid rada, ilm, libisemine üsna sarnased. Mu Kõrvemaa kiirusega oleks ma Alutagusel jäänud viimase paari protsendi sisse.
Kõik, keda Nõmmel või mujal kohtan, sõidavad must kui postist mööda.

TM stardikoht: 5582 / 6000
Ehk siis, kõige-kõige-kõige lõpus. Ma võiks rajale minna ka pool tundi pärast stardipauku, mu tulemus sellest ei muutuks. Muidu oleks kama, aga sõita jäljes, kus on 6k suusatajat juba peal olnud...

Pirita vs Harku suusarada

Pirita rada on kodust autoga 5 min, Harku rada - 25 min. Suusatan miskipärast Harkus. Eile käisin aga mõlemal - hommik 8 km Harkus, õhtu 13 km Pirital. Võrdleme siis.

Pirita rada:
+ klassikajälg selgelt parem kui Harkus
- laskumised jääs ja tõsiselt ohtlikud
- uisurada puudrist ja kuidagi pehme
- tõusud ürgorust üles on nii järsud, et kõnnin, mitte ei sõida
- Pidev "Puhh ja Pusad" tunne - ring on väike ja kohtub iseenda kogu aeg
- linnatuled ja autoteed on pidevalt näha-kuulda

Harku-Nõmme rada:
- klassikajälg sõidetakse õhtuks sodiks
+ rada on laugem (va Trummi tõusud, mida ma üldiselt ei tee)
+ ring on palju suurem ( 8, 10 või 12 km )
+ Harkus on ikka päris mets, mitte linnapark

Sõita tuleks muidugi mõlemal. Ka järskude tõusude / languste võtmist peab treenima! Kuid praeguse jääga... Eile viskasin Lükati tee äärses kurviga laskumises pepuli - mu klassikasuusk ei pidanud sealse jää peal vähimatki, ja oma niigi katkiste käte peale ma uut kukkumist lubada ei saa. Ning Kloostrimetsa tee äärsest laskumisest läksin metsa kaudu ülevalt mööda. Mis oli ka jube tüütu - varem on "üleval" olnud ka normaalne rada, sel aastal mitte.

Seega - eelistan iga kell Harkut Piritale.
Kui nad vaid klassikajälge tihemini sisse vajutaks!

Sport, veebruar

Suuska: 204 km = 2 + 38 + 8 + 14 + 38 + 16 + 63 + 25

E -1 - suusk, 2 km
P 6 - suusk, 38 km
N 10 - suusk, 8 km - Harku ring 32:30, 4 min/km!!!, puhas klassika. Rada purune.
N 10 - suusk, 14 km - Pirita, alla 5 min/km
L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa
T 15 - suusk, 16 km - Harkul, Veiko ja külmaga. Riietuse proov.
P 20 - suusk - 63 km, Tartu Maraton
E 22 - ujumas - lõdvestuseks
L 26 - suusk - ~25 km - 5 tundi Kõrvemaal, suusakool + 19 km rada

E -1 (ehk 31. jaanuar) - suusk, 2 km.
Proovisin suusatama minna. Glehni parki. Paarisaja rahuliku meetri järel oli pulss 170. WTF??? Järgmisena tuli peavalu. Kuklas, selline tuikav, jäle vastik. Jäin seisma - peavalu läks vähemaks, a päris ära ei kadnud. Hakkasin liikuma - tuli täiega tagasi. Mis siis ikka, rajalt ära ja apteeki ibuka järele.
Öösel olin maganud üle 8 tunni, eelmine päev ei teinud midagi peale pargis jalutamise.
Abiks maratonivorm, mis.

P 6 - suusk, 38 km.
Pikk öine sõit.

Plaanis oli hoopis muu: Tahtsin teada, kas randmed on kukkumisest paranenud või ei. (Päriselt muidugi ei ole, kätele toetuda ei saa ja titte käes hoida on valus, a no et ehk suusatada saab). Linnas valitses jää ja sula ja ma ei uskunud, et rada korras oleks. Võtsin tossud kaasa - et ehk saab vähemalt joosta. (Oleks saanud kah.)

Rada aga oli. Klassikajälg ropult ära hooratud (pühap õhtu ikkagi), kuid uisusarada perfektne. Sõitsingi osaliselt uisku, eriti lõpus, kus kogu pidamine alt ära oli kulunud. Kuna rada oli talutav ja enesetunne hea, siis sõitsin palju

Ringid
8 km, 35:30, 169 / 191 bpm
8 km, 39:30, 165 / 188 bpm
6.4 km, 28:30, 156 / 178 bpm
8 km, 37:00, 171 / 181 bpm
8 km, 41:30, 162 / 172 bpm

Kokku ~39 km, ja 4:45 minutit kilomeetrile.

Pulsid on muidugi ülikõrged. Ma olen kuu aega luuslanki löönd ja põdenud. Viimased kolm suusa-üritust on kõik lõppenud õnnetult: kahel korral tulin rajalt ära diagnoosiga "haige", kolmandal korral kukkusin ja väänasin mõlemad randmed välja. Teiselt poolt - alustasin kohe väga kiiresti, ajasin esimese ringi esimesel kilomeetril pulsi lakke ja sinna ta siis jäi. Oleks plaanind kohe pikalt sõita, oleks rahulikult alustanud.

Muidu:
- olin lõpus väsinud, kuid mitte üleliiast.
- miski ei hakanud hõõruma ega valutama. (Kartsin uusi saapaid.)
- randmed andsid kergelt tunda, kuid ei teinud suuremat häda.

L 12 - suusk, 38 km - Kõrvemaa 
19 km ring kaks korda.
Ajad 1:48 ja 1:40. Kiirused 5:50 min / km ja 5:20 min/km.

"Jõutrenn", ütles Ü. Ja "iial pole ma ohtliku laskumise siltide üle nii rõõmustand nagu täna - need olid ainsad kohad, kus puhata sai". Eada oli üsna nagu eelmise aasta TM - värske lumega, mitte-libisev, raske. Sõitsin vahelduvsammu, paaristõukega polnud suurt peale hakata. Uisurada oli paksus puudris. Kui üldiselt mööduvad möödujat must nagu s!ttuvast postist, siis täna oli näha, et kõigil on raske.

Hea:
- ka teise ringi lõpus olin "suremisest" kaugel
- 4 tundi sõitu ja ühtegi katkestamisele viivat / viitavat probleemi polnud
- -11C oli sõitmiseks väga mõnus

Imelik  / halb:
- teisel ringil pingutasin palju rohkem kui esimesel, aga aeg tuli pea sama
- mingid segavad valud mõlemas jalapöias (esimese 10 km peal)
- tõuse sõita ei jõudnud, no kohe üldse mitte

Kõrvemaa ise on endiselt super. Päiksepaistene mets ja raba, erevalge lumi, ja pärast sõbralikud saun & söök. Aga aega läks selle käigu peale 8 tundi.

hambaarst.ee ühekordselt kirjutab

"Tere kallis
Minu nimi on Vera (ühekordne). Olin muljet, kui ma nägin oma profiili täna kell ja ma tahaksin luua pikaajalisi suhteid teiega. Lisaks, ma nagu sa vastata mind läbi selle minu era e-posti kasti (vear.simon3o@yahoo.com.sg)
Tänu
ootab yhteydenottoasi.          www.hambaarst.ee
Vera
Ma saadan teile minu pildid minu kõrval posti kaudu see minu postkasti
vear.simon3o@yahoo.com.sg"

Muu on nagu selge, aga wtf see hambaarst.ee???

Londonis jooksmas

Mõte minna Londonis jooksma tundus kuidagi loomuvastane.
Kujutate ise ette - kallis suurlinna hotell - luksuslik fuajee, pehmed vaibad ja stiilne interjöör, tähtsad onud tumedates ülikondades.
Ja sina lähed-tuled nende vahel dressis, ähkides, higist tilkudes.
Siis tänaval tungleva rahvamassi seas, tagurpidise liikluse sees...

Võtsin siiski tossud kaasa. Et ehk julgen!

Lähen välja hommmikul kell 7, kui pole veel ei onusid ega rahvast. Hommik alles algab. Olen tänavail üsna üksi. Briti Raamatukogust mööda, Eustoni jaamani. Siin on juba inimesi, aga laial kõnniteel jagub ruumi kõigile.

Regent's Park - täiesti inimtühi.
Võtan kuulda telleri nõu ja jooksen Primrose Hill'i otsa. Vaade linnale on üllatav ja ilus. Hommikune London, loomulik ja tehisvalgus alles pooleks. Näha on kõik - London Eye, City, St Pauls.
Hurmav koht.

Ma ei ole enam üksi, imetlejaid on teisigi. Tagasiteel on jooksjaid ja hurdajalutajaid pargis palju.
Sörgin ringi ümber Londoni loomaaia. Meenutab Mowgli raamatu küla, kuhu on džungel sisse lastud. Onnid on veel napilt püsti, aga loodus on kohe-kohe võitmas.
Sik-sakitan Regent's Parki tiigi ümber.
BT särav torn on kogu aeg hea orientiir.
Viimased lõigud pargis teen üsna hoogsalt, 4.30 - 4.40 min/km.

Siis veel poolteist km tänavaid pidi hotellini.
Tumedatest onudest mööda ja pessu.

Mida sain:
- Hommikujooks suurlinna pargis on väga meeldiv!
- Primrose Hill on tõesti kauni vaatega koht.
- Hotell ja tänav pole probleem. "London on kõigega harjunud", ütles teller. Ilmselt kehtib teiste suurlinnade kohta ka.
- GPS annab palju juurde, vähemalt minusuguse füüsik-mõõtmisfriigi jaoks

Viited:
- GPS track (esimene km on puudu)
- Regent's Park
- Primrose Hill
- London Zoo

Sport, jaanuar

Kuu algus oli OK, alates sellest vajus väga ära.

E 3 - suusk - 10 km, alla 5 min / km
T 4 - suusk - 20 km, 5 min / km
N 6 - suusk - 10 km
N 6 - jooks - Lasnamäel. 5 km, sh 4 x 500 m @ 4 min/km, 3 x 250 m @ 3:20 / km
R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km, 2:50. Keskmine pulss 148 bpm. Selle hooaja kõige raskem suusalaks.
E 10 - jooks - 8 km Lasnamäel. 10 x 250 m @ 3:20 / km ja kiirenevalt. Max 184 bpm. Sokkides.
K 13 - jooks - 11 km Londonis. Regent's Park & Primrose Hill.
L 16 - ujumas - alla km, Iidaga
K 19 - ronimas / jooks - väga halb. Jätsin ronimise pooleli, läksin jooksma, jätsin selle ka pooleli.
R 21 - suusk - 9 km Nõmmel, Üllega, pimedas, 5 min/km. Lõpuks eksisime veel ära kah.
L 22 - suusk - 34 km Nõmmel, 3:10, 151 bpm. väga valus.
X 2x - suusk - 15 km - Veikoga. Kukkusin ja väänasin randmed välja, päris tõsiselt.

Suuska: 92 km = 10 + 20 + 10 + 28 + 9 + 15

R 7 - suusk - 28 km, 6 min/km
Eesmärk - teha pikk ja rahulik trenn.
Saigi pikk, ja pulsi järgi ka rahulik, aga siiski ootamatult raske.
Võrdluseks: eelmine pikem sõit oli 31 km, ajaks 2:30.
Seekord 28 km, ajaks 2:50, ja lõpuks olin päris laip.
Pehme lumi, pehme rada, mitte-libisev ja mitte-pidav suusk.
Vahepealne määrimine (kiirlibesti + pidamine) aitas niipalju, et lõpuks sai suusa pidama, aga siis oli libisemine jälle täiesti p-s.
Nii rada kui minek olid sarnased kevadisele TM-ile. Ka seal pidi laskumistel tööd tegema.
Eilne jooks (500m & 250m lõigud sisehallis) oli valusalt jalgades.
Raske otsast otsani.

Hea uudis on, et panin üle tüki aja pulsivöö peale ja - pulss püsib madalal. Ka hoogsal paaritõukel 150 ümber, uisus veidi kõrgem (153..155). "Hoogne" ei tähendanud täna erilist kiirust. Sama reibas vahelduvtõuge tähendas ühtlast püsimist 145-148 rajoonis.

Aga väsimus lõpus ei olnud meeldiv. Ega saanud ma tast ka aru. 3 tundi 150 pulsiga liikumist ei tohiks mulle sellist kurja teha.

Pulss
Sügisel sain teada, et mu pulss on palju kõrgem kui seni arvasin. Joostes tuli 190 kergesti kätte, suurim nähtud number oli 199 ja see ei tundund veel piir. (Näiteks 22.09.2010: "Lasnamäel: 1 km soojendust, siis 1 ring 50s (3:20/min tempo), 40s pausi, 5 kordust. Lõpuks oli pulss 193. Tjah.")
Nüüd:
- ka üsna usinalt suusatades tuleb keskmine pulss alla 150.
- 145 bpm kiirus oli alla 6 min/km
- 11.01.2011 lõigu-jooksus sain max pulsiks 184.  Ja see oli palju ägedam trenn kui septembrkuine; poole rohkem lõike, kiiremini, viimane - palju kiiremini.
Suusatamine - pikk rahulik aeroobne tegevus - on selgelt mõjunud.

L 22 - suusk - 34 km Nõmmel
aeg 3:10
kiirus 5.30 min/km
keskmine pulss 151 bpm
max pulss 171 bpm (!)
Keskmine libin, keskmine pidamine, üsna vilets rada.
Ja lõpetasin täiesti surnuna.

Alustuseks J-ga 3 km aeglaselt. Metsas on uus rada - mööda neid liivaseid künkaid, kus ma sügisel rattaga sõitmas käisin. (Sinna me eile Üllega pimedas sattusime ja siis imestasime, et mis.) Seda me siis vaatasime. Hea soojendus.

Siis võtsin üksi sõita. 4 ringi, üldiselt klassikat.
Kolmas ring oli raske.
Neljas - väga raske. Tehnika vajus ära, tasakaal kah, mitu korda pidin tasase maa peal lihtsalt raja kõrvale pikali vajuma - väsimus. Aeg-ajalt tegin uisu-lõike. Need tulid ise küll välja, aga pärast oli alati tahtmine kännule puhkama istuda.

Aga päris hulluks läks siis, kui suusad jalast sain. Pea käis ringi, tähelepanu hajus. Autoga sõita oli raske. Kodus panin kraadi alla - 34.5, külmavärinad, peavalu. Pugesin teki alla, hakkas parem...

- kas pingutasin üle? 151 pulsiga 3 tundi ei tohiks mulle eriline koormus olla.
- või annab pikkade trennide ja võistluste puudus end nüüd tunda?
- kui nii, siis mis saab Tartu Maratonilt, mida sõidan eeldatavalt poole kauem?
- või on see lihtsalt algav tõbi?

Sport 2010 - kokkuvõte

Kuude kaupa
jaanuar - veebruar - märts - aprill
mai - juuni - august
september - oktoober - november - detsember

Vorm üldiselt
Blogi seda ei näita, aga talv-kevad oli mitmes mõttes suur must auk.
Kaal tõusis vahepeal 95 kg peale.
Suvine triatlon näitas selle objektiivselt välja ka.
Aasta lõpuks olin tagasi alla 90 kg ja kõik on üldse palju parem.
Rogaini normaalne tulemus, sügise ronimistrennid ja talve alguse suusk ütlevad, et kõik paraneb.
Käisin Medicoveris koormustestil, aga targemaks ma sealt suurt ei saanud peale tõdemuse "trenni võib teha küll".

Võistlused

Tartu SuusaMaraton, 21. veebruar 2010
Katkestasin 35 km järel - kõhuhädast tingitud üldine nõrkus.
Kogemusena oli aga väga hea. Enne kartsin suusa-massiüritust, nüüd ootan kannatamatult järgmist.

Skype triatlon, 11. juuli 2010
Uskumatult nõrk olin. Kustusin niimoodi ära, et endal on siiamaani imelik meelde tuletada.

Taevaskoja rogain, 2. oktoober 2010
Läks superhästi.
Võistkond: mina + Veiko, "Kus ma küll olen???" sildi all, HH
Tulemus: 97 punkti, koht 84 / 377
Rajal: 7 tundi 43 minutit
Teekond: 50 km (GPS-ilt), 37 km (linnulennult)

Jooks
Kilomeetrid on kokku lugemata (ja pole vist ka vaja).
Ühtegi otsest jooksuvõistlust polnud - päev enne sügisjooksu tegin rattaga avarii.
10 km aega hindasin sügisel (puht enesetunde järgi) 47-48 min peale.
Korra käisin jooksupartner.ee (Margus Pirksaar) trennis. Väga õpetlik oli, kasu ilmselt kogu eluks.

Orienteerumine
Jõudsin vaid paarile päevakule ja needki kõik kergel maastikul.
Ühtegi seiklusspordi üritust ei võtnud, xdreamile end ei regand, jne.
Ainus umbeski O-võistlus oli seega rogain, mis tuli üle ootuste hea.

Ronimine
Kevadel paar korda jääl. Mõnus!
Sügisel käisin mõni kuu regulaarselt (2 x nädalas) ronimas, enamajaolt koos lastega.
Ja hakkas nagu täitsa koitma.
Aga siis tuli lumi maha. :)

Ratas
Plaan oli rattaga lihtsalt aeroobset teha, aga see lendas suuresti tuulde, kuna ei leidnud kaaslasi.
Käisin ühel ratta-kolmapäevakul ja sain aru oma nõdrast sõiduoskusest, mispeale harjutasin pärast usinalt MTB-ga maastikul sõitmist.
Ratast tuleks 2011 palju rohkem teha - just "põhja" ja kaalulangtuse mõttes.
MTB on ka lõbus, aga selle päriselt nautimiseks peaks ma olema noorem ja julgem.

Suusk
2009 / 2010 hooajal sõitsin täpselt 300 km ja eeskätt klassikat.
2010 / 2011. Tänaseks (6 jaanuar) on mul juba 240 km suuska jalas.
Suusatamisest peaks eraldi kirjutama. Pmst on mul tunne, et esimest korda elus oskan klassikat sõita. Selleks olen lugenud, netist videot vahtinud, teadlikult tehnikat sõitnud.

Traumad, õnnetused ja muud tervisehädad
Peaaegu polnud.
Üks ratta-avarii - auto sõitis mulle rattateele ette. Haav kõhus + marrastused.
Talvel põdesin angiini.
TM ajaks sain laste käest kõhutõve.
Talvel kukkusin kodu tagatrepil ja põrutasin selja ära.
Suvel sain joostes miski jalahäda - ei saanudki teada, millest - läks ise üle.
Sügisel MTB-d õppides kukkusin palju, aga sain vaid marrastusi.
Ronimisega sain korraks näpuliigesed haigeks.

Vidinad

Uued suusad + saapad + kepid. Madshus Terrasonic, klassikasuusk. Saapad läksid 300 km järel katki (ninaklamber murdus ära), aga A&T vahetas nad ilma ühegi küsimuseta välja.

Rattalamp, kallis ja korralik. Sellega saab ka täispimedas sõita. Hea ost.

GPS-kell, Garmin Forerunner 405. Meeldib. Muudab raja valiku nii jooksus kui suusas palju vabamaks.

Köis, kui vaja sõbraga Lasnamäel ronimas käia. Siseseina oma - odav ja lühike, õues sellega ei roni.

"Hea suusaõpik". Kati ostis, mina lugesin. Üsna kasutu, kahjuks.

Otsin sõpra :)
Põhipuudus on kaaslas(t)est, kes mu'ga metsa või parki kaasa viitsiks tulla. Lühikesi trenne võib ise ka teha, aga 2-3 tundi sörki, suuska või ratast üksi libistada on ikka paras piin.
Oma tuttavad olen kõik ära tüüdanud. Kui ikka telefonni öeldakse tere asemel "ei kaur, ma ei tule ka täna sinuga suusatama. piip-piip-piip", siis olen ilmselt liiale läinud.

Niisiis... kes tahab ükskõik mis ala aeroobset trenni teha... võib kirjutada kaur@obs.ee või helistada 5058952 :)