Matkaliidu kokkutulek Kiviõlis

"Mina pole Matkaliit" Pille korraldas kokkutuleku. Oli kvaliteetne ürr nagu alati. Kiviõli Tuhamäel. Majutus hostelis, ettekanded & pidu suusa- ja seikluskeskuse hoones. Läksin kohale reede õhtul - hea otsus. Olid saun, disko, joovastavad joogid ja head sõbrad.

Hästi valitud ja huvitavad ettekanded olid. Kõik esinejad rääkisid looduses liikumisest oma põneva nurga alt. Mu lemmikud olid noored särasilmsed alpi-alpi-nistid ja muhedad ümberilmapurjetajad. Aga tõesti, kõik oli tore. Maailma saab avastada nii paljudel eri viisidel. Leidku igaüks vaid oma. 

Ma lootsin midagi head matkamise ja looduskaitse teemast, aga ei. 

Loodusekaitses peame rääkima tasakaalust looduse hoidmise ja looduse kasutamise vahel. Looduskaitsel eesmärk ei saa olla "ärme lubame kedagi kuhugi". Me tegelikult tahame inimest metsa, mere äärde, matkarajale, jahti pidama. 

Samas haukavad loodusest suuri tükke a) Kaitsevägi b) Rail Baltica c) kinnisvara-arendus d) territoriaalsed eraomanikud. Eriti viimased, kes järjest sulgevad teid, maid ja ligipääsu veekogudele - keelusildid, elektritarad, uued rajatised. 

Ehk siis avalikku loodusmaastikku jääb aina vähemaks. Inimesed aga liiguvad looduses aina rohkem (sooviks siinkohal statistikat). Seega surve ja koormus allesjäävale maastikule kasvab. See omakorda suurendab veelgi eraomanike soovi oma maa võõrastele sulgeda. 

Mida teha? Mida teeb Keskkonnaamet maastiku avatud hoidmiseks? Mida teevad RMK ja omavalitsused? Midagi kindlasti tehakse. Uusi matka- ja õpperadu ju avatakse? Loodusturism kui hobi ja äri paisuvad igatahes mühinal. 

Keskonnaamet aga võtab kõiki looduses liikujaid endiselt kui vaenlasi, kes tuleb ketti panna ja "linna" tagasi saata. Räägiti piirangutest ja uuest kaardist. Ja oligi kõik, kogu teema. Muserdav.

Me ise rääkisime Katiga suusamatkamisest. Minu sõnum on jätkuvalt - "Suusamatkamine on lihtne, kerge ja imeilus. Skandinaavia on lähedal. Minge, tulge, suusatage!"

https://docs.google.com/presentation/d/1EJ8NZceUDX7UbcVpkKcPJto49RbxnL2vYTYunX0Y9Lw/present

Augustiõhtune Harku järv

Rail Baltica rattaretk, Rapla - Tallinn

Käisime RV eestveol vaatamas Rail Baltica / Balticu / Balticsi rajatisi Rapla ja Tallinna vahel. Rajatised on praegu viaduktid ja ökoduktid. Ehk siis suured sillad, mille alla tuleb kunagi trass ise. Sõitsime jalgratastega nende all, peal, ümber. Seltskond - insenerid ja paar muidu uudishimulikku. Mitu inimest oli ise nende objektide projekteerimise või ehitusega seotud. Arutelu oli asjalik, juba rongis Raplasse sain teada, mis on "semi-integraalne sild".

Käisime / nägime Raplast alates:

• Sikeldi viadukt
• Kalevi ökodukt
• Alu viadukt
• Hagudi / Kuku viadukt
• Künka tee viadukt (Viljandi maanteest idas, Loone kandis).
  Sellelt paistis kenasti ära ka Loone ökodukt.
• Urge ökodukt
• Tagadi viadukt
• Tagadi ökodukt - seda me küll sisuliselt ei näinud, valve all
• Tagadi-Kurtna viadukt
• Kirdalu-Kiisa viadukt
• Saustinõmme ökodukt
• Saustinõmme viadukt Tallinna ringteel
• Assaku viadukt Tartu maanteel

Enamik betooni oli alles värske ja puhas, täis joonistamata. Kahetsesime, et meil värvipurke kaasas ei olnud :) Tuhandeid ruutmeetreid haljast betooni ja täielik vabadus. 

Huvitav oli vaadata, kuidas päris ehituse protsessis tekivad bugid. Erinevalt IT omadest valatakse need betooni või kaetakse geotekstiiliga. Aga alles jäävad nad ikka. 

Rattasõit oli päris terav. Sõitsime umbes pooleks asfalt / kruus, olime poris, põllul ja Saku rabametsas. Vahepeal sadas mitu tundi. VÄGA mudaseks sai :) Õnneks oli üsna soe ilm. 

Mul tuli koos linnas sõitmisega üle 100 km. Maastikurattaga. Korralik päev :) Ja sügisese rattahooaja algus. Siiani olen sõitnud ujukatega, täna tuli jope selga panna.

Oli huvitav ja sai targemaks.

Aitäh korraldajale!

Kruusakamehed kruusal

Tunneli lõpust paistab peroon

Arutatakse prits-EPO kasutust

Kas karu jälgi on?

Aerulauaga merel - Lobi neem ja Koolimäe laht

Paar aastat tagasi tegime minu sünnipäevaks matka Lahemaal ümber Lobi neeme. See on Lahemaal, Võsust järgmine poolsaar ida poole. Jaanuaris, merejääd pidi. Oli üli-ilus. Jää oli kivide ümber kauneid vorme loonud.

Täna käisime samas piki merd. Mina ja J sõitsime aerulauaga, L täispuhutava kanuuga. Kolmekesi koos on julgem ja lõbusam. 

Kõige keerukam oli mere peale saamine. Lobi neemel saab mere ligi ainult Võsu-poolsest küljest, mujal on teed kõik suletud ja eramaa. Ka Koolimäe küla juurest merele ei saa. (Kui Loomemajaga hästi läbi rääkida, siis ehk nende krundi kaudu saaks). Lõpuks sõitsime kaugemale Natturisse ja läksime sealt. 

Sõitsime ümber Älvi saare, siis sirgelt üle avatud mere Lobi tipu peale, kiikasime ümber neeme Käsmu poole. Siis Lobi kivikülv ja rändrahnud - suured kivid madalas vees. Oli mõte ka Ulkkari lõugas üle kaeda, kuid ilm läks sombuseks ja tibutas, nii et sõitsime taas risti üle mere "koju" Natturisse. 10 kilomeetrit. Enamik sõitu oli Koolimäe lahel. 

Lahe peal oli nii lainet kui tuult parajalt. Meie lauad ja kanuu said hästi hakkama, olid stabiilsed ja hästi juhitavad. Kõige kaugemas kohas olime lähimast kaldast ~700 meetrit eemal.

Lobi / Saviloo Valgekivi, kõrgus 4.9 meetrit

Saviloo Mustkivi, kõrgus 5.3 meetrit

Poiste rattamatk Setumaal

Tegime kolmepäevase rattaringi Setumaal.
Kuuekesi - neli teismelist poissi, kaks täiskasvanut.
Teistel 160 km, minul 190.
Kolme päeva kohta on seda vähe. Nii et saime mõnuga ringi vaadata, ujuda, jäätist limpsida ja üldse mõnuleda.

Pikem päevik:
https://sites.google.com/site/kurinurm/eesti-matkad-ja-rajad/2023-setumaa-laste-rattamatk

Oli hästi tore. Setumaa on korda tehtud, ilus, sõbralik, avatud. Kõikjal sai inimestega jutule. Muuseumid ja külamajad, kõrtsid ja kohvikud - kõik ootavad külalist. 

Eriti tahaks kiita Piusa koobaste ees olevat Piusa Klunkri kohvikut ja Värskas olevat Seto Man puhkekeskust. Aitäh ja mingu teil hästi! 

Ah ja see onu, kes mulle Mikitamäe lähedal ahjusooja suitsulatika müüs -- sulle ka aitäh!!!

Järgmise aasta sarnane matk tuleb Pärnumaal - Audru, Tõstamaa, Varbla kant.

Hülgel

"Väljasõit metsikute meremaastike keskel olevatele üksikutele saartele kestab kaks päeva, aerutamis kilomeetreid maksimaalselt 30. Ööbitakse telgis, kokatakse rannas, otse lõkke äärest saab ujuma minna."

Nii ka sai. Kaks päeva aerutamist Väinameres, laager laiul, ujumine. Hallhülged, viigrid, kotkad. Hüljeste laul - ulgumine, mis merel kostab kilomeetrite taha. Võimas elamus! 

Hülgeid nägi üsna lähedalt. Mitte päris näost näkku, kuid ikkagi lähedalt. Nemad muidugi nägid meid ka :) Mul oli binokkel kaasas ja see oli hea.

Programm siis selline:

• Väinamere laiud, nii asustusega kui ilma.
• Suurepärane laager, lõke ja maitsev toit. 
• Selge öö, Linnutee ja perseiidide meteoorivool. Lamad telgis ja vahid langevaid tähti :)
• Hobuste rünnak. Suur parv suksusid laamendas me laagris. Kappasid ja tahtsid telke nosida. Jube uudishimulikud, tulid ligi ja panid koonu vastu inimest. Ei kartnud kisavaid ega vehkivaid inimesi. Telgiga vehkimise peale tegid väikse tiiru ja olid kohe tagasi. Taandusime - pakkisime telgid kokku ja kogunesime ringis oma köögi ümber. On vast loomad!
• Ujumine. Vesi oli väga soe, aga ka väga madal.
• Lainetes sõit - vastutuult, külgtuules, tagant, ja "tagant diagonaalis".

Üks tagant laine ajas mu ümber. Mis ma valesti tegin - ei tea - vist lihtsalt tähelepanematu. Laks! ja olin vee all. Põlle ei saanud lahti, aeru lasin käest minema. Giid päästis mu kenasti ära, ainult et süsta tagasi ronisin valesti. Kannaluku ("heel hook") asemel üle saba. Sain pärast sugeda. Aga no ma pole kannaga sisenemist iial proovinud ja ei saanud lihtsalt aru, mida päästja minust tahab. 

Viimased 4 km oli külgtuulega ja lainega. Ma oleks taas napilt ümber läinud, kuid sain end aerutoega kogemata püsti tagasi. Kuid lõpuks hakkas laintel liuglemine nagu täitsa välja tulema ja meeldima.

Hea seltskond, kaks päeva süstasõitu ja värsket õhku - super nädalavahetus!!!

Hülgeid ma ei pildistanud, üldse eriti ei pildistanud. 

Süstalaager Paunkülas, ja aerulaud

P korraldas Paunkülas süstalaagri. Käisime kogu perega. Laupäeva hommikul sinna, öösel telkides, pühapäeva päeval tagasi.

Oli ülimuhe:
- sai süstaga sõita
- sai aerulauaga sõita
- sai ujuda

- sai ülimõnusat telksauna

- toredad sõbrad ja seltskond

Olime Paunküla Kalabaasis. See on täiesti omaette maailm!!! Paunküla järv on (pigem vene) kalurite paradiis ja Kalabaas on selle keskus. Majakesed, kämpingutelgid, järveäärsed saunakesed, rand ja ujumis-sild, paadilaenutus - täieline idüll. Ja palju-palju inimesi, enamik oma pere või pundiga teistest veidi eemal. Järvel oli igas nurgas ja roostikus keegi oma paadiga nahistamas. Kalurid on vaikne rahvas, keegi kedagi ei seganud. Eestikeelne internet ei tea sest kohast ega kultuurist midagi. 

Me lapsed said grööni aeruga sõita ja hakkama, lahe!

Lisaks süstadele oli mul kaasas uus aerulaud. Ostsin nädal tagasi. Matkaspordist, F2 Stratos, 300 eurot maksis. Esimesena testisime seda Purtses merel, täitsa asjaliku lainega. Alguses kahtlesime - kas merel üldse saab olla? Ehk viib tuul ära? On see juhitav.

Nüüd pärast mereranna ja järve kogemust ütlen, et see on super sõiduriist:

- stabiilne, ka tuule ja lainega

- juhitav

- ootamatult kiire 

- laste lemmik

Üksi sõites on aerulaud ohutum kui lihtsalt süst. Kui süst kaldast eemal ümber läheb, siis sellele üksi peale ei saa. Peab olema ette valmistunud - aerupadi, pump, oskused ja kogemus. Aerulauale saab peale ka lainega ja ujudes. Üleliia uljaks minna muidugi ei tohi.

Imetore nädalavahetus!

Ja eks näis, mis ma selle lauaga siis ette võtan.

Lapsed üksi järvel! Ees paremal Püksireiesaared.

Grööni aerud :)

Aerulaua ring - 6 km täpselt tunniga.

Soome Saimaa süstamatk, jaanid 2023

Jaanide ajal olime Soomes - Saimaa järvel, süstamatkal.

Saimaa on Euroopa suuruselt neljas järv. Sisemeri. Lõuna-Soomes vastu vene piiri. Järves on umbes 14000 saart (neliteist tuhat). Sisuliselt on see fraktal. Graniidist labürint. Süstasõiduks ja mistahes vee-puhkuseks on see super keskkond. 

Tegime ringi Lappeenranta linna lähedal järve lõunaosas. Järv ise on hoomamatult suur, me olime vaid tema ühes servas. 

Kõik oli super äge:

- Seltskond.

- Maastik - järv, saared, haljas pehmete vormidega graniit.

- Ilm - hellitas meid päikese ja palavusega. Natuke saime tuulekest ja vihma ka.

- Vesi - ühtlaselt soe, uju palju tahad.

- Soome vee-puhkuse kultuur. See on sihuke lahe ja laadna. Korra sõitis meie laagrisse soome onu, kes oli putkast ostnud wrapi ja tuli seda saarele sööma. Sõi, ajas juttu ja sõitis oma käula-laadse mootorpaadiga koju tagasi. 

- Ühel saarel olid tsässonad (õigeusu pühamud) nagu meil Setus.

- Söök. Kati tegi. Elu kaks parimat matkasuppi olid esimeseks kaheks lõunaks.

Jaanipäeval / Juhannusel me tuld ei teinud... peaaegu. Soomes oli samasugune kuiv ja tule tegemise keeld nagu Eestis. Aga naaberplatsil olid venelased - neil oli lahtine ja vahepeal valveta lõke. Nojah. 

Olime Vene piirist paarikümne kilomeetri kaugusel. Saimaa ühendub merega läbi kanali Viiburi kaudu ja looduslikult läbi Laadoga järve.

Ühtegi viperust ega ümberminekut ei olnud. Vee-olud on saarte vahel leebed, kuid pikematel üleminekutel merelised - võivad olla nii tuul kui laine. 

Sõudsime läbi ühe lüüsi. Huvitav kogemus. Kõigepealt tuli lüüsi esimene värav lahti keerata (suurest rattast), siis kogunesid kõik lüüsi sisse, siis esimene värav kinni ja teine lahti, lõpuks tagumine ka kinni. Iseteenindus. 

Korraldas tuntud süstaäss Piia. Kümme inimest, seitse süsta. Oma telgid ja söögid kaasas. Aitäh Piiale ja kõigile!

Imeline, lihtsalt imeline!!!

Kati :))

Lüüsi sisenemist oodates

Lüüsist välja

Konjakid ja kallid joogid...

Jalgu sirutamas :)

Maanteesild

Saimaa kaart ja selle detail. Euroopa neljas järv ja 14000 saart. 

Lilla mumm - kogu Saimaa, roheline - meie matka piirkond

Mohni saarel

Me oleme Eesti saartel käinud üsna vähe. Olime kevadel Kihnu minemas, piletid ja öömajad ja sõbrad olemas, aga - ei käinud. See-eest saime nüüd Mohnile.

Mohni on väike saareke Lahemaal, 5 km Viinistust. Geoloogiliselt - suur kruusavall. Palju kive ja rändrahne. Tammemets põletati kunagi maha, nüüd on võpsik ja kadakas.

Saarel toimetavad Jaan Manitski ja RMK. Manitski oma on tuletorni ümbrus, sadam, saarele saamine. Tema hoiab palgal ka saarevaht Matiti, endist rekkajuhti, kes ühel hetkel elus kannaka tegi ja saarele kolis.

RMK haldab loodust. Kord hoiab, kord raiub. Praegu raiub ja põletab, et kadaka asemel kasvaks kukemari. Ühes kohas on keset rannaliiva lai laudtee. Tundub suht sürr - miks see siia? Looduskaitse raha on saare peale läinud igatahes palju.

Saarele ringi peale teha ei saa, ei lubata - linnud ja muu loodus las olla omaette. Mis ikka. Kõndisime paar km, käisime ujumas, vesi oli meres üllatavalt soe. Ilus koht! Kui saate, minge ka.

Meid viis saarele Evente. Soovitan - väga hea giid ja üldse tore. Aga sinna saab muul viisil kah. Meiega samal ajal käis saarel mitu teist gruppi. 

Tuletorn

Saare ainus suur pärn

Tiba kohatu laudtee

Suurim rändrahn - Jaanitule kivi

Mannerg paistab :)

Samliku - Kadriorg, 122 km

Viisin Kati Türile HAABJA matkale. See on sihuke camp üritus. Kevadpealinn Türi andis tiitli üle suvepealinn Pärnule, ja saatis selleks Pärnu jõge pidi alla ühepuu-lootsikute ehk haabjate armaada. Eesti haabja-kultuur on UNESCO ilmapärandi loetelus ja puha. Esimesel päeval sõitis Kati ka kaasa, 25 km, ja start anti Türi rannast. Tüdrukud tantsisid, peeti kõnesid, kohal oli meedia - sündmus noh.

Viisin meie auto esimese haabjamatka-päeva lõppu Samliku külla - Pärnu jõe ääres Türi ja Vändra vahel - ja jätsin sinna, et Katil õhtul hea võtta.

Ise tulin rattaga Tallinna:

• Kruusateid pidi Pärnu jõe äärest Mukri rabani. See on RMK Oandu-Ikla raja kõige igavam lõik, oi kui nüri oleks siin kõndida!!! Aga rattaga kruusal kihutada on tore.
• Mukri raba vaatetorn ja ujumis-laugas. Siin istus Belgia bioloog, kes lootis Eestis hulkudes hunti või karu näha. Hmm nojah. Bioloogi lemmik-koht Euroopas oli Dovrefjell :) Vesi laukas oli väga mõnus ja soe. 
• Kehtna, ja tore Hepa bensukas
• Rapla külje alla. Samlikult siia oli 60 km ja siit Tallinna veel 60 km. Oleks võinud ka rongi peale minna. Aga milleks!
• Alesti paisjärv 
• Angerja-Pahkla maastikukaitseala, risti läbi. Rändrahne ei vaadanud, neid juba nähtud küll.
• Kiili - Kangru - kodu

122 km, umbes pool sellest kruusa- ja metsateedel. 
Maastikurattaga.

Aega läks palju, juua läks palju (jube palav päev oli), aga muidu igati hea sõit. 
Miski ei hakanud valutama ega hõõruma ega väsinud ära. 

Kati aga sõitis haabjaga 25 km, ei läinud ümber, sai seda ise juhtida (st taga istuda nagu kanuus ikka) ja oli megarahul.

Ametlik uudis kah:

https://www.err.ee/1609011008/kevadpealinn-turi-saatis-suvepealinna-parnu-poole-teele-valitsemissaua

Tantsutüdrukud keerutasid haabjate vahel :)

Lõõtssaurused, aga kenasti mängisid

Kas pole kena :)

Vihje uuele abieluseadusele?

Kati mõlaaaaab :)

Mukri raba

Viimane singel - Tallinnas, Viljandi maantee
kergliiklustee kõrval metsas.
Asfalt on nõrkadele :)

Roheliste rattaretk 2023 - Ida-Virumaa ja Narva

Pikem päevik koos kõikide kohtade ja päevakavaga:
https://sites.google.com/site/kurinurm/eesti-matkad-ja-rajad/2023-roheliste-rattaretk-ida-virumaa

Väga hea oli!!!

Ma olen "Rohelistel" käinud palju. Algusaegadel küll mitte, ma ju üldse hakkasin jalgrattaga sõitma alles täiskasvanud peast (28-aastaselt). Mitu aastat käisin ka ELF-i / Eestimaa Looduse Fondi rattamatkadel, need olid nagu "anti-rohelised" või siis hoopis "päris-rohelised", nädal aega nihkes ja palju väiksemad.

See on suur üritus - ligi 2000 inimest ja ratast, laagris pooltuhat telki, söögi- ja liikluskorraldus. Paljud tuttavad ei tule, sest "massiüritus ja nõme". Aga meile meeldib. Inimesed hajuvad rajale ära. Kogu aeg on ees ja taga omad inimesed, kes teevad sama asja mis sina. Rada on alati põnev, hoolega läbi töötatud, piirkonna parimad palad välja valitud.

Meil olid mõned lapsed ja nende sõbrad kaasas. Sujus hästi, kuigi noormehed hakkavad millalgi ikkagi hullu panema, näiteks sõidavad rahva seas käed lahti. Eks mõni kukkus ka. Aga 180 läbi sõita oli kõigile kukepea, ka Ovele (12a).

Järgmine aasta Tartus ja jälle!

Eesti soojuselektrijaama settebassein ja tuhaväli

Alo infotahvliga

Minu ratas Narva-Jõesuu sadamas

Aluoja joastik Pühajõel

Raja kaart. Algus vasakul Kukrusel (Jõhvi lähedal).Laager keskel. 
Paremal Narva ja Narva-Jõesuu. Ja Venemaa.
Tegime vastupäeva ringi.

Suusamatk Saunja ja Tahu lahtedel

Vabariigi aastapäeva matk toimus "avatud raja" vormis ja suuskadel. Käisime Noarootsi ja Haapsalu vahelistel lahtedel - Saunja ja Tahu. Oli hea ilm, plusskraadid, hästi kerge tuul. Soe ja sompus. Jääl oli lumi peal, ja kohati ka vesi. Viiekesi.

Nägime:

- Kotkaid!!! Kohe mitut ja üsna ligidalt.

- Luiki. Kõrva äärest mööda lendav luigepaar on lahe heli. 

- Truumani rändrahne

- Kirimäe ja Võnnussaare vaatetorne

- Sitarahu saarekest :)

- Palju loomajälgi, ka kotkaste enda jälgi

Läksime läbi roostiku - ootamatult kerge oli.

Mõned käisid ka ujumas. Õnneks üsna kerge supluse vormis. Siiski - läksime liiga enesekindlaks ja hooletuks. 

Tee Kirimäe vaatetorni parklasse

Roo-suusamatkaja

Truumani kivid

Sitarahu ;)