Täiesti meeltülendav nädalavahetus

Reede õhtul käisime Iidaga kontserdil. Kalamaja segakoor ja Mikk Dede Pelgulinna Peeteli kirikus. Imeilus. 

Laupäeva päeva sahmisime ja koristasime, kodu sai palju kenamaks. (See on vaid osalt hea. Hulk tegelemist vajavat kraami on nüüd silme alt ära ja jääb tegelemata.)

Päeval käisin vast-avatud Kadrioru väljakul uisutamas. Küll oli mõnus!!! See on muidugi väike ja jää on nagu on, aga väga tore ikkagi.

Õhtul tulid külalised. Lugesime kokku 26 tükki :) Teame täpselt, sest mina pidin nad jooksvalt "ekseli tabelisse" panema. Kõik karvased ja sulelised - töökaaslased, matkasõbrad, niisama tuttavaid - said hästi läbi. Kass kasutas olukorda ja varastas - 20 inimese silme all - laualt sinki. Külalised keelamise asemel pildistasid seda :) Ehh :) 

Kass venib kui kummipael :)

Pühapäev. Ööbima jäänud külalistega sõime kõigepealt mõnusa ja rahuliku hommikusöögi. Siis läksime Kõrvemaale suusatama. Imelineeeee. Suurepärased rajad, kaunis mets, paras ilm. 

Nüüd on kodu täis juustu (eelmine kord sõime seda vähemalt kuu aega takkajärgi), seeni-kišši, uut veini, head tuju, talvist helgust. Aitäh sõpradele!

Mina ja kasemets 19 km raja poole peal

Talve helge algus

Novembri lõpus kaanetas külm rabalaukad kinni. Kaks päeva oli Facebook täis uisutamise pilte ja videosid, Silver E korraldas jää-öö-orienteerumise. Mina õnneks uisutama ei jõudnud - jää oli kõikjal vaid paar cm paks ja minu kilosid... ei oleks kandnud. Hea näide, kuidas avajää-uisutamine on ilmaga vedamise ja kiire reageerimise kombinatsioon. 

Siis tuli lumi maha ja algas päris talv. Kõik suusarajad said korraliku katte peale. Jõudsin juba novembris lumele ja sealt edasi on olnud puhas lust.

Aga päris rõõm on ikkagi metsas / rabades. Lumi on paks, värske ja imeilus. Puud on erevalge katte all. 

Koitjärve raba, 26. november. Kati + mina + Ove. Jalgsi - lumi ei olnud veel üleliia paks. Lume all oli pehme kiht. Laugastel aga jää kandis. Matkakepid olid abiks nii pehmes lumes sumamisel, ohtuseks kui jäässe aukude tagumiseks. Kõigil oli lõbus. Mets oli tohutult ilus, härmas, jääkristallides. 

Püüsaare raba, 2. detsember. Jarek Jõepera / Rajalt maas korraldas ja oli väga huvitav. Alates parkimiskohast kuni mustikakisselli ja kuulamisharjutusteni. Laukad olid seekord nii pehmed, et peale minna ei saanud. Käisime Venejärve ääres - ma ei ole raba poolt sinna iial lähenenud. Mets oli ka seekord pehmes paksus lumes ja imeline. 

Kus hiir on?

Lapsed Kõrvemaal, 5 km ringil

Talve algus on olnud hurmav. Aitäh kaaslastele, kellega suusarajal või looduses oleme käinud :)

Reklaami:

Suusamatkad Põhja-Eestis - Jarek Jõepera - https://rajaltmaas.ee/

Suusamatkad Lõuna-Eestis - Skift ehk Eneli, Liisi, Anu - https://www.skift.ee/
Suusamatkad Venemaal ja Skandinaavias (päevikud) - Koomaklubi - https://koomaklubi.planet.ee/

Matkasuuski laenutab ka Kõrvemaa keskus.

Seikluskliiniku Soome suusamatk 2023/24 aastavahetusel - https://www.seikluskliinik.ee/lapimaa-aastavahetuse-suusamatk

Talvest suvesse

Talv:

29. märtsi õhtul lendasime Oslost Tallinna - kevadine suusamatk sai läbi.

31. märtsil käisin Nõmme lumepargis uusi suuski testimas. Lund oli külluses. Suusad... ja saapad.. hmm. 

Facebooki "Murdmaahuntide" grupis inimesed aina suusatavad, lund on küllalt. 
Veel 11. aprillil on Nõmmel suusarajad olemas.

Kevad:

Võtsin maasikurattalt naastrehvid alt tõin "suvise linnaratta" keldrist välja.

2. aprillil käisin Kodasoo metsas singlitel sõitmas. Osad teed olid puha lumes ja jääs. 

6. aprillil käisin Männiku-Raku metsas. Seal ka lumi.

7. aprillil käisin Purtses. Mereäär oli jäätükke täis.

9. aprillil sõidan oma linnarattaga maanteid pidi 100 km. Raske ja vastik :(

Purtses sõitsime süstaga kevadise suurvee peal. Lüganuse kirikust mereni. Ühtlane langus, kärestikud, aga ootamatult lihtne oli sõita. Kivid vee all, mine vaid otse peale ja üle. Olin üsna kindel enda ümberminekus, aga ei, isegi sellist ohtu ei tekkinud. 

Hävitasin ära oma Atomicu uisusuusad. Ostetud kasutatuna 2012. jaanuaris. Sõitsin nendega 13 hooaega. Need suusad on minu kõige, kõige parem spordivarustuse ost üle kõikide aegade. Nad avasid mu silmad mitte ainult uisustiilis sõitmise, vaid üldse tehniliselt korrektse suusatamise mõttes. Suusatamine muutus nühkimisest mõnuks. (Marini ratta ost oli sarnane murrang - see tekitas mus plahvatusega arusaama, et jalgrattasõit on nauding.) Aga nüüd olid nad seest nii pudedad, et klambreid neile kinnitada enam ei saanud. Aitäh!

Suvi:

11. aprillil tuli Tallinna 20 kraadi sooja. Käisime poistega sõitmas, olin lühikeste varrukatega.

Pärast sattusin veel o-päevakule. Mõnusa ilma tõttu oli rahvast väga palju ja pea kõik kaardid läbi müüdud. 

Alo sai uue ratta - Merida Crossway. Sisuliselt sama mis Katil, ja umbes sama mis Iidal praegu ja minul varem. 

Mu vana ratas - Merida - on aga ära anda. Mõneti logu, käiguvahetus on pirtsakas ja minu 100 kg all võib ratas kriuksuda. Aga muidu sõidab. Tahad? Sõber tahab? Ostetud 2008, amordi asemel on kõva kahvel. Tarberatas.

Uued suusad, saapad ja kepid.
Fischer N66 skin,
Black Diamond Expedition 3,
Alfa backcountry sidemetega saapad. 

Kodasoo

Kodasoo

Tee Raku järve taga.

Mootorratas on siin peremees, jalgrattur vaene külaline.

Raudalu mets, jalgrattasinglid.

Raudalu suur rändrahn (ilma nimeta tee ääres)

Purtse rand

Head aega, armsad sõbrad.

Teist oli mulle palju-palju rõõmu!

Arrr-mas-tan

talve, kõigi ta külmade ja tuiskude ja suladega.

Tegin Facebookis küsitluse :), rahvas on minuga sama meelt :)

Oleme hiljuti käinud:

Mäesuusatamas Messiläs, Soomes, Lahti lähedal. Poolteist tundi / sada km Helsingist. Üheks päevaks sinna minna oli liiga palju autos/laevas loksumist ja vähe mäge. Muidu - tore. Tahtsin ära näha välismaise suusakeskuse. Ma olen ju käinud ainult Kaskaadides (2012), mitte Alpides ega isegi Soome-Rootsi mägedel. Messiläs on lauge mägi, suurepärane korraldus, imeline lumi. Ilm oli küll külm ja tuul mäel vastu. 

Käisin ka murdmaa-suusaga Lahti järve peal, aga see ei olnud sõitmine, see oli nuuskamine (vinni-puhhu termin). Murdmaarada oli metsa vahel ka ja ilmselt väga hea, aga sinna ma ei jõudnud.

Mäesuusatamas Kiviõlis, lastega. Mägi oli veidi jäine ja vaalus, aga ikkagi väga sõidetav.

Mäesuusatamas Nõmmel, nii üksi kui Iidaga. Ma olen seal kunagi käinud ja mulle ÜLDSE ei meeldinud. Miks - ei mäleta. Nüüd - puhas mõnu. Hea lumi. Sadas kogu aeg juurde kah. 

Mäesuusatamas Valgehobusemäel, üksi. Väga tore oli. Lisaks sõitsin sealsamas murdmaad kah.

Suusamatkal Viru rabas. See ei läinud eriti hästi, lumi pakkis suusa alla täiega. Püsisime kinnitrambitud matkarajal ja käisime vaid tornini + tagasi. Kuna eesmärk oli suuski testida, siis see õnnestus hästi. Kaasas Kati ja M&E. (Talve alguses käisime seal pikemal matkal, mis oli imeilus ja tuli hästi välja.)

Uisutamas Lasnamäel, lastega. See on ikka puhas rõõm!!!

Uisutamas Kadriorus, lastega. See on ka puhas rõõm, ehkki plats on tõesti taskuräti suurune.

Ja jalgrattaga sõidan... umbes üle päeva. Mitte ainult asja pärast, vaid lusti pärast ka. Paraja lumega on ka see puhas rõõm. 

Nautige teiegi talve :)

Talvine auto.
Otse enne fotot viisin tuppa sooja matkauisud ja matkasuusad.
Paari päeva eest ostsin juurde paari keppe (Black Diamond Expedition 3).
Kusagil eespool on veel klassikasaapad. 

Kadriorus õhtuhämaras

Kõrvemaa keskuse lähedal

Nelijärve lähedal

Valgehobusemäe kandis

Messilä. No on lauge eksju

Kiviõli, üsna udune päev

Valgehobusemäe. Kunstvalguses on mäe reljeef palju paremini näha kui päeval. 

Suusamatk Saunja ja Tahu lahtedel

Vabariigi aastapäeva matk toimus "avatud raja" vormis ja suuskadel. Käisime Noarootsi ja Haapsalu vahelistel lahtedel - Saunja ja Tahu. Oli hea ilm, plusskraadid, hästi kerge tuul. Soe ja sompus. Jääl oli lumi peal, ja kohati ka vesi. Viiekesi.

Nägime:

- Kotkaid!!! Kohe mitut ja üsna ligidalt.

- Luiki. Kõrva äärest mööda lendav luigepaar on lahe heli. 

- Truumani rändrahne

- Kirimäe ja Võnnussaare vaatetorne

- Sitarahu saarekest :)

- Palju loomajälgi, ka kotkaste enda jälgi

Läksime läbi roostiku - ootamatult kerge oli.

Mõned käisid ka ujumas. Õnneks üsna kerge supluse vormis. Siiski - läksime liiga enesekindlaks ja hooletuks. 

Tee Kirimäe vaatetorni parklasse

Roo-suusamatkaja

Truumani kivid

Sitarahu ;)

Tartu maraton avatud rada, 5:45

Sõitsin läbi Tartu Maratoni, avatud raja päeval, uisustiilis.
Täitsa pekkis, kui raske oli!!!
Raja keskosas surin täiesti, puhkasin iga minuti tagant, sõidutehnika nagu pardil.
Aeg 5:45 on tunnike rohkem kui lootsin. 

Muidu aga super hea meel, et käisin! Ilus talvepäev Lõuna-Eesti looduses, lumi ja päike. 

Rada, natuke üle poole sõidetud, puhkan

Avatud rada on muidu nagu suusamaraton ise, kuid nädal varem ja ei ole võistlus. Muu on sama: ühisstart, joogipunktid, lärm finišis, transpordi korraldus. Ja tohib sõita ka uisustiilis. Sisuliselt on see TM viis võtta raha ka neilt, kes ei taha võistelda või tahaks "uisutada". Geniaalne eks. 

 
Laupäeval käin rada proovimas. Sõidan Elvas finiši lähedal 20 km, nii uisku kui klassikat. Rada on jäine ja hästi kiire. Otsustan sõita ikka täis distantsi - no et nii kerge. Ja et uisku - uudishimust. Ma ei ole iial nii pikka uisu-otsa sõitnud. Kõige rohkem kardan jäistel laskumistel kukkumist. Õnneks on avatud rajal vähe sõitjaid, nii et kui ka kukud, siis kellelegi ette ei jää, ega keegi teine sulle.

Pühapäeval viin auto finišisse (Elvas) ja saan ühe vene-Tartu fotograafi autoga Otepääle (starti), sest ei leia korraldajate bussi üles. Olen vara kohal. Lasen veel oma suusad ümber määrida HF peale. Öösel oli -12, stardi ajal ehk -6. Päike, tuuletu, ilus ilm. On ootamatult palju värsket lund. Elva kandi jääst pole Otepääl ega Käärikul keegi kuulnud.

Esimesed paarteist km liigun kenasti, tempo on 4.xx min/km, laskumistel 3.xx min/km.

Pärast esimest ehk Matu TP-d aga jään seisma. Ei jaksa! Ei liigu! Parem jalg ähvardab krambiga. Nagu misasja?!?! Ma olen 15 km sõitnud ja juba väsinud???
Aga nii on ja nii jääb. 

Mis ikka, võtan tempo maha. Nüüd on eesmärk lõpuni välja venida. Igas TP-s joon ja söön, ei kiirusta - pole mõtet. Mõnel tõusul peatun tõesti iga minuti tagant. Ähh puhh!!! Uisutehnika laguneb sootuks, paterdan nagu part. Laugetel nügin end lihtsalt kätega klassikajälge pidi edasi. Suusk ei libise, jaksu pole. See pole suusatamine, see on... 

Harimäel võtan suusad jalast ja ronin torni. Imekena! Mets on härmas ja torn ise ka. 

Harimäe laskumised on ootamatult aeglased ja ohutud. Suusk vist tõesti ei libise...?

Enne lõppu (Hellenurme TP järel ehk) läheb rada hoobilt jäiseks. Laskumistel on see ohtlik, kuid muidu super abiks. Saan libisemise tagasi, sõidan normaalset uisku, tempo laugetel lõikudel taas 4.20 min/km. Finišisse veeren hoogsalt, kuid - viimaste seas. Aeg 5.43. 

Oigan veidi ja lähen sauna.  

Miks siis nii?
Mitu võimalust või õigustust või ettekäänet:
- Raja keskosa oli kõik värskes lumes ja tõesti ei libisenud. Ehk kulus mu üks kiht HF-i lihtsalt maha? Tuleks ikkagi päris maratoni jaoks määrida lasta? 
- Olen paks ja nõrk. Ma olin raudselt kõige suurema keha-massi-indeksiga inimene tänases startis.
- Mul on vilets uisutehnika. Mul väsis ära üks jalg tallast puusani, teine laiskles kogu raja. 
- Ma ei jaksagi pikalt uisku sõita... 
Ilmselt on need kõik natuke õiged :)

Kuid tunne on ikkagi väga hea.
Rõõm, et üldse tulin ja sõitsin.

Rõõm, et oli ilus ilm, päike ja külm.
Rõõm, et ei kukkunud. Mitmes jäises laskumises jäin napilt püsti. 

Kõik otsused - üldse tulla, tulla avatud rajale, sõita uisku ja pikka rada - olid head.

Laupäeva õhtul, Viti vaatetornist

Start, Tehvandi staadion

Harimäe vaatetornist

Harimäe vaatetornist rada pidi Elva poole

Okkad :)

Järgmisel aastal, kui vähegi lund on, uuesti avatud rajale. 

Harjutus Stravas: https://www.strava.com/activities/8548423025/

Tulemustes on 123 lõpetajat, kiireimad alla kolme tunni. Ma olen eelviimane. (Mis on imelik, sest pärast mind oli lõpetajaid külll, ju nad siis sõitsid kaks ringi või miskit.)

Suusatalv

Suusatan pea iga päev, kui ilma on. Ja üldiselt on.

Haraka raba

Kiirust ja jõudu on vähe, kõhtu palju. Kiirem Kõrvemaa 19 km on seni vist poolteist tundi. Harku 8 km ring tuli eile alla 32 min (4 min/km), mis on minu kohta okei, aga võiks veel parem olla. 

See-ees ostan tohutult asju kokku:

• Uued klassika-suusad. "Nahkadega" Fischerid. Üsna head, peavad ja libisevad normaalselt. Ainult teatud kaldega nõlvast ei lähe üles. Peaks sidemeid veidi ettepoole nihutama - ehk aitab. 
• Uued uisu-suusad. Madshus mingiasi. 
• Uued uisu- ja klassi-kepid.

Samas on kasutusel ka vanad Atomicu uisusuusad. Vaheldumisi külm ja sula tähendab jäist rada, kus ei ole mõtet uut suuska retsida.

Vanadus on kallis lõbu. Nimelt leidsin pööningult veel ühe paari uisusuuski. Samuti tuttuued. Imestasin. Selgub, et olen nad aasta tagasi ise ostnud. Nii et selle aasta uued uisukad on lihtsalt topelt. Pähh. :( 

Õnneks lähevad asjad katki ka. Kõrvemaa 19 km rajal murdsin suusakepi. Ja täna (19. jaanuaril) tuli samas suusa küljest side lahti. Üks kord sain 2 km tagasi sõita ühe kepiga, täna - 4 km ühe suusaga (teine tilpnes jala küljes ja libises, kuid tõugata sellega ei saanud). 

Katkine suusk Orgi mäel

Uisu-tehnika on mul olematu. Nüsin suusa serva peal, mis tähendab, et jalg on kõver ja kogu keha "X" kujuliselt väändes. Peaks olema H kujuliselt :) Tulemus on jalgade kramp ja kiire väsimine. Nii et enamiku tööd teen käte tõukega. 

Lapsed on kõik samuti suusatamas käinud, kui vähem kui mulle meeldiks. 

Suusamatkame: 
22. detsembril Hara rabas Lahemaal
22. jaanuaril Laukesoos ja Seli soos

23. jaanuaril sõidan esimest korda "Presidendirajal" Aegviidult Jänedale. Paks värske lumi, imeilus. Liikumine on muidugi aeglane

24. jaanuaril sõidan Glehni pargi ringi - 2.x km - läbi ainult käte jõul. Kõik tõusud ka! Üldse sõidan sel õhtul 11 km, sellest enamik ainult paaristõugetega.

Mägine märts ja Rootsi suusamatk

Märtsis juhtus täpselt üks asi.

Käisin Rootsis suusamatkal.

Välismaiste matkade korraldamise ajakava on umbes selline:
- kuu aega aktiivset korraldamist
- nädal aega matkamist
- kuu aega elavat eputamist ja kekutamist sellest, kui hea ikka sai

Tavaoludes võtab matka korraldamine pigem kolm kuud. Algab inimestele helistamisega, et grupp ja aeg kokku saada. Siis on hulk sahmimist Skandinaavia kaardiga ja lennuki- / laeva- / rongi- / bussi-graafikute ja piletite ja hindadega. Saada omavahel klappima transport sinna ja tagasi ja kohapeal (sest matk enamasti algab ühes ja lõpeb teises kohas) ja matka enda marsruut ja rahad ja vahepealsed öömajad - see on räme pusle. 

Seekord juhtus see kõik palju kiiremini, sest pikalt ette planeerida ei julgenud. Veebruari lõpuks sai aga selgeks, et Rootsi riik on turismiks lahti ja mina saan nii remondi kui töö mõttes minna. Pmst tegelesin kogu märtsi alguse matkaga. Kõigepealt inimesed - kes, nagu ikka, kõik väga tahavad tulla, aga ühtegi selget vastust ei anna, sest kaalutlused ja põhjused. Siis mägimajad ise, öömajad, piletid.. jne. Seekord oli palju nuputamist matkatoiduga. Ja kõik remondi- ja tööasjad tuli ka korda saada..

Igatahes 12. - 21. märtsil olime Rootsi reisil ja kõigile meeldis.

Linnadest käisime Uppsalas ja Gävles. See oli jälle... omamoodi. 

Muud? Mida muud? Sai vist veel natuke suusatada... ja jalgrattaga sõita. Remont tiksub aeglaselt lõpu poole. Aga see kõik on täiesti suva, sest pea on endiselt lumist maastikku täis.

Kel võimalik suusamatkale minna või tulla - minge ja tulge. 

Emotsioon on väga, väga tugev. 

Matkapäevik ja mõni foto:

https://sites.google.com/site/kurinurm/suusamatkad/2021-kesk-rootsi

Tegin töö juures ettekande suusamatkamisest kui sellisest.

See on siin:

https://docs.google.com/presentation/d/10qjJnDn9liTVHjUWHwD5sjHVucbH83NP-qLi0FUkl7E/edit