Aerulauaga merel - Lobi neem ja Koolimäe laht
Paar aastat tagasi tegime minu sünnipäevaks matka Lahemaal ümber Lobi neeme. See on Lahemaal, Võsust järgmine poolsaar ida poole. Jaanuaris, merejääd pidi. Oli üli-ilus. Jää oli kivide ümber kauneid vorme loonud.
Täna käisime samas piki merd. Mina ja J sõitsime aerulauaga, L täispuhutava kanuuga. Kolmekesi koos on julgem ja lõbusam.
Kõige keerukam oli mere peale saamine. Lobi neemel saab mere ligi ainult Võsu-poolsest küljest, mujal on teed kõik suletud ja eramaa. Ka Koolimäe küla juurest merele ei saa. (Kui Loomemajaga hästi läbi rääkida, siis ehk nende krundi kaudu saaks). Lõpuks sõitsime kaugemale Natturisse ja läksime sealt.
Sõitsime ümber Älvi saare, siis sirgelt üle avatud mere Lobi tipu peale, kiikasime ümber neeme Käsmu poole. Siis Lobi kivikülv ja rändrahnud - suured kivid madalas vees. Oli mõte ka Ulkkari lõugas üle kaeda, kuid ilm läks sombuseks ja tibutas, nii et sõitsime taas risti üle mere "koju" Natturisse. 10 kilomeetrit. Enamik sõitu oli Koolimäe lahel.
Lahe peal oli nii lainet kui tuult parajalt. Meie lauad ja kanuu said hästi hakkama, olid stabiilsed ja hästi juhitavad. Kõige kaugemas kohas olime lähimast kaldast ~700 meetrit eemal.
 |
| Lobi / Saviloo Valgekivi, kõrgus 4.9 meetrit |
 |
| Saviloo Mustkivi, kõrgus 5.3 meetrit |
Labels:
matk
7 comments:
Ma ei osanud oodata, et aerulauaga nii pikki teekondi saab ette võtta. Te aerulaudadel enamasti põlvili või istudes ma eeldan, sest püsti oleks kole raske lainega tasakaalu hoida ja tuuletakistus kah suur? Või lihtsalt harjutamine teeb meistriks ja pole probleemi.
Praktilisest küljest pole aru saanud mis eelised on aerulaual võrreldes süstaga? Tundub nagu rohkem mänguasi, millega sauna taga tiigil liikuda. Sain ise hiljuti esimest korda vaikse ilmaga järvel proovida, jube keeruline oli tasakaalu hoida, korra käisin karsumdi vees kah.
Aerulauaga sõidetakse maratone ja peetakse võistlusi tehniliselt keerukatel lühematel distantsidel. Tõsine spordiala, mitte sauna taga tiigi ääres lustimiseks vaid.
Mina pikemalt sõites istun. Suisa väike iste on olemas, umbes 2 cm kõrgune. Põlvili olles on jõudu rohkem, kuid jalad väsivad. Profid muidugi seisavad. Ma saan seistes sõita siledal veel, aga mitte lainega.
Ma sõidan süsta aeruga. Kahepoolne.
Sporti me ei tee, selleks on teised inimesed, lauad, rajad, omad võistlused. Kuid kiiruse vahe süstaga on sportlastel ootamatult väike.
Praktilisest poolest on mitu asja:
Aerulaud on keskmise seljakoti suurune vidin. Kui vaja, võtad selga ja viid randa või metsajärve äärde. 10 kg. Täis pumpamine võtab 5-6 minutit, kokku rullimine vähem.
Lauas oled hästi "vees". Astud maha, sisse, kaldale, ära, lihtne. Võid jalad üle laua ääre vette panna. Meresüstast sisse-välja saamine on aga ekstra tegemine. Pühapäeval sõitsime üle mitme madala, kus tuli välja tulla, vett 5-10 cm. Ehk siis lauaga oled kuidagi rohkem vee peal või osa keskkonnast, süst tekitab selge piiri - mina siin, vesi seal.
Kolmandaks on laud ohutum. Lähed süstaga merel (või suurel järvel) ümber, spets ettevalmistust ei ole ja kallas kaugel - sured ära. Päriselt suredki. Aerulauale ronid peale tagasi ja sõidad edasi.
Yukon1000 on tuhande miili pikkune jõemaraton. Sellel aastal võitsid selle ära eesti NAISED - Linda Tetsmann ja Anette Baum - https://sport.err.ee/1609040927/eesti-paatkond-voitis-hirmkova-aerutamise-maratoni.
Ka seda sõidetakse aerulauaga.
Kõige parem võitja aeg üldse on süstaga 5 päeva ja 12 tundi, teine-kolmas koht 6+ päeva.
Kõige parem võitja aeg aerulauaga on 7 päeva ja 8 tund, teine-kolmas koht samad.
Ehk siis vahe ajas on nädala pikkusel rajal vaid 20%.
Profilauad muidugi ei ole täispuhutavad ja seljakotisuuruseks pakitavad.
Jah. Ja jäigad lauad on miskipärast kümme KORDA kallimad - paarsada vs paar tuhat eurot.
Eile, 5. septembril käisime Raku järve peal. See on Tallinnas Männiku järvedest kõige suurem. Sõitsime ligi 8 km, nägime ära Männiku hiidrahnu, õhtuse päikese, lõpetasime pimedas. Väga väga tore oli. Ja mitte vähimalgi viisil ei olnud külm.
Eile, 6. septembril käisime Kõrvemaal Mustjõe peal. Õhtul hilja. Tume nire-laiune jõgi, ümberringi pime mets. Aerulaudadel olid peal laternad (led lambiga, mitte päris tulega). Romantikaaaaaaaaa!!!!
Post a Comment