Juubilar - 200 tuhat!

Keskea tunnused muidugi esinevad. Mitmesugused alamsüsteemid ei tööta ja vist ei ole mõtet neid ka tööle panna. 

Aga muidu on super auto. Pikka maad sõita, jalgrattaid tassida, oma perele mõni sõber või vanavanem lisaks kaasa võtta - ideaalne. Ja mugav. Mõistusega tehtud. 

Aitäh, Tom @ Rentest, kes sa selle meile kunagi soovitasid ja müüsid!

Hiljem:

200000 sai täis umbes 8. juunil.

210000 sai täis 14. augustil.

Oleme kahe suvekuuga sõitnud 10000 km.

Sinna meie raha läheb - Ukraina sõja toetuseks, aga valele poolele. :(

Purtse ümber, rattaga

Purtse on mu isa-, vanaema- ja suvekodu. Lapsena veetsin siin oma suved. Kahjuks kuidagi üksinda: teiste külalastega ma ei seltsinud. "Suurena" oleme siin käinud aga põhiliselt lühikesi sutsakaid. Kohale, siis töö-töö-töö, ja tagasi linna. Päris puhkus on ju mägedes või mujal välismaal. "Oma maal" käiakse vaid rabamas!

Oleme viimasel ajal proovinud seda mustrit murda, kuid erilise eduta.

Nii ei ole ma MITTE IIAL käinud siin ümber rattaga sõitmas või matkamas.  No mererannas oleme jalutanud, ja isegi mitu korda, ja ehk ka jõeni või Liimala randa või Tulivee uus-restorani. Kuid et läheks kaugemale jalutama või suisa matkama? Kellel see aeg!

Täna võtsin Purtsesse ratta kaasa. Hommikul sõitsime poistega kanuuga Valgejõel (tavaline suvine lõik Suru sillast maanteeni), siis tegin päev otsa tööd ja lõpuks 2.5 tundi rattaga otsa.

• Purtse kalasadam - sinna enam ei pääse, kohe üldse ei pääse. Kogu sadam, vana rippsilla ase, kalatsehhid, pood - kõik on kinni, tara ja sildid ees. Kes tahab siiski minna, siis minu maa poolt (ja piki meie mereranda) aga ikkagi saab, seal pole ühtki keeldu ees.
• Liimala rand ja Tulivesi. Kaks härrat seal otsisid dektektoritega veest asju, kuid ei leidnud mitte.
• Purtse Suurkivi. Mõõtude poolest pea hiidrahn - ümbermõõt 23 m (hiidrahnud on 25 m ja rohkem). Kuid rändrahn on puude salus, selle peal vana põllumajandustehnika jupid, ümber elektrikarjus. Jube kole.
• Purtse vana villaveski - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Sillaorg ja Sillaoru veski - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Napa paljand - käisin selle peal / kohal. On tõesti kõrge vertikaalne langust, kuid paljandit siitpoolt ei näinud.
• Erra küla ja mõisa-ase.
• Uhaku karstiala Püssi külje all. See oli väga lahe.
• Lüganuse küla ja kirik.
• Külaotsa lohukivid - ei pääsenud lähedale, kuid midagi erilist ei seal ei saanud olla. Siin on üldse muinaspõllud ja palju "ohvrikive".
• Purtse männik - külajutu järgi võtsid Saksa väed siin II MS ajal kuusiku maha ja istutasid männid asemele.
• Purtse hiiemägi ja hiiekallas, kõrge vaatega Soome lahele. Oleks binokkel, näeks siit Vene saari ka.
  

Vaatamata jäi Purtse lõunapoolne linnamägi. Siin on neid kaks tükki, üks maanteest lõunas, teine põhjas.

 Järgmine päev: 

• Varja küla
• Moldova küla
• Aa mõis - ei pääsenud lähedale, eramaa
• Aa rand - see on Kohtla-Järve lemmik-rand. On ilus küll, liiv ja pikk kivikülv
• Voorepere küla - siin peaks olema mõis, a ei ole?
  

Mõlemal päeval sõitsin õhtul, 9 ja 11 vahel. Päike loojus, valgus oli imeilus. Mu ees lippasid rebane, jänes, kitsed. Ning ma pean kiitma maastikuratast. Enamik huvitavaid kohti jääks nägemata, kui ma sõidaks vaid maanteerattaga ja asfaldil. MTB sikutab aga "magistraalilt" ära: tule läheme sinna metsarajale ja kruusateele ja siit läheme üldse otse läbi maastiku! Seal on vana mõisa-ase, paemurd, raketibaas, vesiveski, karstilehter, hiiepuu - kaeme üle! Ja ma siis kuulan oma ratast ja lähen ja kaen.

Mõnus, mõnus. 

Frieda kirjutab veidi pikemalt :)

Mis mõtet on valdusel, kuhu ka omanik ise sisse ei saa...???

Purtse Suurkivi

Erra

Uhaku karstiala

Raps on täiesti domineeriv kultuurtaim, miks???

Aa!!!!!

Piilub ja lahkub

Mõtlemisest

Ma ei saa aru, mismoodi teised inimesed mõtlevad. Miks nad mõtlevad teisiti kui mina? Miks ma ei suuda neid isegi pika veenmise abil enda sarnaseks muuta? Miks nad minust aru ei saa? (Sest mina neist küll ei saa.)

See on mul igapäevane reaalne probleem. Sellest tulevad reaalne stress ja ajakulu. Võimalik, et ka rahaline kahju.

Kas teil on ka nii?

Osmussaar

Pühapäev sõpradega Osmussaarel.
Meilt Kati, Iida, Ove, Katja.

Väikese paadiga sinna, autoga ring saarele peale, kalasupp, tagasi.

Osmussaarel on kaks asja: loodus ja ajalugu. 

Loodus - Osmussaar on geoloogia näitus. Saar liigub tormide mõjul kiiresti itta, 7 cm aastas. Kunagi lääneranda püstitatud kabeli koht on nüüd saare keskel. Kevad on siin hiline. Päris mai lõpus olid puud alles raagus. 

• Klibuvallid, suurimad Eestis, iga suurema tormi järel uued.
• Pank - Põhja-Eesti klindi läänepoolseim lõik. Paar meetrit kõrge, aga ilus. Laine loksub, paekihid on murdunud, kivistised, paekiht on samblast värviline. 
• Rändrahnud - näiteks bretšad. Näiteks Skarvan. 
• Linnud.
• Pooltuhat lammast ja mägiveised. Lambavilla torte on kõik kadakad täis ja tegelikult üldse kogu saar. Lambad on pool-metsikud. 

Ajalugu on saarel keeruline ja verine. Osmussaar on olnud impeeriumi loodeserval. Sinna on läbi ajaloo paigutatud sõjaväge, eeskätt erinvad suurtükke. Mitmesugusel viisil on need kõik hävinud ja tihti koos meestega. Tuhanded eri viisil ja eri lolluste läbi surnud mehed - telkides talvituma sunnitud näljased ehitusväed, iseenda punkrites omade poolt õhku lastud sapöörid, lollide ettekäänete tõttu tapetud eestlased, dessandil hukkunud, evakueerumisel miini otsa sattunud mehed ja laevad. Puruks pommitatud kabel ja surnuaed. Klibus on pommilehtrid, üle saare on pommikesti ja -kilde ja ilmselt veel ka lõhkemata sõjamoona.
Pool aastat tagasi oleks ma seda kõike uudistanud siira ja avala huviga.
Täna...

Sõda on jube.

Aga päev saarel oli imekena. Oli aega väärsustega tutvuda, ajalugu ja kohajutte kuulata, jalutada. Ilm oli päikseline ja tuulevaikne. Nauding...

Kasarm ja tulevased sõdurid

Taimedel on soojustus :)

Kasamu sisekujundus

Põhjakalda pank ja tuletorn

Tuletornist

Üks kahest bretša-"kaksikust"

Põhjakalda värviline pank

Üks nädal

Kaheksa päeva, pühapäevast pühapäevani.

Pühapäev. Hommikul kammime poistega jalgratastega läbi Hiiu metsa, et leida Ove sünnipäeva jaoks kõige lahedam maastik. Leidsime - kaevikutega ala Mait Metsanurga tänava ääres. Siis töötan paar tundi puhtama kodu nimel. Siis haaran kaasa Marge ja sõidame jalgratastega Lohusalu poolsaarele ringi peale; piki hästi väikeseid radu, vahepeal rattaid tassides. Ligi 3 tundi.Väga ilus on! Nabe saarele jätame minemata, sest nii palju pesitsevaid linde ja ei taha neid segada.

Esmaspäev. Käin pärast tööd ujumas ja veendun, et läbin endiselt 1 km alla 30 minuti. 

Teisipäev. Jätan muud plaanid ja valmistan ette homse esinemise; läheb ootamatult kaua aega.

Kolmapäev. KÜDI, Roostal. Avaettekanne - minister, järgmine esineja - mina :) Saan suisa kaks aplausi, ju siis meeldib. Jään õhtuni. Aga vahepeal käin rattaga metsa all sõitmas: Roosta - Dirhami - Roosta. Koju õhtul kell 11+. 

Neljapäev. Ove sünna omadega, kodus. 

Reede. Ove sünna sõpradega. Sealsamas Hiiu metsa all. Laserlahing! Olen kahes lahingus "kaitstav" ja jooksen naha märjaks. Kaevikutest on abi, kuid "maha lastakse" mind ikkagi. Koju õhtul hilja.

Laupäev. "Libahundi jälg" Pranglil. Päev otsa orienteerumist! Õigemini o-formaadis matkamist. Kena kevadilm ja ilus saar ja üldse äge. Karistuseks kasin õhtul poolteist tundi riideid ja jalatseid porist puhtaks. 

Pühapäev. Osmussaare matk-ekskursioon. Me muidu poleks kahte saart järjest päevile pannud, aga kuna Libahunt lükkus edasi, siis nii läks. Hommikul välja, õhtul tagasi. Käime veel Rummu mägedes turnimas. Suurepärane päev!

Külas käib Katja, kes ööbib mõned ööd meie pool. Jutustame õhtuti pikalt.

Külas käib Ea, kes ööbib ühe öö meie pool. Jutustame õhtul väga pikalt.

----

Selline nädal siis. Tants ja trall pmst kogu ärkvel oldud aja. Järgnev ja eelnev nädal on suht samasugused - kogu aeg mingi tegevus.

Prangli "Libahundi jälg"

Libahundi jälg on rogain, sihuke lastepärane, lisaülesannetega ja väga tore. Viietunnine (ehk lühike). Seekord - Pranglil! Olin Alo asendusliige. Algsel kuupäeval oli tuul nii tugev, et saarel ei saanud randuda ja võistlus lükati nädala võrra edasi. Aga täna oli Alo juba Tartus matemaatikaolümpiaadil.

Kati - Ove - mina. 

Hommikul sadas, aga laevasõidu jooksul läks sadu üle ja päeval tuli päike välja.

Prangli on imeilus! Meie eesmärk oli matkata, seega läksime kohe saare lagedasse loodeotsa. Punkte seal eriti polnud, aga milline maastik! Lahed, rändrahnud, linnud! 

Dirhami ja Rooslepa rändrahnud ja suurtükipatarei

Eesti loodenurk - Spithami, Dirhami, Nõva - on ilus, metsane ja kivine. Ma olen siin rattaga varem sõitnud ja oli imetore. Täna tegin väiksema ringi Roostast Dirhamisse ja tagasi.

Nägin ära:

• Põõsaspea suurtükipatarei Dirhami sadama kõrval. (On ka "Dirhami patarei" ja "Rooslepa patarei" nime all.) Tsaariaegne - rajatud 1915, hüljatud 1917.
  Internet: Põõsaspea 6 rannapatarei nr. 37 oli osa Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni lõunatiivast. Patarei jäeti üsna tervelt maha 1917.a. oktoobris.
  Patareist on järel betoonist kahurialused ja üks varjend. Augud on tohutud. Kaitsesuurtükid olid suured jurakad! Ja see kõik on 200 meetrit Dirhami külast.
  Rohkem infot Rindelehe foorumist. 
• Dirhami kivikülv. Neid on mitu, ma käisin kõige suurema juures - sõitsin ringi ümber, edasi-tagasi läbi ja siis kõndisin läbi. No on palju kive küll! Suurematel on oma nimed.
• Dirhami rändrahn - suht mittemidagiütlev mütakas. Ainus eripära, et otse tee ääres.
• Palju väiksemaid rändrahne. Mõnel neist on nimed. Mõni oli väga ilus. Arne Kivistik on kõigist neist põhjaliku ülevaate teinud. (Samasugine ülevaade on tal Nõva kandi kohta.)
• Roosta ja Rooslepa rand. Sõitsin seal rattaga, kuid lääneranniku peen liiv on tavalise MTB jaoks liiga vajuv. Üldse sai ka metsateedel palju liivas sõita ja ka kõndida.

Rändrahn Rooslepa ranna lähedal

Dirhami kivikülv sadama lähedal

Bretša Dirhami kivikülvis

Suurtüki alus Dirhami rannas / Põõsaspea patareis

105 aastat vana betoon Põõsaspea patareis

Dirhami / Põõsaspea patarei suurtükkide asukohad

Dirhami kivide kaart

Polar Grit X - kell ja rakendus ja veeb

Kirjutis jaanuarist 2021:

Ma võiks pikalt ja laialt vinguda Polari kella, rakenduse ja veebi üle, aga pole mõtet.
Kogu mu hala oleks kokku võetav ühe lausega - "palun tehke lihtsamaks".
Kõik need kolm on täis täiesti napakaid ja kasutuid asju.
Mis peidavad ära selle vähese, mida päriselt vaja on.
Või siis ei ole seda vajalikku üldse tehtudki.

Kokkuvõttes - ei meeldi.

Kell ei meeldi ka füüsiliselt.
Ekraan on liiga tume. 
Esimene reaktsioon seda nähes oli "kust heledamaks saab". Ei saagi - ja väiksemat teksti (tume tekst tumedal taustal???) ei näegi lugeda. 
Kell ise on liiga kobakas.
Rihm on imelik. Käe peal pikemalt kandes on vastik tunne.
Ma ei taha seda kanda hetkegi kauem kui "treeningu" jälgimiseks vajalik.

Mis mõttes ei suuda Polari app telefoni gps abil ise mu teekonda salvestada?
Kas te loodate, et mul on kell kogu aeg käe peal või mis?
// Selgub, et salvestamise jaoks on Polaril ERALDI RAKENDUS. Idioodid. //

Jube raske on leida tasakaalu lihtsuse ja paindlikkuse vahel.

2022 kevad: 

Andsin Polari tagasi ja ostsin asemele odava Garmini. Garmin on väiksem ja lihtsam, seetõttu parem. Aga üldiselt on samad hädad. Nii kell mobiilirakendus kui connect.garmin.com on täis mingit kasutut pahna. Strava - sama. Mida kõike nad minu kohta välja ei mõtle!!!

Päriselt kannan ma käe peal igivana Polari mitte-nuti kella. See on lihtsalt kõige mugavam. Ja no kui vähegi võimalik, ei kanna ma kella üldse. 

Juhuslikke kohtumisi saurustega

Täna hommikul:

Sõitsin jalgrattaga tööle. Naabermaja ukse ees seisis mees ja näppis ukselukku. Jalas - Skype dressid. Lükkasin pidurid blokki, mees ehmatas (ma sõidan üsna kiiresti). Pidasin kinni. Ja oligi! Endine kolleeg! Värskelt suurlinnast mulle naabriks kolinud! Viimati kohtusime Berliinis, tema töö juurs.

Mõni nädal tagasi:

Käisin S. kutsel Locked Shields'i VIP tuuril. (Aitäh, S!) (Sellest võiks suisa pildi üles panna, lubati.) Midagi uut seal muidugi ei õppinud, ma olen CR14 urkas neid SCADA laudu näinud küll. Aga tuttavaid oli palju. Ühel hetkel jalutab mööda K.K.!!!! Kes peaks kõigi teada turvaliselt DARPA / AFRL keldris hoiul olema!!! Püüdsin veel telefonitsi kinni A.V. ja Facebookist igavleva Zurguti (kes päriselt ei igavle, vaid vahendab luureseadmeid Harkovisse) ja käisime kõik koos Telliskivis õllel ja oli väga lõbus.

Supervaisorile peaks ka nende kaamera tagasi viima.

Kadrina - Neeruti - Pariisi - Porkuni, rattaga

Pandivere põhjaosas on mitu pikka oosistikku või mõhnastikku: Rakvere oos, Mõdriku-Roela, Viitna-Läsna-Ohepalu-Tapa, Võduvere-Lasila. Oosid on ussina vingerdavad pikad mäed, järskude nõlvadega ja ümbrusest selgelt erinestuvad. Tekkinud on nad jääajal jõgede või järvede põhja - jõgi kandis endas setteid ja need ladestusid põhja. Kui ülejäänud jää (mitme kilomeetri kõrgune!) ära sulas, tekkis settest jõe "negatiiv".

Oosid ja mõhnad loovad huvitava reljeefi, kus on tore matkata ja (maastiku) rattaga sõita. Jussi, Paunküla, Viitna matkarajad käivad piki ooside harju.

Pandivere kõige reljeefsem oos on Kadrinast lõunas, Võduverest Lasilani. Siin on kaks "tuntud" piirkonda: Neeruti mäed ja Pariisi mäed. Tegelikult on igal künkal ja nendevahelisel augul oma nimi. Näiteks on siin oma väike Emumägi :) 
Pikem lugu Eesti Looduses: Neeruti maastikukaitseala

Seal siis täna käisimegi. Kadrinast Porkunini ja tagasi.

• Algus: Kadrina (kus EI OLE avalikku kempsu)
• Neeruti mäed, järved ja matkarada. Siin on koomiksi-sorti infotahvlid ja üldse palju juttu raja ääres.
• Pariisi mäed ja rattarajad.
• RMK Mardihansu lõkkekoht. 
• Lemküla - Võhmetu ajutised järved. Need päris suured järved on siin ainult kevaditi, suvel kuivavad ära.
• Porkuni mõis, järv ja muu. Kuid nii muuseum kui kõik see "muu" on kinni, koht on kui surnud.
• Assamalla. Sööme teeäärses Rita kohvikus lõuna; kiidan ja soovitan.
  
• Assamalla karsti-luht. Ajutine järv miljoni linnuga. Lahe. 
• Lasila mõis, torniga, väga sürr.
• Neeruti mõis. Ee... hm? Samuti sürr. Uhkelt rekonstrueeritud. Aga lähedale ei pääse. 
• Karstinähtused Kadrina külje all. Siin on kümneid karstivälju, lisaks palju üksikuid auke, urkeid, salajõgesid ja allikaid. Midagi me näeme, aga väga muljet ei jää. No ilmselt ei leia me ägedaid asju üles lihtsalt.
• Lõpp: Kadrina. 

53 km. 
Ligi 6 tundi, kiirustamata, pausidega.

On maikuu, aga loodus on varakevadine. Metsa all on lund, mitte ühes kohas, vaid ikka siin ja seal. Sinilill ja ülane õitsevad. Näsiniin ka. 

Pildistada ma ei viitsinud, ei teagi miks. Ilus oli ju küll. Kevad on matkamiseks suurepärane aeg. Minge ka või tulge kaasa!

Vee peal - süsta ja kanuuga, sõprade ja lastega

Kevad on veematkamise aeg! Vesi on kõrgel, kive ja veetaimi pole, sääski ega parme pole. Loodus on alles lehtedeta ja alasti ja paistab läbi. Suvel sõidad jõel nagu rohelises tunnelis; või siis kõnnid jõge pidi ja lohistad oma kanuud järel. Kevadel saab sõita!!!

(Tegelt ja eelnimetet põhjustel on kevad kõige parem matkamise aeg üleüldse. Suve ainus eelis on, et saab ujuda.)

8. jaanuar - Jägala - kanuudega, poolteist tundi edasi-tagasi, Saunja küla lähedal
10. aprill - Valgejõgi - süstaga, Suru sillast Nõmmeveskini, 18 km

19. aprill - Kasari jõgi - kanuude ja lastega - Laastre paisust maanteesillani, 12 km
30. aprill ja 1. mai - Pärnu jõgi, süstaga, Paidest Suurejõeni, 58 km
4. juuni - Valgejõel, Sille ja teiste eksidega ja Alo ja Ovega

9. juuni - Keila jõel, Alo klassiga

13. juuni - Pirita jõel, laia jõesüstaga, Alo trenniga
24. juuli - Varbla ranna merel ja Pöörilaiul, meresüstaga, Seikluspartner
30. ja 31. juuli - Koiva jõel, kanuuga, sõprade ja lastega
4. august - Pirita jõel, süstaga, Veriffi pundiga

14. august - Raudna ja Halliste jõel, kanuuga, laste ja Katjaga

Kõik omamoodi ja kõik toredad.

Talvel Jägala peale läksime nalja pärast, enne Kõrvemaal suusatamist. Sest miks mitte :) Isand Reimann andis ujuvvahendid ja kinnituse, et jõgi on keskelt lahti. Oli mingi 6..8 kraadi külma. Jõgi just jäätus ja seda oli lahe vaadata, voolava vee sisse tekkisid niidid ja niidistikud. 

Valgejõe maanteest põhja jäävat lõiku pole ma varem sõitnud. Suvel on see liiga madal ja kivine. Suurveega on kiire ja kõrgem, aga endiselt kivine :) Sõitsime laiade jõesüstadega. Umbes kümnest süstast läks kolm ümber, üks neist kaks korda. Ma ise jäin mingi kivi otsa küljetsi, äärepealt oleks ka ümber läinud :) Äge. Kaasas olid Kati ja Ave ja üks mu uus kolleeg. Kati ütles, et hoidis kogu teise osa (Valgejõe külast Nõmmeveskini) silmad õudusest kinni :) Sellest hoolimata nägi ta jäälindu, sinist ja oranži kõhuga.

Jõe orus oli veel lumi. Ja Suru sillani ei saanud autoga otse sõita, sest tee oli nii paksus lumes. Kevad või asi :)

Kasaril käisime Alo ja ta sõprade ja siis veel mõnede noorte meestega. Kaks täiskasvanut (mina ja E.), kaheksa poissi. Kõigile väga meeldis!!! Alguses vaatasin, et liiga lihtne - tugev ühtlane vool, ilma takistusteta jõgi, ei kive ega oksi. Lihtsalt ulbi lõpuni! Aga siis tuli sisse Vigala jõgi ja vool kadus. Ja siis tegi Kasari väikse käänaku ja tuli vastutuul - TUGEV. Nii kui mõlamise jätsid, kandis su vastutuult üles ja ajas jõega risti. Nii kui kanuu nina otse tuules ei olnud, läks paat käest. Nii et viimased 4 km tuli korralikult tööd teha nii tõmmates kui juhtides. Oli rõõm näha, et Alost on saanud hea sõitja. Pärast käisime veel Lihulas jäätisel ja Kõeral külas. Kõigile väga meeldis. 

Pärnu jõel sõitsime Aini ja tema fännidega. 14 süsta, 19 inimest. Ülimõnus. Jõgi oli kiire (välja arvatud mõned laiad lõigud), Valgejõega võrreldes väga lihtne ja ilm kena. Olime Katiga kahekesi süstas ja koostöö tuli üsna kenasti välja. Nägime kotkast :) Üks küll ütles, et see on "pistrik", aga pistrikulised on väga hajus mõiste ja kotkad on ka pistrikud ja vastupidi. Nii et - kotkas! Istus jõe ääres üksiku puu otsas ja vaatas meid mõtlikult. 

Muidugi oleme näinud igasugu muid elukaid - kurgi, sookurgi, luiki, eri sorti parte, kulle. Kati ka jäälindu. Kasaril lubati kopraid ja kotkaid, aga paar kanuutäit teismelisi poisse peletab kõik loomad kilomeetri ulatuses pakku :) 

Kõik päevad on olnud toredad, rõõmsad.

Vee peal matkamine on mõnuuuuuus!

Jägalal :)

Kati Valgejõel, silmad kõvasti kinni :)

Pärnu jõgi - lai, aga kiire

Mulgimaa ja Võrtsjärve rattamatk

Kaks päeva sõprade ja ratastega varakevadisel Mulgimaal.
15 & 16 aprill, suur reede ja vaikne laupäev. 
Üldine korraldus - Ü & kunagine kõrtsugrupp, rada ja huviväärsused - mina.
Autod jätsime Karksi ordulinnuse parklasse.
Esimesel päeval tegime kaare lõuna poolt Võrtsjärveni, teisel päeval siis põhja poolt tagasi.
Ööbisime Suislepas, Suislepa puhkemajades - oli suurepärane ja soovitan.
Mõlemal päeval jäid osad plaanitud väärsused nägemata. Nii et plaanisin üle. Kuid kokkuvõttes sai kultuuri ja sporti just parasjagu.

Rutu raketibaasi turvaukse ees

Esimene päev

67 km, alustasime u 12, lõpetasime enne 21. 
- Karksi ordulinnuse vare ja seal olev viltune kirik
- Karksi küla ja Karksi mõisa hooned
- Ainja maastikukaitsela - sõitsime vaid läbi, eriti midagi ei näinud
- Rutu raketibaas - jalutasime sellest osa läbi, väga äge
- Taagepera loss ja järv ja restoran - siin sõime lõunat, oli väga hea
- Taagepera kirik Ala külas maantee ääres
- Helme ordulinnuse varemed ja Helme koopad liivakivis - väga ägedad!!!
- Tõrva kesklinn
- Ärma / Härma paljand Õhne jõel
- Pikasilla sild üle Väike-Emajõe

Rutu raketibaas, vist garaažid

Taageperas söömas

Helme mäed

Helme koopad seestpoolt

Ärma paljand

Suisleppa jõudsime hilja, aga vähemalt oli ilus!

Teine päev

67 km, alustasime u 10, lõpetasime kell 18.
- Uue-Suislepa mõis ja Õhne jõe rand, Suislepa paljand ja koopad
- Võrtsjärve rand Kivilõppe külas, Kalevipoja kivi / rändrahn
- Tarvastu polder, sadam, vaatetorn Võrtsjärve ääres
- Tarvastu kirik Mustlas
- Tarvastu ordulinnuse varemed, linnamägi, kabel-mausoleum
- Mustla pood & lõunapaus
- Matu paljand ja koopad - peaks olema väga ägedad, aga me ei leidnud neid üles :( 
- Kärstna mõis / kool ja park selle ümber 100 eri puuliigiga
- Kärstna kabelimägi ja vaade kaugele üle Võrtsjärve
- Kärstna Anrepi lõvi ja kabel
- Karksi-Nuia asula

Võrtsjärv, Tarvastu vaatetornist

Kärstna mõis jalgratturitega

Puhkav jalgrattur Karksi-Nuia kirikutrepil

Kohad, mis tahnuks näha, aga seekord jäid vaatamata:

- Rutu mägi - tee selle otsa oli täiega jääs ja lumes
- Holdre mõis - oli kinni 
- Koorküla koopad
- Helme koduloomuuseum - oli kinni
- Tuhalaane kiriku vare ja rändrahn
- Õisu matkarada ja paljandid ja jõeorg 
- Purtsi linnamägi ja vaade Võrtsjärvele lõuna poolt 
- Riidaja 
- Leebiku
- Ennuksmäe punker
- Vilaski ja Rooni raketibaasid

Edaspidiseks planeerimiseks, et 50-60 km on paras distants. Sellele lisanduvad väikesed ringid väärsuste juures ja saabki 60-70 km täis. Rohkem ei jõua. Sõita muidugi jõuaks, aga siis ei näeks midagi, ainult uhaks. 

Raja skeem ja objektid

https://www.google.com/maps/d/u/0/edit?mid=18uAIfpSFZWlpJFfDWAqL_ez6LpoqG7Td&usp=sharing

Artikleid Venemaast, Ukrainast, Euroopast

Kogun siia mõned sisukad Venemaast ja Ukrainast kirjutatud artiklid.

Kõige asjalikum allikas on "Vikerkaar", aga head ajakirjandust on viimase kahe kuu jooksul tehtud väga palju.

Andrei Hvostov, "Vene fašismi sünnilugu: Kolmandast Roomast kolmandasse reich’i", 13. aprill. A.H. lahkab Vene praeguse riigikorra aluseks olevat filosoofiat ja selle ajalugu. Ühtlasi seletab, miks seda on Venemaal ja vene kodanikel võimatu tajuda.

Kui öelda nn tavalisele vene inimesele, et tema enda riigis, „emakesel Venemaal“, on kehtestunud fašistlik süsteem, siis see on sama, kui viskaks herne vastu betoonseina. On põhjust oletada, et selline väide ei tungi ka akadeemiliselt haritud inimese mõttemaailma kaitsvatest ekraanidest läbi. Venemaa ei saa olla fašistlik riik sui generis, sest Venemaa ajalooline missioon on ometigi olnud võitlus just sellesama fašismi vastu!

"Sõda Ukrainas ja üldkehtivad väärtused", kolme mehe (Serhi Plohi, Timothy Snyder, Philipp Blom) intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022.

 
Putinist: ... võttes sõnad nagu „natsism“ ja „genotsiid“ ning muutes need mõttetuks, ta väärastab neid ja meie mälu. Putini sõnum on selline: „Need sõnad tähendavad seda, mis ma ütlen, et need tähendavad“. Kaob seos tähistaja ja tähistatava vahel, retoorika ja reaalsuse vahel. Ta ütleb: „Mina kui Venemaa juht defineerin need sõnad“. Järelikult ei tähenda need sõnad midagi muud peale võimu.

"Putini lõppeesmärk", Timothy Snyderi intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022

Mida see sõda pidi saavutama - ja mis päriselt juhtub?

Kui Putin oleks päriselt geopoliitiline strateeg, siis ta mõistaks, et tuleb hoida Lääne ja Hiina vahelist tasakaalu. Aga see ei ole tal õnnestunud. Ta on kunstlikult ja tarbetult tekitanud Venemaale hukatusliku geopoliitilise olukorra, tõugates oma maa ja selle kodanikud säärasesse sõltuvusse Hiinast, et seda enam kuidagi ei paranda.

Ukraina ja tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria, Olivier Roy intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022

O.R. kirjeldab, kuidas Lääs enne sõda uskus, et maailma jõujooni defineerivad vastasseisud Lääs :: Hiina ja Lääs :: islamimaailm. Ja et Venemaa nihkub tasapisi "Lääne" alla. Ja et sõda on selle maailmapildi kuu ajaga purustanud. 

Kogu selle pehme võimu, mille Putin oli viimasel kahekümnel aastal saavutanud ja mis võimaldas tal olla globaalne mängija, tõi ta ohvriks lihtsalt territoriaalsele nägemusele Vene võimust. Kogu see geostrateegiline allianss populistliku parempoolsusega ja Lääne religioossete konservatiividega, mis raskendas Moskvale surve avaldamist ja sanktsioonide kehtestamist, on haihtunud õhku.

Katrin Alliksaar tsiteerib Kissingeri "Diplomaatiast" Venemaa pihta käivaid lõike. Väga aktuaalne. Aastal 1994 on kirjutatud nii: 

Saab näha, kuidas postsovjetlik Venemaa reageerib oma ajaloolise impeeriumi ja satelliitide vööndi kokkuvarisemisele, kui see tõsiasi pärast esimest šokki täielikult tema teadvusse jõuab.

Harri Tiido räägib Venemaa "skisofašismist", ERR, 31. märts 2022.

Kui on mingi olukord, siis on alati selle olukorra jaoks võimalik leida või leiutada ka sobiv teooria ja terminoloogia. Mihhail Epštein tuli juba 2014. aasta Ukraina sündmuste järel välja arvamusega, et olukord Venemaal on lihtsalt skisofreeniline. Käitumine on fašistlik, kuid fašismis süüdistatakse hoopis neid, keda rünnatakse.

...

Tuleb lisa; panen siia viiteid nii nagu ma neid leian ja loen. 

Vikerkaar, aprill:
"Kas tõesti pole ilmas süüdlasi?
Lugedes vene kirjandust pärast Butša tapatalguid"
https://www.vikerkaar.ee/archives/28420
Pommidele ja tankidele on alati teed sillutanud raamatud, ja meie oleme praegu otsesed tunnistajad sellele, kuidas meie lugemiseelistused võivad määrata miljonite inimeste saatuse. On aeg oma raamaturiiulid pika karmi pilguga üle vaadata.

Novaja Gazeta peatoimetaja intervjuu:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96469333/intervjuu-novaja-gazeta-europa-peatoimetaja-kirill-martonov-putin-ostis-endale-ja-oma-riigile-uheotsapileti

Karmo Tüüri intervjuu, suurepärane:
https://tartu.postimees.ee/7511148/politoloog-karmo-tuur-selle-nimel-et-riik-saaks-olla-vagev-on-venelane-valmis-elama-sona-otseses-mottes-peldikus

Anne Applebaum, "The War Won’t End Until Putin Loses".

Väga selge seisukoht.

https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2022/05/why-ukraine-must-defeat-putin-russia/629940/

Ilmar Raag, mitu kirjutist.
https://www.facebook.com/IlmarRaag.est

Poolteist kuud sõja algusest

Veebruar 2022:
"Putin niisama ähvardab ja vehib vägedega, mingit sõda ei tule, või kui siis Donbassis."

Aprill 2022:
"Venelased tulevad. Pommitavad linnad ja külad, lasevad õhku tehased ja sadamad. Tapavad ja vägistavad. Nad ei valluta, vaid hävitavad, süstemaatiliselt. Nende eesmärk on hävitada teised rahvad täiesti ära. Mõrvata kogu intelligents ja eliit, kaotada rahvusteadvus, kultuur ja keel. Ei Ukrainal ega Eestil ei ole nende jaoks õigust olemas olla, ei poliitika, kultuuri ega rahvusena. Ja selle teadmise najal lubavad nad endale kõiki õudusi, sest see on nende jaoks Õige. See pole Putin ega poliitika, see rahvas kogu täiega mõtlebki nii, ja tegutseb. Meie naabrid, kõik sada miljonit, KÕIK, on massimõrvarid. On kogu aeg olnud. Nad vaid ootavad oma võimalust. Kui Ukraina langeb, siis nad tapetakse. Mitte ei vallutata ega anastata, vaid tapetakse. Kuul kuklasse, tankiga üle, tuli otsa. 
Ja meie oleme vältimatult järgmised."

Ma ei oska selle teadmisega kuidagi elada. 

Mitutsugu matkatarkusi

Ära rapsi, vaid tee kõike rahulikult. Kiirustamine tekitab kätele / küüntele väikeseid vigastusi ja need on tüütud. 

Ära higista, kui vähegi võimalik - see tekitab mitmesugust jama.

Meriinost alukaid vaheta iga kahe päeva tagant (ja vahepeal siis niisked salfakad).

Apteeki kaasa kõhurohi (loperamiid) ja päikeserohi (aloe vera geel). 

Võta soe magamiskott.

Hangi veekindlad saapad / jalatsid. Minu omad seekord polnud :( 

Võta kaasa oma nuga.

Võta kaasa nõudepesuhari. Saab lumega nii nõusid pesta, et kindad on käes - sellest on palju abi.

Ole hästi rahulik. Ma üldiselt ei suuda, aga proovin, ja tundub, et saan selles tasapisi paremaks.

Lepi ette sellega, et kõik läheb teistmoodi kui plaanis oli. Las läheb.

Kontsert sõja ajal

Millal sa viimati trummiga onaneerisid?
Aga seda pealt vaatasid?
Mina siis täna õhtul.
Kaisa Ling Thing @ Heldeke.
Feministlik vodevillibluus, ajale kohaselt sõja- ja vägivallavastane.

Üks mu elu parimaid kontserte. Samu lugusid netist kuulata ma pikalt ei viitsiks (ehkki olen kuulanud neid). Kuid otse-esitlus - suuuuurepärne! Ja intiimne Heldeke on selle jaoks nagu loodud. Koht oli välja müüdud ja silmini täis. Ma sattusin istuma _kõige_ ette - lauda otse lava ees keskel, kolm meetrit lauljast. Publik rõkkas naerda, plaksutas täiest jõust kaasa, laulis ja üldse kaasus sajaga. Ehk siis üliäge!!!

Enne esines veel Ann Vaida ja ka see oli tore.

Lubatud kahe tunni asemel saime kolm ja pool tundi kontserti. Kõigile hirmsasti meeldis.

Video: "Kõikidele meeldvad mu saiad", https://www.youtube.com/watch?v=k5yZ2KTTUpM Originaali pealkiri on "Anybody Want to Buy My Cabbage?", "cabbage" tähendas tollases slängis triviaalselt "vittu".

Ah veel: Kaisa ise on laval täiesti teistsugune kui ma piltide ja videote pealt arvasin. 

Wordled ja mathled

Teen igapäevaselt:

Mathle - lihtne mata-mõistatus, loogikaülesanne. Pea alati saan kolme katsega tehtud.

Nerdle - natuke vähem lihtne, sest eri tehted. Umbes neli katset, täna tuli kolmega.

Wordle - see "päris.

Sõnuk - eestikeelne.

Sõnukit ja Wordlet teen peast, ehkki ma oskan EKI sõnastikest otsida küll ja oskan nende regexpi ka. Seni pole veel kordagi tegemata jäänud.

Wordle kõik lahendused nii mineviku kui tuleviku jaoks on nende lähtekoodis olemas muide. Mängu autor pmst võttis sõnastiku, järjestas juhuslikult ja pani koodi sisse - vastus päevale 1, päevale 2, 100, 200, ... :) Kes tahab, võib vaadata :)

Pessimistlikult Ukrainast ja kõigest

Ma olen alati olnud pessimist, küünik ja hukatuse kuulutaja. Ise suudan ma sellest enamasti üle olla, ümbruskondseid aga pahandan. Seetõttu hoian oma musi üldiselt kinni. 

Seekord panen oma ennustused kirja. Ise tead, kas loed või ei, pigem ära loe.
Minu oma mõtteid on siin vähe, kõik on mujalt loetud ja öeldud. See on lihtsalt valik sellest, mida _mina ise_ usun või kardan.  

Konkreetne sõda:

• Zelenski lüüakse lähiajal mättasse. Kui üks maailma suurriik su kõrvu ihaldab, siis kaua sa neid ei kanna. 
• Venemaa võidab sõja ja saab osa Ukrainat endale. Kogu pulli ja tralli kõrval on nad ikkagi territooriumi võtnud ja see on väga tugev argument. 
• Kõige valusam senine vallutus - tuumajaamad. Kuidas sa need tagasi võtad? Venemaa läks sinna tulistades, Ukraina neid samamoodi rünnata ei saa, lisaks on heidutus "laseme teid õhku". 

Euroopa tulevik:

• Suhted Ida-Euroopas on pikaks ajaks rikutud, kümned aastad vähemalt. Ukrainlased vihkavad praegu Venemaad nii nagu - ma ei leia head võrdlust, las olla - ja see jääb kehtima. 
• Valgevene võidab sellest sõjast, sest Lukašenka lendab troonilt ja riigist saab normaalne Ida-Euroopa riik.
• Ukraina võidab sellest sõjast. Territoorumi nad kaotavad, inimesi ka. Majandus tõuseb Lääne abiga jalule. Aga rahvuslik ühtekuuluvus, oma riigi tunne, kõik on vennad, õlg-õla kõrval olemine - see tuleb. See on koht, kus ma olen siiralt optimistlik ja usun, et saab parem.
• Venemaa jääb paariaks, pommiauguks. Eestile on see väga halb. Emotsionaalselt me hetkel rõõmustame selle üle, jah. Aga elada paariast naabriga - ei ole hea. 
• Eestis sõda ei tule, aga meie majandus saab pihta. Esiteks tarned ja tooraine ja kõik ida-suunalised suhted. Teiseks - kes siia enam investeerib? Kolmandaks kolivad osad ettevõtted ära. 

Maailm: 

• Hiina ja üldse Aasia võidavad suurelt mitmel eri viisil. 
• Tähelepanu ja raha lähevad kliimalt ja kultuurilt sõjale üle. Mis tähendab julmemat, füüsilisemat maailma ühelt poolt, ja täiesti lootusetut olukorda kliimaga teiselt poolt. 
• Kui sul on mitu last, siis proovi nad üle maailma laiali hajutada.

Viiteid:

Martin Heremi intervjuu - "Teadsin eelmisel õhtul, et hommikul algab sõda"

Ilmar Raag - Kuidas analüüsida sõda Ukrainas?

How the Weak Can Win – A Primer on Protracted War

The Weakness of the Despot - New Yorkeri intekas

What Russian Officials Think of the Invasion of Ukraine

Väga halb, et läbi lugesid :(