Patarei kindlusest ja Krimmi sõjast Nursipaluni

Patarei kindluse kaardus koridor

Mind huvitavad tsaari-vene kindlused Põhja-Eestis. Kui mõni rajatis lähedale juhtub, otsin ta üles ja vaatan ära. Peeter Suure (nimelise) merekindluse objektid Loode-Eestis on ka head sihtmärgid või ettekäänded. Niisama rattaga metsas sõita - igav. Aga otsiks üles sada aastat vana suurtükipositsiooni - põnev. Kas leian üles? kas on üldse maastikul näha? kas näeb huvitav välja? 

Osad objektid on otse nina all. Tallinn-Tartu maantee algus asub kindlusraudteel :) Teised ehitised on nurga taga ära - Viimsi patarei (tee ääres võsas), Pirita varjendid (jõe kõrgel kaldal), Miinisadam, Astangu tunnel-laod, Männiku varjendid, Iru linnamäel. Kolmandad on päris võpsikus, Nõva metsades  näiteks. Neljandatele ehitas Nõukogude armee oma kihi peale. Viiendad on alles, kuid uus kinnisvara-arendus sõidab neist teerulliga üle. 

Laupäeval käisime ratastega Türisalu raketibaasis, Naage ja Suurupi kandis. Selle kandi militaar-asjandusest olen ma siin juba kirjutanud ja uuesti ei hakka. Oli hea retk heas seltskonnas.

Täna siis käisin Patareis. See on tsaariaegne kindlus / kasarm / vangla keset Tallinna.

Patareis olen varem käinud nii muuseumis kui orienteerumas, Xdreamil 2012. Etappi kirjeldab Liina: "... kui me könest välja arvata ropud sönad, siis valitses sügav vaikus, sest me töesti ei saanud mittemidagi aru." 

Täna oli aga ekskursioon just kindluse ja sõja-ajaloo teemal. Käiku juhtis Robert Treufeldt - Eesti kõige profim kindlus-arhitektuuri äss. Sellest hoolimata oli kohal vaid kolm kuulajat... 

Õppisin või sain teada,

... mis oli Krimmi sõda (1853-1856) ja kuidas ta Läänemere maid puudutas;

... et "esplanaad" on kindluse ümbruse lage ala, mis vajadusel tsiviil-struktuuridest paljaks põletatakse. Enne Krimmi sõda Kalamajas nii ka tehti;

... et on vale öelda "Patarei merekindlus". Fort oli mõeldud nii merelt kui maalt tulnud ründe jaoks; 

... et Tallinna ümber oli 18. sajandil mere pool terve fortide vöö, mõnest neist on endiselt jäljed maas (Viimsi ja Paljassaare), Kalaranna oma oli vaid kõige suurem;

Lisaks:

- Lugesin uuesti üle Bomarsundi kindluse rumala loo;

- Ma ei oleks tahtnud olla 19. sajandi suurtükiväelane, sest elutingimused olid jõledad. Elati samas kindluses, kasemattides. Seetõttu ka kindluse teine nimi - "kaitsekasarm". 

- Samas ootas Patarei kindlus kogu oma elu tühja, lahinguid siin ei käinud. Küllap siis tekkis tollastel sõduritel lõpuks igapäeva- ja eraelu. Kaua sa ikka oma toru niisama nühid?

Patarei ise jätab rusuva mulje. Paks betoon, vangla interjöör, trellid, hais, laga. Sõõrumaal on sellega mingi plaan. Edu talle. 

2012 Xdreami sise-O kaart

Nursipaludest

Sõja-objektidel käimine viib mõtted Nursipalule ja Põhja-Kõrvemaale. 

Lühidalt arvan ma, et riik võiks need alad saada, aga piiratud ajaks. 

Ütleme 10 või 20 aastaks ja siis vaadatakse uuesti üle.

Miks?, sellele vastab Martin Herem nendes kahes loos:

"Miks on Nursipalu laiendamisega kiire?", 17. aprill 2023

Hommik Anuga, tele-intervjuu, 23. aprill 2023

Loogika, lühidalt:

- Vene oht on ettenähtavas tulevikus väga kõrge,

- meie ainus sisuline kaitse on liitlassuhted, 

- liitlaste vastu võtmiseks on vaja baase,

- mille paramatu osa on kohalik maastik. 

Kui idapiiri taha hakkaksid orkide jõud koonduma, siis meil on vaja kohti, kuhu NATO omad vastu paigutada. Tundub nagu lihtne. 

Ajaloo uurimine näitab aga, KUI piiririik me oleme. Ja rinderiik. Meie rannad on täis kindlusehitisi muinasajast alates. Meie metsadesse pani Nõukogude riik 50-60 raketibaasi, lisaks kõik muud - ainuüksi sõjaväe-lennuvälju oli vist kümmekond. Minu vanavanemate kodu põles II Maailmasõja lahingutes maha. Meil ei ole iial olnud luksust elada lihtsalt rahus. 

Sõjaväe alad maastikul - munakiviteedest polügonini, rannaäärsest okastraadist Kellamäe radarini - on meie geograafilise asendi alatine kaaslane. Vahepeal tekkis mulje, et maailm võtab aru pähe ja see vajadus kaob. Noh - ei võtnud. 

Kas mul on Võrumaast ja ta inimestest kahju? Jah. Kõrvemaa maastikest? Jah. Aga mida siis teha? Paneme pea liiva ja loodame, et sõda jääb seekord ära? Oh oleks see vaid nii.

Olukorrast Võrumaal ja vastandumisest kirjutab-raporteerib ERR ajakirjanik Mirjam Mõttus: https://www.err.ee/1608959899/mirjam-mottus-arme-lase-oma-muret-devalveerida

Krimmi sõjast

Kas selles teemas üldse midagi head ka on?

Ajalugu aitab.

Krimmi sõda kestis vaid paar aastat - 1853-1856.

Venemaa sai selles korralikult peksa. 

Eeskätt Inglismaa ja Prantsusmaa käest. 

Venemaa võttis aja maha ja mõtles.

Mõistis, et vabama ühiskonna ja majanduse korraga Lääs on talt eest ära läinud, edukam, tugevam.

See oli vene ühiskonna, poliitikute, sõjaväe, tsaari jaoks šokk, totaalne.

Aga riik hakkas end seepeale reformima.

Muutus vähemalt mõneks ajaks liberaalsemaks, talupojad said vabadusi.

See efekt kestis kaua, kümneid aastaid.

Ehk - vähemalt mingi võimalus on, et sõja tulemus on ühiskonnale kokkuvõttes raviv.

(Kui seda loeb mõni ajaloolane, siis palun andestage mulle mu lapsik käsitlus ja parandage-täpsustage, eks.)

Sõja õied

K käis külas ja elas mõnda aega meie pool. K on Kati igiammune sõbranna, õpetaja, estofiil, üliarmas inimene igatepidi. Külas on ta meil käinud ja olnud.. palju kordi. Eesti on väga suur tükk tema elust. Seekordi tuli ta Tallinna asja pärast, riik kutsus. 

Aga ühtlasi on K ka Venemaa kodanik. Rohkem ta ettenähtavas tulevikus siia ei saa. 

Artikleid Venemaast, Ukrainast, Euroopast

Kogun siia mõned sisukad Venemaast ja Ukrainast kirjutatud artiklid.

Kõige asjalikum allikas on "Vikerkaar", aga head ajakirjandust on viimase kahe kuu jooksul tehtud väga palju.

Andrei Hvostov, "Vene fašismi sünnilugu: Kolmandast Roomast kolmandasse reich’i", 13. aprill. A.H. lahkab Vene praeguse riigikorra aluseks olevat filosoofiat ja selle ajalugu. Ühtlasi seletab, miks seda on Venemaal ja vene kodanikel võimatu tajuda.

Kui öelda nn tavalisele vene inimesele, et tema enda riigis, „emakesel Venemaal“, on kehtestunud fašistlik süsteem, siis see on sama, kui viskaks herne vastu betoonseina. On põhjust oletada, et selline väide ei tungi ka akadeemiliselt haritud inimese mõttemaailma kaitsvatest ekraanidest läbi. Venemaa ei saa olla fašistlik riik sui generis, sest Venemaa ajalooline missioon on ometigi olnud võitlus just sellesama fašismi vastu!

"Sõda Ukrainas ja üldkehtivad väärtused", kolme mehe (Serhi Plohi, Timothy Snyder, Philipp Blom) intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022.

 
Putinist: ... võttes sõnad nagu „natsism“ ja „genotsiid“ ning muutes need mõttetuks, ta väärastab neid ja meie mälu. Putini sõnum on selline: „Need sõnad tähendavad seda, mis ma ütlen, et need tähendavad“. Kaob seos tähistaja ja tähistatava vahel, retoorika ja reaalsuse vahel. Ta ütleb: „Mina kui Venemaa juht defineerin need sõnad“. Järelikult ei tähenda need sõnad midagi muud peale võimu.

"Putini lõppeesmärk", Timothy Snyderi intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022

Mida see sõda pidi saavutama - ja mis päriselt juhtub?

Kui Putin oleks päriselt geopoliitiline strateeg, siis ta mõistaks, et tuleb hoida Lääne ja Hiina vahelist tasakaalu. Aga see ei ole tal õnnestunud. Ta on kunstlikult ja tarbetult tekitanud Venemaale hukatusliku geopoliitilise olukorra, tõugates oma maa ja selle kodanikud säärasesse sõltuvusse Hiinast, et seda enam kuidagi ei paranda.

Ukraina ja tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria, Olivier Roy intervjuu, Vikerkaar, aprill 2022

O.R. kirjeldab, kuidas Lääs enne sõda uskus, et maailma jõujooni defineerivad vastasseisud Lääs :: Hiina ja Lääs :: islamimaailm. Ja et Venemaa nihkub tasapisi "Lääne" alla. Ja et sõda on selle maailmapildi kuu ajaga purustanud. 

Kogu selle pehme võimu, mille Putin oli viimasel kahekümnel aastal saavutanud ja mis võimaldas tal olla globaalne mängija, tõi ta ohvriks lihtsalt territoriaalsele nägemusele Vene võimust. Kogu see geostrateegiline allianss populistliku parempoolsusega ja Lääne religioossete konservatiividega, mis raskendas Moskvale surve avaldamist ja sanktsioonide kehtestamist, on haihtunud õhku.

Katrin Alliksaar tsiteerib Kissingeri "Diplomaatiast" Venemaa pihta käivaid lõike. Väga aktuaalne. Aastal 1994 on kirjutatud nii: 

Saab näha, kuidas postsovjetlik Venemaa reageerib oma ajaloolise impeeriumi ja satelliitide vööndi kokkuvarisemisele, kui see tõsiasi pärast esimest šokki täielikult tema teadvusse jõuab.

Harri Tiido räägib Venemaa "skisofašismist", ERR, 31. märts 2022.

Kui on mingi olukord, siis on alati selle olukorra jaoks võimalik leida või leiutada ka sobiv teooria ja terminoloogia. Mihhail Epštein tuli juba 2014. aasta Ukraina sündmuste järel välja arvamusega, et olukord Venemaal on lihtsalt skisofreeniline. Käitumine on fašistlik, kuid fašismis süüdistatakse hoopis neid, keda rünnatakse.

...

Tuleb lisa; panen siia viiteid nii nagu ma neid leian ja loen. 

Vikerkaar, aprill:
"Kas tõesti pole ilmas süüdlasi?
Lugedes vene kirjandust pärast Butša tapatalguid"
https://www.vikerkaar.ee/archives/28420
Pommidele ja tankidele on alati teed sillutanud raamatud, ja meie oleme praegu otsesed tunnistajad sellele, kuidas meie lugemiseelistused võivad määrata miljonite inimeste saatuse. On aeg oma raamaturiiulid pika karmi pilguga üle vaadata.

Novaja Gazeta peatoimetaja intervjuu:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96469333/intervjuu-novaja-gazeta-europa-peatoimetaja-kirill-martonov-putin-ostis-endale-ja-oma-riigile-uheotsapileti

Karmo Tüüri intervjuu, suurepärane:
https://tartu.postimees.ee/7511148/politoloog-karmo-tuur-selle-nimel-et-riik-saaks-olla-vagev-on-venelane-valmis-elama-sona-otseses-mottes-peldikus

Anne Applebaum, "The War Won’t End Until Putin Loses".

Väga selge seisukoht.

https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2022/05/why-ukraine-must-defeat-putin-russia/629940/

Ilmar Raag, mitu kirjutist.
https://www.facebook.com/IlmarRaag.est

Poolteist kuud sõja algusest

Veebruar 2022:
"Putin niisama ähvardab ja vehib vägedega, mingit sõda ei tule, või kui siis Donbassis."

Aprill 2022:
"Venelased tulevad. Pommitavad linnad ja külad, lasevad õhku tehased ja sadamad. Tapavad ja vägistavad. Nad ei valluta, vaid hävitavad, süstemaatiliselt. Nende eesmärk on hävitada teised rahvad täiesti ära. Mõrvata kogu intelligents ja eliit, kaotada rahvusteadvus, kultuur ja keel. Ei Ukrainal ega Eestil ei ole nende jaoks õigust olemas olla, ei poliitika, kultuuri ega rahvusena. Ja selle teadmise najal lubavad nad endale kõiki õudusi, sest see on nende jaoks Õige. See pole Putin ega poliitika, see rahvas kogu täiega mõtlebki nii, ja tegutseb. Meie naabrid, kõik sada miljonit, KÕIK, on massimõrvarid. On kogu aeg olnud. Nad vaid ootavad oma võimalust. Kui Ukraina langeb, siis nad tapetakse. Mitte ei vallutata ega anastata, vaid tapetakse. Kuul kuklasse, tankiga üle, tuli otsa. 
Ja meie oleme vältimatult järgmised."

Ma ei oska selle teadmisega kuidagi elada. 

Kontsert sõja ajal

Millal sa viimati trummiga onaneerisid?
Aga seda pealt vaatasid?
Mina siis täna õhtul.
Kaisa Ling Thing @ Heldeke.
Feministlik vodevillibluus, ajale kohaselt sõja- ja vägivallavastane.

Üks mu elu parimaid kontserte. Samu lugusid netist kuulata ma pikalt ei viitsiks (ehkki olen kuulanud neid). Kuid otse-esitlus - suuuuurepärne! Ja intiimne Heldeke on selle jaoks nagu loodud. Koht oli välja müüdud ja silmini täis. Ma sattusin istuma _kõige_ ette - lauda otse lava ees keskel, kolm meetrit lauljast. Publik rõkkas naerda, plaksutas täiest jõust kaasa, laulis ja üldse kaasus sajaga. Ehk siis üliäge!!!

Enne esines veel Ann Vaida ja ka see oli tore.

Lubatud kahe tunni asemel saime kolm ja pool tundi kontserti. Kõigile hirmsasti meeldis.

Video: "Kõikidele meeldvad mu saiad", https://www.youtube.com/watch?v=k5yZ2KTTUpM Originaali pealkiri on "Anybody Want to Buy My Cabbage?", "cabbage" tähendas tollases slängis triviaalselt "vittu".

Ah veel: Kaisa ise on laval täiesti teistsugune kui ma piltide ja videote pealt arvasin. 

Pessimistlikult Ukrainast ja kõigest

Ma olen alati olnud pessimist, küünik ja hukatuse kuulutaja. Ise suudan ma sellest enamasti üle olla, ümbruskondseid aga pahandan. Seetõttu hoian oma musi üldiselt kinni. 

Seekord panen oma ennustused kirja. Ise tead, kas loed või ei, pigem ära loe.
Minu oma mõtteid on siin vähe, kõik on mujalt loetud ja öeldud. See on lihtsalt valik sellest, mida _mina ise_ usun või kardan.  

Konkreetne sõda:

• Zelenski lüüakse lähiajal mättasse. Kui üks maailma suurriik su kõrvu ihaldab, siis kaua sa neid ei kanna. 
• Venemaa võidab sõja ja saab osa Ukrainat endale. Kogu pulli ja tralli kõrval on nad ikkagi territooriumi võtnud ja see on väga tugev argument. 
• Kõige valusam senine vallutus - tuumajaamad. Kuidas sa need tagasi võtad? Venemaa läks sinna tulistades, Ukraina neid samamoodi rünnata ei saa, lisaks on heidutus "laseme teid õhku". 

Euroopa tulevik:

• Suhted Ida-Euroopas on pikaks ajaks rikutud, kümned aastad vähemalt. Ukrainlased vihkavad praegu Venemaad nii nagu - ma ei leia head võrdlust, las olla - ja see jääb kehtima. 
• Valgevene võidab sellest sõjast, sest Lukašenka lendab troonilt ja riigist saab normaalne Ida-Euroopa riik.
• Ukraina võidab sellest sõjast. Territoorumi nad kaotavad, inimesi ka. Majandus tõuseb Lääne abiga jalule. Aga rahvuslik ühtekuuluvus, oma riigi tunne, kõik on vennad, õlg-õla kõrval olemine - see tuleb. See on koht, kus ma olen siiralt optimistlik ja usun, et saab parem.
• Venemaa jääb paariaks, pommiauguks. Eestile on see väga halb. Emotsionaalselt me hetkel rõõmustame selle üle, jah. Aga elada paariast naabriga - ei ole hea. 
• Eestis sõda ei tule, aga meie majandus saab pihta. Esiteks tarned ja tooraine ja kõik ida-suunalised suhted. Teiseks - kes siia enam investeerib? Kolmandaks kolivad osad ettevõtted ära. 

Maailm: 

• Hiina ja üldse Aasia võidavad suurelt mitmel eri viisil. 
• Tähelepanu ja raha lähevad kliimalt ja kultuurilt sõjale üle. Mis tähendab julmemat, füüsilisemat maailma ühelt poolt, ja täiesti lootusetut olukorda kliimaga teiselt poolt. 
• Kui sul on mitu last, siis proovi nad üle maailma laiali hajutada.

Viiteid:

Martin Heremi intervjuu - "Teadsin eelmisel õhtul, et hommikul algab sõda"

Ilmar Raag - Kuidas analüüsida sõda Ukrainas?

How the Weak Can Win – A Primer on Protracted War

The Weakness of the Despot - New Yorkeri intekas

What Russian Officials Think of the Invasion of Ukraine

Väga halb, et läbi lugesid :(

Pärast sõda

RAIGN - WHEN IT'S ALL OVER

https://www.youtube.com/watch?v=aQjXNyC0liA

Deep into the darkness
We all got lost
Caught out in the rainstorm
Bullets falling fast

Calling to the afterlife
Can you hear us when we cry?
Call out to the afterlife
Can you show us how to fly?

It's all gone wrong
Heaven hold us
We've lost the sun
Heaven told us
The world was strong
Heaven hold us
Where do we go when it's all over?

Come back from the future
For we didn't fall
Can the broken sky unleash
One more sunrise for the dawn

Call out to the afterlife (oh, oh, oh)
Can you hear us when we cry?
It's all gone wrong
Heaven hold us
We've lost the sun
Heaven told us (yeah)
The world was strong
Heaven hold us
Where do we go(go) when it's all over x 5

It's all gone wrong
Heaven hold us
We've lost the sun
Heaven told us
The world was strong
Heaven hold us(heaven hold us)
Where do we go (oh, oh)
Where do we go when it's all over

Muusika on eelmisest, uisutamise sissekandest.