"Laisa aedniku aed", Jüri Annist

Parim aia-raamat üldse!
Siin on pikk ja hea kirjeldus:
http://abblogi.blogspot.com/2010/04/juri-annist-laisa-aedniku-aed-ehk.html

Kaberneeme rogain

Kaberneeme, 18. juuli, 8 tundi rogaini lihtsal maastikul.
48 või 51 km (vastavalt Garmini / Endomondo arvates)
103 p

Orioni kohta arvatakse "säästurogain". Nii ka nüüd. 1 SI võistkonna peale võiks ammu ajalugu olla. Kunagi osati nii võistelda küll. Nüüd võeti ebaharilikku üritust "pererogainina", kus härra jookseb punkte pidi ja daam jalutab (koerakesega) piki teed. Noh, mis sest.

Planeerisime vastupäeva ringi "optimistliku" ja "realistliku" variandiga. Realism = naaseme läbi kaardi keskosa, optimism = jõuame ka päris lõunaserva punktipilve.

Start 3 min enne õiget aega. Õnneks olime kohal!

Esimese vea tegime esimeses KPs, ei leidnud külaplatsilt jaama üles, otsisime teda teele palju lähemalt. Mis teha, kaardi formaat nõuab harjumist... Teise KPsse minnes tegime radade sigrimigris mitmeminutise jõnksu, siis jooksime mõttetult mööda liiva. Aga muidu läksid põhjaranniku punktid enam-vähem.

KP73 -- KP25 läbi metsa, mina ees, tegin kaare ja jõudsin samale teele tagasi. wtf!!! Aega läks sinna vaid 3 minutit, aga no mida krdit, nii ei orienteeruta... Ühtlas sai ka selgeks, et tempo on liiast, Ü ei jõua kaardil püsida ja mind kontrollida.

Ihasalu poolsaare läänekaldast tulime kaardi võsasele-heinasele lõunaosale. Kõige veidram juhtum oli siin KP48. Tulime kraave pidi sellele kenasti otse peale, aga leidsime KPsse viiva kraavi äärelt kaardistamata tee. Möödalipand konkurent ütles, et oleme teise (vale) kraavi peal... mis ikka, läheme õigele.. aga seal pole punkti... väikse nuputamise peale sain aru, kus päriselt olen - meie algne asukoht oli täiega õige. Ainult tee oli üle!

Siis läks võsaks. 48 - 38 etappi rüsisime pool tundi, vahepeal eksitusime taas ühest kaardil puuduvast rajast. 54 (kivi võsas) leidmine oli rohkem lohade ja õnne teema. Kõige jubedam oli 46 - "kiviaia ots" - ilma vihjeteta (aitäh Paavo!) poleks me seda üles leidnud, ekslejaid oli seal palju ja finiši-vestluste järgi jäigi mõnel leidmata. Võrreldes mereääre KPdega, mis poole km peale silma paistsid, olid see küll täiega liiast.. Ja minu arust error oli ka KP64, lihtne "lagendiku nurk", sest asus valel objektil.

Siinkohal oli selge, et oleme ka oma "optimistlikust" plaanist kiiremad. Aja viitmiseks sai sisse võetud etapp 51 -- 42. 42 tähendab nii KP numbrit kui selleni jõudmiseks kulnud minuteid. Saime tunniga kätte vaid kaks KPd, sellega oli optimism ühel pool. Pusisime veel KP31 "nina" juures, otsisime seda palju kõrgemalt kui ta oli, ja jõudsime kerge varuga finišisse.

Tähelepanekuid:
- Minu jaoks on 8h rogain liiga pikk, sest ma ei jaksa nii pikalt joosta. Ü jaoks on 8h liiga lühike, sest ta jaksaks palju pikemalt käia.
- Mis me oleks üleliigse tunniga teha saanud, selmet lihtsalt tee peal jalutada? Studeerisin pikalt kaarti. Ühtki head plaani ei tulnud. Kerged KPd võtsime ära; rasked olid meile rasked või liiga kaugel. Huvitav oleks näha 105-110 p saanud võiskondade radu.
- Mul ütlevad esimesena üles kannad! ja üldse tallad. Mitte liigesed-lihased ega üldfüüsiline.
- Orienteeruda ei oska me ikka üldseeeee.
- Samas, sportlik päev Põhja-Eesti looduses? Miks ei.
- Sain esimest elus korda muulukaid!

Kabelikivi

Üle saja aasta käisin taas Muuga Kabelikivi juures.
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/560427700

Viidad on paremad, ei pidanud ekslema.
Muu on sama. Võsa, kivid, sadam.
Lapsepõlv ftw!

Ümber Harku järve / jooksmisest

Jooksmine peaks olema sihuke lihtne asi. Õppida seda pole vaja, oskame kõik niigi. (*) Trenn on lihtne - lähed ja jooksed. Võistlused on lihtsad - kiirem mees võidab. A miskipärast koovad kõik jooksuga tegelejad inimesed (mitte jooksjad; siin on vahe!) jooksmise ümber suure mõttelise sasipusa. Küll tehakse mingeid imetrenne - fartlek, intervall, tempokross, 5k ja 10k plaanid. Küll fetišeeritakse varustust - et oleks õige kell, särk, sokk. Küll blogitakse ja feissbuugitakse - "tibijookseb" nimelisi bloge on mustmiljon. (**) Ja muidugi on iga õige jooksufänn lugenud ülemõtlemise maailmameistri taiest "What I Talk About When I Talk About Running".

Aastakest viis tagasi
, enne Alpide matka, tagasi tekkis ronimis-trenni-kaaslasega mõte joosta ümber Harku. Kaaslane unustas selle õige pea, mul jäi aga kummitama. Miks ma siis ei jooksnud - ehkki töökoht on Õismäe külje all - ei tea. Tahtsin kellegagi koos joosta, üksi eksin ju ära v miskit. A kui ka selleaastane matkaseltskond "ümber Harku?" üleskutsele üliväga leigelt vastas, sain lõpuks aru, et olen juba täiskasvanud mees (***) ja võin ka ilma lapsehoidjata (****) õues käia.

Eesmärgid:
- joosta ümber Harku järve, ja
- joosta vähemalt 21 ja parem kui 25 km, ja
- hoida (vähemalt alguses) tempo aeglasem kui 6 min/km, ja
- mitte põdeda mistahes pauside või aegluse pärast.

Miks just 25 km? Sest ma tean, et kusagil selle kandis laguneb mu jooksmine täiega ära ja kehas tekivad kõikvõimalikud jamad. Tahtsin näha, mis seekord esimesena otsad annab.

Kuna Harku järv on väga tilluke, tuli 20+ km jaoks vaja teha palju suurem ring. Ma ei teinud enne jooksu plaani ega vedanud kaardile rada. Küll jooks annab arutust!

Joogi asemel võtsin kaasa krediitkaardi. Mõni pood v bensukas ikka teele jääb.

Jooks ise
Ilm andis alul leitsakut, siis külma, siis vihma, a lõpuks stabiliseerus. Oli ehk soojem kui võiks, a noh, käis kah. Parkisin Kakumäe tee selveri juurde, ootasin viimase vihmahoo osteldes (*****) ära ja läksin teele.

- 4 (4) km Harku järve lõunanurka, Järvekalda / Paldiski mnt risti. Hambad ristis, hoidsin 6+ min/km tempot.
- 2 (6) km ekskurss Karjääri teele. See on Viljari 2008 drytooling võistluse koht. Ühtlasi on seal ajale jalgu jäänud pilpaküla. A täna ei saanud ma siit edasi. Jäin seisma, küsisin kohalikelt "adkuda do Tiskre". Üks ütles "ei saa", teine "mine šlagbaumi alt läbi ja saab". Kaks kurja koera šlagbaumi taga ei andnud aga võimalust. Puhkus suhtlemisele ja raja otsimisele - 4-5 minutit.
- 5 (11) km läbi Harkujärve ja eks-Tiskre Tabasallu. Vaatasin korduvalt kaarti ja korra küsisin teed.
- Nõmme ja Kalda teede vahel viib tore kaldtee klindist / pangast üles. Ma polnud siin varem käinud. Seisatasin ja vaatasin vaadet. Talvel siia tagasi!
- 1 (12) km Tabasalus. Surusin maha mõtte Osmanist tass kohvi võtta.
- 2 (14) km Tiskre ojani. Tabasalu kergliiklustee laskumine on maailma kõige nõmedam.
Kuhu edasi?
Teeks järve ümber teise ringi veel? :)
A ei, lähen hoopis Kakumäele.
Keeran vana Rannamõisa mnt peale ja:
- 5 (19) km Kakumäe tippu. Et põnevam oleks, ukerdan väikestel teedel. 18. km juures on väike tõus ja see on raske.
- 2 (21) km Cpt Flinti pubini. 2 km jooksul juhtub kaks asja. 20 km juures Näen teist jooksjat! Esimest tänasel päeval! (******) Ja siis helistab Maria. Räägin temaga 1:20, selle aja muidugi jalutan (mitte ei jookse) ja - saate aru - Endomondo kiiruse graafikul EI OLE SEDA NÄHA!!! Pmst arvan ma, et telefonid mõtlevad kõik need sakilised jooned lihtsalt ise välja, reaalse liikumisega pole neil suurt pistmist.
- KOHVIK! Võtan Flintist tassi kohvi ja klaasi vett. Poolmaraton on läbi. Enesetunne on normaalne. Võib end premeerida! Kohv on kuum, joomine võtab aega, 7 minutit.
- 4 (25) km Vabaõhumuuseumini. Lõpp paistab, võib vajutada! Tempo 5:45 min/km. Aga... raske on. Jalad on hellad, tahtmist on ka vähevõitu.
- 1 (26) km autoni sörgin ja kõnnin vaheldumisi. Lõdvestus. Endomondo arvab ikkagi, et km aeg on 6:40.

Mis siis teada sain?
- poolmaraton on kerge ja muretu.
- 20+ km peal hakkab keha tunda andma. Esimesena hakkas valutama parem rinnanibu, siis üks varvas, tallad, sääremarjad.
- 25 km peal on kehal täiega küllalt. EI TAHA ENAM JOOSTA arvab organism, ehkki objektiivseid hädu nagu polegi.
- Liigesevalu ei ole üldse.
- Hõõrutud nahka ega ville ei ole üldse.
- Lihased... homme näeb.
- Pärast jooksu oli täiega väsinud olla.

Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/559015085
Polar: https://flow.polar.com/training/analysis/137923888

* * * * * * * * * * * *

(*) Tavainimestest räägime eksju. Profi- või isegi päris-harrastaja tasemel on muidugi vaja õppida.
(**) Jooksmisest blogimise üle jooksuteemalises blogipostituses vinguda on meta ja seetõttu tohib küll.
(***) 45 aastat, 92 kg. Ma ausalt loodan, et rohkem ma ei kasva.
(****) Lugeda "ainult GPSiga"
(*****) Seep, Palmolive, 25 senti
(******) Nägingi 26 km jooksul KOLME jooksjat! Üks neist pigem jalutas koera. Ma saan aru, et Harkujärve teedel ei kõlba joosta, a miks Kakumäe ring tühi on??? Rocca poe parkla oli keset päeva aga TÄIS. Saate aru, TÄIS, ma reaalselt ei leidnud endale seal kohta.

Loodusfoto aastaraamat 2015

Vaatasin ja suuresti ka lugesin läbi 2015. aasta loodusfoto konkursi raamatu.
Hurmav.
Imelised fotod, armsad kaastekstid
Laste fotod on põnevamad kui suurte omad.
Soovitan soojalt!!!

http://www.apollo.ee/loodusfoto-aastaraamat-2015.html

Pakri rattamatk

Tegime Katiga tiiru ümber Pakri poolsaare.
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/554762219

Mida nägime:
- Paldiski lõunasadam, millest edutult läbipääsu otsisime
- Paldiski linn oma nõukalikus kauniduses
- autode tollilaod linna ümber
- Paldiski kindlus - http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n1l7.html
- Pakri / Pakerordi / Uuga pank ja loopealsed
- Pakri tuletorn, mis oli meie rõõmuks avatud. Ronisime üles ja imetlesime vaateid ja torni ennast ka
- poolsaare võsane kirdekallas. Sõitsime korra alla klibuse kaldani
- Leetse pank, mis osalt puha kuival maal ja metsa sees
- tuulikud (v nohh, tuulegeneraatorid)

Lõpetuseks sõitsime teisele poole maanteed Harju-Madise kiriku juurde.

"Jurassic World"

Michael Crichton oli lapsepõlves mu lemmik. "Andromeda" võib olla mu kõige lemmikum ulmekas üldse - kummardus Mirabilia sarjale selle eest! "Jurassic Park" on hoiatusromaan usutava süžee ja huvitavate tegelastega ja 1990 oli ka geneetika idee veel üsna värske.

"Jurassic Park" kui film (1993) oli (muidugi) nõrgem ja kitšikam, aga vähemal osa raamatu vaimust jõudis ka filmi.

Nüüdne "Jurassic World" on aga lati alt jooks igas mõttes.
1) see on remake, mitte uus film.
2) tegelased on"paper thin" (tsiteerides kedagi)
3) süžee on "full on potholes" (tsiteerides kedagi teist)
4) CGI + geneetika võiks anda NATUKENEGI omamoodi kolli, mitte t-rex+++.
5) Kõik on TÄIESTI etteaimatav
6) , mistõttu põnevus-stseeenid on TÄIESTI igavad, sest me ju TEAME, mis juhtub.

Filmi esimesed minutid manavad ekraanile klassikale thrilleri algseisu. Lapsed / koletised; head / halvad; ärimehed / sõjardid / nohikud; rollikonfiktid "lapsevanem / juht", "teadlane / juht", "kolleeg / eks" jne. Aga ühtegi neist konfliktidest ei mängita välja, isegi poole maa peale mitte.

Filmi võiks vaadata kui "Mars Attacks" stiilis komöödiat.
Kitš pööratakse üle võlli ja tehakse iseenda üle nalja.
Aga saalis olin mina ainuke, kes naljakate kohtade üle naeris...

Praha, 15.-17 juuni

Palju jalutamist, põhiliselt hilja õhtul.
Palju head sööki, eriti siin: http://cestr.ambi.cz/en/.
Palju head tšehhi õlut.
Veidi jänese-sõitmist kohalikes trammides. (Eesti soost kontrolle õnneks ei kohand.)
Veidi ostlemist RockPointis.
Parajas koguses koosolekuid.
Uus tšehhivene kolleeg.

Pilt - jaanuarikuust küll, ja noh telefoniga noh.

Praha on tore. Ta on suurlinn selle sõna kõige mõnusamas mõttes. Igal sammul paistab ajalugu, kunagist rikkust ja hiilgust. Kõikal on ahhetama panevat arhitektuuri. Jõgi ja üle selle paistev Hrad annavad avarust ja perspektiivi. Tšehhid ise ei lakka viitamast oma suurmeestele. Samas on rahvas tänaval sümpaatne - näeb "meie moodi" välja, ehk veidi peenemate näojoontega kui soomeugrilased, ehk veidi sportlikumalt riides, daamid varjavad oma võlusid veidi vähem, jäädes siiski daamideks. Tänavad ja kohvikud-õllekad-restoranid on sumisevat rahvast täis, tunne on "nagu Lõuna-Euroopas".

Kõigile (itikatele) soovitan siia tööle tulla. https://careers.microsoft.com/skype/locations ja sealt "Prague". Tšehhi kolleegid on sümpaatsed; eestlasi armastatakse (noh, vist). Muidugi ei pea vaid meile tulema, tööd olla palju. Elukohana on linn aga super. Keset Euroopat, keskmiselt suur, keskmiselt odav ja igas mõttes mõnus.

WP kommentaarid

Ritsiku blokki ei suutnud kirjutada, sest Wordpress sööb osad metasümbolid ära, seega siia.

Kaldkirja jaoks:
<i>kaldkirjas tekst siia vahele</i>
Rasvase kirja jaoks:
<b>paksus kirjas tekst siia vahele</b>
Mõlemad korraga:
<i>kaldus, <b>paks ja kaldus,</b> ainult kaldus</i> tekst

http://jonathangabel.com/using-html-in-comments

Öö-poolmaraton 1:54

Nagu ikka. Kõht hästi täis puukida, poole ööni sehkendada, siis jooksma minna. Eelmisel aastal tegin täpselt sama - mäletan seda varasuvist lõhnade virvarri, mis öisel Pirita teel nina kõditas; päeval seda ei tunne.

Soov oli joosta poolmaraton alla 2 tunni.
Tuli hästi välja - sain ajaks 1:54, tempoks alla 5:30 min/km.
Alguses valutasid liigesed, siis tahtsid jalad krampi minna, lõpus kippus pistma - jätsin kõik need protestid tähelepanuta ja jooksin ühtlases, kiirenevas tempos. Viimane km tuli alla 5 minuti. Pulss alguses 160, lõpus 175...180, keskmine 169.

Polari arvamus: https://flow.polar.com/training/analysis/110750626

Minu blogiauhinnad 2015

Eesti parimad blogid - minu arvates - on.

Sport: Spordilinn, http://spordilinn.blogspot.com/
Miks: Ets on üdini inspireeriv. Põhjalik. Elukogenud. Kirjeldab võistlusi huvitava nurga alt. Teeb samu asju mis mina (orienteerumine, multisport ja mäed), aga väga palju paremini. Ja veelkord - inspireeriv.

Ühiskond: Praxis, http://mottehommik.praxis.ee/ ja Stat-amet, https://statistikaamet.wordpress.com/
Miks: Lisavad ühiskonna protsessidele mõõtmise ja analüüsi juurde. Kirjutada võib igaüks, aga tõe kriteerium on ikkagi mõõtmine ja selle mõõtmise mõtestamine.

Arvamus: Ritsik, https://ritsikukodu.wordpress.com/
Miks: suuresti tänu oma "külaliste" algatusele. Andis hea valiku eri teemadest ja arvamustest.

Lapsed ja elu: paar isiklikku tuttavat, keda loen, aga jagada ei taha.

Tartu "tarkade sportlaste" Xdream

Mudamülka - Andres Lauri mina.
Rajal 6:30.
Protokollis 5:26.
Koht 62 / 142.
Trahve seekord ei saanud. 
Tulemused - http://www.xdream.ee/tul/15_ii_tartu/web/results.htm
Kaart - http://sportrec.eu/ui/#1ambkc8

Eelmisel õhtul selgus, et M on Soome lahel merehädas. L leidis asemele oma väikevenna. Mina ajasin keset ööd Tallinna pealt rattaid ja kompasse kokku.

Tartusse jõudsin vähe maganuna, aga väga võistlus-meeleolus. Vastärgand või alles ärkavate vendade uimane olek tundus täiega kohatu. 100m lõigul autoparklast ratta-alasse suutsid nad kaks korda ära eksida, hämming! Starti siiski jõudsime.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =
Pärast stardi-sörki Anne jalakäijate silla juurde tuli üle lugeda mõned garaažiuksed. Sebisin endale (kui kõige aeglasemale) lihtsa jupi ja olin KP2s 10!!! minutit enne teisi! Püüdsin oodates kaarti ette lugeda, aga mitte just õnnestunult... nagu varsti välja tuli. Mis põhiline - ma ei märgand, et rattaralli legendis on ka KP mummud peal.

Valik-jooksu-O Jaamamõisas tegime kärmelt ära. Haarasime rattad ja jõudsime Raadile.

Ratta-jorus kaotasin aga end kaardilt. S.t. ei jõudnud järge pidada, kus oleme ja kuhu läheme. Kiirustamine karistas kohe ära: KP9st väljusime vale teed pidi valesse kohta, 4 minutit viga täiesti tühjas kohas.

KP10 risus läks Andresel rehv. Muidugi polnud meil varu kaasas. Paanika, peataolek, telefonikõned sinna-tänna. Õnneks!! leidus lahke konkurent, kes meile oma rehvi ja pumba andis. Vennad E-d tegid kiirema rehvivahetuse kui ma elus näinud olen. Uhh! - seekord läks õnneks!

Igatahes olime nüüd kusagil sabaotsas. Meestetiimide asemel sibasid meie ümber lapsed ja nõrgad. Rattasõit oli rohkem rahuliku veeremise kui spordi moodi. Oleme ausad - Xdreami daamide saledad kehad ning mudased liibuvad kostüümid on väga kenad vaadata. Aga no mitte selleks ei tulnud me siia! (vist.)

Rattaralli oli siis targale sportlasele mõeldud etapp. Rajameister oli maastikule joonistanud kauneid, kuid tulemuse mõttes täiesti kasutuid rõngaid. Legendis olid need kenasti punasega ära märgitud ja nupukad tiimid jätsid need vahele. Aga no me ei saa ju nii! Kui võistelda, siis kogu raha ees! Kõik nurgad tuleb läbi käia ja kõik krutskid ära teha! Esimene rõngas - 8 min. Teine - 10. Ligi 20 min tühisõitu!!! Õnneks varastati KP13 jaam ära ja kogu see jama tühistati ja sellevõrra on veidi vähem häbi.

Veel ratast. Mulle sai selgeks, KUI saamatu ma maastikurattas olen. Tee peal sõidan ma, noh, piisavalt hästi. Maastikul jään aga maha. Lisaks kukun. Väänasin võpsikusse lennates esikäikari lingi valesse asendisse. Raudteetammil kaotasin tasakaalu ja sõitsin peaga vastu puud. Kiivris on korralik mõlk. Ilma kiivrita olnuks kiirabi + katkestamine. Niisama kukkusin veel korda mitu. Häbi :(

KP16 "pime maja" punktis jõudsime põhigrupile järele. Jaamas oli pikk saba! Ka ratta-KP-des käis äge sagimine. Jee, oleme taas konkurentsis! Aga siis...

KP21 oli geomeetria lisaülesanne. Punkti asukoht nõudis a) veidi arvutamist või b) õige loha jälgimist. Aga meie!!! Sumasime 17 minutit mädasoos ja lepavõsas. Asimuudiga noh! Nagu orienteerujad noh! KP21st möödusime 50 meetri kauguselt. Siis jõudsime metsast välja, läksime tagasi KP20 ja võtsime loha abil 2 minutiga ka KP21. Kui me oleks ka VEERAND TUNNIKS puhkama istunud ja põhikooli matemaatikat meenutanud - või punktist väljuvaid konkurente trianguleerinud - oleks ajaliselt võitnud JA välja puhanud. ******!!!!

Jooksu-etapp enne kanuud läks hästi ja kiiresti. Jäme tamm keset kuusemetsa ftw!

Kanuuetapp Amme jõel oli mõnus. Sai paati üle kivide ja puu tõsta, konkurentidega puselda, otse meie nina all läks üks paat kaunilt ümber - keeras end voolus risti ja jões nad olidki.

Veel ratast, kõvas külgtuules, väikeste võsa-jooksu sutsudega.
Laeva peldiku KP.
Lühike jooks kaarsillani.
Nooremad & kergemad mehed ronisid ja ujusid.
Ja finiš.

= = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = =

Et siis:
- kõik mõtlemist nõudnud ja optimeerimist võimaldand kohad magasime maha.
- joosta see-eest jaksame!!! Puhta jooksu arvestuses oleksime 20. kohal.
- kanuus saime 72. koha. wtf! Tavaliselt oleme me kanuuetapil üsna ees.
- meie kõige piinlikum etapp - rattaralli - võeti õnneks protokollist maha.
- maastikuratta trenni tuleb teha!
- mind hakkab segama nõrk nägemine. Kodus leidsin kaardilt igasugu detaile, mida rajal lihtsalt ei NÄINUD. Vanadus segab ka muus mõttes - kõik noored naised tunduvad kenad, aga väga ühesugused :)

Etapp tervikuna meeldis väga. Ratast oli palju, aga mulle see sobib, ehkki me jookseme kiiremini kui sõidame. Lisaülesanded - head. Kanuu - hea. Maastik - nägi taas Tartu nurgataguseid. Hajutust oleks võind rohkem olla ja rattas teevalikuid pmst polnudki ja, aga no tühja. Mõtlemise nõudmine oli aga ülikoolilinnale väga kohane - siin peavadki võitma targad, mitte tugevad.

Xdream on endiselt-jätkuvalt hea, tulge aga kohale!

Kurb

Aastal 2006 sattusin lugema reisikirja "Puhkus lõunas". Originaal oli netti üles jätmiseks vist liiga lõbus, aga JKA lehel on kergelt tsenseeritud variant - http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2006vinson_jane.htm. Ja Go avaldas selle jutuna - http://reisiajakiri.gomaailm.ee/antarktika-%E2%80%93-mon-amour/.

Rigad hakkasid esimesest hetkest meeldima ja jäidki meeldima. Nende mägi-ronimis stiil tundub mulle nii õige kui üldse saab. Teha raskeid, kõrgeid ja tehnilisi radu, aga jääda sealjuures lahedaks ja lõbusaks - ja lisaks ronida abielupaarina - see on saavutus! Ma tahaks ka nii osata!

Isiklikult ei tundnud ma ei neid, ei Allanit. Aga tundub, et nad olid toredad inimesed ka väljaspool mägesid. Kurb, kurb, kurb.

Intsident jalgratta ja veoautoga

Sõitsin rattaga Balti jaama rongi peale. Kadriorg, Ahtri tänav, Mere pst, Linnahalli trammipeatus. Ja sealt Rannamäe teed pidi otse jaama.
Suurest Rannaväravast üles sõites tuli meelde, et eelmine kord samast kohast rattaga sõites jäin autodele jalgu, seega lisasin kiirust.

Saite aru?
Sõitsin Suurest Rannaväravast üles, Energiakeskusest Paksu Margareeta suunas, sõiduteel.

Mina sain aru siis, kui kurvi tagant ilmus veoauto. Õnneks oli naaber-rada tühi. Veokas pidurdas ja võttis kõrvale ja sai must mööda. Jäin ellu.
Ma ei kujuta ette, mis vandesõnu veokajuht sel hetkel kuuldavale tõi. Jalgratas - vastassuunavööndis - pimedas kurvis - keset teed.

Autojuhina ma tegelt tean, et seal on liiklus vastupidiseks muutunud ja mõlemad rajad tulevad nüüd Balta poolt sadama suunas. Aga ratturina oli mul eelmiste sõitude mälestus nii tugev, et näe - ei mäletanud.

Tagasi tulles sõitsime Balti jaamast sadama poole piki trammitee äärset rattateed. Vaatasin, kas rattatee ja S-Rannavärava ristis on märk, mis ratturile ütleks, et see on ühesuunaline tänav ja palun ära siit paremale keera. Muidugi ei ole seal mingit märki. Vanalinna sõitev rattur võib sealt vabalt (ja seaduslikult) üles paremale keerata ja minuga samasse seisu jääda.

(Veo)autojuhid:
- palun südamest vabandust, ja
- aitäh, ja
- ratturid ei tee lollusi alati ülbusest, vaid mõnikord nad lihtsalt ongi lollid.

10 km

Olen nädal otsa järjest rabelenud. Nädalavahetus maal - kaks päeva aias rügamist, nii et silme eest must. Esmaspäeval jooksmas, teisipäeval jooksmas (Cooperi test, mitte mingi niisama trennike). Eile taas maale - tuli vana kemps ära lammutada, et uuele ruumi teha. Täna endiselt maal, varakult maast lahti, lampkasti puhastus ja uue kempsu aluse tasandus. Päeval tööl, siis tõin lapsed koju (Kati kodust ära), kell kuus pidasin maha viimase koosolek-kõne, siis pakkisin laste asjad ja viisin tited oma ema juurde, käisin poes, pakkisin ära asjad nädalavahetuse rattamatkaks. Kell 10 olid tööd enam-vähem tehtud ja Kati polnud veel saabunud ja õues endiselt valge. Mis siis ikka - jooksma!

Plaan oli lipata 10 km tempoga 5:30 kilomeetrile.
Aga keha polnud nõus.
Esimene soojendus-km läbi Kadrioru liikluse tuli rahulik, 6:05.
Järgmine juba 4:50. No ei suuda aeglasemalt joosta!
Kõik edasised kilomeetrid 4:45 kanti.
Peale viimase, mis tuli 4:33.
Kokku 10 km, 48:40. 

48 min pole kindlasti mu maksimum. Esiteks see alguse 6:05. Teiseks näitas lõpukiirendus, et jõudu oleks veel. Lippasin pärast veel poolteist km koju ja see oli mõnus hoogne jooks, keha polnud väsind ega miskitki.

Polari nägemus asjast - https://flow.polar.com/training/analysis/97640722
GPS mõõtis mere ääres ilmselt õigesti. Poole peal olev sakk (kiirus kukub alla 5 min/km) on mõõtmisviga - jooksin Pirita TOP kangialuse alt läbi ja kell kaotas signaali. Km aeg on vist ikkagi õige.


Mõned päevad hiljem lippasin Harku ringil kiireid kilomeetreid.
Tegin 1 km 3:55, 1 km 4:25, 1 km 4:10, 500m 1:55.
Lõikude vahele 1 km / 6:30 puhkust.
See polnud intervalltrenn - puhkused olid selleks liiga pikad.

Tulemused:- metsas mõõdab kell mõnuga mööda :(
- alla 4 min/km joosta on väga raske.
- 4:15 min/km tuleb see-eest väga kergesti. ilmselt läheb nende kahe kiiruse vahelt mingi "lävi"
- pulss keris 185 peale ja see ei olnud mingi maksimum, vaid lihtsalt kõrge.
Polar - https://flow.polar.com/training/analysis/103029574

Cooperi test 2870m

Lihtsalt uudishimust.
Pirital, kerges külg- või taganttuules.
Alustasin liiga kiiresti. Lisaks on mul tunne, et GPS jamab puude all - tuleks joosta täiesti lagedal.
Lõpus väsisin ära.

https://flow.polar.com/training/analysis/94661644#

Tegelt tuleks seda ikkagi sees joosta.

Võrdluseks:
Sept 2014 - 2950m
Juuni 2014 - 2880m
Jaanuar 2014 - 2760m
Veebruar 2009 - 2910m

Roheliste rattaretk 2015 - Haanja

... kõik on kirjas siin:
https://sites.google.com/site/kurinurm/eestis/roheliste-rattaretk-2015---haanja

Harku MTB algajate trenn

Tervisesport korraldas Harkus MTB-trenni. Algajatele. Mulle sobib! - ja läksin kohale. Ootasin kerget trenni; eelmise päeva puudeistutamine + 14 km jooksu olid selgelt jalgades.

Kohale saamisega läks hellalt. Pidin tulema autoga. Kuid kesklinnas oli sihuke ummik, et parkisin auto tasulisse tsooni ära ja lendasin rattaga täie kiirusega Harkusse. Jäin 2 min hiljaks ja sain kere nii kuumaks, et higi voolas prillidele. Metsas oli esimesed 10 min sõita täitsa piin - no ei näe noh, prillid märjad!

Seltskond oligi algajad. Paar minu moodi tünjat onklit, mõned plikad ja noormehed, gruppi vedamas sümpaatne velotšikk. Aga kerget trenni küll ei antud. Tõmmati kohe metsa vahele, tempo üles. Muidu polnuks mul häda, aga need prillid!
Millalgi viskasin prillid tasku ja siis läks mõnusaks.

Tähelepanekud:
- juurikatel ja niisama ebatasasel maal saan enam-vähem hakkama
- tõusud on ok. jõudu ja tasakaalu on nii palju, et ma ei karda enam keset tõusu ümber kukkuda. seega saan üles küngastest, mis aasta eest olid võimatud
- väiksemate kraavide ja laskumistega - sama
- suuremaid kraave ja järske laskumisi kardan täiega. hea sõitja lendab sajaga läbi, mina löön põdema ja tulen rattalt maha. no ei julge noh!!! kas mul on puudu oskusi? või nooruslikku uljust? ei teagi.
- korra kukkusin, lai lenks jäi võssa kinni ja tõmbas ratta ees risti. vajusin pehmelt mudasesse samblasse, jäin terveks ja ratas kah.

15 min enne lõppu lakkas käiguvahetus toimimast. Kett tagant suurtele hammakatele ei läinud. Miks - ei tea - midagi vahel küll polnud. Nikerdamisega sai toimima, a grupp oli seks ajaks eest kadunud. Mis siis ikka, sõitsin niisama.

Pärast ametlikku lõppu sõitsime Elega kodu poole ja no muidugi oli vaja talle Trummi mägesid tutvustada. Ühel sellisel vahetasin käigu üle ja tõmbasin keti vahele. No ei tööta see SRAMi käigundus, ehkki on edev X0 :(

1:30 rajal
1:20 linnas / Nõmmel
Kokku 38km
Endomondo track

Teistega sõita on hea. Saad mugavustsoonist välja. Näed, mis sul puudu on. Isegi läbikammitud Harku metsas leiad mõne uue raja. Tahan veel!

Süstamatk: Tartu - Piirissaare

AktiivsePuhkuse Ain korraldas süstamatka Tartust Piirissaarde. Süstaga ma matkanud ma polnud, Piirisaarel käinud polnud, seega tuli minna! Moosisin juurde paar tuttavat daami. Pärast selgus, et kaks neist on Võhandu 100 ära võitnud - oleks seda teadnud, poleks küll julgenud!!!

1. mai varahommikul oleme Tartu Statoilis (sest kõik muu ses kolkas on suletud) ja siis süstas ja jõel. 22 inimest, 11 süsta. Inimesi igasuguseid - minu moodi algajatest matkakorüfeedeni välja. Vee peal liigume kõik ühtemoodi ja me pole kaugeltki viimased. Hoolimata sest, et mu süsta-naaber jääb iga uut maja nähes seisma ja ahhetab veidi.

Sumame läbi linna. Imetleme linnaääre uusi rajoone (nulliga pügatud muru, päris-euroopalik arhitektuur, tohutus koguses rauast tara) ja ma ootan, et noh, kohe algab soo. Aga ei alga mitte!!! Esimese päeva üllatus ongi see, KUI asustatud on Emajõe ümbrus. Iga käänaku tagant ilmub uus mõis või küla või maja. Lisaks kalamehi, lõputus koguses kalamehi. Ma poleks eales uskund, et kalakultuur meil niiii popp on. Jõel on palju sagimist, õnneks võtavad kaatrid meid nähes hoo maha. Tore teada, et jõgi on endiselt tee ja et elu jagub ka pealinnast eemale!

Tuul on vastu ja laine ka ja liikumine vaevaline. Öömajale jääme plaanitud Praaga asemel Emajõe Suursoo Külastuskeskusse. Oleme sooserval, Peipsist paarteist km. E.S.K. ise on lahti vaid kolmel tööpäeval nädalas - kesse loll tahaks seda lahti hoida siis, kui inimesed ringi liiguvad. Nii saame inimtühja maja ümber mõnuga telkida. Aitäh, RMK!!!

Teisel päeval lubab ilmajaam Peipsile tuult ja ligi meetrist lainet. Seepärast aerutame hoopis Kalli järvele. Nüüd oleme küll päris soos! Kui Emajõel jagub kalamehi kõikjale, siis Kalli jõgi tühi. Täna on tuul on tagant. Vihm sajab veidi, kuid see on vaid vaheldus.

Kalli järv on päris pirakas lahmakas. Teeme selle peal tiiru, isegi laine on täiesti olemas. Kuid lõunale me siin tuule käes ei jää. Selle asemel lähme Rebäsmäe tallu. Jah, keset sood Kalli jõe ääres on majapidamine, pere ja lapsed ja puha. Ühtki teed siia ei too, elektrit ei ole...

Lõikame Kaevandu kanali kaudu Peipsile. Enne järve näeme merikotkast! Peipsil on ilm ootamatult vaikne. Ületame "mere" (tegelt väikese lahesopi) ja hakkame Meerapalu kandis öömaja otsima. Siis idaneb mõte, et äkki veaks ikka Piirissaarde ära... Ilm enam-vähem, tuul tagant, kell vähe... Ain mõtleb veidi ja lõpuks lubab minna. Üks veidi väsinum süst võetakse köiega sleppi. Juhhei!

Sõit Meerapalust Piirissaarde on matka toredaim. Tume pilv toob endaga tuule, laine ja vihma, aga need on kõik mugavalt tagant. Piirissaare roostikku jõudes on taevas taas hele ja pilliroog särab kuldselt. Kollased süstad on tumeda mere ja taeva taustal imekaunid. Ja mis põhiline - ära tegime!

Ulbime Piirissaare põhjakallast pidi, otse ees paistab Venemaa. Lai kanal jagab saare kaheks. Lääneosa on ainult soo, idaosa on vaid kohati soo. Meie sõidame kanalit pidi küla serva laagrisse.

Kolmanda päeva alguses käime Piirisaare jalgsi läbi. 3x3 km maakild on madal soo, mille soosaartel kolm külakest. On huvitav ja kurb korraga. See on nagu väljasurev loomaaed... 50 püsiasukat, keda mandrilt vahtimas käiakse. Pood on kinni, lapsi pole, tööd pole, kõik laguneb. Piirivalvekordon on mehitamata. Maju on külades palju, kuid enamik on tühjad. Majadel on värvitud vaid fassaadid. Tagaseinad ja katused lagunevad. Paaris kohas näeme kuivavat kala või töötavat suitsuahju. Peenrad on nagu Peipsi kaldal, kõrged, küüslauk uhkelt kasvamas.

Saar peaks olema venekeelne, nii õige- kui vanausku, ehkki meie kuuleme ka eesti keelt. On kaks kirikut, üks puust, teine kivist. On mitu suurt surnuaeda kenade kunstlilledega. Kunagi elas siin 1500 hinge...

Plikad hangivad kusagilt suitsukala, sööme selle ära ja tõmbame saarelt lesta. Läbi kanali saare lõunaküljeni, sealt 6 km Laaksaare sadamani. Süstad tühjaks, viimane supp ja mu elu esimene süstamatk ongi läbi.

Mulle meeldis. Vaade maale vee poolt on minu jaoks uus ja huvitav. Piirissaar kui koht samuti.
Aini / AktiivsePuhkuse korraldus oli perfektne ja Ain on ise matkajuhina super. Kamp oli suur ja sümpaatne, aerutamine tuli enam-vähem välja, ilm oli mõnusalt vahelduv... Imehästi veedetud kolm päeva!

Infot ja värki

Päevased läbisõidud: 30, 40, 9 km

Esimene laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=c0b3b66d659853254862561d55cc3b8d
Teine laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=89f8baf05278ae4de3e14c98092e3dbe
Kalli järv kaardil: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=d9de8c9fc2fd6f0a5562e55c3c25fd60
Piirissaar kaardil http://kaart.delfi.ee//?bookmark=0ee003aca881d5493bf05212e7be78ed

Emajõe Külastuskeskus - http://www.vooremaa.ee/emajoe-suursoo-...
Kalli järv - http://eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=795

Aini FB - https://www.facebook.com/profile.php?id=100006124996922
AktiivnePuhkus - http://www.aktiivnepuhkus.ee/

Kuidas ma Teeme Äral ei käinud

Kui Kaur talgutele jõudis, oli sadama ala juba puhas ja talgud läbi. Nojah. Mis te siis alustate tööpäeval kell kaks!!!

See-eest sain osa tuletõrjeõppusest. Sussutasin pulberkustutiga, katsin põleva rasva potti tuletõkketekiga. Lõpus oli show - põlev rasv ja vesi annavad imekena ilutulestiku.

Põnev ja hariv talgupäev oli.

Viimsi Xdream

Mudamülka: Meelis - Lauri - mina
~9 km jooksu, ~24 km ratast, veidi kanuud
3:58.29
Koht 50 / 150
Saime 30 min trahvi. Kahtlustame SI jaama viga, trahvita oleks umbes 30. koht.
Raja logi - https://flow.polar.com/training/analysis/81301399
Tulemused tabelina - http://www.xdream.ee/tul/15_i_viimsi/web/results.htm

Start. Kaart on kirju ja segane. Kontrollime - vähemalt algus on meil kõigil sama ja koos.

Jooks.
Ronime Viimsi savisest-libedast nõlvast põiki üles.
Orienteeruda pole siin midagi - liigume vooluga kaasa.
Erinevalt talvisest Xdreamist ei tõmba L-M mind päris punasesse.
Igav jorus-jooks jätkub üle Lubja klindi Röövlikoopani ja sealt ratasteni Viimsi vana kooli juures.

Ratas.
Kärmelt maastikule! Kohe esimeses KPs jään koperdama ja sõpradest maha. Siit saame ka kaks puuduvat SI märget.
Järgmisena tuleb hajutus erakordselt vastikul maastikul - savine küngastik, selle ümber vastik madal mets. Tossud kleepuvad maapinna külge, jalad on porist rasked ja üldse on jõle olla.
Hakkame Meelisega koos viga tegema ja 8BC poole jooksma, õnneks taipan...
Oma kaks KPd saan kätte lihtviisiliselt teiste sabas joostes.

Pikk tee-rattaetapp on puhkuseks. Kui vaid M&L endale tagaporikad hangiks, muda pritsib taevani! Mis ikka, sõidan siis nende ees... Taastun sel etapil mõnusalt ära ja lisaks jõuame Rohuneeme, kus ma nädal tagasi kaks korda järjest käisin, kõigepealt päevakul ja siis rattaga surfamas.

Kogemused aga ei aita mind. KP 10 - 11 etapil teeme vea, mille just mina oleks pidanud ära hoidma. Keerame teiste sabas liiga vara metsa ja satume mõnusa kruusaka asemel märjale, pehmele ja oksarisusele teele. Ma päevaku ajal juba sumasin seal ja vandusin... ja nüüd ei taibanud sellest hoiduda... pagan küll!!!

Kohe teeme uue vea. Paneme rattad vahetusalla ära ja loeme siis kaardilt, et järgneb... tarampampaa... rattaetapp!
Kaotame 3:20 MITTE MILLEGI peale. Õigemini legendi mittelugemise peale. T_ra küll!!

Uus etapp on ratta-minirogain, mis ise läheb üsna hästi. KP44 tiik on mulle päevakust tuttav. Päevakul eksisin korralikult ära - seekord leian punkti kenasti üles. Jõudu on, ratas veereb hästi, mõnus!

Lühikese kanuu-etapi sõidame väga hästi, 15. koht.

Tagasi sõites annab väsimus tunda. KP Pandju maakitsusel (mis on täna veest väljas) ja pimedas hoones KP otsimine lähevad raskelt. KP 27 juures kukun rattaga. Võtan pööret märjal asfaldil liiga uljalt ja panen hea hoo pealt külje maha. Õnneks olen ise terve ja ratas kah... Kindad lähevad mahakandmisele, aitäh neile!

Ratta-alas koperdame taas pikalt. Väsimus!
Jookseme muuseumi. Üsna osavad küsimused on! Saame ühe (vaieldava) vea ja saeme palki. Alguses nüri, siis normaalse saega. Siis veel jooksu... veel üks majast-KP-otsimise-ülesanne...

Ja lõpuks tänase etapi maasikas: TORU!!! Sadevee kollektor vist. Kitsas, pime, voolava veega. Ja lõpmatult pikk. Eest paistab valgus - loodad, et on lõpp - ei! lihtsalt käänak! Mina lasen puhalt põlvedel - ohtlik, aga lihtne. M kägarkõnnib ja L laseb neljakäpukil. Hea lihased peavad olema! Viimsi etappi reklaamiti kui "kohad, kus te pole iial käinud", siis nüüd tahaks asendada - "kus te ei tahakski iial käia". Uhh! Jõle!!!
Toru-etapil saame B-raja 9. koha. Wtf? Ilmselt aitas see, et olime siin enne "masse" ja ei pidanud ootama.

Pärast toru on väike sörk finiši juurde, ronimis-ülesanne (Laurile) ja finiš ise.
3:58, tehtud!!!!

Et siis:
- Ühtegi suuremat viga ei teinud
- Keegi (st mina) väga ära ei kustunud
- Mu rattasõitudest on kasu olnud.
- Legendi tuleb pikemalt ette lugeda!
- Vahetusalades mökutame :(
- Nublusid on vaja!!!

Tank (mamilipostitus)

Eelmisel (2013/2014) talvel juhtis kolleeg S mu tähelepanu ühele hydra.ee kuulutusele, mispeale ma pärast väikest mõtlemist ostsin endale uue kasutatud ratta. Nüüd olen üle aasta kahe amordiga Scotti omanik.

See ratas on kaugelt üle minu võimete. Tunne on - minu nappide oskuste juures - nagu tanki roolis. Asfaldile pole sellega asja - mu vana Merida on palju kiirem. Aga metsas on Scott tore. Nii et ma siis sõidangi metsas. Või rabas. Või vähemalt üritan. Igatahes saan ma läbi igasugu kohtadest, kuhu varem nina poleks panna julgenud.

Eelmine TRM läks mul hästi just tänu pehmele rattale. Julgesin laskuda, seega sain ka tõusudest hooga üles, kokkuvõttes oli igavesti mõnus.

Millegi muu kui spordi jaoks FS ei sobi. Pakikat sellele ei pane. Poodi minna ei söanda. Õnneks on mu nüüd-amordita-Merida kõige muu jaoks olemas.

Kas tavaline HT oleks parem v halvem? Ei tea, ei tea... Aga Spark on igal juhul lõbusam. Ja see ju loeb, eks!

Viiteks iseendale - juhend:
https://s3.amazonaws.com/assets.scott-sports.com/manuals/12bike/2012_N_spark_en.pdf
Taga-amordi norm rõhk on mul selle järgi 9.5 bar.

Polar M400

Küsisin Sportlandist Garmini kellade kohta, nad soovitasid hoopis Polar M400 osta. Aga kuna nad seda ise ei müü :), võtsin hoopis Hawiist.

M400 on kerge GPS-kell. 8 tundi tööaega, 60 grammi, tavalise kella mõõtu. See on jooksukell, matkamiseks ei sobi. Baromeetrit pole, pikalt vastu ei pea jne. Aga nagu mu eelnev kogemus näitab, on GPS-kellast abi vaid siis, kui ta on käe peal KOGU AEG. Ja M400 on just nii väike ja mugav, et käib tavalise kella eest kah.


Kirjeldus ja arvustus: http://www.dcrainmaker.com/2014/09/activity-tracker-review.html

Tegin esimese väikese rattasõidu.
Kell on käe peal sümpaatne, kasutuse loogika on vist normaalne.
Kõik tundus okei....

AGA!!!

Kogu sisuline töö käib läbi arvuti või telefoni. Kella konf on flow.polar.com kaudu veebis, jne jne. FlowSync tundub olema embedded-browser rakendus ja kui Polari veeb (või APId) maas, siis ei tee ta lihtsalt mitte midagi.

JA MAAS NAD ON!!!
Mis tähendab siis, et


MITTE MISKI EI TÖÖTA!!!

Pmst ongi nii, et ma hakkan nüüd sõltuma sellest, kas ahvid Polari datacentrites viitsivad intsidente lahendada või ei.

Ikka täiesti hukka läheb see ilm, eks.

RAM - Voorand - Üleoja

Mina: "Lavatäis suuri mehi ja üks nõrk naine?"
Iida: "Kadri Voorand küll nõrk ei ole!"
Mina: "Et siis tugev naine ja nääpsud mehed ümber?"
Ja nii oligi.

RAM + Kadri Voorand + veel mõned esitavad Olav Ehala (*) laule.
Estonias.
Kati, Iida, mina.

Kontserdi esimene pool. RAM esitab Olav Ehala koledamaid laule, üsna igavas seades ja säratult. Une võttis silma! Korra kobis lavale ka prl Voorand ise. Mehed on maotult mustas, Kadri -  valges, napis ja rohket büsti rõhutavas kostüümis. Laulmises ta eriti ei osale, aga teeb korra oma leivanumbrit - laseb vokaali ja instrumendi koos loopima. See ei tundu olema kontsert, vaid populaarse lauljanna powertripp. Vaadake, panin rahvusmeeskoori oma pilli järgi tantsima, tehke järele! (**)

Teine pool oli lõbusam. Lisandusid kitarrid ja löökpillid. Kadri tuli ise laulma. Ja mitte ainult laulma, vaid oma iseloomulikul viisil kõõrutama. Tõsi, nüüd tekkis jälle küsimus, et miks see RAM seal laval on, pillid ja solist(id) tapsid koori üsna ära... Aga viimastel paladel saadi tasakaal taas paika, koori oli kuulda ja koostöö sujus. Ja vokalistina on KV tõesti super! Tekkis säde, mida esimeses pooles polnud, laulu rõõm tuli lavale ja sealt saali.

Ka lisaloo laulis KV üksi. RAM seisis ja kuulas iseenda kontserti pealt. Mikk Üleoja nihkus vaikselt oma lauljate sekka...

Kokkuvõtteks: poole lühem kontsert oleks olnud ühtlasi poole parem. Ja KV, olgu nii popp kui tahes, soolotsegu vähem.

(*) Olav Ehala oli ise ka saalis. Ma loodan, et talle meeldis, mis ta lugudest tehtud oli :)
(**) Tegelt valis RAM Voorandi, mitte vastupidi - http://www.concert.ee/voorand-ram-ehala.

Päevakud 2015

14. aprill - Pirita teisipäevak. Aloga. Kergel, väga teederohkel maastikul 2.1 km. Poiss sai hästi hakkama, püsis kaardil. Aga sportlikku tahtmist kuhugi kiiresti jõuda temas ei ole. Selgus ka, et koolis ei õpetata lapsi sörkima. Keka tunnis pannakse jooksma - täie auruga - vahet pole, kas distants on 10m või 10km.

16. aprill - Rohumeene neljapäevak. Võtsin M40 raja - 7 km - ja ei teinud ära! Enne sai aeg otsa ja läksin koju lapsi vaatama. Jaksu poolest oleks jõudnud veel küll. Suuri O-vigu ei teinud, aga kogu aeg hindasin vahemaid üle - jooksin punktile või objektile palju varem pihta kui oleks eeldanud. Ja metsas suunaga liikumine oli hirmus-hirmus aeglane. Aga (minu jaoks) üsna rasked KPd tulid kätte enam-vähem puhtalt.
Rohuneeme maastik on uskumatult äge. Ratas kaasa ja metsa!!!

21. aprill - Hiiu päevak, rattaga. Eesmärk oli enne Xdreami varustust testida. Test õnnestus täiega. Kaardihoidja tuli lenksult lahti, spidokas ei tööta ja vedrustuse lukk jupsib. Aga titeraja sõitsin läbi, ei kukkunud, väga ei eksinud. Kaarti lugeda sõites küll ei saanud, vt lahtine kaardihoidja.

Hiiu-Pässa-Männiku on rattasõiduks tore koht. Nii tegin pärast päevakut seal veel ühe ringi. Kimasin männimetsa-aluses kaevikus ja sõitsin veidi laudteel (võistluse ajal oli see keelatud). Fun!

28. aprill - Hiiu-Tähetorni päevak, Aloga.
Matkasime 3 km, laps sai hästi hakkama.

7. mai - Rebala / Ülgase päevak, Üllega.
Sai kõvasti joosta. Maastik - Jõelähtme prügila lõunakülg, endised karjäärid. Eksisin enda kohta vähe.

(juunis) Mustamäe päevak, Alo ja rattaga
Ei tulnud eriti hästi välja. Päevaku jaoks on vaja paremat ratta-oskust kui Alol on.

26. juuni - Koitjärve neljapäevak.
Kasutasin pmst kolme eri O-stiili:
- jooksen kellegi sabas
- jooksen piki suvalist loha
- jooksen lihtsalt ei-tea-kuhu või edasi-tagasi
Ise orienteeruda ma sel maastikul ei oska. Reljeefi ei loe. Ma ei taba sedagi, kas KP on mäe otsas või maa all augus. Mitu korda otsisin punkti täiesti valelt pinnavormilt. Korra veensin teisigi, et punkt on "mäe otsas lohus", KP oli aga kõrval täielikus sügavikus. Viimasel pikal etapil ma ei teinud enam orienteerumise nägugi, vaid lihtsalt jooksin teed pidi finišisse ja sealt ringiga punkti tagasi.
Tõsi - neljapäevaku B rajal on minusuguseid narre veelgi. Nii et koht polegi päris lõpus.
1:40 metsas, vähemalt füüsilist trenni sai täie raha eest.
Ja noh, tulemuse sain kirja.

Stardis kaarti uurides tuleb edaspidi legendid läbi lugeda ja mõelda.

30. juuni - Keila-Joa ratta-O teisipäevak
Lauri Malsroosi rada, seega tuli sõita, mitte joosta.

Ma ei oska korraga ratast sõita ja kaarti lugeda.
Rattaga annab palju kiiremini ja põhjalikumalt eksida kui jalgsi.
Kaardi teede ja maastiku teede vahel seost ei taba.
Kaardimõõtu ei taba.
Kohe esimeses KPs panin nii mööda, et läksin starti tagasi ja alustasin uuesti. (SI-d nullimata, s.t. ausalt.)
Ja ma ei olnud ainus!
Aga umbes 45 pärast starti hakkas orienteerumine enam-vähem sujuma.
Rajal 1:30, siis tulin kokkulepitult tulema, kogu raja läbimiseks oleks ehk 2 tundi läind.

2. juuli - Samblapõllu neljapäevak
1:03 lidumist piki kena männimetsa. KPd olid Pudisoo jõe sügavas orus. Marika viis ja toos ja see oli tore - sai matka-asjandusest rääkida ja üldse on mitmekesi koos lõbusam.

Autojuhid on värdjad

Suur-Ameerika, suund Liivalaias alla Endla poole.
479 BAV (valge kaubik) sõitis mööda ja andis signaali.
Ilmselt olin tema arvates tee äärest liiga kaugel.
Kohe pärast seda keeras ta tee paremasse serva (mulle ette) ja pidurdas blokki, et jalakäijale sebral teed anda.

Hetk enne seda oli üks takso blokkinud ära kogu Liivalaia äärse rattaraja.
Paar minutit enne seda oli üks kaubik teinud mulle Pronksis napika. Ilmselt põikas Kunderi vasakpööret ootavast autost mööda, aga tegi seda täiskiirusel. Ja siis jäi kohe seisma - Stockmanni risti punase tule ette.

Suur-Ameerika äär on täis süvistatud kaevuluuke. Ma kas sõidan ühtlaselt veidi tee äärest eemal - või sõidan hästi ääres ja aeg-ajalt põiklen järsult vasakule.

Ma ei ole Liiklusseaduse mõttes eeskujulik rattur. Aga ma rikun seadust eelkõige selleks, et teistele mitte ette jääda. Näiteks stardin foori alt paar sekundit varem, et parempöörava autoga mitte kokku joosta. (Väljamaal on selleks ristmikel eraldi "ratturite kastid", et rattad enne autosid üle saaks.) Või sõidan (tühjal) bussirajal, et tava-rajal tava-autodele mitte ette jääda.

Ma rikun seadust selleks, et teil oleks parem.Saate aru, sitapead?
Aga teie?
Annate signaali.

Katkised rehvid - autol ja rattal

Auto rehvivahetusest helistati. Üks suverehv olla lõhkine. Ilmselt äärekivvi sõitnud. Tuleb välja vahetada. See aga võtab aega ja raha.

Jalgratta rehvidega (või sisekummidega) on aga selline seis:
- kevade alguses läks üks kumm - torkeauk
- kohe ka teine kumm. Selgus, et imepisike teravik oli välisrehvi sisse jäänud ja ma polnud seda ära tundnud
- Üleeelmisel nädalal lõhkes pauga tagumine sisekumm. Siledal teel! Allamäge ja hea hoo pealt. Oleke esimene läinud... tjaa. Nüüd laperdasin veidi ja jäin seisma ja tellisin auto järele - olin Iru silla lähedal ja rattakingadega 10+ km koju joosta olnuks liias.
- Täna hakkasin uut kummi panema - 2.5 at pealt läks seegi pauguga lõhki. Mul läksid kõrvad lukku ja lapsed tulid uurima, kas keegi lasi püssi!

Kas on tagajooksus viga või tagarehvis?
Õhtul uurin.

Sportlik nädal Londonis

Esmaspäev - jooks Kadriorus. Otse enne lennukit. 6 km tempokalt.
Teisipäeva hommikul - jooks South Bankil. 9 km vahelduvalt.
Kolmapäeval - rattasõit Holbornist Hampstead Heathile ja Primrose Hillile
Neljapäev - rattaga piki Regent's Canalit Victoria parki, jooksuring läbi Olümpiapargi ja ümber Hackney soo, rattaga tagasi. Jooksu 11 km.
Reede - puhkus, paar otsa rattaga linna vahel
Laupäev - jooks Kadriorus, 10 km @ 52 min

Vaieldamatult kõige ägedam koht oli Regent's Canal ja Olümpia park.

Hampstead Heathi nime tean ma ammu, aga sinna jõudnud pole. Selgub, et rattaga on see imelihtne, lähed kontorist otse põhja. Tõsi, kogu tee on mäest üles!
Pargis on rattarada ja see on ka ainus rattasõiduks lubatud tee. Asfaldil on kõikjal kirjad "NO CYCLING". Aga kruusateedel pole! Ja neil ma siis sõitsin. Kuni üks leebe, aga kindlameelne traktori-juht mu tagasi ametlikule rajale suunas.

Regents Canal on uduromantiline ojake, mis läheb risti läbi kogu Londoni. Täiesti omaette ühiskond - laev-elamud, kalamehed, rohelus, pardid ja tohutult hipstereid. Selle äärt pidi rattaga sõita on üsna ärev, aga isegi wikipedia kirjutab, et õnnetusi juhtub vähe.

Olümpiapark on 2012 suve-OM rajatiste ala. Zaha Hadidi ujula; ArcelorMittal-i skulptuur; trek jne jne. Rahvale lahti ja väga aktiivses kasutuses.

Olümpiapark paikneb osaliselt soos. Waterglades, Hackney Marshes. Meeeeeletult kihulasi oli! Tegime nende pärast rajale muutuse sisse...

Tagasi sõitsin läbi City. No on alles linn!

Fotod: Facebook / Londoni tiir

Eraldi tasub kirjeldamist Londoni ratta-asjandus. See on jube hästi korraldatud. Sõitmisega harjub ära - nii valepidise liiklusega kui sellega, et oled kogu aeg kellestki 10 cm. Privaatsust Londoni liiklus ei taga ja närv peab tugev olema.

Aga:
- korra leidsin rentla, mis ratta asemel mulle näkku andis. "Contacting to host..." Saime ratta järgmisest RP-st, aga 15 min elust nagu maha visatud.
- korra leidsin rentla, mis oli täis. Ei, ei saa ratast siia jätta! Taas 15 min...
- näkkuandnud rentla oli järgmiseks päevaks offline ("this terminal blah is disconnected").
- rendirattad on erinevad! Mõni koliseb, mõni on vaikne ja kärme käiguga. Pidureid pole ühelgi.

http://en.wikipedia.org/wiki/Regent%27s_Canal
http://en.wikipedia.org/wiki/London_Aquatics_Centre
http://en.wikipedia.org/wiki/ArcelorMittal_Orbit
http://en.wikipedia.org/wiki/Hampstead_Heath
http://en.wikipedia.org/wiki/Hackney_Marshes

Raamat: "The Martian"

"Purpurpunaste pilvede maa."
"Andromeeda udukogu."
Ja see sots-ulmekas, kus Marsile jõuavad nii Nõukogude kui Ameerika rakett.
Tulevad kõik "Marslast" lugedes kenasti meelde.

McGyveri kloon satub Marsile, aga saab oma üli-inimlikke oskusi ja vankumatut iseloomu kasutades kõikidest hädadest jagu ja üle. Kordub tsükkel "probleem - tagasilöök - lahendus". Vahelduseks pikitakse sisse stseene elust Maal ja mujal kosmoses. On parajas koguses (musta) huumorit. On suts poliitikat. On inimlik element. On naistegelane, kes sobilikul hetkel nutab, vihastab või armub. Lõpuks saab kõik korda (läbi väga ennustatava lahenduse) ja mitte kedagi ei sööda ära.

Raamatus on väga palju inseneritehnilist teksti ja -lahendusi. Autor Andy Weir selgelt jagab teemat ja oskab seda huvitavalt edasi anda. Tehnikahuvilistele noormeestele väga soovitatav lugemine!

Ja ikkagi on asjal natsa sots-ulme maik juures. Me TEAME, et lõpp on positiivne, kuna meie kangelane ei saa surra! Maamuna ühendatud jõud ja isiklik meelekindlus ftw!

Aitäh kolleegile, kes raamatut soovitas ja siis mulle enda oma lugeda andis!


https://www.goodreads.com/book/show/18007564-the-martian
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Martian_%28Weir_novel%29 (spoilerzzz)
http://www.amazon.com/The-Martian-Novel-Andy-Weir-ebook/dp/B00EMXBDMA


Tuleb muidugi ka film:
http://www.imdb.com/title/tt3659388/

Paljassaare jooksuring

Kevad on tore. Võsa paistab läbi, aga lund enam ei ole - maastik on nagu alasti. Näeb kõiksugu detaile, mida talvel varjab lumi ja suvel igav rohelus.

Nii tasub jooksmas käia Kadriorust-Piritast veidi eemal.
Seekord siis Paljassaares.
Parkisime Neeme tn lõpus. Nagu tellitult tuli seal meile vastu liputajaks maskeerunud härra J. Üldse oli poolsaarel rahvast üllatavalt palju. Mingid poolrootslased ronisid "tünni" otsa, Katariina kail oli kari kalapedesid. Niisama jalutaid ja jooksjaid leidus kah. Sõjaajaloo jäänukid turritasid kõikjal. Lisaks leidsin vist koha, kus Maasik osad Pusad pildistas - nii väändunud oli teeäärne võserik. (Mitte et võssi mujal Eestis vähe oleks.) 
Katariina ranna lähedal on keegi installatsionist loonud mini-Stonehenge ja muud kivikunsti.

Tagasi joostes nägime üle mere tulekahju - suitsusammast ja leeke. Põles üks Kopli liinide maja. Varsti on seal lihtsalt puhas maa alles.. :(

Rada Endomondos
Fotod facebookis

kolmekesi
13+ km
1:40