Astangul - lõpuks ometi üles välja :)

1) Saime Katiga mõlemad esimest korda päris üles. Kuiv sein ja sussid - mis nii viga ronida!

2) Iida oli kaasas! Esimest ja vist ka viimast korda.

1) Ülesminek: Ronimine on tehniline ala. Eriti palju sõltub jalanõudest. Talvel ei saanud ma üles ühest konkreetsest negatiivse kaldega kohast. Seal oleks lisaks kätele vaja olnud natu-natukene jalgade tuge, aga libeda seina pealt ei saanud seda mitte. Vähemalt minu saabastega ei saanud. Ja kassidega kalju peal ronimine tundus ebakindel vist samal põhjusel - selleks on vaja jäigemaid (ja parajamaid) saapaid kui minul.

Aga nüüd, sussidega kuival kiviseinal, on jalgadel pidepunkte pea igal pool. Ja käed on kah siseseinal tugevaks treenitud. Nii et tundus kõik hirmus lihtne ja üldse ei saanud aru, misasja me seal talv otsa pusisime...

Sussi ja kuivaga on ka alumise madala seina peal imelihtne olla. Tugipunkte on terve sein täis, roni kus tahad.

2) Iida: tundis igavust, sest teisi lapsi ei olnud. Käis Katiga üleval panga peal, vaatas koopaid, ronis küngastel - ja nägi all rästikut. Madu olla tal vaid paari meetri kauguselt selja tagant mööda läinud.

Saime teada, et rästikuid on siin üldse palju, ehkki nad pidada elama rohkem üleval kui all. Ka mina nägi eile siin koristades kahte rästikut. Igatahes arvasime me, et rohkem me teda siia ei too. No ei ole vaja riskida.

Iida ise on rästiku nägemise üle muidugi uhke :)

Teeme ära Astangul - lootusetus

Künnapi klubilastega koristasime ära meie ronimis-kohtade ümbruse, siis tassisin võõra meestekambaga Kadaka autoturu ümbrusest rehve kokku. Kokku ligi 5 tundi rassimist. Rehve tõime suure sõjaväe veoautoga, silma järgi hindasime oma hunniku 10 tonni peale.

Halb: see kampaania ei muutnud Kadaka autoturu / Astangu võsa prügilasudes küll midagi. Paar nurgakest sai puhtaks, aga ümberringi laiub laga - mahajäetud majad ja militaar-rajatised, nende vahel ehituspraht, selle ümber prügiväli. Osa on pangalt alla loobitud. Osa mahajäetud majadest välja tassitud. Ja osa suurte kalluritega kohale veetud - viie meetri kõrgust hunnikut käe otsas või sõiduauto haagises kohale ei too. Nende mägedega ei tee inimese jõud midagi, sinna on vaja koppa ja buldooserit. Või kinnisvara-arendust... mis oleks kahtlemata kõige halvem variant.

Lootusetuse tunne oli vist kõigil Kadaka turu kandis toimetanuil.

Sport, mai

2. mai: Ujumistrenn :) Esimene minu täiskasvanud elus. Hariv ja kasulik, järgmisel nädalal jälle :) Ja prillid ostsin kah.

2. mai: Rattaga linnas, 20-25 km (mul sai spidokas hukka). Pigem küll sadulas-istumise harjutamine, kulgesime I. ja tema uue välismaa poiss-sõbraga kolm tundi mööda Kadrioru - Pirita vaatamisväärsusi.

3. mai: Rattaga Pirital, 28 km, hirmus uhamine koos M-R-ga. Ma ei oska maastikul sõita, kohe üldse mitte.

Teeme_Ära_2008 viimased poolteist tundi oli rehvide kogumine, suht korralik füüsiline, lisaks sai veel õliseks kah.

4. mai: Astangul ronimas, kohapeal kaks korda seinast üles, ja rattaga kiiresti! sinna-ja-tagasi.

5. mai: Ujumas, Nõmmel. Tegin pikalt trenniharjutusi - hingamist ja muud.

6. mai: Teisipäevak Tähetornis, 9.24 km, 1:32. Patserdasin palju. Muuhulgas käisin 4 päeva jooksul 3. korda meie Astangul :)

7. mai: Ujumine II. Kroolis hakkab mingi valgus paistma, ja seekord näidati veidi konna kah.

7. mai: Astangul ronimas. Sain III rajal kaks korda väikese sohiga üles :)

9. 10. 11. mai: Rohelised. Rattamatk keeruline asi, aga trenni eest käis küll. Lisaks sai Võhandus ja Võrtsjärves ujuda :)

13. mai: Teisipäevak Pääskülas / Harkus, 9.4 km, umbes kolmveerand tundi. Läks nii kakasti, et tulemust kirja ei pannud - samas - võhmatrennina super.

14. mai: Lasnamäel ronimas. Sain III rajast puhtalt üles, ja II rajast sohiga. Areng missugune :)

15. mai: Astangul ronimas. Rein ja Valdo teevad trenni, Juhani kutsus (aitäh!). Tegime via ferrata-t, laskusime, ronisime seina. Oli väga hea! Rahvast vähe, sain seina kõige raskemat (madalama astangu kohal) kohta mitu korda järjest proovida (nii et sellest üles ja kohe alla ja siis jälle üles). Ja lisaks ronisin täiskõrguselt alla. Mõnna. Olin sussidega, kuival seinal on nendega tõeliselt tore ronida.

16. mai: Ujumas. Hommik maksab Õismäe ujulas 30 krooni, pea tasuta. Hirmus hea oli, 2x trenni on tõelise efekti andnud. Esiteks ujun ma nüüd konnaga bassini ära 10-11 tõmbega - varem oli miinimum 15 - poolteist korda vahet! Aga "vähendage tõmmete arvu niipalju kui vähegi suudate" on esimene harjutus, millega Risto immersiooni-õpik tegeleda käsib. Teiseks ei karda ma enam krooli, vaid jaksan 2x25 mõnuga ära ujuda ja polegi pärast päris surnud. Max kiirus on endiselt 25 sekundit otsale, aga need 25 sekundit pole enam meeletu rahmeldamine, vaid päris ujumise moodi. Ja pärast pole hing _päris_ kinni. Ehk siis, trenn läks täie ette.

19. mai: rattaga tööle, tagasi, vahepeal 20 km Nõmmel / Harku metsas.

20. mai: teisipäevak Väänas. 7.9 km, 1:15. Ee... nii ei tohi teha enam. "Ebaterve", ütles Henn sporditsätis millegi sarnase kohta. Ja põtra nägin, lähedalt! Ja auto sõitsin katki (aga sain ülejärgmisel päeval terveks).

21. mai: ronimas Lasnamäel. Tahtsin II rajast puhtalt üles saada, aga ikka sai negatiivi kohal tarkus otsa ja tuli köies uurida, mis värk on. (Ja siis sain muidugi üles ka.)

24. mai: rabamatk, kerge küll - lastega Jussi järvedel Kõrvemaal.

25. mai: ujumas Õismäel.

26. mai: rattaga 40 km, linnas, jupitatult küll.

27. mai: teisipäevak Nõmmel, 8.7 km, 1:20. Endale tundus normaalne, aga kõik teised jooksid / orienteerusid must miskipärast kiiremini.

29. mai: Otepää seiklusrada, lõpuks oli nahk märg. Ja käed said natuke trenni.

31. mai: Karula veskil ronimas, käisin 7 korda üles-alla. Väga hea tunne oli.
Karula on meie matka-värgi alguspunkt, suvel 1998 toimus seal Türgi matka eelne laager. Siis polnud mul mõtetki, et ma võiks sinna otsa ronida, ei köies ega ilma. Nüüd on suhtumine teine: niikui kohale saime, läksin seinale (Iida jäi miski kivi otsa kõõluma ja Kati pabereid täitma). Ja ronisin niipalju kui sain :) Mitte just kiiresti, aga ikkagi oli päris hea tunne seal seinal, jalad pidasid ja käed ja üldse oli kuidagi kerge olla. Kati ronis ka, a veidi vähem.

No ja rattaga tööl olen ma kah käinud.

85 / 1.8

Kõik kirjutavad, et selle bokeh olla hea, suisa suurepärane. Miks minu pildid siis nõnna närvilise taustaga tulevad?

(ja ma poleks elus arvanud, et kavatsen sellisest pisiasjast endale probleemi teha.)

Klooga Xdream: 4:50:59 + 15 min trahvi

Läks hästi! Tegime paar orienteerumisviga, ei valinud alati optimaalset teed, ehk oleks võinud veidi kiiremini sõita-joosta. Aga ühtegi suurt prohmakat (nagu 77. punkti läbi raba minek) ei teinud, kanuuga saime suht hästi hakkama, ja kiirema liikumise korral oleks o-vigu kindlasti rohkem tulnud. Kauguse hindasime 1800m peale, minut trahvi - vähe! Kirvest küll ära ei visanud. Nii et vastavalt oma võimetele. Olime Väga Tublid :)

Võistkonnas seekord Terje ja Merili. K. sai kolmapäeval enne võistlust jala kipsi :( Kui nägite karkudel liipavat fotograafi, siis jah, see oli tema.

ÄHH!!! - esialgses protokollis oleme 45 min trahvi saanud miski kanuupunkti mittevõtu eest. Aga meie punktitüdruku SI trükil on see punn olemas. BUGI! Protestime kindlasti.

ÄHH 2 - tegelt jäi meil võtmata kanuuetapi algus (31) kaldal. Nii et trahv on asja eest, ainult kirjeldus on vale. Me oma viga, legendis on see punkt kenasti topelt kirjas. Ja - mitte keegi meist ei tabanud enne kanuusse ronimist legendi kontrollida. Valus!

ÄHH 3 - Peakorraldaja kirjutas, et trahv vähenes 15 min peale. 31. punkti pidanuks minnes võtma kõik ja tulles ainult Merili. Oeh, segane, igatahes peab järgmine kord hoolikalt legendi lugema ja järgima. Päevakutel olen ma selle juba ära õppinud :)

Lõpilik aeg protokollis siis 5:06:04 (trahv 15min).

Elion, minu ISP, spämmib mind!

elion.ee esilehel on link /arvutikaitse, kus kenasti kirjas "Rämpskirjade kaitse (Spam Control)". Pole viitsinud uurida, kuidas see Elioni rämpsukaitse gmailiga koos töötab, aga kena nendest siiski.

Täna aga sain sellise e-kirja:
From: klienditeade@Elion.ee
To: kaur@obs.ee
Reply-To: vastus@Elion.ee
Return-Path: Elioni.klienditeade@elion.ee
Received: from mail1.elion.ee by ...
Subject: Seali kontserdi piletid Sulle 20% soodsamalt!

Mul pole aimugi, mis teenuse kaudu nad mu meiliaadressi teavad. Päris kindlasti pole ma ühtegi "Elion, tahan jah teie kommertsteateid" kasti linnukest teinud, ei paber- ega veebivormis. Võimalust edasisest kirjavahetusest loobuda kirjas ei pakutud. Elioni iseteenindus-veebis "tahan reklaami / ei taha" kohta ei leidnud. Vähemalt panin seal oma aadressiks vastus@elion.ee, spämmigu siis iseennast kah.

Gmailis sai kiri kenasti spämmiks märgitud, loodetavasti teevad teised saajad samuti. Seega saab @elion.ee vähemalt google kasutajate jaoks varsti kinni olema.

Ja siit küsimused:
- MIKS nad seda iseendale teevad?
- kui ostan nende arvutikaitse teenuse, siis kas see tapab ka Elioni enda spämmi?

Kultuur: Futurama

Nägin üle saja aasta Futuramat, MTV-st, The Birdbot of Ice-Catraz. Hea, hea :) Aga miks on Wikipediast cultural references alt "On Deadly Ground" puudu?

Zhumariga / Jumariga / homaariga üles

Konnasüsteem
Firni foorumi teema

Ai-ai-ai!!!

Tegin eile oma elu parima orienteerumisjooksu....
... kuni viimase KP-ni, kus langesin mingi massipsühhoosi õnge.

Viimane KP oli 30m finishist, ehk siis sisuliselt finishis.

Eelviimasest KP-st oli viimaseni 200m. Eelviimase võtsin lennult - nähtavus metsas imehea, KP-d kevade puhul iseäranis kergete kohtade peal. Ja siis võtsin end kellegi sappa - ja kimasin sajaga finishi poole - ja jõudsin umbes minutiga kohale - ja siis EKSISIN ÄRA. Jah, eksisin finishis ära!

Ja siis leidsin end koos umbes 10 inimesega, kes PAANILISELT KIRUDES viimast KP-d otsisid. Kambaga. Aga no ei ole! KP PEAB olema SIIN, aga EI OLE! Ära viidud? Pole rajale pandudki? MINGI JAMA. Kes oli otsinud juba 5 minutit, kes 10... Tehti aina suuremaid ringe finishi lähedal, otsijaid tuli juurde.. aga EI OLE SEDA KONTROLLPUNKTI!

KP oli muidugi täpselt seal kus peab, lisaks viis sinna finishist 30m pikkune punaste lippudega LINT. Vähegi kaarti vaadates või lihtsalt silmad lahti tehes oli VÕIMATU seda mitte leida. Orientiire oli nii lähedel (rajad, lagendik) kui kaugel (Vanakas, Mustamäe majad). Aga näe - ligi 10 inimest otsis seda punkti minuteid, pikki minuteid, mingi kollektiivse massipsühhoosi tõttu finishist VALEL POOL. Ja mina nende seas.

Millalgi leidsin KP koba peale üles.

Aega läks selle KP peale 7:55, normaalne oleks olnud ehk minut-poolteist, seega vähemalt 6 minutit lolli kaotust. Enne seda oli mu rajavalik üsna korralik ja jooks samuti iseenda jõu piiri peal. Koguaeg tuli 01:06:09, ilma prohmakata oleks tulnud alla tunni. 8.8km raja kohta - kus sees neli korda Nõmme mäest üles-alla jooksmist - päris hea.

Moraal? Ma ei tea. "Sabas jooksmine on nõme"? "Kui tunned end eksinuna, siis heida pilk ümbrusele ja kaardile"? "Mõistuse kaotamisel loe aeglaselt kümneni"?

SI-aegu vaadates selgub veel koledam tõde. Kümme otsijat on ilmne liialdus: on veel NELI inimest, kel selle KP aeg üle nelja minuti. Mina pikalt kõige viimane. Masendav, aga ehk ka õpetlik :)

Euroopa reisid

Tõved ja traumad

Ma pole elu sees nii palju haiget järjest saanud kui selle talve jooksul.

Praegu on mul siis:
- põlv vigane. 16. veebruaril kukkusin uisutades põlvega jää peale, siis ei tundunud üldse valus, aga üle ka ei lähe.
(nädal hiljem: röntgen oli korras, perearst aidata ei oska, lähen päris-ortopeedile.)

- parem käsi / õlg / õlavars valus. Kätt tõsta on valus, teatud asendid päris võimatud. Ronimisest? Mingi rebend? Aru ei saa, igatahes ära ka ei lähe.

- mõlemad sääred ära pekstud, põhiliselt ronides kaljusid vastu saadud paugud. Eile pärast trenni pidin püksid jälle verest puhtaks pesema...

- vasak hüppeliiges välja väänatud, ööorienteerumisel.

Vasakul kannal laiutab suusamatkalt pärit vill,
parema jala suure varba küüs on vaid millimeetrise ribaga jala küljes -
tundub, et olen tükkhaaval lagunemas.

Aga mure pole selles, et traumad tulevad. Mure on selles, et nad ei lähe enam üle.

Trennid - aprill

Asjalik sõlmede-õpetus. Sealne meetod vahemehesõlme sidumiseks on suurusjärk kiirem kui täna trennis nähtu.

3. aprill Lasnamäel

7. aprill Astangul: Köit mööda üles ronimise trenn. Kahe haaravaga, haarava ja seasõraga, jumari ja grigriga. Alguses läks hirmus palju aega haaravatele õige asendi ja pikkuse leidmisega, kui see korras, oli ronida lausa lust. Ning kahele lihtsale sõlmele - seasõrg ja vahemehesõlm - sai reaalse kasutuse taha.

10. aprill Lasnamäel - sain kerge sohiga (korra köide ja mõtlema) kolmandast rajast üles.

10. aprill: - öörienteerumine Nõmmel - aeg 0:59
O-vigu tegin palju, ja lamp on mul vilets, aga muidu oli lõbus.

13. aprill Astangul: Jälle köit mööda üles. Jäin korralikult jänni - jumarini end lükata ei ulata, lahti ei saa, iga katsega tuleb aina suurem väsimus. Sain lahti, kuna köis oli "nurgas" ja võisin lihtsat naaberseina pidi üles ronida. Aga päris-seinal..?
Moraal: alati lisa-varustust kaasa! Kahemeetrine repsakas oleks hädast kenasti välja aidanud.

13. aprill: Mere ääres jooksmas - 8.5 km / 44.30 / 5:15 minutile.

15. aprill: Liiva teisipäevak, 9.1 km, aega umbes 1:15.
Puhas jooksukas, aga finishis oli mingi jama ja tulin tulemusi lugemata ära.

21. aprill:20 km rattaga, Ehaga, rahulikult, Pirital

22. aprill: Nõmme teisipäevak, 8.8 km, aeg 1:06.
Peaaegu ideaalne jooks, mille viimases KP-s ära plätserdasin. Ehk teisiti - jooksin 8.8km alla tunni - sealhulgas 5x Nõmme mäest üles - ja siis viitsin 6 minutit finishis lisaks. Õpetlik!

23. aprill: Sisesein Lasnamäel. Vähe füüsilist. Proovisin esimest korda seina peal julgestamist, väga harjumatu tegevus!

27. aprill: Klooga xdream, 4:50, üsna tubli sooritus :)
Aga saime 45 min trahvi, kuna ei võtt kanuu alguse kalda-punkti ära.

29. aprill: Hiiu teisipäevak, 8.8 km, 20 kp, 1:35.
Vastik ja seetõttu huvitav rada - meeletu võsa, olematud rajad, märg, korra käisin rinnast saadik mudases kraavis. Tegin 2 raja-valiku viga ja 2 puhast orienteerumiskala, kokku ehk 15 min kaotust nende tõttu - pole hullu.

30. aprill: 37 km rattaga, Pirita kandis, koos Kalliga.

.. ja üsna palju sai rattaga tööl käidud, 10km hommikul ja 10km õhtul.

Ööorienteerumine

Nõmmel. Valikorienteerumine 18/19 kontrollpunktiga.

Oli väga äge :) Mu pealamp on päris o-lampidega võrreldes tuhm nagu sitasitika pepu, orienteeruda ma ei oska, kaardist aru ei saa ja üldse, aga ikkagi oli väga äge!

Inflatsioon Tallinnas - 500%

Tallinna parkimine on aastaga läinud 6 KORDA kallimaks.

Eelmisel kevadel saime majaesise parkimisloa 100 krooniga. Sel kevadel - 600 krooniga. Kui tasulise parkimisala eelmisel aastal laiendati, siis pidid kohalikud saama 1 autokoha pere kohta sisuliselt tasuta, 100 krooni olevat korraldustasu. Nüüd on siis vaikselt mindud samast kohast tulu teenimise teed.

Nööri mööda üles

Nööri mööda üles ronimise trenn. Kahe haaravaga, haarava ja seasõraga, jumari ja grigriga. Alguses läks hirmus palju aega haaravatele õige asendi ja pikkuse leidmisega, kui see korras, oli ronida lausa lust. Ning kahele lihtsale sõlmele - seasõrg ja vahemehesõlm - sai reaalse kasutuse taha.

Asjalik sõlmede-õpetus. Sealne meetod vahemehesõlme sidumiseks on suurusjärk kiirem kui täna trennis nähtu.

Animefestival

Käib 2. Jaapani animefilmide festival JAFF.
- festivali ametlik kodukas animefest.eu
- vastav teema bakas.

"Tüdruk, kes hüppas läbi aja" - anime-vormi pandud ja ajarände-ulmega segatud noorsoo-film. Hea, mõjus.

Minu naaber Totoro, Iidaga. Soe, ilus, südamlik ja moraaliga peremultikas. Iida käis seda Rebeccaga veel teist korda vaatamas.

Tuulte oru Nausicaä - ökopõnevik. Palju vähem malbe kui ma Ghiblilt oodanud oleksin, aga haarav ja kohati ka ilus.

... ja oligi kogu festival. Nõrk, mis? See-eest sain hulga teisi inimesi filme vaatama :)

Huvitav trenn

Üks parimaid Astangu-pühapäevi üldse. Õppisime
- rinnasideme tegemist 5m nöörijupist,
- seongus liikumist ja julgestamist,
- üle (liustikulõhe) ääre kukkund kaaslase üles-sikutamist,
- kahe kaaslase korraga üles-sikutamist.

Künnapi jutt oli huvitav, sügisel õpitud ja vahepeal unustatud sõlmed tulid meelde ja kasutusele, Mountaineeringu raamatu vastavad peatükid jooksid trenniga kenasti kokku.

Sikutamisel tirisime kõigepealt ühte inimest - lihtne ühekordne plokisüsteem. Põhitähelepanu pideval julgestamisel ja sellel, et "haavatut" ääre vastu lömaks ei tõmbaks. Siis tirisime kahte inimest (päästjat ja kukkunut) korraga. Kahekordne plokk, meil kombinatsioonis kahe haarava ja ühe shumariga. Sikutamine oli kõige kergem osa, karabiinide ja köitega sebimine ilma julgestust kaotamata - kõige keerukam. Aga idee saime igatahes kätte.

Ära minnes nägime Kadaka autoturul rebast. Sorakas ja kole, aga ikkagi rebane. Liikus kõrges kulus ja vaatas meie autot mitu minutit.

Lennupileti kaotus

Tagasilennupileti kaotus maksis mulle Gatwickis 39 naela ja kolmveerand tundi asjatamist.

Lennumaailm on imeline ja loogika siin ei toimi. "Jah, teil on booking olemas ja kõik korras, aga pileti koopia väljastamiseks on meil vaja pileti originaali". Ei kõla just mõistuspäraselt? Ja ma ei olnud ainus, kes sama hädaga Londoni Servisair'i leti taga küüsi näris. Oleks teil pilet, siis annaks me teile teise ka. Piletit pole - meie ka ei anna, ehkki andmed on teie kohta olemas, ostke uus. Huh!

Õnneks sain Estravelist kliendiabist (pärast tööpäeva lõppu) kätte pileti koopia, mille nad Gatwicki faksisid. Mispeale nad siis _kirjutasid_ - käsitsi - uue pileti. Ja siis kirjutasid käsitsi selle koopia. Pileti peal on numbreid palju, pool tundi puhast kirjatööd.

Moraal-1: Hotellist väljudes kontrolli üle mitte ainult tuba, vaid ka oma dokumendid!

Moraal-2: Mine lennujaama varakult! Mina läksin, õnneks.

Estravelile aitäh!

Tagasi

Norrast tagasi. Matk oli super, kõik toimis, ilm oli talvine ja lund üle pea.

Päeviku mustand. Kirjutatud pigem endale tulevikuks lugemiseks, mitte põnevaks reisikirjaks.

Ronimas / jooksmas, esimest korda pärast matka. Oli hämmastavalt halb. Jalgadel oli nukkide peal täiesti konkreetselt VALUS. Ja joostes oli keha nagu krambis.

Võhma sai matkaga ilmselt kõvasti, sisuliselt 8 päeva trenni järjest.

Kui hanged ära sulavad, saab rattaga sõitma :)

Väike fotokas

Käisin ühe päeva Tiiu fotokaga ja juba hakkaski meeldima. Väike, on kogu aeg kaasas, pilti teeb päris hästi. Ixus 850 IS, valitud sai ta lainurga järgi.

Kummaline, kui palju sehkendamist võtab kuue inimese Norramaale saamine. Aga targemaks saab ka. Kes oleks teadnud, et autode rattaketid on igale rehvimõõdule eraldi? Mitte et igale diameetrile, vaid ka kõrgusele-laiusele?

Pildid: Kevad 2008

Suusatamas

Pühapäeval: 24 km suusatamist. Kõrvemaa rajad olid hämmastavalt head, 24km ringil olid vaid mõned ebamugavad kohad. Ilm oli küll sula, aga suusk libises hästi, kehal oli uisusamm kenasti "meeles". Kati tegi 16km. Korralik üldfüüsiline trenn. Ja Kõrvemaa ise on tore!

Kolmapäeval: 3.5 tundi ronimist (ja 5km jooksmist ja muud sinna vahele). Kah korralik.

Iida kunstikindlus

Ehitasin Iida laua ümber tugitoolidest turva-ala, kuhu Alo ei pääse. Nüüd saab Iida rahus joonistada ja värvida, enne kippus Alo tema pliiatseid ja pilte laualt ära näppama.

Varsti õpib Alo toolidest üle ronima (ta jaksaks juba ammu, a tal pole see mõte lihtsalt pähe tulnud), siis tuleb midagi uut välja mõelda.

Võidurelvastumine!

Sõbrad kogunevad Astangule

Pühapäeval olid Astangul ronimas:
- Kaili, ukerdas oma pikkadel koibadel ettevaatlikult piki alumist seina.
- Veiko, kes vist ei saanudki aru, miks me seal käime.
- Juhani, kes ronis kibekähku seinale ja jäi sinna siis kinni nagu kärbes liimipaberile - alla ei saanud, sest laskumisköis ei mahtunud läbi julgestusvahendi (atc vist?). õpetlik.
Varsti on kõik meie paremad sõbrad pühapäeviti köite otsas.

Samas on meie vaimustus tasapisi kadumas. Viimased vägamitu trenni on läinud puhta dry-toolingu tähe all. Pole enam eriti õpetlik. OK, saab ju endale ise muud tegevust leiutada, aga oleks parem, kui see kuidagi organiseeritult toimuks.

Viimased loengud on aga täiesti... nürid.

Liiklustrahv, 300 krooni

Sain politseilt 300 krooni trahvi, sõitsin Soo tänaval 30 alas 49-ga.

Irooniline. Ma kihutan autoga ilmselgelt liiast ja trahv on täiega välja teenitud, aga miks just seal? Kulgesin marurahulikult, kiiret ei olnud, pigem sõitsin aeglaselt, et Graniidi tänava risti leida.

Protokolli vormistamine võttis 14 minutit. Puhuma ei pandud, kuigi oli laupäeva öö vastu pühapäeva.

Järgmine päev proovisin siis sõita rahulikult, st lubatud kiirus piires +10. Raske oli. Liiklusvoog on tihti lubatust +20 või +30 km/h, +10 piiri pidamisel jääd pidevalt teistele ette ja endal on ka kuidagi rumal tunne.

Aga no proovime veel.

VerveEarth

Panin end VerveEarthi kaardile.

Sõrmed

Siseseinal eelmine kord 4x üles, 3x peaaegu üles, 1x alla.

Tulemus: sõrmeliigesed valusad. Ilmselt tuleb paar nädalat vahet pidada.

Astangul, sussides

Proovisin Astangul seinast üles saada, ei saanud. Libe, käed ei pea, jalad ei pea. Oleks rohkem jõudu või parem pidamine - võiks saada - päris lootusetu ei ole. Muidu nagu ikka: ronisin kassidega, konksudega, jooksin 2km ringi.

Proovisin ronimis-sussi paekivi-müüri peal. Ainult paar minutit, aga sellest piisas: suss ON õige ronimis-jalanõu. Paned jala pea ükskõik kuhu, peab. (Päris alpinistid vist sellist võlts-jalanõud ei tunnista? Kõrgmägedes pole sellega miskit peale hakata. Aga eile +5 ja vihma käes käis küll, külm ei hakanud). Järgmine kord proovin sussiga üles minna.

Dry-toolingu eestikeelne nimi võiks olla "jääkiimlemine". Ehk siis asendustegevus puhuks, kui jääd ei ole...

Pildil on Ott, kes üsna esimesi korda ronides minule ületamatust kohast vabalt üles jalutab.

tradgirl

tradgirl.com - rec.climbingu netikodu.
Kaljuronimise teemaline luule? aga palun.
Rule-34 toimivust pole veel kontrollinud.

Ämbliku sussid

Dragonis oli selline magic item nagu Slippers of Spider Climbing:
When worn, a pair of these slippers enable movement on vertical surfaces or even upside down along ceilings, leaving the wearer’s hands free. Her speed is 20 feet. Severely slippery surfaces—icy, oiled, or greased surfaces— make these slippers useless. The slippers can be used for 10 minutes per day, split up as the wearer chooses.

Kirjeldus klapib ronimis-sussidega päris hästi. Ronisin täna esimest korda sussidega "köies". Vahe tavalise jalanõuga on üüratu. Kõige kergemast rajast - olin selle seni ühe korra jubeda punnimisega lõpuni roninud - sai vaevata üles. Teise raja senisest jänni-jäämise kohast sai kerge mõtlemise peale edasi. Igatahes on ronida väga palju kergem, saab kasutada ka väikeseid nukke, jalad kannavad ja selleläbi ei väsi käed nii ära ja üldse on palju parem.

Dragoni-sussidega on sarnasus ka selles, et käed on vabad - kuna raskus on jalgadel, on käte koormus kordades väiksem - ja selles, et kaua neid ei kanna. Minu mõnusussidega saab ka pikemalt olla, aga päris tehnilised ronimis-sussid on tõsised jalapiinajad ja lähevad tõesti jalga vaid loetud minuteiks.

Nüüd on esmased tehnilised probleemid murtud - jalad töötavad, käed töötavad - ja saab hakata ronimist ennast õppima :)

Järgmine ohver: Kaili

Eeltöö Katilt, kihutuskõne minult, ja oligi Kaili Astangul köie otsas!

Ise lõin laupäeval uisutades põlve ära, valus.