Sõbrad kogunevad Astangule

Pühapäeval olid Astangul ronimas:
- Kaili, ukerdas oma pikkadel koibadel ettevaatlikult piki alumist seina.
- Veiko, kes vist ei saanudki aru, miks me seal käime.
- Juhani, kes ronis kibekähku seinale ja jäi sinna siis kinni nagu kärbes liimipaberile - alla ei saanud, sest laskumisköis ei mahtunud läbi julgestusvahendi (atc vist?). õpetlik.
Varsti on kõik meie paremad sõbrad pühapäeviti köite otsas.

Samas on meie vaimustus tasapisi kadumas. Viimased vägamitu trenni on läinud puhta dry-toolingu tähe all. Pole enam eriti õpetlik. OK, saab ju endale ise muud tegevust leiutada, aga oleks parem, kui see kuidagi organiseeritult toimuks.

Viimased loengud on aga täiesti... nürid.