Astangul, sussides

Proovisin Astangul seinast üles saada, ei saanud. Libe, käed ei pea, jalad ei pea. Oleks rohkem jõudu või parem pidamine - võiks saada - päris lootusetu ei ole. Muidu nagu ikka: ronisin kassidega, konksudega, jooksin 2km ringi.

Proovisin ronimis-sussi paekivi-müüri peal. Ainult paar minutit, aga sellest piisas: suss ON õige ronimis-jalanõu. Paned jala pea ükskõik kuhu, peab. (Päris alpinistid vist sellist võlts-jalanõud ei tunnista? Kõrgmägedes pole sellega miskit peale hakata. Aga eile +5 ja vihma käes käis küll, külm ei hakanud). Järgmine kord proovin sussiga üles minna.

Dry-toolingu eestikeelne nimi võiks olla "jääkiimlemine". Ehk siis asendustegevus puhuks, kui jääd ei ole...

Pildil on Ott, kes üsna esimesi korda ronides minule ületamatust kohast vabalt üles jalutab.