Viis turvakäsku BruceSchneierilt
Schneier võtab koduse andmeturbe viies punktis kokku nii:
Lihtne, eks!
Schneier võtab koduse andmeturbe viies punktis kokku nii:
T tõi kaasa. Verivärske, kumbki polnud varem proovinud.
Disain, tekstid, teostus: viimase peal.
Raskus: kerge. Isegi lapsed said aru, mis toimub ja mida tuleb teha.
Mängitavus: Nõrk.
Mäng on "alfa" versioon, testimata ja tasakaalust väljas.
- Enamuse ajast oli kogu mängulaud tühermaa ühe-kahe maastikukaardiga.
- Elude (öökullimunade) süsteem oli täiesti liiast. Kahe peale suutsime mängu jooksul kaotada 2 elu. Seega polnud munadel mingit tähtsust.
- Eelmine tähendab ka seda, et võitlused olid liiga kerged.
- Võit (kogutud punktid) on ammu enne lõppu teada, ootamatusi tulla ei saa.
Ilmselt annab ise lisareegleid seades asja rohkem tasakaalu viia, kuid selleks peab olema fänn, fänn aga nii lihtsakoelist asja ei mängi.
Seltskonnamänguna OK. Üheks korraks.
Kui tegevused rollimängija kombel välja mängida, võib suht lahe olla. Kah ühe korra.
Päris lauamängu mõõtu küll välja ei anna.
Irve jt. @ dragon.ee
Ove vist @ Vǿlundi sepikoda
Ideid järgmiseks korraks:
- panna alul välja rohkem maastikke;
- kullimunad mängust täiesti välja; võitluse kaotuse eest trahv, mitte -elu;
"pika käigu" ostmine (käid 2 ruutu, makstes punkte / abilisi);
- abiliste omavahel vahetamine / ost / müük enne käiku / rabamist.
A kena mäng on igal juhul.
KÄPULI (nelikäpuliasend)
Regulaarsed asjad:
- Võimlen oma selja-harjutusi iga päev. Tundub lihtne, aga võtab palju aega (tunnikese).
- Käisin 10x massaazhis.
Ebaregulaarsed:
- K 2 ronimas. Läks normaalselt.
- P 6 sörk 7.5 km
- K 9 ronimas. Punane Ä1 puhtalt ja kergelt. Käed väsisid ära ja ei taastunudki, hmm, miks?
- N 10 sörk 7.7 km / 50 min. Pirita / Kadrioru murul, läbi pargi, jälle väga rahulikult.
- L 12 ronimas Juhani & Iidaga.
- E 14 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -9C, 0:46, 164 / 179 bpm
- N 17 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -9C, 0:45, 163 / 178 bpm
- R 18 jooks 7 km Nõmmel, lumes, -12C, 0:42, 167 / 180 bpm
- E 21 ujumas 1.5 km. 1km konna 26 min
- K 23 ujumas 1.7 km. 1km konna 29 min
- K 23 ronimas. KAHE lapsega. No täitsa sai ronida :)
- R 25 ujumas. Iidaga. 1 km pooleks konna / krooli.
- L 26 ronimas, üksi, natukene, või peaks ütlema "turnimas"?
- P 27 ujumas 1.2 km. 1 km konna 28 min
- E 28 suusatamas. Nõmmel. Umbes 10-11 km. Kaif :)
- T 29 suusatamas. Nõmmel. ~8 km. Aeglaselt.
- K 30 ronimas. Nadilt läks.
P 6 - jooks. Esimene jooks õues pärast kolimist; esimene pikem ots pärast Sügisjooksu poolmaratoni. Tiksusin rahulikult, oli väga hea.
E 14 - jooks Jaanuse ja Alaniga. Imeilus ilm - -9C, päike särab, lumi krudiseb jalgade all. Tegime Nõmme 5km ringi + kontorist sinna-tagasi, rahulikult, sest sellise külmaga ei tohi hingeldama hakata. Kõik tunnistasid üldist saiavormi kah. Nii et selline kaunis sissejuhatus talvesse.
MEDITSIIN ON NÕRK!!! Maksan sotsiaalmakse nagu hull, aga kui siis lihtlabase seljavaluga arstile lähen, panevad nad mu terveksravimise asemel harjutusi tegema!!! Peab ju ometi olema mingi tablett arvuti taga küürutamise vastu!
Tegelt. Sain kiita. Esimesed 20 harjutust suutsin peaaegu kõik pähe õppida. Tegin neid enam-vähem õigesti kah. Järgmistest harjutustest sain vähemalt aru. Ei tundu eriline saavutus, a proua terapeut ütles, et tavapatsientidega võrreldes saan väga hästi hakkama. (Ehk ütleb ta seda kõigile?) Sümpaatne terapeut igatahes, samasugune punnis kõhuga nagu ma ise :)
Järgmine kord sain veel kiita ja veel harjutusi. Mine võta siis kinni. Püüad tubli olla ja saad selle eest tööd juurde?
Lisaks sellele, et mul on noorpaari üle lihtsalt hea meel, sain:
- palju kulinaarset nõu. Nt et tuleb kodus teha pizzat. Vaja on pizzapulbrit (tavalist) ja nädala jääke;
- näha FK tegelasi, osutusid väga sümpaatseiks;
- veini. Ühe õhtuga rohkem alkot kui eelmise kahe kuu peale kokku;
- näha fotograafi, kes kannab välklampi (canon 580EX II) suka vahel;
- pruudi tädiga tantsida;
- järgmisel päeval kella 1ni magada. ronima, mismõttes?
Muud:
- peaks oma CF kaardid C-le kinkima;
- pidime C ronima kutsuma. Saame näha;
- Dmitri Kotjuh. Kui ma kunagi abiellun, siis palun ka temal pilti teha.
- trenni! täiesti kurb, kui ei saa tantsida, sest ei jaksa. ja dieeti, rippes kõht on endalegi vastik;
- E-le tuleks pasunasse sõita, nii profülaktika mõttes;
- mis krdi asi on see munchkin, et seal nii totrad reeglid kehtivad? ah?;
- järgmine kord lähen massaazhi-seeria asemel E-ga tantsukursustele. väänab paremini kui paberitega proff.
Et siis palju õnne, Mart-Annika :)
On ikka imelik maailm. Käid arstil, pärast paned ta nime googlesse ja saad vastu ta isikliku elu.
Sain suure hulga lihtsaid harjutusi, mida tuleb teha - täpselt. See ei ole kerge. Mu keha ei paindu piisavalt, õlad ei ulatu maha, selg jääb nõgusaks jne. Lähen koju ja harjutan ja siis uuesti arstile, et kontrollida, kas teen õigesti.
Edit: tegin ronimistrenni kõrvalt läbi. Osa asju on tehtavad, osa... mitte päris.
(Esimeseks pealkirjaks panin "jaapani verised delfiiniõgijad", see oleks rohkem filmi enda stiil, aga siis muutsin ära. Kõik inimesed ei saa sarkasmist aru.)
Päev enne vaatasin ära Ponyo. Ghibli mereteemaline ja natuke öko anime.
RottenTomatoes võtab filmi kokku nii:
Though decidedly one-sided, The Cove is an impeccably crafted, suspenseful expose of the covert slaughter of dolphins in Japan.
See impeccably on nüüd vaieldav, selleks käib mäng ikka liiga ühte väravasse. Selge on, et filmi taga on nii kirge kui raha kui arvamust, et delfiin pole loom. Ma pean tunnistama, et ei oska ise tegelikult seisukohta võtta. Emotsionaalselt seisaks pigem jaapanlaste poolel. Aga kui mulle homme delfiini-sushit pakutaks, kas siis sööks? Vist ei. Või siis uudishimust - jah?
Kõige huvitavam osa oli lühike sissevaade kalanduspoliitika toimimisse. Ei miskit ennenägematult uut, aga..
Igal juhul on film HEA. Ja nagu näha, paneb mind keset ööd wikipedias ja mujal tuhnima..
Viitu:
Ric O'Barry
Louie Psihoyos
James H Clark, biljonär, filmi rahastaja
Industrial Light & Magic
The Cove @ poff.ee
The Cove @ imdb
The Cove @ RottenTomatoes
The Cove @ Wikipedia
Details on how Japan's dolphin catches work
Dolphin drive hunting in Japan
Edit:
Lugesin läbi Wikipedia "vaalapüük Jaapanis". Veel segasem. Tegu tundub olema nõmeda politiilise kemplemisega. Ühelt poolt Jaapan selgelt jonnib. Teiselt poolt on nende seisukoht "vaalu on maailmas täiesti piisavalt, meie püük nende populatsiooni ei mõjuta, ja teie eetilised arvamused meid ei koti" ju täiesti õige!
Aga ei delfiini ega vaala ma söögiks hetkel siiski ei sooviks.
Eelmänguks vaatasin ära Ponyo.
Ghibli mereteemaline ja natuke öko anime.
Järgmisel õhtul siis pöff ja The Cove.
Kõige kokkuvõtvam on ehk RT:
Though decidedly one-sided, The Cove is an impeccably crafted, suspenseful expose of the covert slaughter of dolphins in Japan.
Mäng käib muidugi täiega ühte väravasse. Filmi taga on nii kirge kui raha kui arvamust "delfiin pole loom". Pean tunnistama, et ei oska ise tegelikult seisukohta võtta. Emotsionaalselt seisaks pigem jaapanlaste poolel. Mis õigust on meil neile öelda, keda süüa ja keda mitte, ah? Aga kui mulle homme delfiini-sushit pakutaks, kas siis sööks? Vist ei. Või siis uudishimust - jah?
Kõige huvitavam osa oli lühike sissevaade kalanduspoliitika toimimisse. Ei miskit ennenägematult uut, aga..
Igal juhul on film HEA. Ja nagu näha, paneb mind keset ööd wikipedias ja mujal tuhnima..
Viitu:
Ric O'Barry
Louie Psihoyos
James H Clark, biljonär, filmi rahastaja
Industrial Light & Magic
The Cove @ poff.ee
The Cove @ imdb
The Cove @ RottenTomatoes
The Cove @ Wikipedia
Details on how Japan's dolphin catches work
Dolphin drive hunting in Japan
Edit:
Lugesin läbi Wikipedia "vaalapüük Jaapanis". Veel segasem. Tegu tundub olema nõmeda politiilise kemplemisega. Ühelt poolt Jaapan selgelt jonnib. Teiselt poolt on nende seisukoht "vaalu on maailmas täiesti piisavalt, meie püük nende populatsiooni ei mõjuta, ja teie eetilised arvamused meid ei koti" ju täiesti õige!
Aga ei delfiini ega vaala ma söögiks hetkel siiski ei sooviks.
Tahan joon kisell,
tahan ronin puud mööda üles.
Kui kaljuronimisel on väiksem vend "bouldering", siis kas puuronimise kodune haru oleks "bushing"?
(Üle Louie Psihoyos'e koduka. LP on "The Cove" režissöör, panin ta wikipedia artiklis tähele viidet ajakirjale "Rock and Ice" ja läksin uurima, et mida ta siis ronib. Selgub, et puid.)
Ma käin nüüd huviga arste pidi. Selg, rüht jne. Rüht on mul p-s pigem arvutitööst kui kukkumisest, aga seljavalud on suvised.
Kõik arstid on väga meeldivad, a räägivad eri juttu.
Neuroloog.
Manuaalterapeut. See oli siis, kui korraks päris hulluks läks. Ragistas, näitas miskit harjutust. Sai parem.
Massaazh. 10x. Mulle küll ei tundu, et see kuidagi mõjuma peaks. Kas peab?
Taastusravi-arst. Lubas end igatpidi liigutada (ka ronida). Soovitas väga ujuda, andvat "sümmeetrilist koormust".
Füsioterapeut. Täna. Vaatles mind (põhiliselt pani igasugu asju tegema ja vaatas, kui sümmeetriline ma olen. Mõlema käe jõud dünamomeetriga, jne.) Harjutused saan järgmine kord, seniks muud nõu:
- Kõige tähtsam on pidev kehahoiak! Selg sirgu, abaluud taha.
- Istudes jalad otse maha! Mehed kipuvad neid tooli alla "kerima", halb.
- Ujuda selili või krooli. Konn - halb. Pea kuklasse on üldse halb. (Rattasõit seega kah halb?)
- Manuaalteraapia - kasutu ja pigem ohtlik. Kui lihastoonusega kaasa ei aita, siis mõju väga lühiajaline.
- Valesti võimlemine on ohtlik.
Soovis õnne kah, teise sünnipäeva puhul.
Suvisel kukkumisel päästis mu Elbruse mäepääste (Elbrusskaja Spasatelno-Poiskovaja Sluzhba). Johani ehk teab, kas tavaline inimene oleks mu tagasi toonud või ei. Igatahes jäi sellest võlg.
Kiirabi on mulle endale veel appi tulnud:
- Tartus, umbes 1991, vingumürgitus. Kukkusin kempsus kokku. Sõbrad tõid õue, kiirabi jagas ainult nõu.
- Kodus, umbes 2003, roidemurd x 2. Kukkusin toas redelilt. Roidemurd on ootamatult ränk. Oled täiel teadvusel, kuid halvatud, ei liigu, ei räägi. Kiirabi viis mu röntgenisse. Pmst ei tehtud midagi, roidemurruga ei tehtagi, "kasvab ise kokku".
Nüüd olen ise koolitusel. Nii olen vähemalt võimeline kedagi teist aitama, kui.
Juhuslikke fakte.
(Tõesuse eest ei vastuta. Võisin valesti kuulda, valesti aru saada, valesti kirja panna.)
- Eestis pole olnud juhtumit, kus enne kiirabi saabumist oleks kannatanu ära elustatud. (Või - kus oleks elustamist proovitud?)
- Vildikate korkides on augud, et allaneelamisel käiks õhk läbi ja laps ei lämbuks.
Selg katsuti läbi, "keerati" paika.
Tablette paluti ka võtta - põletik tuleb välja ravida.
(Põletik on kerge, koledamal juhul oleks tulnud liigesesse süst teha.)
Näis, ehk on abi!
Labels: Elbrus
Eelmine conf oli T43 ja XP.
Riistvara.
Käisin Kazbeki näituse avamisel Seiklusjuttudes:
- vanad inimesed
- igav film
- igav Sikk
- pilte ei näinudki
ehk Siku promoüritus lihtsalt.
Aga jube mägedeisu tuli peale.
Sain teada ühe nime: Sergei Popov.
Mõtlen nüüd, mis sellega peale hakata.
NÕUA koduarvutis eraldi kontot, mille parooli vanem ei tea. Parem veel - nõua eraldi arvutit.
KUSTUTA brauserist ajalugu. Options -> Delete history või umbes nii. MSN-ist kah.
Et vanem brauseri puhastust ei märkaks, kasuta üldse TEIST BRAUSERIT.
ÄRA KASUTA netis oma pärisnime.
GOOGELDA ennast tihti ja loe, mida leiad.
TEE endale teine MSN / rate konto ja lase vanemal seda "kontrollida".
Kui vanemad ikkagi pinda käivad, siis
TEE oma vanematele iha.ee konto. Pärisnimega. Pane mõni netist saadud pornopilt ka juurde. Soov.ee-sse kuulutus "himur paar otsib seksisõpru". Buduaar.ee emme nimega teema "millist vibraatorit?" Voodifoorumisse issi nimega "tripperist lahti, et naine teada ei saaks?". Perekooli "ämm raisk ei lase elada!" ja "mees sai jälile, et petan - tahan ta tappa!".
Nüüd on su vanematel iseendaga küllalt tegemist ja sina võid rahus oma asja ajada.
Selg
teeb
taas
kurjasti
valu,
eriti
pärast
pehmel
pinnal
magamist.
Lähen
doktor
Ilvese
juurde
abi
saama.
Labels: Elbrus
Polegi suurt kirjutada. Paar korda olen ronimas käinud. Kõige lihtsamast (roosast) rajast sain üles. Täna panin esimest korda pulsikella peale; väikse sörgiga sai sealt numbriks 195.
Ronimas. Teist korda sel sügisel. Muidugi lootuseta, et sest midagi head tuleb:
- alustuseks kommisid kõik mu suurt lotendavat kõhtu.
- seinale on keeratud kaks roosat-lillat pederada, kõigile meeldis
- esimese (ülilihtsa) ronimise peale olid käed väsind
- teise peale päris läbi
A pmst päris lootusetu ei olnud ja lähen mõnikord siis veel.
Rein hakkab meile nüüd teooriat lugema, tollestsamast jooksuraamatust. Tore!
Mis siis korteris remondi ajaga (2.5 aastat) muutunud on?
Põrand: valge => pruun
Uksed: olid => ei ole
Aknad: vanad ilusad => uued igavad
Seinad: värvitud tapeet => paljas krohv
Vesi: peaaegu ei olnud => kohati on
Küte: korteri gaasi-keskküte => maja gaasi-keskküte
Elekter: pildus sädemeid => enam-vähem
Köök: oli => ajutine
Vannituba: vilets => korralik
Kemps: nagu varem
Toad: nagu varem
Auk laes: täiesti uus.
Tolmune kambrike selle kohal: täiesti uus
Maja välimus: pruun vana laudis => uus kollane laudis
Õu: avatud hoov => tarastatud lehtla & parkla
Naabrid: vähe ja imelikud => vähe, a kõik meiesugused ja väikste lastega
Lapsi: üks => kaks
Pangalaen: väike => üüratu
Kuna kodune köök on alles kujunemas, siis käime ohtralt ümbruskonna kõrtse pidi.
Mack. Marati majas Tartu maanteel. 5+ teenindus, 5+ toit, lastele meeldis esimesest hetkest lõpuni. Kindlalt tagasi. (Idee sinna minna tuli Gea kakra-blogist.)
nop. Ümber nurga, sõbralik ja maitsev, aga... lastega pole sinna asja: süüa nad sealt ei saa.
Mandarin Tartu maanteel. Erineb Endla trollipeatuse kohast nagu öö ja päev, kuigi kett on sama. a) teenindus imeb, vene plikad vahivad kalasilmadega leti taga b) menüüs ainult kana ja lammas, moslemist kokk vist? c) a need kana ja lammas oli tegelt väga head.
Päris-kolimise õhtul hoidusid lapsed Lasnamäel ja meie käisime poole öö ajal Revalis.
Protsess kirjutab:
Tartu Postimehe fotoblog lubadusega seda igapäevaselt uute fotodega toita. Pole lihtne ülesanne. Aga edu! Lisan linkidesse.
Esimese katsetusena on üleval kaks pilti: 1) auto sinisel taustal, 2) naeratav naine. Üks tundub olema Skoda ja teine Maxilla reklaam. Postimehe reklaami-foto-blogi?
Tegelt ka, kallid tartlased. Kui te teete fotoblogi ja kujundate selle sama vilkuvaks nagu elu24 - ja veel nii, et foto ise on ekraani allääre taga - siis...
(Siin oli kirjutis, mille võtsin maha, nüüd teen jälle.)
1) Ma arvasin, et teised lehed võtavad Eesti Ekspressi / Tiina Jõgeda blogivarguse loo üles. Et konkurendi aps on närimiseks ja näpuga näitamiseks hea ettekääne. Eksisin: esmaspäeva pärastlõunaks polnud teemat ei EPL-is, Postimehes ega Õhtulehes. Eetika teemadel targutamine ilmselt ei müü.
2) Ma arvasin, et lugu sai lehte kui viimase hetke häda-asendus ärakukkunud artiklile. TJ ega EE pole ju lollid, nad pidid aru saama, et sellest tuleb jama. Oleks tal vähegi aega olnud, oleks ta oma teksti rohkem kirjutanud, kellegi kolmanda arvamust küsinud...
3) Edaspidi hoidun päevakajalistel teemadel sõna võtmast. Las see blogi jäägu rohkem "eile käisin kinos - homme sõidan rattaga" sorti päevikuks.
Lingid:
http://geagea.wordpress.com/2009/09/18/habi-eesti-ekspress/
http://kangsepp.wordpress.com/2009/09/19/jeesuse-kutse/
http://leheneeger.wordpress.com/2009/09/17/ekspress/
http://leheneeger.wordpress.com/2009/09/20/ekspress2/
Käisin trip.ee kokkutulekul. Üsna muumi-aja tunne tuli peale.
"Cafe" Protest on aga huvitav. "Napilt alkoealiste" kogunemiskoht.
Ingridiga. Film pmst meeldis. Ilus, mõjuv, hea (üle-teatraliseeritud) näitlemine. Mingit tugevat üldmuljet aga ei jäänudki. Pitt oli igav (või oli tema roll igav). Waffen-SS standartenführer Hans Landa / Christoph Waltz oli aga väga hea, või noh, vähemalt väga meeldejääv.
IG user comments @ imdb
IG @ Wikipedia
Kaja blogis kirjutab AndresP, et 10k sügisjooksjat "olid kahtlemata tublid".
Täna ütles Ingrid telefonis, et ma olin tubli, et jooksmas käisin.
Ja sama on öeldud varem veel ja veel ja veel.
"Oi käisid õhtul trennis? Sa oled nii tubli!"
Mul jooksutab see juhtme veidi kinni. Misasi on siis ja siinkohal tublidus?
Tubli oled (minu arust), kui teed midagi tüütut või ebamugavat, aga ühiskondlikult kasulikku. Valvad kodus lapsi. Käid tööl. Kaevad suvilas peenramaad. Lohutad sõpra, kel kodus probleemid või naine sootuks ära jooksnud. Ühesõnaga - tublidus tähendab, et teed kas midagi teistele või siis vähemalt midagi, mida sa iseenesest teha ei tahaks.
Sport on aga meelelahutus. Samasugune nagu kinoskäimine või teleka vaadates diivanil vedelemine või söömine. Seda teed oma lõbuks, kellelgi teisel sellest parem ei hakka. Ja teed seda millegi/kellegi arvelt: kui mina metsas sörgin / telekat vahin / söön, peab keegi teine mu lapsi vaatama ja suvilas peenart kaevama. Sügavam spordiharrastus on aga tõsine eskapism (või siis teraapia; nagu sõbrad on täheldanud, hakkavad hirmsasti trenni tegama need meesterahvad, kel suhe hiljuti katki läinud - või siis varsti minemas.)
Ma käiks rõõmuga kogu oma ärkveloleku aja jooksmas ja matkamas ja ronimas ja kus veel, mitte ei kantseldaks kodus tittesid ega tegeleks korteri remondiga ega käiks tööl. Kas ma oleks siis tubli? Vist mitte.
Miks siis öeldakse mulle "tubli" selle eest, et ma kauplesin pühapäeva hommiku egoistlikult endale ja ei teinud sel ajal midagi kasulikku?
#72 Kaur Virunurm aeg 1:44:28, koht 461 / 991
Läks väga hästi.
Alustasin profigrupist, mis oli tegelt vastik, tuli hoolikas olla ja tempoga mitte kaasa minna ja leppida sellega, et kõik, kõik lähevad mööda. (Tulemuste mõttes pole 21 km-l vahet, mis grupist alustad; 10 km jooksus on.)
Esimesed km-d 4:30/min, siis pikalt 5 min/km. 10 km vaheaeg 48:04, kiirem kui plaanitud. Joosta oli ühtlaselt hea, pulss 180..185 (nagu plaanis). Jõin igas punktis, kaotatud sekundid olid seda kindlasti väärt. Viimased 6 km kippusid jalad krampi minema - tõmbasin kiiruse veidi alla. Siin hakkasid aga esimesed seljad vastu tulema. 3 km enne lõppu sai 1:45 tempomees mu kätte, võtsin talle sappa ja Kaarli kiriku juures (tõusu lõpus) läksin eest. Finishisirgel spurtisin täiega ja võitsin veel 4-5 kohta.
Analüüs:
Kiiremini poleks saanud (krambid); aeglasemalt poleks tohtinud (finishis oli jõudu küllalt). Ühtlasemalt joosta.. võibolla - pulss oli väga stabiilne. Hirm jalgade pärast võttis vahemikus 15..19 km kiirust maha, aga vähe.
Keskmine pulss 184 (nagu plaanitud)
Max pulss 197 (finishis, spurtisin)
Kiirus 4:57 min/km (arvasin, et alla 5 küll joosta ei jaksa)
Energiakulu 1987 kCal
Mingeid liigesevalusid ega muid hädasid: ei olnud.
Vähese trenni ja elu esimese 21 km kohta supertulemus, arvan ma!
Labels: sport
Olen pärast suvist vigastust juba kuus korda jooksmas käinud. Esimene kord lendas pulss kergelt sörkides 200 peale (ma ei liialda, selline asi on tõesti võimalik) ja keha protestis täiega. Ühesõnaga, vorm on paras, et minna sügisjooksule poolmaratoni proovima.
Stardiprotokollis olen kirjas:
nr - osaleja nimi - sünniaasta
72 - VIRUNURM KAUR - 1070
Oma vanuseklassi võit on vähemalt kindel.
Muidu.. 10 km on selline ego-tripi-jooks, sibad endasarnaste pereisade & kontorirottide seas ja rõõmustad, kui kellestki ette saad. Aga 10 pole mõtet proovida, varasemast paremat tulemust niikuinii ei saa ja niisama plõksida pole mõtet. On selgelt näha, et igal aastal tehakse aina rohkem trenni kah, s.t. sama tulemusega mis eelmisel aastal tuleks suhteline koht palju lahjem.
Hiljem: 10 km aeg tuli poolmaratoni sees 48:04. Ilmselt oleks pingutades tulnud alla 45 min.
Seega lähen vaatan, misasi see poolmaraton on. 21 peal on aga karmid sportlased, nii et lõpetan kindlalt tagaotsas.
Labels: sport
T 1 -
K 2 -
N 3 - ratas tööle-tagasi
R 4 - veidi ratast Katiga, siis jooks 8.4 km - 39:50 - 182 bpm. Paraneb!
L 5 - (maal)
P 6 - Lasnamäel. Natuke jooksu ja korraks seinale.
E 7 - jooks 8.4 km - 37:55 !!! - 177 bpm
T 8 -
K 9 -
N 10 - jooks 15 km (Harku ring) - 1:20, 5:20 / km - 178 bpm
R 11 -
L 12 -
P 13 - Sügisjooks, 21.1 km 1:44 184 bpm
E 14 -
T 15 -
K 16 - Ronimas + 4 km vahelduva kiirusega jooksu
N 17 -
R 18 - jooks 7 km (Nõmme ring), 36 min, ~5 min/km, 170 bpm.
P 6 - Lasnamäel koos Iidaga. Poolteist tundi. Sain natuke joosta (rütmiga 3 aeglast / 1 kiire ring) ja natuke all ronida. Esimese korra kohta küllalt.
Uued sussid (sama mudel, LaSportiva Mythos, aga eelmistest number väiksem) said esimest korda jalga.
N 10 - Harku ring - tahtsin proovida, kas 5:30 / km on poolmaratonile sobiv tempo. Ilmselt on. Tegin Harku 15 km (koos Trummi tõusudega) rahulikul tiksudes ära. Alguses oli pulss 5:30 / km juures 173..174, siis tegin 2 km kiiremini (alla 5 min/km) ja see lõi pulsi veidi üle 180, viimase otsa hoidsin jälle pulssi alla 180 ja sain kiiruseks 5:30 / km. Lõpus oli jõudu piisavalt ja enesetunne 5+, veel 6 km samas tempos ära joosta ei tohiks probleem olla.
Küsimusi muidugi on. Mida jalga (kas pika-jooksu-tossud või 10-km-tossud)? Kas vahepeal juua, süüa, kas vaja ise midagi kaasa võtta? Mis valutama hakkab - lihased, liigesed, miski muu? Aga eks pühapäeval näeb!
K 16 - Ronimas esimest korda sel sügisel. Tuleks vist mingi muu spordiala valida? Suure hädaga sain 3 korda üles. Ja käed said koormust pigem liiga palju kui liiga vähe.
Aga 4 km jooksu enne trenni oli hea. 6 ringi rahulikku soojendust, siis 5 tsüklit "kiire ring - aeglane ring." Kiire = 0:55, ehk 3:40 / km. 22 minutit ja trenni kuipalju!
Labels: sport
Arvasin, et kirjutan siia lihtsalt "ei teinud midagi".
Aga eile lubas arst, et pmst liigutada võib, põrutada ei tohi.
(Ja närvikahjustusi vist ei ole; "õnnelik õnnetus"; ehkki tunda võib see anda ka aastate tagant.)
Ronimisega soovitati aastake pausi teha.
Ma ise küll arvan, paus tuleks teha kukkumises, mitte ronimises :)
Läksin seeepeale Nõmmele sörkima. Numbrid tulid nii koledad, et neid siia kirja panna ei julge :), aga vähemalt saab tasapisi harjutama hakata.
Ma muideks imetlen kodanikku, kes "jooksust" nime all kirjutab. Pärast oma avariisid hakkas ta (samuti) Mustamäe mägesid jalutama ja väga süstemaatiliselt, ja sai oma vormi seeläbi üsna kärmelt tagasi.
Ehk siis. Tossud, sussid ja ratas kapist välja!
29. juuli Mt Charleston - ligi 12 tundi mägedes matkamist
9. - 18. august Kreekas - palju meres solberdamist ja ujumist
29. august - jooks - 5 km Nõmme ring - alla 25 min
28. august - jooks - 8.4 km Pirital - üle 40 min
29. august - Nõmme seiklusrada - "mustalt", viimase raja raskema jupi jätsin vahele ja korra tilpnesin köies
31. august - jooks - 7 km Nõmmel - 51 min, 7:20 / km, pulss 146 bpm
Labels: sport
Kes arvab teistmoodi, on lihtsalt vähe maailma näinud.
E*Trades peab enam-vähem iga liigutuse tegemiseks pool tundi telefoni otsas ootama (viimane kõne 33 min 9 sekundit), faksima ja siis veel ootama.
Hea puhkus oli. Olime Trypitis. Trypiti on väike küla Athose poolsaare alguses, Halkidikis, Makedoonias, Kreekas.
Ilm oli ootamatult jahe. Päeval 27-30 kraadi, tihti poolpilves, korra saime vihma / äikest. Liiga palav nagu polnudki. Õhtud olid mõnusalt soojad. Igatahes hirm "suvel ei tasu Lõuna-Euroopasse minna, sured palavusse" läks täiega üle.
Vesi ja rand - Trypiti on Kreeka mõttes eimiski, väike sadamakoht vastu Ammoulianit. Nii oli meil sisuliselt erarand, kus vaid paar inimest samast külast. Kivine / liivane ja paari kohaliku paadiga. Vesi oli 26-28 C - soe, aga mitte liialt.
Lapsed said hakkama peaagu kõigega. Pikk öine lennureis polnud üldse probleem. Külas kohanemine võttis aega ja Alo kartis merd ja Iida on üle mõistuse armukade ja magusa-norimine ületas kõik piirid ja Alo issi-sülle norimine kah, aga kokkuvõttes olid nad väga tublid.
Kohad / nimed:
Athose poolsaar (mille alguses me elasime) on omaette riik Kreeka sees. Kloostreid täis, naistele keelatud. Poolsaare otsas on Athose mägi, 2 km mütakas otse mere ääres.
Nea Roda on lähim päris-küla ööelu, restoranide ja rannaga.
Ierissos on veel suurem küla supermarketi, valgusfoori, ööelu ja rannaga. Seal käisime baaritamas, poes ja turul.
Ouranopolis on turistikas linnake otse Athose piiri ääres.
Ammoulinani on saar üle mere. Seal käisime rannas, Angelos püüdis selle lähedal kala.
Kavala on linn põhjas. Keskaegne vanalinn, turistikas, aga mõnus. Seal saime aru, milline väärtus on Trypiti privaatsusel.
Halkidiki on piirkond Makedoonias.
Ajakava:
Lennukiga Prahasse - seal 7 tundi ootamist - siis edasi Thessalonikisse - 4 tundi lennujaamas ootamist - autoga 2 tundi Trypitisse - hommikuks kohale
10 päeva kohapeal käikudega Kavalasse, Athosele, Ammouliani saarele, ümbruskonna küladesse
ÖÖsel autoga tagasi lennujaama - Prahasse - 5 tundi ootamist - Tallinna
sain teada, et
- kael paraneb hästi, lülisambal sisemisi vigastusi ei ole ja see murdund jätke ka kasvab kokku
- pmst peaks kõik täiesti ära paranema. hirmutused eluaegsete jamade osas on liialdet
- kraed peab ikkagi kandma!
- pakuti, et võiks ikkagi haiguslehe võtta (!!!!)
- aug. lõpus mingi neuro-arsti juurde kontrolli
- veresuhkur on korras. (mingi mõõtmine arvas, et liiga kõrge)
Kael muditi üle - ei valutanud selle peale kusagilt.
Sporti ei tohi teha teadmata aja.
Labels: Elbrus
Juba mitmes kord teen selle vea, et jätan üle Gröönimaa lennates fotoka kotti. Millalgi ei pea närv vastu ja kisun ta sealt ikka välja, aga lahedamad Ida-Grööni kaadrid jäävad tegemata.
Seega on pilt aastast 2007.
Ma näen nüüd ise arktilise jää kadumist. 2007 oli Gröönimaa ja Baffini maa vahe jääsuppi täis, sel aastal täiesti puhas.
Death Valley Kalifornias on läänepoolkera kõige kuumem kant. Meie saime 124F (51C) varjus, lisaks puhus kõrvetav tuul ja päike oli liiva/kivi tulikuumaks kütnud. Samas kõrval on 3 km kõrgused mäed...
Ma arvasin, et DV on lihtsalt lohk keset kõrbe, a eksisin. Tegelt on ta üle 100 km pikk org kahe kõrge mäeaheliku vahel. Suur osa orupõhjast on allpool merepinda. Mägi + org loovad katla, kus päike kuumutab suvel õhu iga päev üle 50C.
Kuna on mäed, on ilus. Käisime ühes kanjonis (kuhu tahaks uuesti), nägime väga värvilisi kaljusid, sõitsime autoga Dante tippu (1670m) ja vaatasime vaateid. Matkata seal väga ei saa - vähemalt suvepäeval mitte, aga lühemaid otsi annab teha.
LV-st paras päevane väljasõit.
Pildil valged põhjamaa turistid üksteist soolase orupõhja taustal klõpsimas.
- Müüdi vist üle. Mõlemal said jagumaterjalid varakult otsa. Rahvast oli murdu.
- Lektorite prezentation skillz imevad endiselt sajaga
- Demoma on küll õpitud. 50% juhtudel juhtus midagi. Enneolematu!
- DC taas huvitavam (või on nii, et BH sisu pealt oskad DC loenguid paremini valida?)
- meeriklaste armastus show järele on imekspandav.
- maailm on lolle auke endiselt täis, ei ole kõiki üles leitud
- "Apple" müüb. Mitte "usb klaveri hack", vaid "APPLE usb klaveri hack".
- voip oli suht teemadest maas
- inimesed on vanaks saanud. "kirjutasin seda exploiti, kui mu naine helistas ja ütles, et saame teise lapse"
- inimesed on ettevaatlikuks hakanud. "me siin fuzzisime neid iphonesid... ainult natukene... ToS ja EULA piirides... kes tulemusi tahab, võib ise proovida, meie ei viitsinud"
Kui keegi defcon'i badget tahab, kirjutagu kaur@obs.ee.
http://album.rumba.ee/kaur/Elbrus
- nagu ikka: kui läheb raskeks, siis pildistada enam ei suuda.
- teisele tipukatsele ei võtnud fotokat isegi kaasa.
- haiglat ei pildistanud, oleks pidanud! endast seotud peaga pole ka pilte.
- kadreerimisega olen seekord üsna rahul.
- torudest olid kaasas 25-85 ja 35/2.
- oleks tahtnud laiemat nurka, aga no kui pole siis pole.
- ootamatult on paljud pildid seekord _udused_. kahju.
- inimeste pildid on vist okeilt välja tulnud... aga just neil on teravusega probleeme.
Teise tipukatsega oli reaalne oht, et peame Azaust Prijutini jala minema. Künnapi omad saidki suure osa sellest teest jala vantsida. Ei tahtnud liigset kilo kaasa võtta...
Fotod ise on pigem dokumentaal- kui kunst. Et "olime sellises kohas" ja "tegime seda ja teist". Kunsti pole, polnud plaaniski. Samas, reportaazhina feil, sest olulised asjad - tipuüritused ja haiglavärk - on ju pildistamata.
Labels: Elbrus
Lihtsalt järjepidevuse mõttes tuleb ära märkida, et seal ma ei käinud. Olin välismaal ja arst poleks niikuinii lubanud. Meie võistkonda "kuriloomad" esindas Erik koos kahe sõbraga ja neil läks päris hästi.
(kui oled mingit sorti meedik, siis ära palun edasi loe!)
Mt Charleston, kolmandat korda. Sõbraga. Et huvitavam saaks, siis läbi Devil's Thumb otsetee. See tähendas natuke kaljudel ronimist ja klibul ukerdamist, ei midagi ohtlikku (SummitPosti jutt liialdab), aga aega läks rohkem kui lihtsalt teed mööda kõmpides.
Ilm oli imeilus, saime rahulikult jalutada ja palju pilti teha ja pikalt tipus tsillida ja teiste matkajatega lobiseda. (Kõik teavad Eestit läbi mingi isikliku kogemuse, uskumatu!!!) Kokku ligi 12 tundi, täisring TrailCanyonTrail - NorthLoop - tipp - SouthLoop ja siis autoni tagasi kah.
6:30 start TI parklast minema
7:40 start TCT trailheadist
8:40 TCT / NL rist
14:00 tipus (K oli 13:50, 10 min enne mind)
14.40 tipust ära
19.20 all (SL trailheadis)
19.40 tagasi TCT trailheadis
Kokku ligi 12 tundi jalutamist. 30 km (16.5 miili raja + 1.5 miili TCT / SL vahel), tõusumeetreid annavad allikad 1300 ja 1700 vahele.
// Edaspidi teen igast olulisest hetkest pildi, kellaaja fikseerimiseks.
// Päikest sai liiast.
// Tervis oleks nagu OK.
// Elbruse aklimatt toimis, kerge oli. 3600 peal oli liikuda väga hea.
Masust pole siin haisugi. Kasiinod ja kõrtsid on rahvast täis, pokkerilaudade taga on sabad, tänaval ei mahu hästi käima - inimmass nii suur. Ronimispoes küsisin allahindlust - ei antud, ju siis polnud vaja kliendile meeldida. Ainult ehitustöö käib vähema hooga kui aasta-kaks varem.
Edit:
Stripi äär on oma vana nägu kaotamas. Paar aastat tagasi oli siin segu suurtest uhketest kasiinodest ja kohalikust väikekaubandusest. Nüüd on väikekaubandus Stripilt läinud, välja söödud. Mitte veel igalt poolt, aga peaaegu. Wynn / Encore on eriti puhta töö teinud, nende hiiglaslik tänavalõik on täiesti eluta.
Olen Elbruselt eluga tagasi,
tippu ei jõudnud,
see-eest ehk õppisin üht-teist.
Labels: Elbrus
Algus oli ilus. Vikerkaar (vt Leivo pilt), välku lõi, romantika. Start päris esiotsast kanuusse andis lootust -
- a ma ei osand seda riista seekord juhtida. Kallas - kallas - kallas. Lõpuks läksime okstesse ja ümber. Saime püsti, aga vesi jäi sisse ja siis ei juhtind ma enam üldse. K alguses käras, siis tegi sarkastilisi märkusi ja lõpuks oli vait.
Jooksus panime algul hirmsasti punuma - nii taga olles liikusime täiesti lõdva sörgiga kõigist kiiremini - ja hakkasime kohti tagasi võtma, aga see lõbu sai kohe otsa. Hanerida jõeäärsel mülgastikul (Kaja nägi pokusid, meie mitte) ei lasknud kellesti mööda minna. Kõnniti sügavas võsas, piki loha, pimesi, tagumisi hoiatades: oks - auk - oksad - mätas...
Ja siis selgus, et mu SI on kadunud! Ilmselt kättpidi mülkas käies ära rebenend... Otsimine ei tundunud võimalik.
Edasi läks veel lamedamaks. Mingit huvi orienteeruda pole, sörkisime suvalt teiste sabas. KP 11 "el liinide hargnemine" - mõni kammis seda tunnikese, meie saime suht kohe kätte. KP 12 saiasaba - ligi veerand tundi lihtsalt seisa, kuni teised mulgustavad - oli täiesti haige. Jõeületused olid lihtsad ja mülkad meeldiv vaheldus sabas kõndimisele. El karjusesse astusin 2x sisse, seegi oli vaheldus :) KP 15 jooksime mööda ja tagasi minna ei viitsinud. Lisaülesandel oli saba ja SI puudumisel ei viitsinud me seda seista. Seega saime võsast välja väga vara, 19. kohal, kaks KP-d võtmata.
Rattas tiksusume raja läbi, tegime ühe väga vale ja mõne kaheldava rajavaliku. Puud lugesime täpselt & trahvita, aga jalgsi-valiku-etapi puhtalt kõndisime.
Tulemus 8:15 + 6:30 trahvi, tabeli täiesti lõpus.
- Kaisa on kanuus täiesti turbmootoriks. Ja see, kuidas ta punkte võtab, on täiesti ime
- Erik aitas rattas Kaisat. Ma korra proovisin ka, ei tulnud üldse välja; aga E lükkas väga edukalt.
Ähh.
- Vähemalt ei saanud haiget enne Elbrust.
- Füüsiline vorm on vist enam-vähem.
- Keegi leidis mu SI üles ja tõi finishisse. Super, aitäh! Vähemalt tuju tegi heaks pärast võistlust!
Peaks tegema eraldi blogi "kurinurm sõimab internetti", kus ma siis kiruksin ettejuhtuvaid halbu veebilehti. A noh, kes mu sõimu ikka loeks...
Antud juhul - fiskars. .com. Täiesti hoomamatu navigatsioon. Saamatu disain. Ja mittetöötav otsing. ServletException in:/Fiskars/fragments/Garden/header.jsp] null', aitäh, aga sind ma EI otsinud!
Õnneks aitas ka seekord google: "snow shovel" site:fiskars.com andis laksust õige lehe.
Inimesed - kui te ei oska otsingut progeda, oske GSA. Ei maksa palju ja f'ng TÖÖTAB.
Nipernaadi kirjutab:
Seisuga 15.06.09 on registreerumine lõppenud ning grupp on järgmine:
Veiko Orn, Imre Kaldmaa, Piret Värnomasing, Pii Müller, Kaja Kaldmaa, Margit Kohjus, Tiit Karja, Marit Kasemets, Aire Hint, Johani Hint, Kaur Virunurm, Kaarel Kaasik
Vägesid juhatavad Kalle ja Karu.
Karulas nägi neid pea kõiki - toredad inimesed on. Tundub hästi "tasakaalus" grupp olema. Kalle ja Karu tandem on ilmselt grupijuhi ideaal (noh niipalju kui enne reisi otsustada saab).
Mehed on vist hirmus härjad. Osad teevad enne Elbrust aklimati Alpides, rada on neil pmst palju raskem kui Elbrus ise. Eks mägedes näeb...
Labels: Elbrus
Võtsin selle kevade viimasesse sisetrenni kaamera kaasa ja proovisin midagi pildile saada. Ehk jäi kah, aga keeruline oli.
Ronijad on ühes kahest poosist:
kas seisavad, köis käes, nina taeva poole (kole)
liibuvad vastu seina, jalad harkis (kole, ja nägu pole näha)
Ilu on liikumistes, aga neid ma pildi peale saada ei oska.
Valgus on keeruline. Seinal on teda üldse vähe ja ta on neutraalne (hall). All on aga palju ja ta on tülikalt värviline.
Lainurk oleks ehk abiks, samas - selle jaoks on valgust vaja.
Järgmine kord tuleks üles ronida, rippe jääda ja sealt alla vaadates klõpsida.
Tehnilised jamad kah. Parasiitvalgus astus hullult kaadriss (vt pildid Karuga) ja tegi seda miskipärast peeglilaksu ajal. Imelik? Ära minnes viskasin kaamera objega vastu maad, objektiiv tuksis muidugi.
1) Uus kaamera on andnud pildistamisele täiesti uue hoo. Väga hea!
2) On parem kui vana, palju parem. ISO800 on täiesti müravaba. Lahe!
3) Kukutasin kaamera betoonile. Tulemus - 35/2 obje fookus on lukus 4m peal ja ei liigu sealt ei AF ega MF rezhiimis kuhugi. Remonti!
4) Overall ütles, et vana kaamera hakkas ülevaatuse käigus tööle ja on täiesti korras. Hmmm. Keegi vajab 300D keret, odavalt?
5) CompactFlash vs SecureDigital. Ma olen alati arvanud, et kaardilugeja on piltide arvutisse saamiseks üks õige asi ja kaamera enda soft / otse kaamerast lugemine on nõrkadele. Nüüd on aga nii, et ükski kombinatsioon SD kaardi otse lugemiseks lihtsalt ei tööta. Otse kaamerast tulevad pildid aga ludinal. Imelik.
6) Lainurka tahaks, ja telet tahaks. Tõsi, telet tahaks vaid korraks (1 pilt vaja teha) ja lainurka vaid reisile. Fotohaus aga enam ei laenuta. Kui kellelgi on juulikuus Canonile sobiv 18mm või laiem toru üle (zoom sobib), siis paluks kirjutada, kaur@obs.ee.
Käia:
hamba-arstil
silma-arstil
Osta:
paksud sokid x mitu
pesu x väga mitu
buff
pikad pesupüksid
seljakoti vihmakate
pakkekott veekindel
julgestusköis, 5m
fotoka varuaku
telefoni varuaku
pealambi patareid, 2 x 3 AAA
läätsetops x 2
läätsed x 3
läätsevedelik
unerohi (kui vaja ja kui saab)
veel tipunänni - kommid?
üllatus-söök
söögikauss
Ei olegi väga pikk.
Palju asju on laenatud - suuremad tänud Juhanile! - ja midagi on kodus olemas kah.
Erilise rõõmuna teatas EA check-in, et pagasisse saab anda ka mitu pakki, peaasi et kaal üle 20 kg ei läheks. See lahendab kõik probleemid - ei pea hankima suuremat seljakotti, ei pea asjade valikul hirmsasti optimeerima, jne jne.
Labels: Elbrus
Niisiis
- aastane HP doos sai laksust täis
- laup käisime vihmaga ronimas. täiesti võimalik oli
- köienduse A (mitte B ega C), kulus tegelikult ära küll
- ronimise, laskumise, via ferrata harjutused
- "köis üle selja" laskumine
Mu sügisene Lasnamäe seina all passimine on mõjunud. Ronisin kergelt, väsimata, pingeta, jalgadega. Isegi tossuga (mis mul on liiga suur ja viltuse ninaga - ronimiseks 100% ebasobiv) sain vihmamärjast seinast üles. Aga Kalle pakutud harjutust - ronida, üks käsi lahti - teha ei suutnud.
Õppisin Kallelt uue viisi surmasõlme teha.
Sussid tuleb uued osta.
Ja 80cm paelakesi on vaja.
Sain mitu märkust kah.
Kõige valusam vist see, et tallasin köitel.
Ise avastasin korra, et ronimisköie ülemise "jaama" ainus karabiin (ovaalne, rauast) on muhvist lahti. Hmh. Ma seejuures nägin, kui see algselt kinni keerati. Ja jätsin kobisemata, et miks vaid üks karabiin...
Labels: Elbrus
Hommikul sadulasse istudes märkasin, et sadulat pole. Ega ka sadulatoru, tagatuld, esiporikat, spidomeetrit, kiivrit, rattakindaid, pumpa, sarvi.
Sammud Veloplussi.
- uus sadul. vana oligi liiga kitsas / sportlik.
- uus sadulatoru ("originaal")
- uus kiiver. kiivrist kõige rohkem kahju, vana MET istus hästi.
- uued sarved.
Lisaks lõigati lenks 2 x 1.5 cm lühemaks ja puhastati-määriti ketti.
Ülejäänud kolast:
- varu-spidokas vist on olemas. Praegune CycloComputer oligi paras saast.
- varu-porikas on olemas.
- pump - tuleb osta.
- kindad - tuleb osta. Sportlandist, kõige lihtsamad.
- tagatuli - saab Dünamost
Kaotus kokku umbes 2k raha.
Küsimus on aga, mida teeb varas minult saadud kolaga. Kas eksisteerib kasutatud rattaporilaudade järelturg? Ju siis...
Hea uudis on, et lukk pidas, raam ja jooksud jäid alles. Erinevalt eelmisest korrast.
Soetasin uue kaamera. Loen siis kokku, mis fotokola mul olemas on.
Uus kaamera: 450D.
Vana (300D) suri maha, ilmselt katik katki, hetkel Overallis uurimisel.
Esimesed 450D muljed võrdluses vana 300-ga:
- kiirem. "shutter lag" on märgatavalt lühem
- lärmakam. peegli laks on päris kõva
- nupundus on ebamugavam. ISO on kuhugi ära peidetud, samas on väljas mingid "picture style" ja "pictbridge" klahvid. amatöörkere värk.
- kõrged ISO-d tunduvad väga head olema.
- SD kaardi lugemisega on mingi häda, ehk on see minu koduarvuti / kaardilugeja kala. CF töötas igast asendist.
Osa asju (live view, MLU, müraeemaldus jne) tuleb veel läbi uurida - ehk on neistki asja.
Välk: Canon 550 EX.
Arvasin, et on katki, a vist on ikka mu akudes / laadijas kala.
Objektiivid:
- Canon 24-85 / 3.5-4.5
- Canon 35mm / 2.0
- Canon 50mm / 1.8
- Canon 85mm / 1.8
Lainurk, tele, makro on puudu. Puudust tunnen just esimesest.
Statiiv: Manfrotto 190 jalad + püstol-kuulpea.
Soft: Adobe PhotoShop Elements 4
Kasutan ainult töötluseks.
Piltide haldus on lihtsalt Win kataloogid aasta / kuu / sündmus kaupa.
27. juuni - Alo sünnipäev
27. - 28. juuni - pikk Xdream
1. - 17. juuli - Elbrusel
25. juuli - 4. august - USA
6. august - Iida sünnipäev
8. - 19. august - Kreekas
Lisaks (kinnitamata andmetel)
18. juuli - Kõrvemaa rogain
8. augustil ähvardavad Pühajärve triatloniga
Siseronimise hooaeg saab läbi. Eile oli kas viimane või eelviimane trenn. Kohal oli massiliselt rahvast - Madis, Karu, Ele, C. koos oma välismaa kutiga, mina. Ja muidugi Rein.
Laekusin varakult, tegin pika soojanduse ja sai jube hea trenn. Mituteist korda üles. Käed ei väsinud liiga ära, keha töötas, mõte jooksis. Roheline rada 2x puhtalt ja suht kergelt, ja seda parempoolset ülekaldega otsa ronisin kah.
Korra tegin "enesejulgestuses traaversit" - ja tasub veel proovida; lintide pikkused olid optimaalsest kaugel ja üldse olin kuidagi koba sellega.
Ja kes ütles, et ronides ei lähe pulss üles? Mitu korda järjest ronides käis 180 peal kenasti ära.
Nädal hiljem:
Päris viimane trenn oli suht sama seltskond.
Käisime Purtses ja koristasime randa. Paarikümne meetri pikkuselt lõigult saime kaks suurt (200l) kotitäit plastpudeleid, vähemal määral ka muud sodi. Enamik on ilmselt mere poolt randa kantud, mitte kohapeal ära tarbitud / maha jäetud.
http://kaart.otsing.delfi.ee/
ja "joonlaud"
Töötab hästi.
Mõõdab / näitab jooksvalt teepikkust.
Vahepunkte saab lisada ja liigutada.
Ainuke trikk - Operaga ei tööta, ehkki on flashi rakendus.
Kui tugevamad (või laisemad?) saavad kuurordis suve nautida, rannas tsillida ja kummikomme pugida, peavad nõrgemad trenni tegema. Seega panin lapsed magama, tirisin tuliuued tossud jalga ja läksin Vanaka nõlvale jalutama.
10 korda joostes alla,
10 korda rahulikul sammudes üles.
Kokku 32 minutit.
Tundub hea trenni-meetod olema. Pehme liiv imiteerib nõlval hästi lund, vajub mõnuga tagasi ja on ebakindel. Vanades jalajälgedes minna on palju kergem.
Korra proovisin üles joosta - ei jaksanud; jala asetus muutus ebatäpseks ja tagasivajumine oli veel tugevam.
Korra kõndisin eriti aeglaselt - et kas saab üles minnes taastuda? oo jaa, vabalt.
Lihased andsid lõpetades kenasti tunda.
(Mõõtsin Mustamäe 1:7500 dh=2.5m o-kaardilt ära: vanakas on umbes 25m (10-11 kontuuri). Suusahüppetorni nõlv on ka 25 ja Glehni lossi lähedane on 8 kontuuri ehk 20 m.)
Järgmine kord seljakotiga - täna sadas niipalju vihma, et ei raatsinud teist märjaks teha :) - ja pikemalt.
Labels: Elbrus
Täiesti pärapõrgus Pirita jõe ääres (TOP parklast minnes HE uksest mööda ja paremale) on "New Balance Factory Outlet". Ivari nõuandeta poleks iial sinna sattunud. A tänu talle sain sealt uue tossupaari: NB 909.
Mul on 2 paari vanu NB tosse ja need on jalas head. Enne neid said jalad pikkadel võistlustel väga haiget, nüüd pole 8 tundi märjas metsas mütata mingi probleem. Kuid orienteerumine on mu tossude pealsed täiesti ää lagundand, seega oli uusi vaja.
909 on "a technical trail model designed ... for the ultimate off road enthusiast". Ehk siis metsa-jooksu-toss. Peaks mu praegustest umbes kaks klassi "parem" olema, jäigem ja nuklikuma tallamustriga. Tegelikult määrab tossu headuse siiski rohkem sobivus konkreetse jalaga; nii et eks testimine näitab, kas on abiks või ei.
Poes mõõdeti mu jalga nii- ja naapidi, väga proff värk.
Ja hind on sõbralik: 1000 krooni.
NB-d müüakse veel vanas heas Dünamos.
... väärib eraldi kirjutist.
Rada ja tulemus.
Rada: 8.73 km, 21 KP, enamasti kerge maastik, paar raskemat kohta.
Tulemus: 1:18:31, 19. koht / 26
Pulss: keskmine 175, max 188 (finishis)
Maastik.
Aasta, kaks tagasi oli Nõmme / Trummi mets mu jaoks täiesti must maa. Mäletan eelmise aasta Mustamäe & Trummi päevakuid - ei saanud ööd ega mütsi aru, kus ma jooksen või olen.
Nüüd on needsamad päevakud mu selle kandiga tuttavaks teinud. Ja kolleegid tassisid mu samasse metsa sörkima - aitäh! Nii et olin kogu aja ka "suurel kaardil".
Orienteerumine.
Esimesed viis etapkiirust on: 7:12 min / km (nõlvast üles!), 5:40, 5:16, 5:23, 7:08
Järgmised neli aga: 26:49 min / km, 17:26, 16:33, 14:09
Järeldus on ilmne. Jooksin end esimese 5 etapiga rihmaks, keerukale maastikule sattudes kukkusin orienteerumise mõttes auku ja siis hakkasin tasapisi taastuma.
O-vigu tuli kokku 10 minutit, sellest 5 min andis too esimene "augus" etapp ja siis tiksus minutikaupa juurde. Viimane oli juba puhas väsimusviga - väga kerges kohas (suusabaasi juures) keerasin liiga vara võssa, ehkki orientiire oli nii et tapab.
Jooks.
Käis stabiilselt 180+ pulsi peal. Nõlvast üles joosta muide ei jaksanud! Kuidas see tormamine lõpptulemusele mõjus... pigem halvasti :), aga trenni sai korraliku.
Ja oi kui hea meel mul on A-raja üle. Ikka nagu päris trenn... mitte mingi sutsakas :)
1, E -
2, T - päevak, 9 km + rattaga 25 km + kerge suusamäe laks
3, K - ronimas - täielik taandareng on :(
4, N - kõndimas - Vanaka liivast nõlva 10x
5, R - ronimas - natukene
6, L -
7, P - jooks - 18.5 km, Harkus - 1:50, 153 bpm
8, E - ratas 32 km - ümber Harku järve, Juhaniga, rahulikult
9, T - kõndimas - Vanaka nõlva 12x, Ingridiga - 1:05, 123 bpm
10, K - ronimas - 3.5 tundi - korralik ja hästi õnnestunud trenn
11, N - Soodajärve päevak - 8.4 km 1:16, Vanakal Ingridi ja Juhaniga
12, R -
13, L - Karula ronimis-laager
14, P - Karula ronimis-laager
15, E - jooks - 1 tund - Trummi tõuse 10x joostes, veidi kükke kah
16, T -
17, K - ronimas - 21 maleruut puhtalt. Viimane siseronimine sel kevadel.
T, 1. juuni sai veidi jube päev:
- Rattaga tööle, 11 km kiiresti, pulss kohati üle 170
- Suusamäel 1 x kükid, 2 x niisama trepist üles, pulss 175
- Päevak, Trummi pikk rada, 1:19, pulss 175, max pulss 188, 1366 kCal
- Rattaga rahulikult tagasi.
Päevakul jooksin nii, et vere maitse oli suus; ja sain kohe selle eest karistada kah. A teen eraldi sissekande sest.
P, 7. juuni käisin õhtul Harku metsas. 18.5 km, sellest 2 x 1 km tempoga 4 min/km. Kiirete lõikude lõpus oli pulss 180 peal. Aga rahulikult tiksudes oli alla 150. Win!
Pulsikell andis trenni keskel saba (hangus; cold reset aitas).
T, 9. juuni teine kord Vanakal.
9 korda niisama üles, seljakotiga (11 kg)
2 korda käimiskeppidega
1 kord joostes
Liiv oli märjem ja kergem käia kui eelmine kord.
Üles joosta jaksasin seekord lõpuni. Pulss lõpus - 180.
Rahulikult minnes püsis pulss 125...135 vahel ja pigem alla 130.
N, 11. juuni päevak Soodajärve soodes.
8.4 km (A-rada)
1:16
31. koht / 51 lõpetanut
Keskmiselt raske rada oli. Palju etappe oli "otse läbi soo", kus mina tegin otsuse "suure ringiga mööda teed". Joosta sai küll täie raha eest; kõige pikem etapp oli 2.4 km / 13 min (minu teepikkus, mitte linnulennult).
- pikkadel ümberjooksudel sain keskmisest _parema_ etapiaja (u. 25 koht)
- otseminekutel kulutasin palju aega, keskmisest nadimad etapiajad ja -kohad
- kõige parem etapi-koht oli 18., jooksin täiega ja täiesti otse
Peab õppima reljeefi vaatama ja samme lugema.
See 18. etapiaeg tähendab, et mu kõige parem võimalik koht A-rajal on umbes 20. Ehk - kui ma jooksen nii kiiresti kui üldse jaksan (5:25 / km) ja täiesti veatult, on ikkagi umbes 20 võistlejat minust kiiremad.
N, 11. juuni Vanakal, Ingridi ja Juhaniga
Seal kõrval on trepp, millest kükitades üles tulime. 120 astet / kükki. A trepp on "lõikudega", see hakib ja kaotab asja mõtte üsna ära.
Siis 10x liivas üles:
- 1 x joostes
- 2 x niisama
- 7 x seljakotiga, 12 kg
Järgmine päev annavad jalad kergelt tunda.
Milleks meile raamatuid ja net, kui on olemas targad sõbrad?
Dr. Anikin andis paar valemit, panin oma andmed sisse (aitäh päevik, sinust on siin abi!) ja sain teada oma pulsivahemikud eri sorti trennideks:
- taastuv trenn: kuni 150 bpm
- vastupidavus: 151 - 164
- kiirusvastupidavus: 165 - 172
- lävetreening: 173 - 186
Arvutused käivad mu reaalse võistluspulsi pealt, ehk siis arvestavad sellega, et mul ongi kõrge pulss.
dr Hansen aga käskis
- kõndida. eriti trepikõndi
- teha kükke, eriti hea kui ühel jalal
- sörkida 130-se pulsiga
ja ratas olla ka ok.
Kokku:
- 122 km / 13.5 tundi jooksu
- sealhulgas 1 (üks) päevak
- 325 km ratast (sellest pool roheliste matkal)
- 4 korda ronimas: 2x Astangul, 2x Lasnamäel
Ongi kõik.
Mis arvan?
Normaalne. Võetud eesmärk "rohkem rahuliku ratta- ja jooksutrenni" sai enam-vähem. Päevakutele mittejõudmine on paratamatus (Iidal olid teisipäeviti trennid), ronima mittejõudmine kah. Eriti hea meel on pikkade jooksude (Aegviidu, Sõrve, 2 x Harku) üle. Ja puhata sai nende järel kah, ei tormanud väsinud jalgadele kohe uuesti säru andma.
Väheks jäi jalgade jõutrenni. Samas oli teine kord suusahüppe-trepil tükk maad parem kui esimene. Nõmme metsa kergemaid tõuse ei pane jalad enam üldse tähele.
Mu viimaste kuude telefoniarved on olnud õõvastavad. Kui tahta iphone internetti kasutada, siis tuleks uued veel jubedamad. Võtsin siis kolleegi vihje sisse ja tegin endale "MinuEMT" paketi:
- 300 min (5 tundi) kõnesid
- 20 SMS-i
- 500 MB netti
Eks näis, kas mõjub hästi.
Tõsi, maikuus olen ma juba praeguseks lobisend kaugelt rohkem kui 300 minutit...
Sirvisin "jooksuga tippvormi" trenni planeerimise osad uuesti üle. Nii kordamise mõttes.
Sain siis taas teada, et tuleb
- joosta veel aeglasemalt.
- pärast trenni rohkem venitada.
Pikemalt, nädalas tuleb joosta
- 1 intensiivne keskpikk ots
- 1 pikk aeglane ots (15-20 km)
- 1 kuni mitu aeglast lühemat baasvastupidavuse trenni.
- kui aega üle jääb, siis intervalle ja jõudu.
Baasvastupidavus teha 50%-65% pulsiga, minu puhul siis puhkepulss 65 ja max 185:
50% = 65 + (185-65)x0.50 = 125
50% = 65 + (185-65)x0.65 = 143
Ehk, mahutrenni peab tegema pulsiga 140 ja alla.
Mu praegune koormus vastab sellele teooriale hästi:
- nädalavahetusel teen pika jooksu
- intensiiviks sobib hästi orienteerumine
- aeglaseks mahutrenniks on ratas (kuna 130 pulsiga joosta ma ei viitsi)
- venitan ka enam-vähem korralikult
Nii et kõik läheb nagu peab.
Käisin päevakul jooksmas ja kukkusin. Kiirus oli suur - kruusatee. Jooksu pealt kaarti lugedes jäi jalg kuhugi kinni ja lendasin täiega...
... ja tegin, ime küll, kukerpalli üle õla.
Tulemus: ei midagi. Ainult mullane ranne ja teelehtede puhmas kellarihma vahel tunnistavad, et midagi juhtus. Aga ei mingit valu, marrastust, kriimustust.
Tõusin püsti ja tormasin edasi.
See oli mul kolmas kord sel kevadel täie kiiruse pealt vastu maad käia.
Küsimused siis
- kui kaua läheb, kuni kukun nii, et midagi siiski juhtub?
- kas jooksult kaardi lugemine on ikka mõistlik?
- ehk peaks vähemalt enne Elbrust rahulikumalt võtma?
iphone (mida ma siinkohal sõimama ei hakka, küll jõuab veel) nõuab endale tohutus koguses lisa-softi hankimist ja enda igale poole regamist. muidu on ta lihtsalt mõttetu metallijunn; koos softiga on ta samuti mõttetu junn, aga sa oled tema ümber nii palju tantsu löönud, et ei saa seda enam tunnistada.
tänane proov: trailguru.
ehk siis GPS tracker / sharer. võimaldab
- gps tracki salvestada
- postitada ja teistega jagada
- teha miskit statistikat, vaadata teiste tracke, jne
nagu oleks? aga tegelikult
- andis mingiasi poole raja peal saba. tulemuseks poolik track
- lisaks on osa andmeid (elevation) selgelt puus
- on vaid track ise google mapsi peal. ei ole kiiruse, kõrguse (raja profiili) vms graafikuid
- mul on kuri tunne, et ka mõõdetud osa pikkus on vale.
võib-olla saab graafikuid salvestatud faili pealt siiski näha? kui on olemas {aeg, asukoht} paarid, peaks see ju võimalik olema. eks ma loen foorumeid veidi. ja teen veel ühe katse Pirital, kus ma raja pikkust suht täpselt tean.
Näh, roheliste rattamatkast on kasu! Nüüd tean ma, et maal kraavis kasvav kollane võsa on VARSAKABI. Õrn valge õis maja taga on JÄNESEKAPSAS. Eelmisest korrast on aga meeles LEPIKLILL.
Käisin üle pika aja taas Astangul.
Tähelepanekud:
- Eelmise kevade koristuse efekt on null. Astangu on eramaa, seega ametlik TeemeÄra sinna ei ulatunud. Künnapi klubi suutis sodi kokku koguda, mitte ära viia. Nii on eelmise kevade koristuse hunnikud ikka metsa all - ja uut p@ska on sama palju juures. Masendav, masendav.
- Künnapi rahvast oli väga-väga vähe. Kümmekond ehk. Kulge, kohe on võistlused ju?!
- See-eest oli kohal miski vene klubi. Hullud rsk! Tüübid passisid julgestuseta serva peal, Üks kaheksa lendas ülalt mu kõrvale vastu kivi. Kõik ohutusnõuded käsivad kaheksa selle peale markeerida ja ära visata. Venkud... _viskasid_ kaheksa tagasi üles ja läks kasutusse tagasi.
- Firn toksis kaljusse auke, nii et sädemed lendasid. Ilmselt on kilulinlaste peale kadedad ja tahavad seina maha lõhkuda.
Ronimisest:
Tahtsin vaid näha, kas talvel soojas saalis tehtud trenn välitingimustes ka midagi annab. Annab küll. Seinast, mis eelmisel talvel täiesti ronimatu tundus, sai suht ludinal üles. (Mugavate kohtade peal olid vene skautide köied, seega tuli ronida vastikut rada pidi.)
Aga kõrvalt, kus oli veel veidi siledam koht, üles ei saanud. Pool meetrit jäi puudu... ja jäigi puudu. Kui seda Astangu seina veidi nühkida, siis saaks muidugi sealt ka. Käehaarded on Lasnamäe kaussidel ja Astangu rantidel väga erinevad; seda nägin ma juba talvel, et Lasnamäel treenimine õpetab ainult Lasnamäel ronima.
Siiski oli tore näha noori sportlikke künnapi mehepoegi, kes samal seinal poole peal hämmeldunult seisma jäid ja lõpuks köies alla tulid.
Alpinismist kah.
Köiest ja plokkidest süsteemide ehitajad - ja naelu toksiv, ee, firn - jätsid mind üsna ükskõikseks. Isegi niipalju polnd huvi, et uurida, mida nad seal ehitavad. Kogu tehniline alpinism on minu jaoks endiselt igav. Ehk mitte nii igav kui kaks aastat tagasi, aga ikkagi. Nii et tore on, kui matkagrupis oskab keegi mind kaljulõhest välja sikutada ja repsakatest kanderaami teha, aga mina ise see ei ole...
moot wins, Time Inc. loses
Inside the precision hack
(Kui sa ei tea, mis on 4chan; tubli, sul on lihtsalt elus vedanud.)
hilarious & insightful.
- cookies do work
- organised, optimised manual data entry goes a long way
- client-side flash will be reversed
- gis "vote moot" is relevant
Lingid tänasest crypto-gram-ist.
"Concerning eating after exercise, remember that most carnivorous animals run, kill something, then eat a bunch of meat. It's how we evolved." (fark.com)
Küsisin igasugu inimeste käest nõu, mismoodi kuu ajaga mägivormi saada. Vastused olid muidugi ootuspärased.
- sul jäi talvel põhi tegemata? sry...
- madala pulsiga regulaarset trenni!
- jalgadele jõudu. kükid-väljaaasted-trepid, mäkkejooks
- söö valku! liha, piimavalk
- Ca, Mg on aktiivse trenni ajal vajalikud. preparaatidena siis
- puhka!
Lisaks ütles arst, et mu veresuhkur on liialt kõrgel, tuleb magusaga piiri pidada.
Seega.
- teen kuu aega (juuni keskpaigani) tihedat, kuid rahulikku trenni
- söön, nagu kästud
Siis on nädal puhkust, siis pikk öine xdream, siis mäkke.
Labels: Elbrus
Ametlik trass Google maps'is
Minu pildid
Enne matka selgus, et mu juhiload on aegund. Kilingi-Nõmme läksin ikka oma autoga, aga saateautot roolisin vaid 1 otsa saunast koju.
Esimene päev: Kilingi-Nõmme - Nigula, 50 km
Kohe alguses lõikasime parklast otse Tihemetsa. Sealt kruusakaid pidi Jäärja mõisa, Veeliksele, Nigulasse. Igav lame võsane rada. Olime hirmus vara laagris. Saun oli suure maantee ääres 22km eemal. Svjata Vatra kontserti kuulasin kuidagi vähe.
Teine päev: Nigula - Jõulumäe, 73 km
Alustuseks ring Nigula rabas, kolm vaatetorni. Jõhvikad olid ikka veel maitsvad :) Aga K sabas annab laudteel sibada, tal on matkamisest kuidagi väga sportlik arusaam.
Hakkas sadama, suht porine olemine oli. Sõidule mõjus see muidugi hästi! Tarbisime lehmavaatetorni, mille sees oli lõke. Massiarult lõikasime aslfalti pidi otse Kapli - sellega jäime ilma mudalõigust enne Iklat, kurb & nõrk muidugi. Kablis osalesime ülemaailmselt rändlinnupäeval, käisime loodusrajal, torni otsas ja lambakarjas ja mere ääres.
Sealt 5+5km sakk Lemmesse, kus Tammekas kostitas ohtra liha, õlle ja saunaga. Mmm! Päike tuli välja ja hakkas natuke soem (enne oli kolekole tuul).
Siis tagant-tuule-asfaldi-etapp läbi Häädemeeste Tolkuse rappa. Raba (K. otsustas siinkohal jooksutrenni teha; (minu jutt laudtee mõnudest kevajooksul oli vist mõjunud)) ja järgmine vaatetorn. Edasi Tahkuranna rand (tuuline-kivine) ja Jõulumäe ja jälle saun. Sõbrad olid selle ägedalt kuumaks kütnud, ainult nõrgemad naised olid Pärnusse ära kadunud.
Jõlkusin toidubussi ees ja tüütasin tuttavaid, mürasin A&R seltsis Justamendi kontserdil (lava ees). Kell pool kaks selgus, et kõik lähevad magama ja mina siis ka.
Kolmas päev: Jõulumäe - Kilingi-Nõmme, 50 km
K leidis üles Jõulmäe geo-aarde. Ootasime natuke Ülle & co kottide järele, siis velosime kruusakaid pidi Rae (?) järvekese äärde - õnneks oli tuul tagant. Varsakabjad on paar päevaga plahvatanud, kraavid puha kollased! Rael laulis 1 onu maailma kõige koledamaid laule ja vaprad ujusid.
Siis Matti käsul asfalti pidi Kilingi-Nõmme.
Lõpp.
Nähtud kohad:
- Nigula ja Tolkuse rabad
- Jõulumäe keskus
- Kabli, Häädemeeste, Tahkuranna
- Ülemiste rdtj
Muljed:
- Lõuna-Eesti loodus koosneb kraavidest ja võsast. Luited? Pole olnd
- Tammekänd on täiesti ingel! ja Sille ka.
- M et al. on vanaks saanud ja suht normaalseks (st igavaks) muutund
- Naiste moraal sulab matkal kui kevadine lumi
- Pea alkovaba üritus (järgmine kord nii ei tee!)
- K on matkakaaslasena nõrk ja telginaabrina täiesti igav, a geopeiturina väga hea
- Jänesekapsa õrnvalged õied
- Jõhvikad
- Varsakabised kraavid
- Jõulumäe geo-värk
- Rattaparandus-poisi ketiõli-huumor
- Elusaid metsloomi ei näind. Põdrad kõik võsas peidus
- Füüsiline pidas hästi vastu
- Pilte tegin vähe ja koledaid. A teised ei teind üldse
Järgmine aasta jälle!
Ütlesin
Kallele "jah"
FIRST-ile "ei"
Adrianile "mine sina"
Meeletult hea tunne on.
Nüüd tuleb hakata
- trenni tegema - kuu aega on aega, jõuab!
- dieeti pidama - vt eelmine. Ostsin alustuseks karbi "Jaquot" trühveleid
- varustust kokku ajama. Eilse loengu põhjal on mul puudu umbes pooled asjad
Oeh!
Labels: Elbrus
Tarmo Männard pidas loengu "101 asja Elbrusele". Kolmetunnine ühe-mehe-show mägimatkamisest ja selle juurde käivast jamast. Naera, nii et kõht kõveras! Aga iva oli ka palju sees.
Materjalid on ülal kaidojatarmo lehel.
Mu jaoks uued mõtted:
- dokumentide ja pangakaartide koopiad teiste kätte.
- parim veepudel on lapik viinapudel. 2 tk, kordamööda lund täis ja tasku sulama
- parim jook on kokteil: stroh-80 + konjak
- sokipesuks fairy!
- käterätiks mikrokiust põrandalapp
- teibiks TESA tekstiilteip (kleebib külmas ka)
- liimiks LIQUISOL Sadolini poest (sama)
- rannapall padjaks
- telgialus! nt 2 x Kati hõbedane matt. kivide vastu, sooja eest
- kassil hambad teravaks käiata
- heledad suusaprillid (õhtuseks / öiseks tormiks)
- labidas kelguks, too fiskarsi oma
- käimiskepid x 2
Labels: Elbrus
Tiksusin Jõulumäe spordirajal, kui miski kamp tuli sinna nuuskima, GPS käes. Selge, geopeitus. Olin kogemata täpselt aarde kohas. Tüübid hakkasid otsima ja ringi tuhnima, ma siis ise vaatasin ise ka, aga ei leidnud ei nemad ega mina.
Hommikul mainisin Kaisale, et kuule, siin on aarde koht.
Kaisa tuli, ütles "ilmselt seal" ja võttis aarde välja.
10 sekundit läks, mitte rohkem.
Proff!
Aare oli Jõulumäe II.
See oli mu esimene kord geoaaret oma silmaga näha.
Ameeriklastel tuli idee, et riik võiks tavakodanikule turvalist arvuti-kasutust promoda:
http://it.slashdot.org/article.pl?sid=09/05/06/1331247
Kommentaarid on huvitavaid ja tõenäoliselt insightful vastuväiteid täis.
01, R -
02, L - jooks - Liiapeksi - Aegviidu - 32 km - 3:21 - 172 bpm
03, P -
04, E - ratas - 15 km - Harku ja Nõmme metsas, aeglaselt
05, T -
06, K - ronimas Lasnamäel
07, N -
08, R - roheliste rattaretk
09, L - roheliste rattaretk
10, P - roheliste rattaretk
11, E -
12, T -
13, K - ronimas - korralik trenn. 34 roheline puhtalt
14, N - jooks - 7 km - 1:10 - lonkisin Trummi 5km raja läbi, lisaks võimlemispaus
15, R - jooks - 7 km - 0:55 (+ 15 min võimlemist) - 142 bpm - Harku raja tagumine "paun"
16, L - jooks - 16 km Sõrves - 1:40 - 157 bpm
17, P - ratas 25 km, Astangul ronimas
18, E -
19, T - jooks - 5 km Nõmmel - 0:25 - 170 bpm - Nõmme 5km rada
20, K - ronimas - ekstreemispordi variant taas, Iidaga
21, N -
22, R - jooks - 8 km - 1:00 - Nõmmel, lisaks veidi kükke suusahüppemäel
23, L - jooks - 15 km - 1:25 - Harku ring, 1:25
24, P - ratas - 53 km - 3:00 - Harku ring Astrea ja Mariga (Väga Aeglaselt)
25, E - ratas - 23 km - 1:20 - Harku ring Juhaniga (keskmiselt)
26, T - päevak - 6.5 km - 1:01 - 169 bpm - Raku; + 15 km ratast sinna ja tagasi
27, K -
28, N - ratas - 43 km - 2:45 - 115 bpm - Harku metsas Ingridiga (aeglaselt)
29, R - jooks - 16.5 km - 1:45 - 154 bpm - Harku ring Triinuga
30, L -
31, P - jooks - 9 km - 1:05 - Trummis. + paar mäkketõusu
16. mai - 16 km sörki Sõrve metsa vahel
Sõrve jaam - Tugamanni - Vääna - Sõrve. Alguses oli plaan joosta palju aeglasemalt, aga no ei viitsi pikka maad niimoodi tiksuda. (Pole mus seda distsiplineeritud sportlast, kes sunniks end _korralikult_ trenni tegema.) Vahepeal oli asfaldi-ots, see pani jalad kergelt valutama; uuesti metsateele saades läks kõik taas heaks.
Huvitav oli jälgida, kuidas süda end aina rohkem üles krutib. Pulss oli alguses 140 bpm (Kõrgemäeni), siis 150, siis alla 160; 5 km Väänast Kõrgemäele 165; Kõrgemäelt koju lidusin 1300m 05:45 185 pulsiga.
Panen ajad ka kirja:
Kõrgemäe 9 min
Tugamanni (maanteel) 40:00
Vääna risttee 1:00
Tammitee algus 1:05
Kõrgemäe 1:31:30
Lõpp (ristmik) 1:37:15
Ilma viimase lõiguta tuli keskmine pulss 155 bpm.
24. mai - ratas Harkus
Naisterahvastega on hea koos sõita. Ei ole võimalik üle pingutada, tiksud tasapisi - just see mis vaja. Aga
- jalad (reiepealsed) kannatasid täitsa sõita, ootamatu
- sadul on mul ikka liiga kitsas. mõeldud 20-aastasele piitspeenikese pepuga pärisratturile, mitte mulle
- järsku mäge ei oska ma sõita ei alla ega üles
- amort vetrub ka lukus olekus, ratas läheb resonantsi, nagu batuudi peal sõidaks
Tegelt tahtsin hoopis ronima minna, aga Astangul oli 5 (viis) inimest ja toimus mingi kummaline tegevus.
26. mai - päevak Rakus
Orienteerumisest oli asi kaugel, puhas lohasid pidi lippamine. KP 2 minnes eksisin "sabas joostes" ära ja kaotasin (-me) 3-4 minutit. Ilma selleta oleks jube hea tulemus tulnud, nüüd oli lihtsalt OK. A nagu öeldud, oli see lohajooks. Ise orienteeruma oleks jama majas olnud; suht palju suunaga minekut ja alusmets on juba tihedalt lehes.
Tulemused.
28. mai - ratas
Tiksusime rahulikult Kadriorg - Kalamaja - Mustamäe - Harku - Õismäe - Kalamaja - Kadriorg. Vahepeal (sõites) oli pulss alla 100. Hm. Samas ühe lühikese kiirendusega sain ta 160 peale.
31. mai - jooks nägi seekord välja nii
- kontorist suusahüppemäe rauast trepini
- sealt kükkidega üles, 141 astet. kulus 6 min. pulss erepunases. lähedalt nõlvalt alla,
- uuesti trepist üles, joostes. jälle alla,
- uuesti trepist üles, joostes. jälle alla,
- liivasest "ninast" üles. öäk, vastik! alla,
- trummi 5 km ring, muidu rahulikult, aga viimane tõus kiirendusega
- lõppu veel 1 ülesmäge sprint
- 1 km kontorini.
Järgi korralik (20 min) venitus.
Näis, mis jalad "homme" teevad, aga muidu oli hea ja läheb kordamisele.
(edit: midagi ei tee. fail!!!!)
Liiapeksi - Aegviidu, 32 km
3:21 (või 3:15)
"Tänavu toimub korraline alpinistide kevadjooks 2. mail. Trass on tavapärane Liiapeksi-Aegviidu matkarada, ... pikkuseks oleme mõõtnud umbes 32-33 kilomeetri vahele.", kirjutab K-E.
Ma pole mingi alpinist, aga metsas joosta mulle meeldib. Seega viib liinibuss mu laup hommikul Loksa teeristi, koos kümmekonna samasugusega. Ilm on imeilus ja soe, näod tuttavad, ainult meeleolu on kevadhommikule ebasobivalt sportlik. Soojendusdress maha, pissipaus, t. püksi ja punuma!
Start, Liiapeksi. Alpinistid üllatavad tempoga. Ei mingit sörki ega soojendust, kohe jalad kõhu alt kaugele välja! Kiirus ~5 min / km ajab pulsi tõusudel 180 peale ja on selge, et kaua ma nii ei jookse. Aga kambas on hea - ei pea ise teed otsima - ja püsin grupis.
Metsateed, mudased metsateed, rööpas mudased metsateed... Pärast Järvi järvi tuleb xdreami kaardilt tuttav "libe laudtee", mis pole libe teps mitte; vot sellel on mõnus joosta! Üle raba paistab metsaserv ja
Paukjärve oosid. 0:52 oleme seal. K-E jt ronivad seinast üles kui oravad; mina võtan tempo maha, joon ja proovin süüa. Ei õnnestu - banaan käib suus ringi nagu märg papp. Sörgin üksi edasi, õnneks on matkarada siin hästi märgitud ja jälgitav. Tõusudel kõnnin, väsimus annab tunda.
Jussi järved on 1:20 stardist. Juba?! See on ju ligi pool maad! 25 min keerutamist ümber Väin-, Suur-, Pikk-, Kõver ja Linajärve tuletab meelde, kuis aasta tagasi sai samu nõlvu võetud lapsevankriga; sellega võrreldes on tänane sörk puhas mõnu.
1:45 tagasi liivateel, sealt üle
Soodla jõe Kõrvemaa suusaringile ja Riistakõrve raba serval Aegviidu suusaradadeni.
Tee on hea ja suht lauge, kuid reiepealsed annavad tunda; tegelt andsid juba enne starti, üle-eilne Mustamäe päevak (tuttav maastik, lühike rada, täiskiirusel mäest üles-alla) on alles jalgades. 2:40 juures jõuavad mulle järele & mööda kaks ühtlases tempos sörkivat alpinisti. Teen koos nendega veidi sohki: läheme Aegviitu mööda teid, päris matkarada läheb metsa all ja käib rohkem üles-alla. Teepikkuses kaotan, kuid joosta on kindlasti kergem. Samas, ma tõesti isegi ei näinud, kus rada tee pealt ära keeras... Ja kusagil siinkandis eksis talvel ära ST; seda ma ju ei taha, eks.
Püsin paaril veidi kannul, siis lasen eest. Ja 3:00 kandis hakkan oma häbiks jalutama, vaheldumisi jooksuga.
3:15 olen Aegviidu staadionil. Lõpus jaksan veel joosta küll. Lähen alul vale teed pidi ja jõuan vale Mustjõe sillani, lõpuks leian ikka õige finishi-silla ka üles. Läbi!
Hingeldan veidi, siis panen hellad jalatallad külma vette ja hakkab hea. Jalutan jaama, ütlen teistele aitäh & nägemist ja lähen Kõrve keskusesse pessu.
Enesetunne (järgmisel õhtul) on hiilgav, vaid kerge väsimus jalgades. Ei liigesevalu, ei ville.
Järgmisel korral võtan eesmärgiks algusest lõpuni joosta, v.a. ooside nõlvad. Ei mingit teed mööda jalutamist!
Ratas (Merida, mitte Corratec) käis Nõmmel hoolduses.
+ uus pakiraam
+ uued piduriklotsid
+ käigud käivad jälle
+ tagakäikar ei kipu kodaraisse
- ketile õli küll ei ole pandud
- pehme amordi vastu ei leitud rohtu. Uut osta ka ei taha...
Enne ostsin veel uued tava-pedaalid ka, xdreamil pole klippidega hea.
Kaisa, Erik, mina.
Tuli mu Xdreami kõikide aegade parim tulemus. Kanuuga sõita oskame, joosta jaksame ja ratast oli seekord vähe. Kirsiks tordil Kaisa hiilgav vibu-sooritus.
Üldarvestuses 17. koht (170 võistkonna seas).
Segatiimidest 6. koht.
Aeg 3:33.
Kaotust võitjale 45 minutit.
Nägime nugist (hommikul Tartu maanteel),
Paunküla järves ujuvat kitse,
20-kraadises soojas jäätunud sood.
Kanuus tegime päripäeva ringi ja see oli hea. Esimene pikk etapp oli pikk, a siis oli veel jõudu tõmmata. Kaisa võttis punkte ja võttis hästi. Mina tüürisin, hindele 4: sõitsime enam-vähem soovitud suunas, kuid juhtimise peale läks palju aega ja tõmmata sain sellevõrra vähem.
"Veame kanuu üle saare" / "jookseme mööda saart" narrusi ei teind. Tulemus - kaldale jõudes olime esimese paarikümne seas.
Rattas 14 - 15 meenus kohe, miks mulle rattasõit ei meeldi. Selleks peab trenni tegema ja ma ju ei tee! Kaisa pani nii nobedalt punuma, et ma ei saand järgi, kiiver tikkus silmile ja vere maitse oli suus. A siis tuli
Jooks, kus mulle vanale paksule usaldati lühike lihtne etapp (C). Kaisa sai lühikese keerulise ja Erik pika keerulise. Mulle rohkem puhkuse eest. A ma oleks 16A / 16B leidmisel hädas olnud, seega õige valik.
Koosjooksu (33 36 35 37 38) tegime vudinal ära ja ikka olime suht eesotsas - vahetusalas tiimid, kes meist enamasti kaugel ees.
Ratta 24 - 25 - 26 rajavalikus sõitsime 24 - 26 ja jooksime 26 - 25 - 26. Mudajärve äärne soo oli alles jääs ja kandis :) Sai siiski 2x vööni kraavis käidud. Eks SI ajad ütlevad, kas oli hea valik.
Pusimis-ülesande viskasime nurka ja tegime sörgi ümber karjääri.
Ratas 27 - 28 - 29 tekkis hetk peataolekut, kui ma tahtnuks 28-st finisini minna läbi metsa. Õnneks näitasid Areali naised meile tee kätte. Tõsi, nad velotasid meist kärmemalt, aga
Vibulasus sai esimest korda elus kätt proovind Kaisa kolmest noolest kaks sisse!!! Sellega võitsime ära A naised ja veel kellegi.
Finish!, pildistav fazz, saun. Väsind eriti ei ole, nälga ei ole, isegi janu ei ole, on ainult hea meel enda ja võistkonna ja kevadiselt aeglaste konkurentide üle :)
Meie kohad etapiti:
Kanuu lõpus 19.
1. jooksu alguses 21.
1. jooksu lõpus 13. (ehk - pika etapi teinud Erik võitis meile 8 kohta!!!!)
2. jooksu lõpus 15.
pusimis-ülesande alguses 17., lõpus 18.
noole-ülesande alguses 19, lõpus 18.
Kokkuvõte: kõik töötas väga hästi. Kaisa rabas kanuus punkte ja pani vibu, Erik tegi pika üksijooksu-otsa ja mina juhtisin kanuud. O-vigu ei teinud, omavahel vaidlemisele aega ei kulutand, metsas oksa silma ei jooksnud ja kanuud ümber ei ajanud. Hea võistlus, hea tulemus!
"Jooksuga tippvormi". Ilmselt parim spordiõpik, mida olen üldse näinud.
- Harrastajale parajal tasemel. Arusaadav, aga mitte liiga labane.
- Süstemaatiline.
- Ilusaid motiveerivaid naisterahva pilte täis.
Kõige parem on tegelt jõuharjutuste ja venituste osa. Tehakse pulkadeni selgeks, miks peab jooksuks ka jõudu treenima ja kuidas seda teha; ja siis korratakse sama veel veenvamalt venituste kohta.
Soovitan soojalt kõigile. Neile ka, kes tegelt ei jookse, vaid kõnnivad, longivad või lihtsalt kodus kiibitsevad :)
Võtan oma toredast "sport - aprill" postitusest välja viimaste (kellaga tehtud) trennikordade keskmised pulsid:
175
167
167
181
169
177
Mul oli kevade alguses kaunis idee, et teen paar nädalat rahulikku süstemaatilist madala intensiivsusega trenni ja vaatan, kuidas see mõjub.
Tundub, et ei tulnud välja.
Aga ilmselt oleks vaja.
Märkus: Xdreami keskmine pulss oli 156, max 182. Need on minu kohta madalad numbrid. Nii et midagi on ikka muutunud küll.
Esimene sel aastal.
Mõtlesin, et võtan kompassi ja jalutan natuke metsas.
A tegelikult läks nagu alati.
Kuna aega oli vähe, valisin keskmise raja - 6.7 km ja lihtne. Rabasin kaardi ja kappasin sellele pilku heitmata rajale. Ei lugenud legendi, ei vaadand kaardimõõtu, ei mõtelnd rada läbi - kui lihtne, siis lihtne!
Oligi lihtne. Lame maastik, nähtavus väga hea, teid tihedalt, teised o-jad abiks ees. Jookse nagu tahad :) Sest hoolimata oskasin pikali käia. Sööstsin miski onu nina eest läbi, ütlesin veel "vabandust" ja siis lendasin hooga ta jalge ette, nii pikk kui lai :) Ta sai must kuidagi mööda ja jooksime sõbralikult koos lõpuni, mina enamasti "jäneseks". Punkte oli palju, 20, aga need kõik lihtsad.
Hea:
- jaksasin korralikult lõpuni joosta, isegi lõpuspurdiks oli jõudu
- kompassi jälgin enam-vähem
- punkte võtan pulgaga osavalt (mitte ei pusi nagu eelmisel kevadel)
- maastik ongi tuttav. eelmise kevade päevak samas kohas on "peas". see nõrga mälu haigus, mille nime ma enam ei mäleta, mind vist ikka veel ei kummita?
Halb:
- pulss on endiselt jube kõrge... stabiilselt üle 180. keskmine 177, max 188
- teised jooksevad veel kiiremini
- võsas osava liikumise kunst on talvega ära unund
Nõmmekad korraldavad igal kevadel ja sügisel Harku rabas rahvajooksu.
Üritus on tasuta - tuleb kohale hulk rahvast, kes muidu ehk jooksma / metsa ei jõua.
Ring on 6.3 km.
Rada on talvest tuttav Harku (suusa) ringi tagumine ots.
Ilm oli külm, stardis +4 C.
"Plaan" oli teha 4:30 kilomeetrile ehk 28:20. Tasapisi lootsin, et ehk tuleb alla 28 minuti. Nii ka läks. Finishis näitas kell 27:20, ehk 4:20 kilomeetrile. Hea tulemus. Keskmine pulss oli 181 bpm... kah ootuspärane.
Tuttavaid oli kuidagi vähe. Ülle ja Kadi ja... oligi vist kõik.
Ma olen hariduselt astrofüüsik. Mäletan, et tudengipõlves Nõmme tähetornis käies öeldi, et seal seina peal käivad miskid alpinistid ronimas. Tundus niii rumal ja mõttetu...
Seda huvitavam oli nüüd võimalus sealsamas tornis seina ronida. TKK korraldas köied, künnaplasi oli ainult mõni, päriselt ronimas vaid Madis ja mina.
Algul jube halb. Jalg libises niiskel kivil ja käed ei pidand üldse. Suht palju oli avatud käe haaret ja sellega pole ju harjund ometigi. A siis läks paremaks. Päike tuli välja, kivi kuivas, jalg hakkas pidama. Osavalt jõu suunda valides sai käenukke paremini koormata ja tegelt hakkasid ka avatud käe haarded kareda graniidi peal tööle.
Sain 6 korda üles. Esimesed 3 kukkusin küll poolel teel mõnuga köide, aga viimane kord oli juba päris mõnus.
Kuniks ma aru ei saa, kuidas see google spreadsheet'ide avaldamine käib (widget=true pillub vigu ja ei mingit vihjet, mida ette võtta), pean arvestust ikka otse blogis.
Kokku:
jooks - 93 km; või kui arvestada orienteerumise kilomeetrid "pikemalt", siis 100
ratas - 150 km
ronimas - 5 korda
1. - K - jooks - 8.4 km - 0:58 - 148 bpm - 7 min/km
2. - N - jooks - 3.5 km
2. - N - ronimas, üksi - 3 tundi - 141 bpm
3. - R - jooks - 9 km - 1:07 - 141 bpm - 7.20 / km
3. - R - ronimas - 2 tundi - suht kasutu trenn
4. - L - jooks - 8.4 km - 0:42 - 174 bpm - 5.00 / km
5. - P - ronimas - 2 tundi - 12 punane altjulgestusega puhtalt tehtud
6. - E - otsisin ratta välja, sõitsin aeglaselt 10 km
7. - T - jooks - 15 km - 1:19 - 175 bpm - 5.30 / km
7. - T - jooks - 7 km - 0:40 - 167 bpm
17. - R - jooks - 14 km - 1:25 - 167 bpm - 6 min / km
19. - P - jooks - 6.3 km - 27:20 - 181 bpm - 4.20 / km - rabajooks
19. - P - ratas - umbes 20 km - umbes 2 tundi rahulikult
20. - E - ratas - umbes 15 km - 37 min - 169 bpm
21. - T - päevak - 6.7 km (*) - 47:30 - 177 bpm
22. - K - ronimas
23. - N - ratas - 31 km - 1:30 - 133 bpm
24. - R - ronimas
26. - P - Ardu Xdream - 3:33 - 156 bpm
28. - T - Raudalu päevak - 8.4 km (*) - 1:30
28. - T - ratas - umbes 30 km
30. - N - Mustamäe päevak - 6.7 km (*) - 47:10 - 173 bpm
* Orienteerumise km võrdlemisel puhta jooksuga peaks kasutama mingit koefitsienti. Legendis antud raja pikkus on ju linnulennult. Tegelik tee on alati pikem. Lisaks eelistan ma alati "ring piki teid" varianti "otse läbi võsa" minekule. Nii et puhas teepikkuse kordaja võib olla - maastikust sõltuvalt - 1.2 .. 1.3 x. Lisaks maastiku (raba, alusmets, liivakud..) enda efekt. Ajalises mõttes tundub, et 6.5 km orienteerumist ~~ 10 km sama intensiivsusega jooksu, ehk 1.5 x.
1. Rahulik sörk / kiirkõnd Pirita teel. Meri "maailma kõige igavama jooksuraja" ääres oli sügavsinine ja säravvalgeid luiki täis.
Panin pulsikellale 145 .. 150 ja hoidsin sellest hoolsalt kinni. Kasulik harjutus, arvan. 150 bpm tähendab, et mu jalad korraga maast lahti ei tõuse. Veidi higiseks võtab, a väsind olemist pärast ei ole.
Pärast sörki tegin 2 x 10 kükki ja pulss oli naksti 160 peal.
2. Lasnamäel. Jooksin natuke, ronisin natuke (köieta).
Jooksus tegin 1.5 km ajaga 5.50 (lihtsalt niisama, lusti pärast).
Enne sörkisin kilomeetri tempoga 7 min / km ja sain ühtlaseks pulsiks 134 bpm: hea.
Ronides tegin lõpuks jälle kõikide (12, 21, ...) maleruutude algused ära, oli väga kerge. Ja traavers esimese kahe plaadirea nukkidel - kus on üks tülikas koht - tuli kohe välja.
3. Lasnamäel. Kaks tundi jooksu & võimlemist, kaks tundi seina all passimist.
Üle tunni ringil, hoolikalt kella vaadates, et pulss üle 145 ei läheks - piin! A noh, ehk on kasu. Lõpuks tegin 150m kiiresti, pulss lendas laksust üle 180 (ehk, 30 sekundiga tuli juurde 45 bpm. Tase.)
Ronimine läks aga nihu, sain vaid 4x üles, enamiku aega seisin niisama. Proovisin 12 maleruutu - lubab küll.
Tegelt ei ole see ringi jooksmine nii hull. Tühjas hallis läheks vist peast segi. A Lasnamäel käib ümberringi suur sagimine ja huvitav on vaadata, mida teised teevad. Kannikatel hüppajaid pole kahjuks veel kohanud...
4. Kiire mereäärne Pirital. 41:30, 5 min / km. Pulss püsis kaua aega 171 peal, siis hakkas ühtlaselt tõusma ja oli lõpus 184. Panen vaheajad kirja, sulgudes on võrdluseks sama distants eelmisel suvel.
- 05:00 (04:30) ristmikuni
- 08:00 (07:40) Russalkani
- 10:00 (10:00) Lauluväljakuni
- 12:00 majadeni
- 17:00 Maarjamäeni (see mereäärne jurakas, millest tuleb ümber joosta)
- 19:15 (18:00) torudest langevarjurini
- 20:45 (19:15) raja lõppu
- 41:30 (38:30) koduni
5. Ronimas (samal ajal kui kõik norm inimesed imeilusa ilmaga ratast sõitsid). Läks hästi. Punase 12 tegin altjulgestuses puhtalt ära ja oli kerge. 12 maleruut tuli ka, aga vahepeal kobistades, kirja ei pannud. Ja 34 värvilise ronisin altjulgestuga ära. Korralik trenn, käed annavad tunda.
6. Ratas on täiesti sõidukorras! Ukerdasin 11 km Nõmme metsa all. Korra kukkusin ka, käsipidi jääsuppi. Seega: kukkudes ma EI saa jalga klipist välja. A muidu oli igati hea.
7. Harku pikk ring, 15 km. -alumised kurvid-ja tõusud. +kontorist sinna ja tagasi. 1:19, keskmine pulss 175. Väga, väga mõnus oli joosta. Keha töötab kenasti ka üle 180 pulsiga. Rada on natuke lumine ja natuke porine, aga palju parem kui ma arvasin.
7. Iida trennid on nüüd kõik TSH-s, mulle sobis. Jooksin natuke ja pärast venitasin korralikult. Peaks kellegi käest tunde võtma: misasi on intervall? Ma tegin prooviks 2 x 400m / 1:20; 2 x 400 m / 1:30; 2 x 200 m. Tõenäoliselt olid pausid vahel liiga pikad, aga päris "tühi" oli olla pärast.
(paus koos vähese rattasõiduga)
12. Nõmme Glehni tähetornil ronimas. TKK korraldas köied, künnaplasi oli ainult mõni ja ronimas vaid Madis ja mina. Algul jube harjumatu, a läks paremaks. Sain 5 (või 6) korda üles, esimesed 3 kukkusin küll mõnuga köide.
(paus koos vähese rattasõiduga)
17. Harku ring, ekstreemspordi-variandis. Alumised sakid (ikka veel lumised!) jätsin välja, läksin Trummi parklast otse üles. Harku rada täiesti kuiv, mõnus.
19. Rabajooks, mõnus rahvaüritus Harku metsas. 6.3 km täie tambiga: 4:20 / km, keskmine pulss 181, max 193 (finish ilmselt).
19. Ratas. Sisuliselt taguotsale sadula õpetamise harjutus nagu teised sellekuised rattasõidud, aga seekord pikem. Nikerdasin Pirita kandis.
20. Ratas. Eilse vastand. Tegin Pirita / Kose ringi (15 või 16 km asfalti) täie hooga. Raske.
21. Päevak, esimene sel aastal; 6.7 km lippamist Liiva lamedas metsas. Puhas jooksukas.
22. Ronimas, üle pika aja. 3 kord üles. Alguses ei saand keha aru, mis teha tuleb. Siis hakkas taipama, aga aeg sai otsa ja käed väsisid ära.
23. Esimene norm pikkusega rattasõit sel aastal. Panin lamedad pedaalid alla - õnneks ei pea paika PK väide, et klipid panevad tavalist rattasõitu unustama - ja tegin rahuliku Kadriorg - Merivälja - Lubja - Iru - Kadriorg ringi. Hea oli. Rebast nägin :)
24. Lasnamäel ronimas. Eelmise korra vastand. 1-2 maleruut puhtalt (ülaltjulgestuses).
26. Ardu Xdream.
28. Rattaga tööle, päevakule, koju. Koormus kokku umbes nagu xdreamil.
30. Päevak. Sõin kõhu (liiga hilja) täis ja tegin lühikese (B) raja - suht sant kombinatsioon.