Malta: Gozo saar, jalgratastel

"Gozole tuleb kindlasti kindlasti KINDLASTIIII minna!!!"

See pole küll Gozo, vaid Comino, pildistatud teel Gozole

"Malta" on korraga riik, saar ja saarestik. Saarestiku teine saar on Gozo. Malta saar on Muhumaast veidi suurem, Gozo saar on Muhumaast kolm korda väiksem. Kuid ka Gozol on mitu linna, kiviaegsed templid, kaljud, kindlused. Ja kuna siin olla "rahulik liiklus", rendime endale liikumiseks jalgrattad.

Gozole sõidame Malta loodeotsast praamiga. Kõnnime kodust Balluta külla bussi peale - juba see hommikune käik on ilus! Tunnise bussisõidu ajal näeme, kui tihedalt on Malta täis linnu, külasid ja kirikuid. Praamisõit on ilus, näeme ära ka vahepealse väikese Comino saare. Meri on sini-sinine ja saarte küngastel on kõrged kirikud ja üldse on hästi vahemereline olla.

Rattad saame saare "pealinnast" Victoriast "Victoria Garage" rattarendist. On üsna heas korras ja väga odavad. Rehvid on täis, käigud ja pidurid töötavad, kiivrid ja lukud on kaasas.

Sõidame:

• Victorias linna sees edasi-tagasi.
• Mäe otsa :), väikest teed pidi väikesesse külla. Brr mis tõus!, aga küla on aus ja ilus.
• Gigantija templi juurde. See on kiviaegne, 5000-5500 aastat vana tempel, uskumatu asi!!! Vanem kui püramiidid ja Mükeene! (Siin on hulk nooremaid, aga ikkagi kiviaegseid templeid veel.) Kahjuks on Gigantija kinni, sest teisipäev. Okei...
• Piki ägedaid mägikülasid.
• Marsalforni linna saare põhjaserval. Käin ujumas. Meri on jahe, aga ujuda saab. Vesi on vesiselge, sinine, kalu täis. Mul on kenasti ujumisprillid kaasas, saan nii ujuda kui snorgeldada. Saan vist millimallikalt kõrvetada.
• Piki rannikut. Siin on soola aurutamise tiigid, õigemini... platsid või augud või ruudud. Neid on palju. Mere ääres on kaljuplatoo ja kogu sobiv pind on aukudeks muudetud. Ka Malta saarel on samasugused, näen neid pärast Marsaskalas.
• Vaatama Wied il-Għasri fjordi, sisemaale sopistuv kanjon. Nagu fjord noh! Käime all "põhjas". Siin on kellegi süst :)
• Väikeseid teid pidi Victoriasse tagasi.
• Gozo kindlusesesse - "Cittadella" või "Iċ-Ċittadella" või "Il-Kastell". On see vast vägev ehitis! Imeilus nii seest kui väljast! Sõidame jalgrattaga müüridel ja kõnnime tükk aega. Vaated linnale ja ülejäänud saarele. See on meie kogu reisi kõige lahedam kindlus.
  

Käime Victorias veel söömas - saan rahvusrooga, hautatud jänest.

Juba pimedas sõidame praamiga tagasi peasaarele ja bussiga koju. Buss jääb hiljaks, liiklust pole ja bussijiuht kihutab pimedatel kitsastel käänulistel teedel kui metsaline.

Suurepärane päev.

Jalgratas on Gozol väga hea liikumisvahend. Saar on väike. Liiklus on leebe. Proovige ka :) Ainult - maastik on mägine. Teised turistid on kõik elektriratastel. 

Gozo kindlus Cittadella, pildistatud pepu poolt

Minu ratas kindluse müüril

Victoria / Rabati linn kindlusest

Õhtune maastik kiriku ja merega

Malta: edelarannik, Dingli kaljud ja tapetud linnud

Malta edelarannik on nagu noaga lõigatud: kaljud kukuvad püstloodis Vahemerre. Nende peal on äge urbsest lubjakivist kaljune maastik. Siin Dingli kaljudel on ka Malta kõrgeim koht, 253 m üle merepinna. Matkasime siin terve päeva.

Vaade matkarajalt tagasi kagusse, Dingli kaljude poole

 

Tuleme siia kolme bussiga (Gzira - Valletta - Mdina - Dingli). Kaotame hommiku pool tundi, sest ma jätan ühe bussi käega peatamata ja see sõidab peatusest mööda. Maltal ära iial eelda midagi, näiteks ära looda, et "küll buss peatub niigi" - vehi, vehi ja VEHI!!! 

Kõnnime 12 km piki rannikut, Dinglist järgmisesse bussiga külla - Bahrijasse. Teele jäävad kaljud, Miġra l-Ferħa grott-org, mereäärsed koopad, vaated Vahemerele ja Filfla saarele, igasugu kivist moodustised, teetõkked ja okastaimed. On väga-väga ilus.

Alustame Dingli küla lähedalt kaljudelt. Maastik on siin super sürr: valge vahuline kivim, ilus, aga kõva ja terav. Nagu Islandil oleks, tundub vulkaaniline, aga päriselt on see lubjakivi. Oleme üle 200 m kõrgel. Siin on "golfipall", endine RAF radar, nüüd tsviil-lennuinfo oma. Meres paistab Filfla saar, paar hektarit suur ja samuti vertikaalsete 60m kõrguse seintega platoo. Ainult laevu pole: erinevalt põhjakalda merest on kõik kuni horisondini lage. 

Vaatame üle mere. Lahe on mõelda "seal on Tuneesia" ja "seal on Liibüa". 

Maastikul on kõikjal kivimüürid, viigikaktused, väikesed põllulapid ja mingid kivist onnid.

Tahame autoteelt ära, mäest alla, mereäärsele matkarajale. Kuid selleni ei vii teed. Ukerdame pool tundi otse piki mäekülge, mis on korraga kivine ja kõrges rohus ja hästi ebamugav. Matkarada käib piki kaljude serva (ohutul kaugusel). Vaated on IMELISEEEED! Teeme kaare ümber lahe, näeme mereäärseid koopaid, lained laksuvad vastu valget kivi, ilus! 

Näeme Migra I-Ferha kanjonit või fjordi. 

Kõnnime külateed ja jalgrada pidi järsu kaljuse seinani, läbime kõrge pilliroovõsa ala, ronime autoteed pidi mäest üles ja olemegi Bahrija külas. Ootamatult on kõik poed ja kohvikud kinni: avame kell 18 õhtul, praegu on ikkagi päev ja siesta aeg! Õnneks on meil piisavalt vett ja pirukaid. Ka siin on lahe urbne kivi-pind. Ja paistab Gozo saare kaljune lõunakülg :)

Päev oli ilus, kuid meele teevad hapuks kaks asja.

Esiteks - erateed.
Ronisime üle kahe aia, mis ilmselt olidki mõeldud võõraste ligipääsu piirama. Mida sa teed, kui tulnud jalgrada pidi mägedest, kuid tee peale pääsu takistab tara ja "eravaldus" silt (meie vaates suunatud küll teisele poole)? Lähed tagasi üles? Üle aia ronimiseks olid tekkinud omaette teed. Kaardil on selles kohas lihtsalt rada. 

Küsisime nõu ühelt kohalikult, kes ütles "ah ronige üle" ja "kui mina noor olin, oli see kõik vaba maa, ei mingeid tõkkeid. Need väravad ja sildid on praeguste noorte (youngsters) takistamiseks, kes tulevad ja teevad ükskõik mida." 

Lugesin pärast netist artikleid - avalik ligipääs vs eraomanike õigus on siin samamoodi teema nagu Eestis. Nagu Eestis, olid ka siin vabad külateed ja sisuline igameheõigus. Nüüd on see kadumas või kadunud. Ja süüdi pole turistid (peale meie ei uita siin kedagi), vaid ühiskond ise muutub.

Teiseks - linnupüük.
Kogu maa on täis onne ja siledaid, taimedeta maalappe. Pidasime neid põldudeks ja arutasime onnide üle - "et vihmaga varju minna???" Oh meid naiivikuid. Lagedad lapid on lindude lõksud ja onnid - peidikud võrkude opereerimiseks. Lisaks on kogu maa täis jahipadrunite hülsse. Kas nende jaoks ka need teetõkked...? 

Nii linnujaht kui -püük on illegaalsed. Olen Malta linnujahist ka varem kuulnud, kuid seda ise näha on...masendav. Kogu mereäär oli kui üks suur lõks, onn onnis kinni. Maltal pesitsevaid linde enam EI OLE, sest kõik on maha lastud ja ära söödud. (Peaks Eesti kormoranid siia ümber asustama, söögu neid.) Ma ei ole jahipidamise vastane, aga see kõik on.. jäle. Ja Malta riik ignob teemat juba kümneid aastaid.

Lugu Dingli kandi linnupüügist ja jahist. Fotod on nagu mu oma telefonist! Ka meie nägime neid onne, linnukoeri, traadi külge seotud plekist purke.
Trappers’ paradise: occupation of Dingli cliffs

Veel artikleid:
BBC - Guardian - Malta Today - Times of Malta - Delfi.ee - Responsible Travel

Kokkuvõte päevast?
Kõnnime 12 km, 4.5 tundi koos pausidega.
Lapsed on tublid ja jaksavad / viitsivad kenasti.
Malta on väga ilus!!!, aga see on ikkagi Lõuna-Euroopa. Ilu on eraomandis. Ja reeglid... ei kehti. 

Vaade lõunasse, Filfla saarele

Endine briti sõjaväe, nüüd kohaliku tsiviil-lennujuhtimise radar

Meie :)

Vaade üle nimetu, aga imeilusa lahe

Miġra l-Ferħa org / kanjon

Džungel???

Valge terav auguline maastik

Silmapiiril on Gozo :) ja ees on kiviaiad

Malta: Valletta, väike kivist linn

Laste väike olles käisime uusaastal mitmel Lõuna-Euroopa linnapuhkusel. Veidi soojem, veidi valgem, teine kultuur. Lapsed näevad ilma ja endal tore ja oleme perega koos. Siis jäi see komme meil soiku. Nüüd siis jälle. Tallinnast palju otselendude variante ei ole - Napoli, Küpros ja Malta.

Kohale tulime 31. detsembril, lihtsal põhjusel - kõige odavamad lennupiletid. 

Ööbime saare põhjaserva lähedal Gziras. Pealinn Valletta on meist linnulennult 1.5 km, teed mööda 4 km eemal. Esimesel õhtul oleme kodus ja vaatame uue aasta tulestikku, järgmised kaks päeva aga hulgume Vallettas.

Linn on äge!!! See on ehitatud kaljusele poolsaarele. Enam-vähem kogu linn on kindlus. Kõikjal on kõrged müürid ja nende vahel müürid. Poolsaare päris tipus on Püha Elmo kindlus. Aga üldiselt pole siin vahet, kus algab üks või lõpeb teine bastion, raveliin või positsioon. Linna ja kogu saart on kindlusena peetud sadu aastaid. Ja asja eest - seda on rünnanud, piiranud ja vallutanud kõik ümberkaudsed riigid. Kartaago ja Rooma, Ottomanide impeerium ja Napoleon, britid ja natsi-saksad. Kõige suurema mõju on saarele jätnud aga Malta ordu.

Valletta on:
- keskaegne (korrektselt võttes küll uusaegne)
- kivist, nappide parkide ja lillemplitega
- kitsaste tänavatega
- kallakul, sest enamik tänavaid on nõlva peal
- merevaatega, enamik tänavaid avanevad merele
- hästi ilus.

Mida me siin tegime lisaks niisama tänavatel ja müüridel hängimisele:

• Kõndisime ümber poolsaare tipus oleva Püha Elmo kindluse. Seal on kaljudel jalgrada, sillakeste ja käsipuudega. Väga ilusate vaadetega ja äge jalutuskäik, soovitan. 
• Käisime sellesama Püha Elmo kindluse sees sõjamuuseumis. Oli keskmiselt huvitav. Vaated müüridelt on muidugi kaunid.
• Veetsime õhtu Valletta Waterfront'il, mis on umbes nagu sealne Noblessner. Ligi tund aega jälgisime suure kruiisilaeva (MSC Grandiosa) väljumis-eelseid askeldusi ja ärasõitu. Kruiisid meile ei meeldi, aga ikkagi oli äge.
• Kati käis veinipoodides :) täitsa häid jooke saab sealt, aga tootmise maht on nii väike, et kõik müüakse-juuakse kohapeal ära.
• Käisime jõuluturul. No me ekstra ei käinud - see lihtsalt on linna keskse bussijaama juures, kindlustatud ala värava lähedal. Väga veider on keset "suve" vaadata võlts-Põhjamaa nänni, plastkuuski, saane ja lund. Kaarhallis oli uisuväljak, kus inimesed uiskudel seistes kõigest väest naerda lõkerdasid.
• Käisin ringi ümber Manoeli saare ja sealse kindluse. Saar on Gzira ja Valletta vahel. Hurmavad vaated. Seal saab ujuda ka - ma päris sadamas paatide vahel vette ei läheks, aga saarelt küll.

Siin on teema "Malta rõdudega". Neid väikeseid puust rõdusid on kogu Malta tihedalt täis.
Ühtlasi on näha kohalik elektri-kunst.

Üks tuhandest müürist ja tornist.

See on poolsaare keskel, Valletta ja järgmise linna Floriana vahel. 

See on Vallettas üsna tavaline vaatepilt

Poolsaare tipu ümbrine jalutusrada

Vaade HMS Maori vraki lähedalt kahele naaber-katedraalile

Rõdurohke tänav, täiesti tavaline

Jõuluturg 1. jaanuaril õhtul.

Ennelõunal valges oli sama koht täiesti tühi.

Minu selja taga on uisuväljak!

Veel jõuluturgu, ennelõunal oli ka siin puhas tühjus

Õhtune Valletta

Vaade Elmo kindlusest teisele poole lahte

Õhtune vaade poolsaare idakallast pidi

Käisin poes vargil ja

Ega ise polekski tähele pannud, aga Selver saatis mulle väga viisaka kirja, et ma olen iseteeninduses ostu eest makstamata jätnud.

Läksin lontiskõrvu nende infoletti ja seal hakkas mul päriselt piinlik. Proua letis naeratas, siis võttis suure kiirköitja. "Eilesete varaste nimekiri". Otsis sealt lehekülje, kus minu maksmata ost kirjas. Kogu mu ostukorv oli välja trükitud - peenes kirjas pool lehekülge. Järgmisena tippis proua kõik minu ostud uuesti arvutisse tagasi. Ta oli väga kärme ja minu üllatuseks klappis summa lõpuks arvega. Respekt!

Maksin ära ja sain teada, et juba järgmisel päeval aktiveerub mu partnerkaart taas ja saan uuesti puldiga ostelda.

Esiteks siis -- Selveri arvutitel on nii lühike mälu, et eilsed oste nad enam ei tea ja need tuleb neile uuesti ära õpetada.
Teiseks siis -- ärge palun varastage, pärast on nunnudel Selveri prouadel palju käsitööd ja suitsusaba inimesed pahandavad teie peale ja õigusega.

Kas te sellest ka tahate teada, kuidas ma hiljuti inimese autoga alla ajasin?

(Ja kas te Kambodža reisikirja lugesite läbi? Kaalun lugemiskontrolli teostamist... Mille järgi haisevad Kambodža linnad keskpäeviti??? Või kas ma sellest üldse kirjutasin? Kas on olemas ka kirjutamiskontroll?)

Mul on nüüd Instagrami konto!!!!

Kulutasin sellele hankimisele just ligi tund aega oma elust.

Konto on mul tegelikult ammu. Aga ma ei saa sinna sisse. Mingi meta / facebooki / insta vahelise ebakõla tõttu on konto loomine jäänud katki seisu, kus küsitakse "kas sa oled 18 täis jah/ei". Sisselogimine jäi selle koha peal reload loopi: näitas küsimust, näitas kohe uut tühja lehte, näitas küsimust, ja paari sellise ringi peale ütles "oota veidi ja proovi uuesti".

Seda ka täiesti tühjas brauseris / privaatses aknas, kus mingeid vanu küpsetisi ei olnud. Serveripoolne loogikaviga.

Kõigepealt kulutasin pool tundi sellele, et ühendada lahti oma FB ja Insta kontod. See pole lihtne. Netis olevad instruktsioonid algavad kõik "... logi instagrammi sisse". FB poolt saab ka lahti ühendada, aga selle juhised on kõik aegunud. Ja oma mõistusega ma vastavat kohta üles ei leidnud. Kustutasin ära hea hulga muude rakenduste FB integratsioone. Insta konto on aga mujal, Accounts Center'is: https://accountscenter.facebook.com/profiles

Kuid lahtiühendamine ei muutnud midagi. Sisse logida ikka ei saanud. 

Installisin Insta mobla-äpi. Ka see!!!! läks reload loopi. Aga teisel katsel õnnestus ikkagi sisse saada. Hunt teab kuidas. Küsimusele "kas olen 18" jäi minu arust vastamata.

Veel paar ringi läks paroolide muutmise peale - moblast tehtud muutust veeb ei usaldanud. Aga lõpuks on mul võimalik Instagrammi arvuti brauserist sisse logida. Greit success! 

Mobla äpi kustutasin ära, seda ei lähe mul vaja.

See kõik tuletab meelde aega, kui olime Skypes / Microsoftis ja proovisime MSA-d ja Skype kontot kokku panna. Ka Skypel oli muide Facebooki integratsioon olemas (millest pärast Microsofti acquisition'it keegi midagi teada ei tahtnud). Igatahes oli see üks täielik arhitektuurne segapuder, millest ainult Lauri üle käis. 

Ehk siis ma oskan hinnata seda, kui segaseks võib nii lihtne asi nagu "logi sisse" minna. Ja seepärast ei ole ma Facebooki ega Meta ega Instagrami peale pahane. Küll aga ootab seesama puder mind kohe ees töises kontekstis.

film: "Kurbuse kolmnurk"

"Love boat" + "Kärbeste jumal" + "Blue lagoon".
Lõbus, jabur, natuke piinlik.

Natuke ehk liiga pikk.

Võib vaadata küll, soovitan :)

Suusahooaeg 2022 lõpus

Kõigepealt tuli palju lund ja siis suur sula.
Olin kärme ja kasutasin paar talvist nädalat täiega ära.
Sai hea ja ilus.

Murdmaa-rajad Pirital, Harkus, Jüris, Kõrvemaal ja eksootikana Turje mäel (Kuusalu & Andineeme lähedal). Sõitsin nii klassikat kui uisku. 

Suusamatk Viru rabas. Paks pehme lumi, raske, aga väga-väga ilus. Sumasime 3 tunniga 5 km.

Viisin suusatama Alo, Kati käis Ovega. Lisaks G & H, G-le oli see elu esimene kord murdmaa suusakadel seista, H-l vist kah. Videot ei hakka lisama, aga see on väga naljakas.

Sõitsime Kadriorus :))) Panime otse maja ees suusad alla ja tegime ringi mereni ja pargi / Kumu kaudu tagasi. Sõita sai igal pool, KÕIK oli paksus lumes. 

Lasnamäe uisurada tehti lahti ja ka see on väga tore. 

Imeline talve algus. Eks näis, mis edasi saab!!!

Kambodža reisikiri

Siin: https://sites.google.com/site/kurinurm/linnad/2022-kambod%C5%BEa

Ujuv pood Tonle Sapi järvel

Meie võluv giid Virag vene keeles seletamas

Ta Prohmi tempel Angkoris

Ta Prohm

Bayon

:)

Ban Lung hommikul

Üks Ratankiri koskedest

Head isu :)

Mekongi / Tonle Sapi jõgi Phonm Penhi juures

Phom Penh, vana frantsuse linnaosa

Tai laht ja Jänesesaar

Phonm Penh, üsnagi kesklinn

Kambodža kohanimedest

(Hoiatus - nõme närimine ja ajaraisk, ära parem loe.)

Kogu jama algas minu soovist uuendada Tonle Sapi Wiki-artiklit. Aga sellist pole!!!! On artikkel "Tônlé Sab" - alguses kaks diakriitilist vidinat ja lõpus nõrk bee. Kuid selle nime kohapealne kuju oli selgelt "Sap", lugesime seda sajast kohast. Miks on eestikeelses Wikis "Sab"?

Süvenesin.

Tonle Sapi kohta on Wikidata kirje, kus on selle nimed kõikides keeltes (nupp "all entered languages"). Kümned keeled, kõigis on "Sap", peale kahe - eesti ja läti. Nagu - miks?

Sama seis on Wikis teiste Kambodža nimedega. Angkori artikli nimi on "Ângkôr". Siem Reapi asemel "Siĕm Réab" ja Ratanakiri asemel on "Rôtânăh Kĭri". Täpid täppideks, aga otsingu "Siem Reap" või "Ratanakiri" peale ei leia eesti Vikipeediast üldse mitte midagi. Eee....?

Võõramaa kohanimede kirjapildi annab EKI Kohanimede andmebaas ehk KNAB. Seal ongi nimed diakriitikutega ja hästi keerulised. Viki võtab nimede kujud sealt. 

Võrdleme Kambodža haldusjaotust eesti ja prantsuse wikides. Prantslaste oma on palju lihtsam. "Stoeng", mitte "Stœ̆ng", mida Wiki isegi renderdada ei oska:

Millest see erinevus tuleb?
Khmeeri keele saksa tähtedesse panemiseks on mitu viisi. Üks, diakriitikutega, on UN oma. Teine, lihtsam, on USA oma. Sisuliselt kasutab USA lihtsalt ASCII-d. Siin on esitlus, "Current Status of the Standardization of Geographical Names in Cambodia". Kokkuvõte on muidugi see, et täpselt ei õnnestu nimesid edasi anda üheski süsteemis ja kõik on vaid lähend. 
Eesti kastuab siis UN diakriitikuid ja kõik muud lääne keeled - US ASCII varianti. Isegi prantslased, kelle asumaa Kambodža oli. 

Mingit üldist kokkulepet muidugi pole. Võrdleme näiteks Bingi ja Google kaarte tollesama "Stoeng Treng" vs "Strung Teng" linna kohal:

Praktikas kasutab kogu turistile nähtav Kambodža lihtsamat süsteemi - ainult ASCII tähestik, ei mingeid krõnkse. Selles ei saa ka anglo-ameerika mõju süüdistada, kuna nende kokkupuude meie tähtedega on ajalooliselt olnud prantsuse keele. Aga kõik kohapealsed kirjalikud allikad ütlevad "Angkor" ja "Ratana kiri" / "Ratanakiri", mitte "Ângkôr".

Kambodža kohanimede ametlik allikas tundub olema andmebaas Gazetteer (asub gov.kh saidil ja lingi said mingi Cambodia Open Development lehe kaudu): http://db.ncdd.gov.kh/gazetteer/view/index.castle
Ka seal ei ole mingeid krõnkse, minge vaadake ise.

Ehk on neid täppe ikkagi vaja? Lisavad täpsust kuidagi? Austavad kohalikke kombeid? Meile ju ka ei meeldi, et uue nobelisti Svante Pääbo nimi on "Paabo" või Jõerüüt on Joeruut või Tallinn on Tallin. Aga siin on vahe. Pääbo ja Jõerüüt ise kirjutavad enda kohta vastavalt Pääbo ja Jõerüüt. Angkori nime ei aga kirjuta Kambodžas keegi "Ângkôr". 

Nimede mõttes areneb maailm muidugi ühes ja mõneti nukras suunas: lihtsustatud anglo-ameerika suunas. Turism on inglisekeelne (Indohiinas on muidugi ka hiina ja prantsuse keelt.) Internet on inglisekeelne. Kaardid on inglisekeelsed. Kõik kisub lihtsustatud ja pigem inglise häälduse järgi käiva kirjapildi poole.

Miks ma seda kirjutan? Sest mulle tundub, et meie siin pingutame millegagi üle. Nõuda võõrate nimede jaoks nii täpseid vorme, et need lähevad kohapealse kasutusega vastu - ma ei tea. Ehk ei peaks.

Ja mul on tunne, et see kehtib kogu meie keelekorralduse kohta. Me nii hirmsasti PÜÜAME olla tublid. Kõike reguleerida, formaliseerida, õiget valest eraldada. Komadest ja paronüümipesadest geoloogiliste aegkondade esitähtedeni. Kuni kakluseni välja (tõdeb Birute Klaas-Lang viimases "Sirbis").

Aga äkki saaks kuidagi lihtsamalt?
Nii, et vaene turist saaks rahus Wikipediat artiklit täiendada, mitte ei peaks Kambodža valitsuse lehe peal surfama või eesti- ja esperantokeelseid nimesid võrdlema?

Omalt poolt: kui näen vajadust, lisan Wikisse ümbesuunamise lehed, et tavalised nimekujud vähemalt õige artikli peale välja viiks.

Kambodžast tagasi

Hästi palju muljeid said. Reisikiri on pea valmis, aga ma ei usu, et keegi seda lugeda viitsib - liiga pikk!

Iga reis on ka vaade iseendasse, eks? Seekord kõlkus virtuaalne peegel mu ees kogu reisi jooksul. Ja see, mis sealt paistis, ei olnud kuigi meeldiv. Ma tahaks teha pika iseenda üle vinguva postituse, aga see oleks nagu teismelise emotsemine. Pigem mõtlen, mida teha ja muuta, et teinekord / edaspidi parem inimene olla.

Aga turismireisile ma enam ei lähe. Või noh, kümne aasta pärast ehk võib jälle uuesti proovida.

Fotol on Kambodža prügikast. Need näevad välja nagu vasest pajad, aga tegelikult on auto siserehv - päris nupukas, eks? Kuid keegi neid ei kasuta ja keegi neid ei tühjenda. Konkreetne isend on Bokori mäe otsas, mis on omaette õuduslugu. Kunagi oli seal prantslaste kasiino, suurepärase merevaatega koha peal. Nüüd see kõduneb-laguneb. Asemel tuleb hiinlaste mega-ehitis, terve rajoon, mis rikub imekauni mäe täiesti ära.