Kambodža kohanimedest

(Hoiatus - nõme närimine ja ajaraisk, ära parem loe.)

Kogu jama algas minu soovist uuendada Tonle Sapi Wiki-artiklit. Aga sellist pole!!!! On artikkel "Tônlé Sab" - alguses kaks diakriitilist vidinat ja lõpus nõrk bee. Kuid selle nime kohapealne kuju oli selgelt "Sap", lugesime seda sajast kohast. Miks on eestikeelses Wikis "Sab"?

Süvenesin.

Tonle Sapi kohta on Wikidata kirje, kus on selle nimed kõikides keeltes (nupp "all entered languages"). Kümned keeled, kõigis on "Sap", peale kahe - eesti ja läti. Nagu - miks?

Sama seis on Wikis teiste Kambodža nimedega. Angkori artikli nimi on "Ângkôr". Siem Reapi asemel "Siĕm Réab" ja Ratanakiri asemel on "Rôtânăh Kĭri". Täpid täppideks, aga otsingu "Siem Reap" või "Ratanakiri" peale ei leia eesti Vikipeediast üldse mitte midagi. Eee....?

Võõramaa kohanimede kirjapildi annab EKI Kohanimede andmebaas ehk KNAB. Seal ongi nimed diakriitikutega ja hästi keerulised. Viki võtab nimede kujud sealt. 

Võrdleme Kambodža haldusjaotust eesti ja prantsuse wikides. Prantslaste oma on palju lihtsam. "Stoeng", mitte "Stœ̆ng", mida Wiki isegi renderdada ei oska:

Millest see erinevus tuleb?
Khmeeri keele saksa tähtedesse panemiseks on mitu viisi. Üks, diakriitikutega, on UN oma. Teine, lihtsam, on USA oma. Sisuliselt kasutab USA lihtsalt ASCII-d. Siin on esitlus, "Current Status of the Standardization of Geographical Names in Cambodia". Kokkuvõte on muidugi see, et täpselt ei õnnestu nimesid edasi anda üheski süsteemis ja kõik on vaid lähend. 
Eesti kastuab siis UN diakriitikuid ja kõik muud lääne keeled - US ASCII varianti. Isegi prantslased, kelle asumaa Kambodža oli. 

Mingit üldist kokkulepet muidugi pole. Võrdleme näiteks Bingi ja Google kaarte tollesama "Stoeng Treng" vs "Strung Teng" linna kohal:

Praktikas kasutab kogu turistile nähtav Kambodža lihtsamat süsteemi - ainult ASCII tähestik, ei mingeid krõnkse. Selles ei saa ka anglo-ameerika mõju süüdistada, kuna nende kokkupuude meie tähtedega on ajalooliselt olnud prantsuse keele. Aga kõik kohapealsed kirjalikud allikad ütlevad "Angkor" ja "Ratana kiri" / "Ratanakiri", mitte "Ângkôr".

Kambodža kohanimede ametlik allikas tundub olema andmebaas Gazetteer (asub gov.kh saidil ja lingi said mingi Cambodia Open Development lehe kaudu): http://db.ncdd.gov.kh/gazetteer/view/index.castle
Ka seal ei ole mingeid krõnkse, minge vaadake ise.

Ehk on neid täppe ikkagi vaja? Lisavad täpsust kuidagi? Austavad kohalikke kombeid? Meile ju ka ei meeldi, et uue nobelisti Svante Pääbo nimi on "Paabo" või Jõerüüt on Joeruut või Tallinn on Tallin. Aga siin on vahe. Pääbo ja Jõerüüt ise kirjutavad enda kohta vastavalt Pääbo ja Jõerüüt. Angkori nime ei aga kirjuta Kambodžas keegi "Ângkôr". 

Nimede mõttes areneb maailm muidugi ühes ja mõneti nukras suunas: lihtsustatud anglo-ameerika suunas. Turism on inglisekeelne (Indohiinas on muidugi ka hiina ja prantsuse keelt.) Internet on inglisekeelne. Kaardid on inglisekeelsed. Kõik kisub lihtsustatud ja pigem inglise häälduse järgi käiva kirjapildi poole.

Miks ma seda kirjutan? Sest mulle tundub, et meie siin pingutame millegagi üle. Nõuda võõrate nimede jaoks nii täpseid vorme, et need lähevad kohapealse kasutusega vastu - ma ei tea. Ehk ei peaks.

Ja mul on tunne, et see kehtib kogu meie keelekorralduse kohta. Me nii hirmsasti PÜÜAME olla tublid. Kõike reguleerida, formaliseerida, õiget valest eraldada. Komadest ja paronüümipesadest geoloogiliste aegkondade esitähtedeni. Kuni kakluseni välja (tõdeb Birute Klaas-Lang viimases "Sirbis").

Aga äkki saaks kuidagi lihtsamalt?
Nii, et vaene turist saaks rahus Wikipediat artiklit täiendada, mitte ei peaks Kambodža valitsuse lehe peal surfama või eesti- ja esperantokeelseid nimesid võrdlema?

Omalt poolt: kui näen vajadust, lisan Wikisse ümbesuunamise lehed, et tavalised nimekujud vähemalt õige artikli peale välja viiks.

Lennunduslikke sekeldusi Aafrika suunal

Tallinn - Marrakeš - Tallinn.
Viis päeva lendamist.

Sinna:
Plaan: Tallinn - Napoli - Marrakeš
Päriselt: Tallinn - Helsingi - London - Marrakesh, jõudsin kohale päev hiljem. 

Ryanairi esimene lend (Napolisse) hilines väljumisel paar tundi. Õnneks anti sellest teada paar tundi ette. Aga ma poleks enam jõudnud Marrakeši lennule ja järgmine Napol-Marrakeš lend oli kauges tulevikus. Seega pidin leidma ja ostma samaks päevaks uued piletid Tallinn - Marrakeš. Alguses ei leidnud üldse midagi, aga siis vedas - sain vist kellegi tühistatud pileti, läbi Helsingi ja Londoni. Jõudsin kohale päev hiljem, magasin Helsingi lennujaamas, kaotasin ühe päeva oma elust ja puhkusest.

Tagasi:
Plaan: Marrakeš - Barcelona - Helsingi - Tallinn, öö Barcelonas.
Päriselt: Riia kaudu ringiga, Barcelonas kaks ööd

Kõigepealt muudeti Marrakeš - Barcelona lennu aega, õhtust hommikusse, aga see oli suva - hängin siis Barcelonas, mitte Marokos. Kuid siis juhtus Ryanairi lennukil tehniline viga, istusime tunde lennukis ja ootasime, linna peale pmst ei saanudki.
Aga päris pirni pani Finnair. Lennuk läks lihtsalt katki, lend jäi ära, kõik nihutati järgimisesse päeva. Mind ei saadetud mitte Helsingi - Tallinn lennu peale, vaid Helsingi - Riia - Tallinn lennule. (Kaalusin laeva variante, ei olnud paremad.) Esimesed tunnid ei olnud üldse mingit infot - lendu lihtsalt hakati edasi lükkama ("delayed"), alguses 20 min, siis tund, siis veel pool tundi... Ootasime väravas, personal räägib ainult hispaania (ja katalaani?) keelt, mitte midagi ei tea... Seal oli läbi Helsingi Bangkokki ja Söuli lendajaid, kel pagas ära antud, kaos...

Kaosele lisab maiku täiesti kuses IT.
- Lennujaama tablood ja online info näitavad mida iganes. Gate hoiatab inimesi, et ärge seda infot uskuge. (See on ka ainus info nende poolt.)
- kiwi.com arvab, et lend lükati edasi samaks päevaks samaks ajaks, ja nõuab, et ma oleks juba Riias. Siiamaani nõuab. Proovisin neile bug report'i saata, aga sellist kohta ei ole olemas.
- Riia - Tallinn lennule ei saa teha online check-in-i, kuna nõutakse mingit koroona dokumenti. (päriselt ikkagi ei nõutud)
- Online check in feilib täiesti suvaliselt - "sorry mingi viga".
- Mu telefonis võitlevad omavahel eri äpid, pdf lugejad jne. Iial ei tea, mis neist hetkel töötab. Kogu aeg on mingil rakendusel mingi viga.

Kindlustus: 
Helistasin Barcelonast Swedi reisikindlustusse - mis variandid mul on? Kindlustuse esimene küsimus: "aga MIKS LEND HILINEB?" Mina: keegi ei tea, mingit infot pole, tüdrukud värava leti taga lihtsalt nutavad rahvamassi sõimu all, inglise keelt ei räägi keegi, aga isegi katalaanid ei saa infot kätte. Kust peaks mina teadma, MIKS lend hilineb? Kindlustus: pole meie asi, uurige välja ja helistage uuesti. Paneme tähele, et mul on privaatpanganduse leping ja helistasin PP klienditoe kaudu. Swed, minge ****, ausalt. 

Koroona:
Kahel lennul nõutakse maski: London - Marrakeš ja Barcelona - Helsingi. Lennujaamades tungle ja sabata nagu tahad.
Meedikud, kas te aru ei saa, et te hävitate nende jaburate nõudmistega usku kogu meditsiini-süsteemi sisse? Ise pärast nutate, et rahvas käib nõidade juures. Kui ametlik nõu ja abi on täiesti irratsionaalne, siis miks ma ei võiks ka MMS-i juua?

Lende nihutati ja tühistati ka teistel grupi liikmetel, aga mul läks ikka eriti jamasti.

Kogu mu puhkus ja graafik olid seatud üldse KÜDI esinemise järgi. Muidu ma oleks Marokosse pikemalt jäänud. Aga nüüd ei jõudnud esinema kah.

See-eest sain palju lugeda, ja viimasel Riia - Tallinn lennul oli meeldiv norrakast vestlus-kaaslane.

Edit:
Novembri lõpus sõitsime Kambodžasse. Finnair streikis. Mina ja veel mõned saime Lufthansaga kohale õigel ajal. Mõned jõudsid päev hiljem. Mõned, kaasa arvatud giid-grupijuht, kaks päeva hiljem. Lendamine on muutunud reisi-loteriiks.