Friday, January 6, 2023

Malta: edelarannik, Dingli kaljud ja tapetud linnud

Malta edelarannik on nagu noaga lõigatud: kaljud kukuvad püstloodis Vahemerre. Nende peal on äge urbsest lubjakivist kaljune maastik. Siin Dingli kaljudel on ka Malta kõrgeim koht, 253 m üle merepinna. Matkasime siin terve päeva.

Vaade matkarajalt tagasi kagusse, Dingli kaljude poole
 

Tuleme siia kolme bussiga (Gzira - Valletta - Mdina - Dingli). Kaotame hommiku pool tundi, sest ma jätan ühe bussi käega peatamata ja see sõidab peatusest mööda. Maltal ära iial eelda midagi, näiteks ära looda, et "küll buss peatub niigi" - vehi, vehi ja VEHI!!! 

Kõnnime 12 km piki rannikut, Dinglist järgmisesse bussiga külla - Bahrijasse. Teele jäävad kaljud, Miġra l-Ferħa grott-org, mereäärsed koopad, vaated Vahemerele ja Filfla saarele, igasugu kivist moodustised, teetõkked ja okastaimed. On väga-väga ilus.

Alustame Dingli küla lähedalt kaljudelt. Maastik on siin super sürr: valge vahuline kivim, ilus, aga kõva ja terav. Nagu Islandil oleks, tundub vulkaaniline, aga päriselt on see lubjakivi. Oleme üle 200 m kõrgel. Siin on "golfipall", endine RAF radar, nüüd tsviil-lennuinfo oma. Meres paistab Filfla saar, paar hektarit suur ja samuti vertikaalsete 60m kõrguse seintega platoo. Ainult laevu pole: erinevalt põhjakalda merest on kõik kuni horisondini lage. 

Vaatame üle mere. Lahe on mõelda "seal on Tuneesia" ja "seal on Liibüa". 

Maastikul on kõikjal kivimüürid, viigikaktused, väikesed põllulapid ja mingid kivist onnid.

Tahame autoteelt ära, mäest alla, mereäärsele matkarajale. Kuid selleni ei vii teed. Ukerdame pool tundi otse piki mäekülge, mis on korraga kivine ja kõrges rohus ja hästi ebamugav. Matkarada käib piki kaljude serva (ohutul kaugusel). Vaated on IMELISEEEED! Teeme kaare ümber lahe, näeme mereäärseid koopaid, lained laksuvad vastu valget kivi, ilus! 

Näeme Migra I-Ferha kanjonit või fjordi. 

Kõnnime külateed ja jalgrada pidi järsu kaljuse seinani, läbime kõrge pilliroovõsa ala, ronime autoteed pidi mäest üles ja olemegi Bahrija külas. Ootamatult on kõik poed ja kohvikud kinni: avame kell 18 õhtul, praegu on ikkagi päev ja siesta aeg! Õnneks on meil piisavalt vett ja pirukaid. Ka siin on lahe urbne kivi-pind. Ja paistab Gozo saare kaljune lõunakülg :)

Päev oli ilus, kuid meele teevad hapuks kaks asja.

Esiteks - erateed.
Ronisime üle kahe aia, mis ilmselt olidki mõeldud võõraste ligipääsu piirama. Mida sa teed, kui tulnud jalgrada pidi mägedest, kuid tee peale pääsu takistab tara ja "eravaldus" silt (meie vaates suunatud küll teisele poole)? Lähed tagasi üles? Üle aia ronimiseks olid tekkinud omaette teed. Kaardil on selles kohas lihtsalt rada. 

Küsisime nõu ühelt kohalikult, kes ütles "ah ronige üle" ja "kui mina noor olin, oli see kõik vaba maa, ei mingeid tõkkeid. Need väravad ja sildid on praeguste noorte (youngsters) takistamiseks, kes tulevad ja teevad ükskõik mida." 

Lugesin pärast netist artikleid - avalik ligipääs vs eraomanike õigus on siin samamoodi teema nagu Eestis. Nagu Eestis, olid ka siin vabad külateed ja sisuline igameheõigus. Nüüd on see kadumas või kadunud. Ja süüdi pole turistid (peale meie ei uita siin kedagi), vaid ühiskond ise muutub.

Teiseks - linnupüük.
Kogu maa on täis onne ja siledaid, taimedeta maalappe. Pidasime neid põldudeks ja arutasime onnide üle - "et vihmaga varju minna???" Oh meid naiivikuid. Lagedad lapid on lindude lõksud ja onnid - peidikud võrkude opereerimiseks. Lisaks on kogu maa täis jahipadrunite hülsse. Kas nende jaoks ka need teetõkked...? 

Nii linnujaht kui -püük on illegaalsed. Olen Malta linnujahist ka varem kuulnud, kuid seda ise näha on...masendav. Kogu mereäär oli kui üks suur lõks, onn onnis kinni. Maltal pesitsevaid linde enam EI OLE, sest kõik on maha lastud ja ära söödud. (Peaks Eesti kormoranid siia ümber asustama, söögu neid.) Ma ei ole jahipidamise vastane, aga see kõik on.. jäle. Ja Malta riik ignob teemat juba kümneid aastaid.

Lugu Dingli kandi linnupüügist ja jahist. Fotod on nagu mu oma telefonist! Ka meie nägime neid onne, linnukoeri, traadi külge seotud plekist purke.
Trappers’ paradise: occupation of Dingli cliffs

Veel artikleid:
BBC - Guardian - Malta Today - Times of Malta - Delfi.ee - Responsible Travel

Kokkuvõte päevast?
Kõnnime 12 km, 4.5 tundi koos pausidega.
Lapsed on tublid ja jaksavad / viitsivad kenasti.
Malta on väga ilus!!!, aga see on ikkagi Lõuna-Euroopa. Ilu on eraomandis. Ja reeglid... ei kehti. 

Vaade lõunasse, Filfla saarele

Endine briti sõjaväe, nüüd kohaliku tsiviil-lennujuhtimise radar

Meie :)

Vaade üle nimetu, aga imeilusa lahe

Miġra l-Ferħa org / kanjon

Džungel???

Valge terav auguline maastik

Silmapiiril on Gozo :) ja ees on kiviaiad


19 comments:

KK said...

Tundub väga ilus!

Kaur said...

Ilu on ilmas palju ja igal pool. Aga kas sa neid viimast kahe lõiku / osa - lindudest ja keeldudest - ka lugesid..?

Kuukala said...

Mind teeb alati lõputult kurvaks, kui kuskilt loodusega ümberkäimisest hoolimatuid ülevaateid antakse. Noh, ülevaateid ikka peab andma, kui ei teadvusta midagi ei muutu ju. Aga et on selliseid asju, see on nii üdini lohutu.

mustkaaren said...

Ylimalt ilus, eriti keset talve vaadates.
Kas linnumõrvamise teemadel MIDAGIGI ette võetakse? Valitsuse ignorantsus saab tulla ainult sellest, et kodanikualgatust on vähevõitu, viisakalt öeldes.

TT said...

Paekivi tundub nagu Rhodosel, kaugelt vaadates ideaalne ronimiseks aga hullult teravate servadega. Huvitav kuidas sihuke tekib, kiirelt lahustuvad pesad haihtunud, järgi ainult ümbritsev kivim - noh et nagu killustiku betoon kust kivid välja lahustunud?

Ujumas käisite või vesi jahedavõitu või kallas ebamugav?

Igamehe õigus klassikalises mõistes vist alles jäänud ainult põhjamaadel. Kanadas õnneks palju riigimaad, kus võid oma suva järgi ringi matkata.

Kaur said...

Kuukala, ma ei saa aru - kas sa ütled, et on halb, et ma sellest kirjutasin - või ma sain valesti aru su kommentaarist?

Mustkaaren, ma lisasin paar viita ja lugesin ise lisaks neile artiklitele läbi veel üsna mitu. Muidugi proovitakse ette võtta. Aga kuidas? See on "rahvuslik traditsioon ja meie õigus oma kommete üle ise otsustada" teema. Maltal oli selle üle referendum ja "jahimehed" võitsid. No mida sa teed selle peale? Lähed ja korjad püssid ära neilt? Ja võrgud ka? Mis õigusega?

Sama asi on Jaapanis delfiinide tapmine. Või no eks igal rahval on mingi jõledus, mida nad teevad ja hoiavad, ülejäänud maailm jälestab.

Kaur said...

Ja no kes tahab lugeda seotud teemal, siis googlesse "mediterranean overfishing" ja materjali on mitmeks elueaks. Kui pole suudetud kaitsa kalu, millest sõltub suurte kogukondade käekäik paljudes riikides, siis laululinnud... lootusetu.

Kaur said...

TT: Pea kogu saar on korallilisest lubjakivist. See on suhteliselt noor (mõned kuni kümned miljonid aastad), fossiile täis, väga selge elusa looduse struktuuriga. Hästi lahe.

Ronida on seda pidi hea. Kohati on väga terav, aga üldiselt mitte. Ma täna panin käe kivile ja ronisin mõnda aega, super tore oli.

Ujumas käisin ainult mina, mitu korda. Vesi on 17-18 kraadi, karastav, aga ujuda on okei. Niisama suplemiseks liiga jahe. Sisse minek on liivarannas kerge, kaljude vahelt lainega... keerukas :)

Kuukala said...

Hhh... Ütleme nii, et said valesti aru aga selle valesti aru saamise tegin mina ise sõnastusega isegi mitte lihtsaks vaid lausa loogiliseks. Mitte "hoolimatu ülevaade" vaid "loodusega hoolimatu ümberkäimine". Millest siis ikka peab ülevaateid andma. Kuigi kurvaks tegi olen siiski tänulik, et Sa ülevaate andsid.

mustkaaren said...

Tegelikult oleks võinud eeldada, et kui kodanikualgatust lindude kaitseks on vähe, siis järelikult, nagu Sa just kirjutasid - on rahvale meelepärasem jahipidamine. Vabandust, mulle tuli see alles praegu Sinu kommentaari peale pähe. Ma ei loe vällamaa lehti.

mustkaaren said...

Teisest kyljest - tilluke saar rahvast täis, tööstust ega põllumajandust pole. Mida nad söövad, millest elavad? Tundub loomulik, et syyakse ära kõik, kes saarele satuvad.

Kaur said...

Muidugi on loomulik. Kahjuks suudab inimene süüa rohkem kui loodus anda. Traditsiooniline toit tuleb saartel merest. Kuid Vahemeri on ammu tühjaks püütud. Samamoodi on Lõuna-Euroopas enamik metsa maha võetud.

Loomadega on mõneti lihtsam. Lasid oma jahimloomad maha ja hävitasid nende biotoobi ära? Selge, oled edaspidi ilma.

Kuid rändlinnud lendavad tuhandeid kilomeetreid. Maltal süüakse samu liike, mida ülejäänud Euroopa kaitsta üritab. (Loomade kaitsel on piirid muidugi samuti probleem, mis ühe rahva jaoks püha elukas, on teise jaoks liha. Kuid loomade liikumine on ikkagi palju aeglasem ja juhuslikum. Ehkki Aafrikas on suurte loomarännetega sama häda - kaitsealade piiridest regulaarselt välja rändavad loomad lähevad saagiks. Kaitsealad peaks seega hõlmama ka loomade rännuteid, kuid need käivad üle riigipiiride...)

Kambodžas oli seotud teema - Mekongi jõgi. Ülesvoolu tekivad elektrijaamade tammid ja niisutus-süsteemid, mille tõttu alamjooksu rahvad nälga jäävad. Kelle asi see on?

Isegi USA-s on sarnased hädad (NG aeg-ajalt kirjutab neist).

mustkaaren said...

Selle ainus põhjus on inimloomade liigne arvukus, mida ei suuda piirata mitte ykski seni viljeldud vahend, eriti massihävitusrelvad. Aitaks haridus, eriti naiste, aga see on kogu maailma hõimujuhtide arvates väga ohtlik ja absoluutselt lubamatu. (Trolliirvel vasakule ära)

Klari said...

Mulle jäi Maltal viibides mulje, et valitsuse ja omavalitsuste tasandil on väga palju korruptsiooni ja onupojapoliitikat - ja ma viibisin seal kolm päeva.

Vihje andsid isetekkelised "altarid" tapetud ajakirjanikele, kelle mõrvade asjaolusid võimud väidetavalt ei kavatsegi uurida.

Kui see tõesti nii on, siis tundub loogiline, et linnujahi teemaga ei tegeleta - või noh, tehakse referendum ja jahimehed võidavad ja ongi asi mott.

Kaur said...

Ma sattusin kogemata kohaliku Savisaare matusele (linnapea ja parlamendisaadik). Suur avalik ürr jõululaulude ja mustade džiipidega. Otsisin mehe kohta pärast netist artikleid - jep, korruptsioon ja kõik jutud.

KK said...

Viimane lõik jäi tõesti kahe silma vahele, aedu lugesin. Ma ilmselt liiguks Maltal kohaliku kolleegiga pigem ja nii riskantsetesse paikadesse loodetavasti ei satuks.
Aga seal vahel on ka kehvad jamad, nt vahel autopommid tiheda liiklusega tànaval, õhkulastud võtmeisikud jms arveteklaarimine.

Kaur said...

Riskantne paik - hmm - kõige reaalsem risk on seal bussi alla jääda. Liiklus tundus jalakäijale tõesti ohtlik, eriti kuna kõik tuleb ju valelt poolt. Loodus ei ole peaaegu mitte kunagi ohtlik ja külavaheteed ka mitte, isegi kui on tige silt üleval :)

Läksin huviga uurima, vägivaldse surma oht on seal suht tilluke (sõjad muidugi on eraldi teema):
https://en.wikipedia.org/wiki/Category:Violent_deaths_in_Malta

Anonymous said...

See linnupüük on seal päris karm. Kui ma Gozo saarel hommikujooksu tegin, siis ei julgenud seda "sisemaal" teha, sest kui korra seal hommikust ringi tegin, siis minust mitte väga kaugel käisid püssipaugud. Teadmata nende täpset päritolu, hüppasin kivi taha ja ootasin, kuni paugud mööda lähevad ja vidusin nii kiiresti hotelli suunas kui sain. Tunne jäi küll selline, et suvalisel külateel võid haavlit saada.

Anonymous said...

Ja kohalikud jala liikumise kohta, kui vaja 500 m liikuda, siis lähevad autoga (mitte, et kardavad kuuli saada vaid lihtsalt seal pole jalakäijatele taristut ja eks palju laiskust ka)