Sunday, October 4, 2020

Suurupi rajad ja militaarpärand

Tallinna ümbruse kõige ägedam matkarada läheb Vääna-Jõesuust Suurupisse. Siin on koos imeilus loodus ja täiesti jabur militaristlik kodulugu. Olen seal sel aastal käinud kolm korda ja lähen veel :) 


Pangaserv, vaade Ninamaa poolsaarelt lõuna poole

Raja esimene, Vääna-Jõesuu pool kulgeb Suurupi looduskaitsealal ja selle ümber. Maastik on  madal, merega tasa. Ürgmets, kivikülvid, tuhat rändrahnu, merelinnud, väikesed metsajärved, lodu, pilliroost seinad. Meri kohiseb otse kõrva ääres. Vaid paar sammu suvilatest eemal on tunne, nagu asuks Vilsandil...

Raja teine, Suurupi pool käib Suurupi panga serval. Avar vaade kaugele merele, männimets, liivakivist formatsioonid, väikesed varjulised rannad panga all. Saab ujuda. Saab pangast alla-üles ronida.

Kuid kõige põnevam on inimese kätega loodu. Harku vald ja eriti Suurupi poolsaar on sõja-ajaloo paradiis. Mets on täis betoonist jaburusi. Tehtud nii teise inimese tapmiseks kui enda elu kaitsmiseks. Vaatad - ühelt poolt on huvitav, teiselt poolt täiesti jube... 

Kõigepealt ehitas siia tsaaririik. Venemaa sai Vene-Jaapani sõjas peksa (1905), ehmatas ja rajas Loode-Eestisse tohutu süsteemi Peterburgi kaitseks ja Soome lahe blokeerimiseks. Sama süsteemi teine osa on Edela-Soomes.) Nimeks sai see Imperaator Peeter Suure nimeline merekindlus. (Selle kõlava nimega on kutsutud mitut eri asja, kuid las see jääb.) Valmis ehitati vähe, sest I Maailmasõda tuli peale - ja hea ongi, muidu oleks pool Harjumaad betooni valatud. Aga ka see väike osa on väga muljetavaldav. Tallinna ümbrus on PSM objekte täis. Enamikku neist me ei märka, aga näiteks mitmed Harku valla teed on ehitatud merekindluse raudtee tammidele. Paljud Tallinna hooned olid algselt merekindluse omad ja Harku metsad on täis punkreid, tunneleid, pae sisse raiutud kaevikuid ja suurtükkide jaoks kaevatud tohutud tiike. Täis on ka Naissaar, Aegna, Paljassaar, Kakumäe, eelpositsioonid olid saartel kuni Hiiumaa Tahkuna neemeni välja. Ja kuigi see on mere-kindlus, tekkis sõja käigus soov kaitsta ka maismaarinnet, seega tehti üks rinne ka ümber Tallinna maa poole. Sõjatehnika edenedes jäeti see maha ("varuks") ja ehitati teine maismaarinne veel. Seega on PSM objekte ka Männikul ja Mõigus. (Korralduslik ja finantsiline kaos selle rajatise ümber võiks olla juhtimisõpikute ABC, segi olid maa- ja merevägi ja nende eelarved ja ülemused, aga kes see siis kaotajate ajaloos tuhnida viitsib.)

Paljud merekindluse ehitised lasti kohe pärast valmimist õhku, sest sõda käis, Saksa armee tuli maa poolt peale ja ei saanud ju toimivat kindlustust vaenlasele jätta. Maastikule jäid tohutud betoonist rusud - mitme meetri paksused kolakad. Ühed sellised on näiteks Viimsis.

Eesti Vabariik I võttis terveks jäänud ehitused kasutusele, laiendas ja ehitas juurde.

Nõukogude piirivalve ehitas kogu Põhja-Eesti ranniku punkreid ja vaatlusposte täis. Nõukogude ehitisi on kõikjal, aga nad ei ole eriti huvitavad, tellistest uberikud. Huvitavad on aga raketibaasid ja radarijaamad. Raketibaase oli Eestis 55-60 tükki!! Suurupi lähedal on kaks raketibaasi: Türisalu (tohutu kompleks, säilinud) ja Muraste raketibaas (väike, praegu maastikult kadunud, Muraste vaateplatvormi juures).

Kergesti leitavad sõja-ajaloo objektid, Vääna-Jõesuu poolt alates. 
  • PSM helgiheitja ja generaatori varjend. Terve. Tohutu betoonist risttahukas keset võsa, matkarajast 50m. Aastaringselt avatud. (Sarnased Humala varjendid on septembrist aprillini lukus, sest Keskkonnaamet hoiustab seal nahkhiiri.)

  • NSVL sideväeosade linnak. Varemeis. Tellistest hooned, antenni-mastid, garaažid, graffiti jne. Asus praeguse Soontevahe tee ja põiktänava ümber. Vene-aegsetel kaartidel oli siin "pioneerilaager". (Päris pioneerilaager oli veidi ida pool männimetsa all.)

  • PSM rannakaitsepatarei nr 2. Terve. Veidra kujuga mürakas Meresidekeskuse kõrval. Sinna saab sisse, aga kõik on vett täis. Lõbusam on ehitise otsa ronida.

  • PSM suurtükipositsioonid eelmise lähedal. Õhitud. Siin on vaheldumisi tsaariaeg (massiivne betoon) ja Nõukogude ehituskunst (telliskivi).

  • PSM helgiheitja varjend ja rööbastee kraav kuni mereni. Õhitud. Jabur kogus betooni keset metsa, munakivitee ja sügav kraav, mille põhjas jooksid kunagi rööpad.

  • Nõukogude piirivalve vaatlustorn ja selle maa-alune hoone. Terve. Kõige lollakama kujuga ehitis siinkandis. Me käisime üle hoone ja keegi ei saanud aru, et oleme maja katusel :) Aga torn on äge.

  • PSM suurtükipositsioon nr 3 ja selle tunnelite süsteem. Terve. Suurupi külaselts on siin kõik ära puhastanud - metsa maha võtnu, maa-alused ruumid puhtaks ja ohutuks teinud. Asub otse autode parkla kõrval. Jälle tohutu kogus betooni maa all ja maa peal.

  • Kogu poolsaar on täis endist kitsarööpmelist kindlus-raudteed. See tuli Nõmmelt praegust Tähetorni tänavat pidi Sõrve jaama. Sõrves hargnesid liinid Väänasse-Humalasse, Suurupisse ja Rannamõisa / Tilgu sadamasse (Tilgu tee ongi vana raudteetamm). Kuidagi tuli ju laskemoon ja muu ju kohale toimetada.

  • Ninamaa poolsaarel on "Suurupi lehm" ehk udusireen eraldi hoonega.

  • Kaks tuletorni - "ülemine" kivist ja "alumine" puust. Sellest aastast on ka alumine külastajatele avatud. Käisime - imearmas!!!
Väiksemaid punkreid, abihooneid (nt ohvitseride kasiino, pääslad, kempsud...) ja kaevikuid on kogu maa täis.

Teed juhib ranniku matkaraja sini-valge märgistus. Seda järgides pole muret, et ei saa ojast üle või eramaast mööda. Kuid päris huvitavad kohad tuleb ise üles otsida - matkarada nendeni ei vii.

See jutt siin sai väga sõjanduse poole kaldu. Aga ka siis, kui ajaloost on täiesti ükskõik, on see rada väga ilus!

Viiteid. 
Fotod on mitmest eri käigust ja ajast.



Suurtükipatarei nr 2

See foto on tehtud eelmise obekti katusel

Ilmselt õhkides mere äärde lennanud punker


Suurtükialus, mastaabi võrdluseks minu jalgratas.
Selliseid rõngaid on seal palju.

Maa all on asju

Meresuurtükk on SUUR!
See on küll Naissaarelt, aga muidu sarnane.

Meretuulega oli rada selline



2 comments:

Kaamos said...

Nagu Indigoaallasegi juures pean ka siin jätma märgi: aitäh matkakirjelduste eest, need on hästi inforikkad ja asjalikud!

Kaur said...

Aitäh ;) Ma kaunilt ja romantiliselt kirjutada ei oska, siis jääbki üle vaid kuivalt asjalik olla :)