Kuidas ma Teeme Äral ei käinud

Kui Kaur talgutele jõudis, oli sadama ala juba puhas ja talgud läbi. Nojah. Mis te siis alustate tööpäeval kell kaks!!!

See-eest sain osa tuletõrjeõppusest. Sussutasin pulberkustutiga, katsin põleva rasva potti tuletõkketekiga. Lõpus oli show - põlev rasv ja vesi annavad imekena ilutulestiku.

Põnev ja hariv talgupäev oli.

Viimsi Xdream

Mudamülka: Meelis - Lauri - mina
~9 km jooksu, ~24 km ratast, veidi kanuud
3:58.29
Koht 50 / 150
Saime 30 min trahvi. Kahtlustame SI jaama viga, trahvita oleks umbes 30. koht.
Raja logi - https://flow.polar.com/training/analysis/81301399
Tulemused tabelina - http://www.xdream.ee/tul/15_i_viimsi/web/results.htm

Start. Kaart on kirju ja segane. Kontrollime - vähemalt algus on meil kõigil sama ja koos.

Jooks.
Ronime Viimsi savisest-libedast nõlvast põiki üles.
Orienteeruda pole siin midagi - liigume vooluga kaasa.
Erinevalt talvisest Xdreamist ei tõmba L-M mind päris punasesse.
Igav jorus-jooks jätkub üle Lubja klindi Röövlikoopani ja sealt ratasteni Viimsi vana kooli juures.

Ratas.
Kärmelt maastikule! Kohe esimeses KPs jään koperdama ja sõpradest maha. Siit saame ka kaks puuduvat SI märget.
Järgmisena tuleb hajutus erakordselt vastikul maastikul - savine küngastik, selle ümber vastik madal mets. Tossud kleepuvad maapinna külge, jalad on porist rasked ja üldse on jõle olla.
Hakkame Meelisega koos viga tegema ja 8BC poole jooksma, õnneks taipan...
Oma kaks KPd saan kätte lihtviisiliselt teiste sabas joostes.

Pikk tee-rattaetapp on puhkuseks. Kui vaid M&L endale tagaporikad hangiks, muda pritsib taevani! Mis ikka, sõidan siis nende ees... Taastun sel etapil mõnusalt ära ja lisaks jõuame Rohuneeme, kus ma nädal tagasi kaks korda järjest käisin, kõigepealt päevakul ja siis rattaga surfamas.

Kogemused aga ei aita mind. KP 10 - 11 etapil teeme vea, mille just mina oleks pidanud ära hoidma. Keerame teiste sabas liiga vara metsa ja satume mõnusa kruusaka asemel märjale, pehmele ja oksarisusele teele. Ma päevaku ajal juba sumasin seal ja vandusin... ja nüüd ei taibanud sellest hoiduda... pagan küll!!!

Kohe teeme uue vea. Paneme rattad vahetusalla ära ja loeme siis kaardilt, et järgneb... tarampampaa... rattaetapp!
Kaotame 3:20 MITTE MILLEGI peale. Õigemini legendi mittelugemise peale. T_ra küll!!

Uus etapp on ratta-minirogain, mis ise läheb üsna hästi. KP44 tiik on mulle päevakust tuttav. Päevakul eksisin korralikult ära - seekord leian punkti kenasti üles. Jõudu on, ratas veereb hästi, mõnus!

Lühikese kanuu-etapi sõidame väga hästi, 15. koht.

Tagasi sõites annab väsimus tunda. KP Pandju maakitsusel (mis on täna veest väljas) ja pimedas hoones KP otsimine lähevad raskelt. KP 27 juures kukun rattaga. Võtan pööret märjal asfaldil liiga uljalt ja panen hea hoo pealt külje maha. Õnneks olen ise terve ja ratas kah... Kindad lähevad mahakandmisele, aitäh neile!

Ratta-alas koperdame taas pikalt. Väsimus!
Jookseme muuseumi. Üsna osavad küsimused on! Saame ühe (vaieldava) vea ja saeme palki. Alguses nüri, siis normaalse saega. Siis veel jooksu... veel üks majast-KP-otsimise-ülesanne...

Ja lõpuks tänase etapi maasikas: TORU!!! Sadevee kollektor vist. Kitsas, pime, voolava veega. Ja lõpmatult pikk. Eest paistab valgus - loodad, et on lõpp - ei! lihtsalt käänak! Mina lasen puhalt põlvedel - ohtlik, aga lihtne. M kägarkõnnib ja L laseb neljakäpukil. Hea lihased peavad olema! Viimsi etappi reklaamiti kui "kohad, kus te pole iial käinud", siis nüüd tahaks asendada - "kus te ei tahakski iial käia". Uhh! Jõle!!!
Toru-etapil saame B-raja 9. koha. Wtf? Ilmselt aitas see, et olime siin enne "masse" ja ei pidanud ootama.

Pärast toru on väike sörk finiši juurde, ronimis-ülesanne (Laurile) ja finiš ise.
3:58, tehtud!!!!

Et siis:
- Ühtegi suuremat viga ei teinud
- Keegi (st mina) väga ära ei kustunud
- Mu rattasõitudest on kasu olnud.
- Legendi tuleb pikemalt ette lugeda!
- Vahetusalades mökutame :(
- Nublusid on vaja!!!

Tank (mamilipostitus)

Eelmisel (2013/2014) talvel juhtis kolleeg S mu tähelepanu ühele hydra.ee kuulutusele, mispeale ma pärast väikest mõtlemist ostsin endale uue kasutatud ratta. Nüüd olen üle aasta kahe amordiga Scotti omanik.

See ratas on kaugelt üle minu võimete. Tunne on - minu nappide oskuste juures - nagu tanki roolis. Asfaldile pole sellega asja - mu vana Merida on palju kiirem. Aga metsas on Scott tore. Nii et ma siis sõidangi metsas. Või rabas. Või vähemalt üritan. Igatahes saan ma läbi igasugu kohtadest, kuhu varem nina poleks panna julgenud.

Eelmine TRM läks mul hästi just tänu pehmele rattale. Julgesin laskuda, seega sain ka tõusudest hooga üles, kokkuvõttes oli igavesti mõnus.

Millegi muu kui spordi jaoks FS ei sobi. Pakikat sellele ei pane. Poodi minna ei söanda. Õnneks on mu nüüd-amordita-Merida kõige muu jaoks olemas.

Kas tavaline HT oleks parem v halvem? Ei tea, ei tea... Aga Spark on igal juhul lõbusam. Ja see ju loeb, eks!

Viiteks iseendale - juhend:
https://s3.amazonaws.com/assets.scott-sports.com/manuals/12bike/2012_N_spark_en.pdf
Taga-amordi norm rõhk on mul selle järgi 9.5 bar.

Polar M400

Küsisin Sportlandist Garmini kellade kohta, nad soovitasid hoopis Polar M400 osta. Aga kuna nad seda ise ei müü :), võtsin hoopis Hawiist.

M400 on kerge GPS-kell. 8 tundi tööaega, 60 grammi, tavalise kella mõõtu. See on jooksukell, matkamiseks ei sobi. Baromeetrit pole, pikalt vastu ei pea jne. Aga nagu mu eelnev kogemus näitab, on GPS-kellast abi vaid siis, kui ta on käe peal KOGU AEG. Ja M400 on just nii väike ja mugav, et käib tavalise kella eest kah.


Kirjeldus ja arvustus: http://www.dcrainmaker.com/2014/09/activity-tracker-review.html

Tegin esimese väikese rattasõidu.
Kell on käe peal sümpaatne, kasutuse loogika on vist normaalne.
Kõik tundus okei....

AGA!!!

Kogu sisuline töö käib läbi arvuti või telefoni. Kella konf on flow.polar.com kaudu veebis, jne jne. FlowSync tundub olema embedded-browser rakendus ja kui Polari veeb (või APId) maas, siis ei tee ta lihtsalt mitte midagi.

JA MAAS NAD ON!!!
Mis tähendab siis, et


MITTE MISKI EI TÖÖTA!!!

Pmst ongi nii, et ma hakkan nüüd sõltuma sellest, kas ahvid Polari datacentrites viitsivad intsidente lahendada või ei.

Ikka täiesti hukka läheb see ilm, eks.

RAM - Voorand - Üleoja

Mina: "Lavatäis suuri mehi ja üks nõrk naine?"
Iida: "Kadri Voorand küll nõrk ei ole!"
Mina: "Et siis tugev naine ja nääpsud mehed ümber?"
Ja nii oligi.

RAM + Kadri Voorand + veel mõned esitavad Olav Ehala (*) laule.
Estonias.
Kati, Iida, mina.

Kontserdi esimene pool. RAM esitab Olav Ehala koledamaid laule, üsna igavas seades ja säratult. Une võttis silma! Korra kobis lavale ka prl Voorand ise. Mehed on maotult mustas, Kadri -  valges, napis ja rohket büsti rõhutavas kostüümis. Laulmises ta eriti ei osale, aga teeb korra oma leivanumbrit - laseb vokaali ja instrumendi koos loopima. See ei tundu olema kontsert, vaid populaarse lauljanna powertripp. Vaadake, panin rahvusmeeskoori oma pilli järgi tantsima, tehke järele! (**)

Teine pool oli lõbusam. Lisandusid kitarrid ja löökpillid. Kadri tuli ise laulma. Ja mitte ainult laulma, vaid oma iseloomulikul viisil kõõrutama. Tõsi, nüüd tekkis jälle küsimus, et miks see RAM seal laval on, pillid ja solist(id) tapsid koori üsna ära... Aga viimastel paladel saadi tasakaal taas paika, koori oli kuulda ja koostöö sujus. Ja vokalistina on KV tõesti super! Tekkis säde, mida esimeses pooles polnud, laulu rõõm tuli lavale ja sealt saali.

Ka lisaloo laulis KV üksi. RAM seisis ja kuulas iseenda kontserti pealt. Mikk Üleoja nihkus vaikselt oma lauljate sekka...

Kokkuvõtteks: poole lühem kontsert oleks olnud ühtlasi poole parem. Ja KV, olgu nii popp kui tahes, soolotsegu vähem.

(*) Olav Ehala oli ise ka saalis. Ma loodan, et talle meeldis, mis ta lugudest tehtud oli :)
(**) Tegelt valis RAM Voorandi, mitte vastupidi - http://www.concert.ee/voorand-ram-ehala.

Päevakud 2015

14. aprill - Pirita teisipäevak. Aloga. Kergel, väga teederohkel maastikul 2.1 km. Poiss sai hästi hakkama, püsis kaardil. Aga sportlikku tahtmist kuhugi kiiresti jõuda temas ei ole. Selgus ka, et koolis ei õpetata lapsi sörkima. Keka tunnis pannakse jooksma - täie auruga - vahet pole, kas distants on 10m või 10km.

16. aprill - Rohumeene neljapäevak. Võtsin M40 raja - 7 km - ja ei teinud ära! Enne sai aeg otsa ja läksin koju lapsi vaatama. Jaksu poolest oleks jõudnud veel küll. Suuri O-vigu ei teinud, aga kogu aeg hindasin vahemaid üle - jooksin punktile või objektile palju varem pihta kui oleks eeldanud. Ja metsas suunaga liikumine oli hirmus-hirmus aeglane. Aga (minu jaoks) üsna rasked KPd tulid kätte enam-vähem puhtalt.
Rohuneeme maastik on uskumatult äge. Ratas kaasa ja metsa!!!

21. aprill - Hiiu päevak, rattaga. Eesmärk oli enne Xdreami varustust testida. Test õnnestus täiega. Kaardihoidja tuli lenksult lahti, spidokas ei tööta ja vedrustuse lukk jupsib. Aga titeraja sõitsin läbi, ei kukkunud, väga ei eksinud. Kaarti lugeda sõites küll ei saanud, vt lahtine kaardihoidja.

Hiiu-Pässa-Männiku on rattasõiduks tore koht. Nii tegin pärast päevakut seal veel ühe ringi. Kimasin männimetsa-aluses kaevikus ja sõitsin veidi laudteel (võistluse ajal oli see keelatud). Fun!

28. aprill - Hiiu-Tähetorni päevak, Aloga.
Matkasime 3 km, laps sai hästi hakkama.

7. mai - Rebala / Ülgase päevak, Üllega.
Sai kõvasti joosta. Maastik - Jõelähtme prügila lõunakülg, endised karjäärid. Eksisin enda kohta vähe.

(juunis) Mustamäe päevak, Alo ja rattaga
Ei tulnud eriti hästi välja. Päevaku jaoks on vaja paremat ratta-oskust kui Alol on.

26. juuni - Koitjärve neljapäevak.
Kasutasin pmst kolme eri O-stiili:
- jooksen kellegi sabas
- jooksen piki suvalist loha
- jooksen lihtsalt ei-tea-kuhu või edasi-tagasi
Ise orienteeruda ma sel maastikul ei oska. Reljeefi ei loe. Ma ei taba sedagi, kas KP on mäe otsas või maa all augus. Mitu korda otsisin punkti täiesti valelt pinnavormilt. Korra veensin teisigi, et punkt on "mäe otsas lohus", KP oli aga kõrval täielikus sügavikus. Viimasel pikal etapil ma ei teinud enam orienteerumise nägugi, vaid lihtsalt jooksin teed pidi finišisse ja sealt ringiga punkti tagasi.
Tõsi - neljapäevaku B rajal on minusuguseid narre veelgi. Nii et koht polegi päris lõpus.
1:40 metsas, vähemalt füüsilist trenni sai täie raha eest.
Ja noh, tulemuse sain kirja.

Stardis kaarti uurides tuleb edaspidi legendid läbi lugeda ja mõelda.

30. juuni - Keila-Joa ratta-O teisipäevak
Lauri Malsroosi rada, seega tuli sõita, mitte joosta.

Ma ei oska korraga ratast sõita ja kaarti lugeda.
Rattaga annab palju kiiremini ja põhjalikumalt eksida kui jalgsi.
Kaardi teede ja maastiku teede vahel seost ei taba.
Kaardimõõtu ei taba.
Kohe esimeses KPs panin nii mööda, et läksin starti tagasi ja alustasin uuesti. (SI-d nullimata, s.t. ausalt.)
Ja ma ei olnud ainus!
Aga umbes 45 pärast starti hakkas orienteerumine enam-vähem sujuma.
Rajal 1:30, siis tulin kokkulepitult tulema, kogu raja läbimiseks oleks ehk 2 tundi läind.

2. juuli - Samblapõllu neljapäevak
1:03 lidumist piki kena männimetsa. KPd olid Pudisoo jõe sügavas orus. Marika viis ja toos ja see oli tore - sai matka-asjandusest rääkida ja üldse on mitmekesi koos lõbusam.

Autojuhid on värdjad

Suur-Ameerika, suund Liivalaias alla Endla poole.
479 BAV (valge kaubik) sõitis mööda ja andis signaali.
Ilmselt olin tema arvates tee äärest liiga kaugel.
Kohe pärast seda keeras ta tee paremasse serva (mulle ette) ja pidurdas blokki, et jalakäijale sebral teed anda.

Hetk enne seda oli üks takso blokkinud ära kogu Liivalaia äärse rattaraja.
Paar minutit enne seda oli üks kaubik teinud mulle Pronksis napika. Ilmselt põikas Kunderi vasakpööret ootavast autost mööda, aga tegi seda täiskiirusel. Ja siis jäi kohe seisma - Stockmanni risti punase tule ette.

Suur-Ameerika äär on täis süvistatud kaevuluuke. Ma kas sõidan ühtlaselt veidi tee äärest eemal - või sõidan hästi ääres ja aeg-ajalt põiklen järsult vasakule.

Ma ei ole Liiklusseaduse mõttes eeskujulik rattur. Aga ma rikun seadust eelkõige selleks, et teistele mitte ette jääda. Näiteks stardin foori alt paar sekundit varem, et parempöörava autoga mitte kokku joosta. (Väljamaal on selleks ristmikel eraldi "ratturite kastid", et rattad enne autosid üle saaks.) Või sõidan (tühjal) bussirajal, et tava-rajal tava-autodele mitte ette jääda.

Ma rikun seadust selleks, et teil oleks parem.Saate aru, sitapead?
Aga teie?
Annate signaali.

Katkised rehvid - autol ja rattal

Auto rehvivahetusest helistati. Üks suverehv olla lõhkine. Ilmselt äärekivvi sõitnud. Tuleb välja vahetada. See aga võtab aega ja raha.

Jalgratta rehvidega (või sisekummidega) on aga selline seis:
- kevade alguses läks üks kumm - torkeauk
- kohe ka teine kumm. Selgus, et imepisike teravik oli välisrehvi sisse jäänud ja ma polnud seda ära tundnud
- Üleeelmisel nädalal lõhkes pauga tagumine sisekumm. Siledal teel! Allamäge ja hea hoo pealt. Oleke esimene läinud... tjaa. Nüüd laperdasin veidi ja jäin seisma ja tellisin auto järele - olin Iru silla lähedal ja rattakingadega 10+ km koju joosta olnuks liias.
- Täna hakkasin uut kummi panema - 2.5 at pealt läks seegi pauguga lõhki. Mul läksid kõrvad lukku ja lapsed tulid uurima, kas keegi lasi püssi!

Kas on tagajooksus viga või tagarehvis?
Õhtul uurin.

Sportlik nädal Londonis

Esmaspäev - jooks Kadriorus. Otse enne lennukit. 6 km tempokalt.
Teisipäeva hommikul - jooks South Bankil. 9 km vahelduvalt.
Kolmapäeval - rattasõit Holbornist Hampstead Heathile ja Primrose Hillile
Neljapäev - rattaga piki Regent's Canalit Victoria parki, jooksuring läbi Olümpiapargi ja ümber Hackney soo, rattaga tagasi. Jooksu 11 km.
Reede - puhkus, paar otsa rattaga linna vahel
Laupäev - jooks Kadriorus, 10 km @ 52 min

Vaieldamatult kõige ägedam koht oli Regent's Canal ja Olümpia park.

Hampstead Heathi nime tean ma ammu, aga sinna jõudnud pole. Selgub, et rattaga on see imelihtne, lähed kontorist otse põhja. Tõsi, kogu tee on mäest üles!
Pargis on rattarada ja see on ka ainus rattasõiduks lubatud tee. Asfaldil on kõikjal kirjad "NO CYCLING". Aga kruusateedel pole! Ja neil ma siis sõitsin. Kuni üks leebe, aga kindlameelne traktori-juht mu tagasi ametlikule rajale suunas.

Regents Canal on uduromantiline ojake, mis läheb risti läbi kogu Londoni. Täiesti omaette ühiskond - laev-elamud, kalamehed, rohelus, pardid ja tohutult hipstereid. Selle äärt pidi rattaga sõita on üsna ärev, aga isegi wikipedia kirjutab, et õnnetusi juhtub vähe.

Olümpiapark on 2012 suve-OM rajatiste ala. Zaha Hadidi ujula; ArcelorMittal-i skulptuur; trek jne jne. Rahvale lahti ja väga aktiivses kasutuses.

Olümpiapark paikneb osaliselt soos. Waterglades, Hackney Marshes. Meeeeeletult kihulasi oli! Tegime nende pärast rajale muutuse sisse...

Tagasi sõitsin läbi City. No on alles linn!

Fotod: Facebook / Londoni tiir

Eraldi tasub kirjeldamist Londoni ratta-asjandus. See on jube hästi korraldatud. Sõitmisega harjub ära - nii valepidise liiklusega kui sellega, et oled kogu aeg kellestki 10 cm. Privaatsust Londoni liiklus ei taga ja närv peab tugev olema.

Aga:
- korra leidsin rentla, mis ratta asemel mulle näkku andis. "Contacting to host..." Saime ratta järgmisest RP-st, aga 15 min elust nagu maha visatud.
- korra leidsin rentla, mis oli täis. Ei, ei saa ratast siia jätta! Taas 15 min...
- näkkuandnud rentla oli järgmiseks päevaks offline ("this terminal blah is disconnected").
- rendirattad on erinevad! Mõni koliseb, mõni on vaikne ja kärme käiguga. Pidureid pole ühelgi.

http://en.wikipedia.org/wiki/Regent%27s_Canal
http://en.wikipedia.org/wiki/London_Aquatics_Centre
http://en.wikipedia.org/wiki/ArcelorMittal_Orbit
http://en.wikipedia.org/wiki/Hampstead_Heath
http://en.wikipedia.org/wiki/Hackney_Marshes

Raamat: "The Martian"

"Purpurpunaste pilvede maa."
"Andromeeda udukogu."
Ja see sots-ulmekas, kus Marsile jõuavad nii Nõukogude kui Ameerika rakett.
Tulevad kõik "Marslast" lugedes kenasti meelde.

McGyveri kloon satub Marsile, aga saab oma üli-inimlikke oskusi ja vankumatut iseloomu kasutades kõikidest hädadest jagu ja üle. Kordub tsükkel "probleem - tagasilöök - lahendus". Vahelduseks pikitakse sisse stseene elust Maal ja mujal kosmoses. On parajas koguses (musta) huumorit. On suts poliitikat. On inimlik element. On naistegelane, kes sobilikul hetkel nutab, vihastab või armub. Lõpuks saab kõik korda (läbi väga ennustatava lahenduse) ja mitte kedagi ei sööda ära.

Raamatus on väga palju inseneritehnilist teksti ja -lahendusi. Autor Andy Weir selgelt jagab teemat ja oskab seda huvitavalt edasi anda. Tehnikahuvilistele noormeestele väga soovitatav lugemine!

Ja ikkagi on asjal natsa sots-ulme maik juures. Me TEAME, et lõpp on positiivne, kuna meie kangelane ei saa surra! Maamuna ühendatud jõud ja isiklik meelekindlus ftw!

Aitäh kolleegile, kes raamatut soovitas ja siis mulle enda oma lugeda andis!


https://www.goodreads.com/book/show/18007564-the-martian
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Martian_%28Weir_novel%29 (spoilerzzz)
http://www.amazon.com/The-Martian-Novel-Andy-Weir-ebook/dp/B00EMXBDMA


Tuleb muidugi ka film:
http://www.imdb.com/title/tt3659388/

Paljassaare jooksuring

Kevad on tore. Võsa paistab läbi, aga lund enam ei ole - maastik on nagu alasti. Näeb kõiksugu detaile, mida talvel varjab lumi ja suvel igav rohelus.

Nii tasub jooksmas käia Kadriorust-Piritast veidi eemal.
Seekord siis Paljassaares.
Parkisime Neeme tn lõpus. Nagu tellitult tuli seal meile vastu liputajaks maskeerunud härra J. Üldse oli poolsaarel rahvast üllatavalt palju. Mingid poolrootslased ronisid "tünni" otsa, Katariina kail oli kari kalapedesid. Niisama jalutaid ja jooksjaid leidus kah. Sõjaajaloo jäänukid turritasid kõikjal. Lisaks leidsin vist koha, kus Maasik osad Pusad pildistas - nii väändunud oli teeäärne võserik. (Mitte et võssi mujal Eestis vähe oleks.) 
Katariina ranna lähedal on keegi installatsionist loonud mini-Stonehenge ja muud kivikunsti.

Tagasi joostes nägime üle mere tulekahju - suitsusammast ja leeke. Põles üks Kopli liinide maja. Varsti on seal lihtsalt puhas maa alles.. :(

Rada Endomondos
Fotod facebookis

kolmekesi
13+ km
1:40

Linnarogain Lasnamäel

Kui maailmameistrid Tammemäe-Eensaar-Eensaar korraldavad otse kodu õuel võistluse, siis TULEB minna. Tallinna 2. Linnarogain, start Lasnamäel, maastik Lasna - Iru - Muuga. Võistkond Stokkeby-Liiv-Koov-Virunurm nimega "Mõru Tõru".

Planeerimiseks anti vaid 20 min, kuid rada sai väga hea. Õhtul kodus sebisin pikalt niidiga ja sain sama pikale rajale vaid paar lisapunkti (118 vs 122). Teepikkuse ennustasin õigesti (15 km otse mõõtes), kuid niidi tegin liiga pika. Õnneks M sidus kohapeal lühemaks.

Rogain daamidega on ikka teine kui mu tavaliste gasellidega. Talvisel Xdreamil tõmbasid Lauri-Meelis mu esimese etapiga punasesse; ma ei suutnud end kaardilgi hoida, püüdsin vaid sabas püsida. Eile olin kogu aja aeroobses, jooksin vähe, suurem osa oli kiirkõnd. Orienteerumine oli imelihtne, ühtegi KPd ei pidanud otsima, punktid olid pandud pigem ratta- kui jalgsi-O tavade järgi. Nii sörkisime raja ilma eriliste üllatusteta läbi. Kaasavõetud lamp jäi kasutatama; ootasin palju rohkem "punkt pimedas punkris" sort KPsid. Veidi oli vaidlemist teises pooles, kus me võtsime Muuga aedlinna KPd lisaks ja läksime finišisse otsem kui plaanitud.

Eelviimase SI jätsin märkimata, ehkki ise olin täiesti kindel, et toppisin pulga õigesse auku... 3p nagu maha visatud.

Tulemustes domineerivad ratturid. Neile oli vist tõesti ideaalne rada. Ja küll on rahval alles raha! 29" domineeris täiesti, vana-kooli-26" rattaid oli rajal üsna vähe, mitte-maastiku-rattaid ei näinud üldse ühtegi. Peaks ikka ise ka proovima, ehkki mu varasemad ratta-O kogemused on kõik nutuga lõppenud.

Võistluse kodu - http://linnarogain.sk100.ee/
Tulemused - http://linnarogain.sk100.ee/2015/p6hirajad_web/web/results.htm
Meie rada - http://linnarogain.sk100.ee/2015/p6hirajad_web/web/teamresult_100.htm
Meie rada Endomondol - https://www.endomondo.com/workouts/494002902/7768241

Rogain on alati hea ja nii ka seekord. Ükskõik mis koht või tulemus - maastikul pool päeva punkte otsida, pärast kaarti imetleda, teiste muljeid lugeda - mulle meeldib! Aitäh korraldajatele ja kaaslastele!

Virmalised

Virmalisi näinud olen ma palju.
Astronoom ju!
Tunnen nad taevas hästi ära ja näen virmalisi ka siis, kui tava-inimene miskit ei märka.

Aga virmaliste pildistamine on mul aastaid vaid unistuseks olnud. Olen teinud elu jooksul KAKS virmaliste pilti. Ühe Põhja-Rootsist, kus olid supervinged virmalised, mis kadusid kohe ära, kui ma fotoka kätte võtsin. Teise lennukist Gröönimaa kohal. Kumbki pole suurem asi.

Teisipäeval sai siis virmalisi pildistatud niipalju, et rohkem pole vaja.
Pool Eestit sai 17/18 märtsi öösel käe virmaliste mõttes valgeks. :)

Vaatemäng oli võimas.
Olid olemas nii
- vööndid / viirud - algul põhjataevas ja laiad, hiljem igal pool.
- värvid - kergesti nähtav rohekas ja aimatav punakas.
- liikumine - algul aeglasem, siis järjesti kiirem, keskööks taevas sähvis ja "kardinad" liikusid.
- kiiresti tormavad ja siis pidurdavad "jutid".
- kroon.

20:15 märkasin Taavi Saimre postitust FB-s. Tegin tiiru mere äärde - tõesti midagi nagu on! Ajasin kõik lapsed kodust autosse. Esimene punkt - Paldiski mnt äärne rand - taas midagi nagu paistaks, aga vähe. Mõtsin siis korralikku pimedusse minna ja sõitsin Türisallu.

A seal oli kui laulupidu!!! Parkima ei mahtund! Ja muidugi olid seal imevinged virmalised! Lapsed nägid ja olid elevil, mina vahtisin ja tegin paar pilti. Virmalised - DONE!

Siis viisin lapsed koju magama. Kodus vaatasin aknast välja - endiselt virmalised ja palju liikuvamad! Veensin ka Kati vaatama, siis võtsin fotoka ja läksin taas randa, Russalka juurde. Varem arvasin, et läbi linna valgusreostuse ei näe miskit. Aga need virmalised olid nii heledad, et paistsid küll ükskõik kuhu ära.

Nii ongi mul hea hulk virmaliste pilte ja hea meel.

Piltidega on nii, et tuleb valida realismi ja lööva visuaali vahel. Silm ju ei näe seda värvidemängu ja kõik ultravärvilised virmaliste fotod on valge vale.

Kevadmatk Viitna => Ohepalu => Tapa

Martin otsustas XT rogaini asemel võssa jalutama minna.
Mis ikka - jätsin jõmpsikad oma emale (suur aitäh hoidmast!) ja läksin kah.

Plaan kõlas malbelt:
"Esimesel päeval plaan läbida 15-17km"
"Teise päeva teekond on 11-13km mööda erinevaid metsateid" 
"... võimaldab ka kõige karmimal unimütsil kõik oma viimaste nädlate unevõlad likvideerida"
Lisaks viide "... märtsikuisele hõredale taimestikule".

Algus oligi kerge. 8 km Viitnalt kurikuulsale "Tapa? Loobu?" maanteele. Rajakesed, kerge kott, hea seltskond, hea ilm. Aga siis läks koledaks. Kulgesime oosi harjal, see oli aga kuusevõsa ja tuulemurdu täis. Ronisime sellest üle ja läbi, käisime selle ümbert ringi, kord tõmbas üks tütarlaps eriti tülika puu lihtsalt koos juurtega üles. Kulutasime 2 km läbimiseks 2 tundi!!! (Endomondo arust läbisime rohkem, aga EDASI liikusime tõesti vaid 1 km tunnis.) Vist kõik said jalad veriseks, riided katki ja vandesõnad huulile. Kuused, **** ****** *** ***!!!! "Hõre taimestik" mai äss!

Lisaks kuusemurrule nägime veel karu värskeid jälgi - nii puil kui rabas. Karud peaks olema üleval ja näljased!

Lõputust oosist pikkupidi üle saanud, tuli jäine tee ja Udriku järved. Metsas on ootamatult palju lund. Metsateed on aga kiilasjääs. Kakerda kuidas tahad! Eelmise nädala +10 pole siia vist ulatunud.

Ööbisime ribal kaitseväe polügooni ja Ohepalu kaitseala vahel. Kaitsealal ööbida ei tohi - Martin küsis luba ja ei saanud. Seega tuli kõndida veel paar km kuni mõnusa platsini keset metsa. Päeva pikkus tuli üle 9 tunni. Säh sulle 15 km! (Päris teepikkust ma ei tea, sest mu telefoni GPS näitab metsas ainult aiateibaid.)

Supp, tee, väike alko ja kell 10 telki tuttu. Öö oli selge, vaikne ja külm. Mina magasin hästi ja ärkasin alles enne kümmet - lubatud unevõla likvideerimine tuli igal juhul ära! Mõni olla aga külmetanud ja üldse mitte maganud.

Järgmine päev kõndisime teid & radu pidi Tapale. Taas piki oosi, aga tuulemurdu täna polnud.
Siis rongi ja linna.

Aitäh kõigile!
Eriti Martinile! 

Rada ja maastik

Ohepalu oli mu jaoks täiesti tundmatu kant. Maastikus domineerivad siin paar väga pikka oosi. Kõige parema pildi annab maa-ameti reljeefkaart. Punased jooned on meie liikumine - üht oosi pidi Ohepallu, teist oosi pidi edasi Tapale.

Endomondo rada Kõverjärvest matka lõpuni. Kilomeetrid on täiesti valed!
https://www.endomondo.com/workouts/490648810

Oli tore matk, aga kas minna veel?
Kas kotiga piki võsa jalutamine on ikka mõistlik matkamise viis?
Ma ei ole Eestis jalgsi üldse matkanud. Eelmine jalgsimatk oli mul aastal 1996. See oli üks veider ürr, kus ma Daihatsu Charadega läbi raba tahtsin sõita ja Andrile Simisalust kassipoja otse töölauale tõin. Lisaks olen JKA-ga jalutanud Jussi järvede äärde ööbima ja tagasi.
Kõik muud mitmepäevased matkad on olnud rattaga. Ja ka praeguse kogemuse järgi tundub ratas parem valik. Liigud rohkem, näed rohkem, tüütud teelõigud läbid lennates. Kui vaja, viskad velo võssa ja teed raba- või võsa-ringi jalgsi.

Just saabusid postkasti kaks uut matka-kutset.
KK kutsub jalgsi Soomaale, AP süstaga Piirissaarde.
Hmm...

Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured

Käisin Kati utsitusel vaatamas tantsuetendust.
Telliskivi Tantsupeol.
Tantsu vaatamine on nii mitte-mina kui veel olla saab, aga - oli ääretult lahe!!!

Ma ei hakka ise arvustama, viitan vaid:
http://ekspress.delfi.ee/news/areen/enne-kui-sured-tantsi?id=65991484
http://kultuur.postimees.ee/1194714/tuhat-tantsu-enne-surma
http://www.cabaretrhizome.ee/lavastusedproductions/mutanttants-ehk-tuhat-tantsu-mida-tantsida-enne-kui-sured/

Idee autorid: Johannes Veski ja Päär Pärenson
Lavastus ja muusika: Johannes Veski
Koreograafia: Päär Pärenson
Tantsijad: Anatoli Tafitšuk, Joonas Parve, Päär Pärenson, Johannes Vesk
Videokunstnik: Emer Värk

Hea idee, super teostus, kaunid noored mehed - kui võimalus, mine vaatama!!!!

MTB porilaua feil

Veeresin uhkelt Pirita Hawaiisse, lehvitasin eurosid ja soetasin enda rattale nii esimese kui tagumise porilaua.

Noormees kruvis need külge ja kommenteeris "tagumine peab amordiga rattal jääma rehvist kõvasti kõrgemale".

Umbes paar km hiljem võtsin Tamme tõusul jalastuda. Uhke kaarega riivas mu parem king tutikat porikat. See tegi "krõks" ja murdus otse sadulaposti kinnituse juurest. 

Rattaga ümber Ülemiste

Mitte et ma varem poleks rattaga Ülemistele tiiru peale teinud.
Aga siis olen hiilinud otse järve äärest.
Nüüd tegime suurema kaare. Ja ukerdasime rohkem mudas. Piki Viljandi maanteed, tee ja järve vahel, kulgeb el-liinide siht. Seal on künklik ja porine rajake. Hiljem metsa all oli suisa jää, tuli rattalt mahagi tulla - esimese tunniga läbisime alla 10 km.
Hiljem vurasime läbi põllupealsete külade, tegime Ülemiste Statoilis mõnusa pikniku, lõpetasime lõdvestava jooksuringiga Järve terviserajal.
Rattasõit ftw!

Rõõm on näha, et füüsiline ei ole _päris_ p-kkis. Kiiresti sõita ega joosta ma hetkel ei jaksa. Aga ära ka ei väsi. Pärast kolme tundi pidevat pingutust oli tunne, et sõidaks-jookseks veel ja veel.

Minecraft

Mu lemmik-arvuti-mäng üldse on Nethack. Minecraft on nagu graafiline Nethack. Võimalusi on rohkem, aga minimalism ja "tunnetus" on sarnased.

MC askensioon on siis Ender Dragoni mahalöömine. Soovitavalt "survival" režiimis. Ja ennäe - saingi hakkama! Kogusin vähemalt 3-5 korda rohkem kola selle jaoks kui vaja. Korraldasin End maailmas pruulikoja (noh et siis on sisuliselt lõputu joogivaru omast käest), ehitasin nether wart-ide kasvanduse, hankisin peotäie max võlutasemega vibusid, mul oli 64packide kaupa enam-vähem kõike mittemaagilist. Pool maailma oli alt tühjaks kaevatud, üleval oli kollikasvandus.

End portali leidsin koba peale kohe mängu alguses.

Samas:
- uuendatud Nether on ikka vastik. Enne mingit x uuendust võisin ma (survival-normalis) käia ja blaze'e lammutada. Enam ei saa. Samas pole seal netheris pikalt vaja olla. Jooksed ja tood veidi warte + soulsandi, võtad maha kümmekond blaze'i (jõujoogi tarbeks), kõik.
- Ma ei leidnud sest maailmast ei melonit, ei kõrvitsat.
- Ei saanud lohet tapetud suremata. Ühe samba otsast tõstis ta mu lihtsalt alla. Surnd, kõik!

Lapsed mängivad "creative" režiimis ja ehitavad imeasju kokku, kiusavad wither-it ja Alo möllab beaconitega. Aga mitme-mängija varianti pole ma neil veel proovida lasknud.

Rumeeniasse matkama

Plaan on väga lihtne:
- juuli lõpus lennukil Tallinnast Bukaresti
- sealt kuidagi mägedesse
- seljakott-telk stiilis veidi ringi tuuseldada
- augusti alguses taas Eestisse tagasi.

Seltskond on väike, naiselik, väga kultuurne.
Kui tahad ka tulla, anna teada!

Tops. Suhkru Tops.

(Foto avaldatud illegaalselt, ilma topsiku autori loata)

Endomondo ja Jooksuga/Kõnniga läbi 2015

Gea korraldab Endomondos 2015 jooksu-võistlust.
https://www.endomondo.com/challenges/19622371

Liitusin kah, lihtsalt, et end mõõta. Ja et näha, mida teised teevad. Ta on sinna üsna hullu kamba kokku saanud. 288 osalist; neist enamik naised. Topis on on väljamaa trollid, kes on liitunud lihtsalt kõikide Endomondo ürridega. Päris-inimestest on hulk naisi jõudnud kahe kuu jooksul läbida 500-600-700-800 km. Talvel!!! Uhh!!!

Endomondo häda on ühekülgsus. Kui mõõdetakse jooksmist, siis jooksed, mitte ei võimle, ei venita, ei sõida ratast. Ja see on halb. Nii et ma suhtun sellesse puhtalt kui mõõtmisse, mitte kui eesmärki.

Muusikal: "Savisaar"

Esimene poolaeg oli igavapoolne, aga teine parandas mulje. Kokkuvõttes meeldis väga.
- Marika Vaarikult sajandi sooritus!
- rulluisutav Fuuria - Rasmus Kaljujärv - !!!!
- koor ftw!!!!
- lavakujundus rokkis täiega
- kõike jooksvalt filmiv operaator lisas sürreaalsust

Oli ka halba. Muusikali polnud, suurem osa sisu sai esimese paari pildiga öeldud, seejärel hakkas igav. Ja muusika oli kole.
Kõik võtab hästi kokku see arvustus: http://kultuur.err.ee/v/teater/9eba0101-ba75-49aa-a7a6-3198e12c113f

Tallinna Xdream

Lauri + Martin + mina.
Mul pole vähimatki spordivormi. Aga Lauri ja Martin lubasid suure suuga "ei ei me ka ei jaksa joosta bla bla blaa" ja nii ma kaasa läksingi.
Ilm: +paar kraadi, veidi vihma, veidi päikest - ja palju palju jääd! Rabad on pool-sulad, jalgteed on lausjääs. Lauri hankis meile ägedad tossu alla panemise nublud. Töötasid jääl imehästi!

1:20k kaart kattis ära Nõmme, Astangu, Harku karjääri ja raba. Planeerida me ei viitsinud. "Jookseme sinna ja siis tänna ja eks siis näe". Tegelikult võtsime ära kaardi ülemise osa. Muuseas tegime ringi ümber meie kontori.

"Ei jookse" jutt osutus hülge mölaks. Pulss läks punasesse juba esimesel etapil. Andsin seljakoti kohe Martinile ja lootsin vaid, et suudan natukenegi kaasa joosta. Üllatuseks kestsin siiski enam-vähem lõpuni välja - sörkisime suurema osa maast, käimist tuli sisse väga vähe.

Kohe esimeses KPs sai ka selgeks, et see on Xdream, mitte niisama O-jooks. KP1 - elevaatori tipus. KP2 - suusahüppemäe tipus. KP4 - sürr kaldtee trollide lõpp-peatuse juures. Samas joones läks lõpuni välja. Nõmme-Astangu-Harku maastik on kõigile tuttav, kuid rajameister Tõnis Erm oli punktidele ja etappidele leidnud uskumatult originaalsed lahendused. Lauri on Astangul seitse aastat elanud ja leidis otse kodu juurest võõrast maastikku. Äge!

O-vigu tegime vähe, rajavaliku vigu tegime vähe. Tiir Mustamäelt üle Astangu Harku karjäärini ja tagasi tundub ka hilisemal analüüsil üsna hea. All oli maastik laugem, aga punkte hõredamalt. Jääl liueldes, rabades sumades, Harku karjääri püdelas mudas venides läbisime 4 tunniga u 26 km. Ja ronida sai mehemoodi.

68 punkti
48 / 137 koht
Enda jaoks tegin täiesti müstiliselt hea soorituse.
Rohkema jaoks oleks pidanud lihtsalt tugevam olema.

Aitähhid:
Laurile, kes kutsus!
Rajameistrile, kes hea raja tegi!
SK Xdreamile, kes jätkuvalt korraldab põnevat ja mõnusat võistlust!

Alg-kaart:
http://www.sportrec.eu/ui/nsport_admin/index.php?r=api/map&id=1ae8ubu
Martini track:
https://www.endomondo.com/workouts/475593384/10638593?country=ee&lang=en&measure=metric&o=course
(Lauri oma on veidi pikem)
Tulemused:
http://www.xdream.ee/tul/15_wx_nomme/web/results.htm

"The Imitation Game" - Alan Turing

Ei meeldinud ÜLDSE.
Turingist tehti karikatuur. Loole lisati kunstlikult mitu vinti põnevikku peale, aga lugu ikkagi ei tekkinud. Koodimurdmise pool oli läbinisti VALE. Turingi autisim mängiti täiesti üle. Tema "akadeemilisus" ja eluvõõrus mängiti samuti täiesti üle. Tuletame meelde, et 1939. aasta septembriks oli ta juba aastajagu Briti luure palgal olnud - ta ei saabnud Bletchleysse naiivse teadurina, ei!

Turing oli huvitav tegelane, ja tema lugu on korraga nii imeline kui kurb, aga film.. ei olnud hea.

Arvustus:
http://www.thedailybeast.com/articles/2015/02/21/the-imitation-game-can-this-big-fat-cliche-win-best-picture.html

Kopeerime lõike internetist kah:

"What I find ironic is how they manage to mention the people who actually cracked Enigma twice and only in passing. First one of those British intelligence types blurts out something about Enigma being "stolen by Polish intelligence" and a second time when Turing claims his machine is based on "an old Polish decryption device" (or something to that effect). At the time this movie is supposed to have happened the bomba kryptologiczna, which is probably what they are referring, to was about 3 years old. That may be dated technology today but by the standard of the 1930s three years was not 'old technology'. Turing achieved great things but he and his team didn't crack Enigma all on their own with British ingenuity. They stood on the shoulders of people like Marian Rejewski, Jerzy Rozycki and Henryk Zygalski and many others who cracked Enigma with Polish ingenuity. They were the ones who originally had the audacity to think that they could crack the world's most sophisticated cypher technology with the meagre resources the Polish cypher bureau had."


The movie got four things right!
1. Alen Turing was gay.
2. He was briefly engaged to his coworker lady friend.
3. He worked on Enigma.
4. He died after the war.

Besides that it was a complete fiction. "Abraham Lincoln: Vampire Hunter" was more historically accurate.
If you want the truth, I suggest starting with wikipedia: "Marian Rejewski", then "Bombe", then "Bletchley Park", then "Coventry Blitz".
Sadly, the real story is way more interesting and moved much faster than the movie. The Poles gave Enigma cracking plans to the French and the Brits on July 24th 1939. The Brits started up Bletchley Park, brought in Turing and many others, and had a working Enigma cracking program (many machines) by the end of fall 1939!

Another interesting detail that many books on Enigma (and this movie very loosely alludes to) still get wrong has to do with the German upgrade to their code machine in 1942. David Kahn in his "The Codebreakers" book attributes the success in cracking Enigma after 1942 to capturing code books. The truth is that Alan Turing became the technical ambassador to the United States and came over the pond November 1942. He met with some engineers at NCR and developed an electronic version of the mechanical bombe, the plans were finished and approved by the US Navy in January 1943, and the first working prototypes that were 10000 faster than the British bombs were working by May. The rest of that story is at wikipedia: "United States Naval Computing Machine Laboratory".

These are the stories I want to see, not the I'm-the-misunderstood-genius-Asperger-syndrome Turning bullshit that "Imitation Game" put out there.

Mandariinisorbett

Ma olen ammu tahtnud teha mandariinisorbetti.
Tegin.
Tuli erakordselt halb.
Sihuke vedel magus lödi.

Põhjuseid, arvan, kaks:
- retseptis on liig palju suhkrut.
- me sügavkülma alumine ots on liiga soe. 

Rattaga tööle

Reedel oli "rattaga tööle" päev. Oli küll +5 ja päike, aga no ei õnnestunud. Sõitsin siis täna. Ilm umbes -5, vaikne, selge, päiksene.

10 km oli väga mõnus. Pikemalt sõites oleks varbal külm hakanud. Libe ei olnud - tänavad on ju puhtaks sulanud. Kehal-näol-kätel oli soe, väntamine oli veel meeles, puhas lust!

Elina Born

Mul on uus lemmik: Elina Born.
Miks?
Sandrad kirjutavad kõik kenasti ära:
http://dream-streets.blogspot.com/2015/01/kuulasin-eesti-laule-spoiler-tuju-laks.html
http://shhhuusblog.blogspot.com/2015/01/stig-ja-elina-konotraat.html

Tegelt meeldis mulle Elina eelmise Eesti laulu šlaager - miss Calculation - ka väga. Elina on umbes ainus noor lauljanna, kes inglise keelt laulda mõistab. Vabalt, pingeta. Viidatud "Kõnõtraat" on ka üsna hea.

Ja nende eurolaulu pärast ei pea piinlikkust tundma. Viis jääb meelde. Sõnum on parasjagu lihtne, aga olemas. Iseasi, kas nad selle lives ära laulavad. Paljud meie euro-artistid on teinud head stuudiolood, aga laval täiesti kõrbenud. Kerli. Põhja-Tallinn...

Häid laule on 2015 Eesti Laulul veel. Wilhelmi "Light Up Your Mind" ja Miina Rikka "Kohvitassi lugu" ja Maia Vahtramäe "Üle vesihalli taeva". Aga neis pole šlaagrit. Ja dueti saab estraadis huvitavamalt lahendada. Ja Born-Rästa on hea komplekt. Edu neile!

Endomondo Premium

"Congratulations! As part of the Samsung Galaxy S5 campaign, you have been upgraded to Endomondo Premium for 12 months free of charge."

Ei noh, tere tali. Mul EI ole mingit S5t. Ja kui ka oleks, siis Samsung ju promob iseenda S Health rakendust. Nii et mis Endomondo? Aga no kui antakse, tuleb kasutada. Imelik on aga ikka...

Hiljem: 
Kaks "trenni" tehtud. Teine oli lihtne õhtune jalutuskäik. Telefon arvab vist, et ma olin purjus - gps track kõigub laias kaares üle linna. Ehk olingi? Praha, õlu, veel üks õlu.. Aga tegelt on supersitt selle telefoni gps, supersitt!

Omast arust kõndisin piki tänavaid. Telefon arvab, et lendasin üle katuste.

Edison

Riistvara. Väike ja lahe. Alguses tekitab segadust puuduv kolmas ratas. Kas ta sõidab LEDi peal?

Programmeeritavus. Käib üle audio! Nägin vaeva, et see koduarvutis käima saada - tuli kõlarid vahele panna. Läpakast töötas kohe. Aga nüüd toimib laitmatult.

IDE. Lihtne ja lapsepärane. Lühikeste programmide jaoks on ok. Pikematega saab ilmselt häda olema.

Töökindlus. Nii ja naa. Mootorid ei ole päris sünkroonis - differential drive on odav, aga ebakindel disain. Otse sõitmiseks panin robotile Lego rattad alla. Pööramist pole nendega veel proovinud. Tundub, et kiirus-1 ei tööta üldse. Ilmselt on ka sensoritega nii ja naa... Nii et lollikindlat riista sellest ilmselt ei ehita.

Aga mänguasja ja õppevahendina on super!

Tootja leht - http://meetedison.com/
Eesti FB grupp - https://www.facebook.com/groups/628678243903364/

Reisi ja veebi teenuseid

Yelp
Tundub nagu mõistlik leht, aga kasutama hakates selguvad lollused. FB-ga nagu saaks sisse logida, aga päriselt ikka ei saa kah. Ja ma ei saa talle öelda, et olen Eestist. Yelp!! Ärka! On 2015 ja internett on jõudnud isegi siia ilmanurka. Isegi kui te ei viitsi Eesti äridega tegemist teha (saame aru), siis "olen pärit" riikide nimekirja rea lisamine ei tohiks küll üle jõu käia!

AirBNB
Kõige arukam veebiteenus, mida ma ÜLDSE olen kohanud.
Igal hetkel on ta must sammu võrra ees ja pakub variante, mida edasi teha.
Otsing on imeline, ebaleva reisija kõhklused on kenasti veebis ära realiseeritud ("äkki ööbiks sealkandis? aga seal? või seal? küsiks selle korteri kohta pakkumist? aga kuidas neile nüüd viisakalt ära öelda...?") ja kõik töötab. Super!

TripAdvisor 
Nuhtlus. Tüütu nuhtlus. Tegin konto, logisin sisse ja vaatasin veidi ringi. Pärast seda hakkas TA mind spämmima teemal "kuule, kas sa käisid hiljuti seal-ja-seal? ehk kirjutaksid selle kohta kohta arvustuse?" Ja foorum (mis on ainus, mis mind seal huvitav) on raskesti leitav; kõik on tavalist makstud reklaami täis.

Google StreetView
Meie kodu oli Alfamas, kus iga päris-tänava kohta on kaks treppi või autole liiga ktsas põiktänav. Tulemusena annab GSV rajoonist küll mingi ülevaate, aga sellega päriselt ringi vaadata ei saa: igal pool on nähtamatu sein ees.
Ja GSV on nüüdseks vana. Püüdsin leida jäätisekohvikut, kus eile käisime. Ei leidnud - tänavapilt on aastast 2009, kohvik on ilmselt noorem.

TAPair kodukas
Kõige viisakamalt toimiv "seat selection", mida iial nähtud.

Google Maps
Korraga nii õnn kui nuhtlus.
Issand, mismoodi ma otsisin Lissaboni katedraali lähedalt toidupoodi, mille GM sinna paigutas! Nüüd näen, kuidas Amorino jäätisekohvik on kaardil kolm kvartalit oma päris asukohast (Rua Garrett 49) eemal.