Valgejõe süst ja esimene suplus
Päris suurvett sel kevadel ei ole, sest lumi sulas talve jooksul ära ja kõige kõrgemad veeseisud olid hoopis jaanuaris. Aga ikkagi on Põhja-Eesti jõed sõidetavad. Laupäeval, 30. märtsil käisime Valgejõel.
Korraldaja - Indietours / Mairo. Hea ja tore nagu ikka.
Mairo ja Sirliga võib julgelt igale poole minna.
Mairo ja Sirliga võib julgelt igale poole minna.
Distants - 18 km, Suru sillalt Nõmmeveskile.
Kõigile anti kuivülikonnad. Ainus keelduja olin mina. Ühtlasi olin ma ka ainus, kes jõe peal ümber läks. (Üks härra läks ümber ka süstast kaldale tulles.) Sõitsin põmm! vastu kivi. Süst ümber ja mina vees. Vool oli kiire ja ma ei saanud kinni pidada. Lasin siis süsta ees ujuda, hoidsin ise tast kinni ja ulpisin järgi. Vesi oli madal, vast vööni, aga kaldad kõrged. Lõpuks sain välja, kallasin süsta tühjaks, sain kaaslaste käest oma aeru tagasi ja sõitsin lõpuni. Külm ei olnud. See kõik juhtus päris viimases kärestikus enne Nõmmeveskit.
Nägime mingit looma - ilmselt minki. Lippas piki kallast. Keerasin süsta ringi ja sõitsin talle järele ja nägin teda veel mõnda aega.
6 comments:
Loomast pilti ei jõudnud teha?
TT, oled sa voolus sõitva süsta pealt midagi pildistanud...?
Pead leidma stabiilse asendi süstale, aeru käest ära panema nööride alla, saama lahti ujuvvesti luku (eeldusel et telefon on selle taskus), telefoni veekindlast kotist välja võtma, ta lahti tegema...
Selle peale on süst ennast voolus tagurpidi pööranud ja liigub kiiresti mingi takistuse poole. Sa viskad telefon huupi käest, haarad aeru ja proovid süsta kontrolli alla saada, et mitte okstesse või kivvi sõita.
Metslooma pildistamine süstast... suht välistatud :) Ja ega ei saaks telefoni lainurgaga mingit pilti ikka.
Pigem vaata ja jäta meelde.
Süstast nii voolu kui paraja lainega pildistanud, enamasti siiski vaiksema veega. Päris kärestikus muidugi mitte. Nõuab mobla käepärast olekut ja veekindlat moblat või raudkindlat veendumust, et ümber ei lähe. Mul igaks juhuks ikka veekindel mobla. Viimati läksin mittevabatahtlikult ümber küll koolipõlves aga kunagi ei tea. Eks metslooma pildistamisel sõltub kui kartliku tegelasega tegu. Paari aasta eest sain saarma süstast pildile, põlvimi vees põtra olen pildistanud, linde suuremal hulgal.
Muhe väike oja ja kena soe ilm tundub.
Oo, hea teada, et neil kuivakad olemas, motiveeriks minusugust alalhoidlikku inimest ka nendega külmemal ajal vee peale minema. Mul sõbrannal juhtus nende ühel kevadisel matkal päris korralik ümberminek, paati ei saanud ka kätte, abi ka ei saanud ja siis pidi märjana kevadise suurvee matka lõpetuseks 5 km mööda kallast rühkima kuni mingid tsivilisatsiooni tunnused leidis.
Oeh :(
Post a Comment