Saimaa süstamatk 2025

Süstamatk Soomes Saimaa järvel.
Ilus maastik, vahelduv ilm, imeline seltskond.

• Piirkond - hiiglasliku Saimaa järve läänepoolne osa Mikkelist lõunas.
• Algus ja lõpp - Varkaantaipale ("varga tee") kanali kõrvalt sama nimega restorani parklast.
• Laagrid - Otrasaari ja Palosensaari ametlikud laagrikohad ja ühe suurema saare nukk. Viimane oli kaartidel märkimata, kuid lõkkeasemega ja samuti ideaalne laagrikoht. 
• Ilm - jahe ja vahelduv, vihm ja päike. Tulime päev varem järvelt ära, sest lubas kallama hakata (ja Helsingisse sõites tõesti kallas nagu ämbrist). 
• Ujuda - sai, aga järve vesi oli jahe nagu Eestiski.
• Sääsed - hämmastaval kombel polnud väikesaartel sääski ega kihulasi. Miks? Kolmandal suuremal saarel oli, kuid lõke aitas.
• Päevased teekonnad olid 25 km kanti, viimane päev 6 km. Oleme üsna aeglased. Teiselt poolt poleks pikem ega kiirem sõit midagi andnud. Vaatasime kaljusid ja ukerdasime saare vahel kivistes kanalites, sama asja teha rohkem või kiiremini - mis see andnuks?
• Vaatamisväärsus oli kogu kaljune loodus ise. Ilus oli kogu aeg, kõik päevad. Inimese tehtud asjadest nägime paari silda ja ühe väga vana kindlustuse kohta. 
• Ma viisin rahva kahe saare vahelist oosi vaatama (inglise keeli "esker"), ei olnud kuigi huvitav.
• Saimaa hüljest nägime vaid fotodel ja aiapäkapiku kujul.
• Mootorpaate oli mõõdukalt.
• Grupi ainus ümberminek juhtus viimasel hetkel Varkaantaipale sadamas maale minnes. 
• Lainet oli vähe - P valis nii piirkonna kui konkreetse raja tõesti targalt ja ohutult. Mõni pikem üleminek loksutas veidi. 
• Kõik söögid ja tee-kohvi tegime järveveest. 
• 14 süsta ja 18 inimest. 
• Jaaniõhtu oli jahe, kuid kuiv ja sääskedeta. Saime lõket ja laulupidu. 

Saimaa on täis rannamaju (mökki) - iga saare, nuki, neeme ja ranna peal. Mõni igivana ja romantiliselt vilets, mõni uuem ja uhkem. Mida soomlased neis teevad? Lähevad ja ... on? 

Teel Saimaale ööbisime Mäntyharju kodumajutuses, mille kohta K & A ütlesid "sattusime Aki Kaurismäki filmi keskele". Soome onu istus üksi oma õue peal haagissuvilast ümber tehtud saunas. Ülisõbralik Rami rääkis eesti keelt ja uhkustas, et kogu maja on eesti ehitajate renoveeritud. Oli jah - väga õudne nägi välja. Meiega samas korteris ööbis salalik kolmeliikmeline perekond; ma ei saanud isegi sellest aru, mis keelt nad omavahel rääkisid, nii vaiksed olid. Kuid magada saime kenasti. 

Aitäh P-le korraldamast ja kogu seltskonnale matkamast!

Kohakohast kultuuri kah.

Kirjandus:
Juhani Karila, "Väikese haugi püük". Ärge lugege ühtegi arvustust (sest spoilerid, ja see ei ole ainult minu soovitus). Võtke raamat, lugege. Lühike ja läheb kiiresti.

Muusika:
"Pohjois-Karjala". Kindlasti koos videoga ja korraliku audioga (st mitte telefonist): https://www.youtube.com/watch?v=wnUVbCnP5Ik

Võrdluseks sarnane matk 2023. aasta jaanide ajal.

Vaade laagri rannast

Varkaantaipale kanal

Kribu vasakul pool on meresüstad, päris pirakad