Uisustiil

Kolleeg luges ette viis erinevat uisustiili tehnikat. Ma siis uisutasin kolm päeva ja proovisin igat moodi ja lugesin lõpuks kokku, et ma oskan neist poolt. Mitte nagu 5 / 2 = 2.5, vaid nagu 0.5, ehk poolt ühest tehnikast. See on kahesammuline Mogren, kus kätetõuke teen koos vasaku jala tõukega. Kui tahan teha käetõuke koos parema jalaga, olen kohe rajal pepuli.

Ja ka see pool-Mogren on selline... poolpidune. Kuna olen harjunud kätega aitama, siis vasak jalg sisuliselt ei tõuka. Ehk siis mul on stiil, kus teen vaheldumisi parema jala tõuke, kätega paaristõuke, parema jalaga, kätega, parema jalaga, kätega...

Seega tuleb teha harjutusi!
Et saada vasak jalg tõukama, mõlemad korralikult libisema ja liikumine kiiremaks.
Alustame kolmest kergemast:
- "vastand-faasis" Mogren (käetõuge samal ajal koos parema jalaga)
- Wassberg
- keppideta sõit

Aga seni on mu klassikatehnika endiselt kiirem kui uisk.

Peetrimägi, Praha

Jalutasin kesklinnast hotelli poole, kui märkasin enda ees mäge. Silt ütles, et mäe nimi on Petřín ja et see on avalik aed ja ronitagu kohe üles. Lumised teerajad olid ööst hoolimata kenasti valged, siksakitasin üles. 

Tükk turnimist oli. Mägi on Vltavast mõõtes ~130 m kõrge. Nõlval on funikulöör, selle kõrval suusa-kelgu-lumelaua rada. Üleval müürid, kaljud ("petra" = "kalju") ja kolme kupliga tähetorn. Ja vaated kogu Prahale.

Mõnus jalutuskäik!
Internett - ntx Petřín @ Wikipedia  - soovitab seda kanti kõigile, mina ka.

Jooksurajal

Möödas on need päevad, kus ma 4 x nädalas Lasnamäe kergejõustikuhallis käisin.
Aga täna võtsin ja tegin paar tiiru Tallinna Spordihallis.

1 x 1000 m tempoga 4:30 min/km
2 x 500 m tempoga 4 min/km

2 x 250 m tempoga 3 min/km
Raske oli.
Kõhuke segab ja jalad pole ka jooksmisega harjunud.

See 4:30 kilomeeter tuli ikka väga vaevaliselt.
Kokku veidi üle 5 km.
Järele 1 km sõude-ergomeetril ja veidi võimlemist.

Nüüd on eesmärk hakata käima nädalas 1 x ujumas ja 1 x jooksmas.

Suusatrennis

Üle saja aasta sattusin taas trenni.

1) Tervis, mis enne trenni ähvardas ja kollitas, muutus treeneri nägemisel reipaks. Kõik vaevused unusid ega naasnd ka pärast trenni. Sport teeb terveks!!!

2) Suusad sain Sportlandi määrdlast kätte 30 min enne trenni. Rajal - pidamine - NULL! Ma kahtlustan (aga ei taiband küsida), et nad panid sinna miskit külma ilma pidamist alla. Tegelt oli aga +1. Õnneks aitas treeneri lilla võlupulk tallad taas raja külge.

3) Jalgadega tehtavad harjutused täiesti sujusid.

4) Käte töö aga - teine NULL! Lõppes sellega, et viimast harjutust - väiksest nukikesest kätega üles lükkamist - ma ei suutnud. Ainsana grupist. Nõrk!!! :(

Järgmiseks korraks: klassika-trenni jaoks kepid! Swixid vajusid tõusul täiega läbi.

5) Ja üldse suusatan ma aeglasemalt kui Pirital kombeks.

Harjutused olid kõik klassikastiilile ja jäljes, 300m (või 400m) ringil
- vahelduvtõuge ilma keppideta, 3 ringi
- ühe-jala vahelduvtõuge  ilma keppideta, 2 x 2 ringi. S.t. ühe jalaga lükkad ja teine tolgendab kaasa
- sama, keppidega, 2 x 2 ringi. Kordan: vahelduvtõuge, ehk siis kepid vaheldumisi maha, aga lükkab ainult üks jalg, vasak v parem. Järgmisel ringil teine jalg jne.
- paaristõuge, 3 ringi
- paaristõuge pausiga (tõukad - tõstad kepid - ootad hetke),  2 ringi
- paaristõuge tõusust üles

Paaristõugetel oli rõhk rütmil, et ei vehiks lakkamatult ja oleks aega libiseda ja puhata.

Koos soojenduse ja trenni-lõpu-ringiga täpselt 2 tundi, paarteist kilomeetrit.

Pikk päev suuskadel

Alo ja Iidaga Järve metsas. Alo tegi 1 ringi, Iida kaks. Vaheapeal oli piknik tee ja kommidega. Rada on seal jube, aga lapsesõbralik. Rahvast on vähe ja kõik on väga aeglased.

Katiga Harkus. Valges / hämaras. Rada väga hea. Uisku, 13 km.

Proua S.-ga Harkus. Täiesti öösel (23.30 - 00.10), klassikat, 8 km.

Üksi Harkus. Veel hiljem ( - 01.30), 16 km, klassikat, ringid 38 ja 42 minutit. Väsitasin end korralikult ära.

• Veider on pühapäeval suusatada. Tööpäeva õhtuti olen ma rajal suhteliselt aeglane, sest sõitmas käivad fännid (või Pirital päris sportlased) ja need lendavad must mööda nagu s. kassist. Järve rajal olid aga ainult ukerdajad ja ka Harkus olin ma enamikust kiirem.
• Ma sõidan uisku ja klassikat umbes sama kiiresti
  Paaristõuge: 4.10 .. 4.20 min/km
  Vahelduvtõuge: 4.30 .. 5.00 min/km
• Lõpus olid käed nii väsinud, et nad lihtsalt käisid edasi-tagasi. Sõitsin puhtalt jalgadega. Sellest ka kiirus 5 min/km ja üle.
• Määrisin suuska nii, et panin poolele põhjale pidamist ja siis sõitsin libiseva osa puhtaks. See tähendas, et esimesed 2 km oli libisemine null. A vähemalt pidas hästi.
• BD lamp ei ole ikkagi hea. Puudub heleda hajuvalguse võimalus.

Rattahooaeg avatud

11 km, Kadriorus ja keset linna.
Mere ääres oli sigalibe. Sile jää ja vesi. Korra kukkusin (5 km/h pealt) ja korra panin jala maha - täielik jama, ei seisa püsti ja ei saa enam sõitma :)

Küsimus "kas sellise ilmaga võib rattaga tööl käia?" sai ka vastuse, "ei taha".
Probleemiks pole niivõrd sõitmine, autoteed on paljad ja kesklinna kõnnikad ka.
Märga ma ka ei karda.
Aga külm tuul ajab pea nii õlgade vahele, et ümbruse tajumine kannatab.

Fototehnika ost-müük

Müüdud:
Canon 85/1.8
Canon EOS 450D

Ostetud:
Canon EOS 650D

"Trojan Horse"

"Trojan Horse", Mark Russinovich

Jalutasin Frankfurti lennujaama raamatupoes, kui silma hakkas tuttav nimi. Mida teeb sysinternalsi progeja raamatuletis???

Kirjutab sellest, mida teab, lootsin ma.

Päris nii see ei olnud. Raamatu algus on OK, arvuti-teemaline ja asjalik ja huvitav. Stuxnet ja USA .gov / .mil vaheline jagelemine ja digital forensics. Aga siis läheb autor Dan Browni teed ja kiiva ja ära.

Kokkuvõttes - hea lugemine, aga mingit tõsist elamust sellest ei saanud.

Huvitava lisana sain paar päeva hiljem raamatusse autori autogrammi :)

"Õnnelik Araabia"

"Õnnelik Araabia", Thorkild Hansen

Taani soov maailmariigiks saada viis maailma esimese teadus-ekspeditsioonini. Maid oli uuritud enne ka, aga nende otsus saata Araabiat uurima ainult õpetatud mehed, mitte vallutajad ega kaupmehed, oli aastal 1756 täiesti ainulaadne.

Tehnilises mõttes üritus õnnestus, teadlased jõudsid Jeemenisse ("Arabia Felix") ja üks tuli tagasi ka. Aga sisuliselt oli see fiasko. Ja vajus unustusse.

Raamat kirjeldab imehästi, miks ja kuidas. Jutustus on haarav, nii stiililt kui sisult, ja hariv, ja väga mõtlemapanev.

USA, detsember 2012

Sinna:
- õhtu Frankfurdis
- lennujaama tuisk ja 2-3 tundi ootamist
- etioopia naabrinaine
- polaaröö

Seal:
- Stevens Pass
- Bellevue kesklinna jõulu-möll
- üldine jõulukinkide ostu-orgia
- Bai Tong
- Raamatuid signeeriv Mark Russinovitš
- BH
- Sheratoni jõusaal
- jalutuskäik Washingtoni järve ääres

Tagasi:
- virmalised
- saksa dev

Stevens Pass

Kui taevas kell 7 hahetama hakkab, olen ma juba kõrgel mägedes. Tähed paistavad vaevuaimatavate lumiste tippude kohal. Aga see pilt petab. Korraks paistab Big Chief'i kohal roosakas kuma, siis kaob see lumesattu ja lõpuks tuisku. Tuiskab päev läbi, sõites on silmad härmas ja valguse mõttes on korralik whiteout.

Lumi on see-eest perfektne. Eelmisel reedel sadas siin ühe ööga maha 39 tolli = 99 cm lund - tehke järele! Kõik on valge, pehme, valgesse mattunud.

Olen kohal liiga vara. Piletimüük avatakse 8, laenutus 8:30. Tark süsteem on mu nime, aadressi, saapanumbri ja suusaeelistuse eelmisest talvest meelde jätnud. Kell 9 olen liftil ja sõidan, ühe lühikese pausiga, kuni pilet kell 17 otsa saab.

Sõit on eelmisest talvest jalgades meeles. Püsin sinistel radadel. Kus veebruaris koperdasin, seal sõidan nüüd vabalt. Olen muidugi aeglasem kui kohalikud ja kardangi inimest, mitte mäge.

Valgus laseb eesolevat mäge kohati ainult aimata. Sellega harjub: jalad õpivad ise reageerima. Kui esimese poole päeva pean mõtlema, mis rada pidi minna ja mis jalga mispidi seada, siis teises pooles töötab keha nagu automaat, ise. Õhtu saabudes pannakse tehisvalgus käima ja see joonistab lume välja ja sõitmine läheb nägemise mõttes palju mugavamaks kui päeval. Siia võib mõnuga tulla ka ainult õhtuseks ajaks, radu on palju ja inimesi vähe.

Käin teisel pool mäge "backcountry"-s ehk Mill Valley's. Siinse sinise Geminiga sain eelmine kord napilt hakkama, puterdades ja kukkudes. Seekord võin seda lihtsalt sõita, ja sõidangi, ja lõpupoole juba nii kiiresti, et ka ülevalt tulijad pole enam probleem.

Pärast Geminit, Aquariust ja Skid Road'i pole esikülje sinised enam üldse probleem. Sõidad, kust tahad ja kuidas tahad.

7.5 tundi puhast sõitu (8 tundi piletit - söögipaus)
Liftid - Hogsback, Skyline, Brooks, Tye Mill, Jupiter, Southern CrossKümneid laskumisi
Hulk kergeid kukkumisi

Ilus päev!

Jooksulindil

Olen nüüd 3 päeva järjest lindil jooksnud.
Mitte pikalt (ei viitsi), aga nii natukene.

1) Mu jalad on peeglist näha ja avanev pilt on jube. Juuu-bee. Mitte et mul oleks koledad jalad, vaid nad käivad joostes täiesti pilla-palla. Parem jalg teeb suuri ringe, vasak vaatab igal sammul parema poole, tossunina on sissepoole kaldus. Sügisesel rabajooksul narrisin V-d, et too jookseb nagu naine. Tegelikult...

2) Lindilt maha tulles on täiesti purjus tunne. Täna põrkasin raugelt vastu kivist posti, sest ei suutnd otse käia.

3) Kuna ühtlaselt sörkida ma tubasel lindil ei viitsi, siis jooksen palju kiiremini (ja lühemalt) kui "õues".

Lisaks lindile on siin täiemõõduline jõusaal, mida ma siis vaikselt tarbin. Vaikselt, et mitte endale liiga teha. Sest hoolimata valutavad mitmesugused lihased täiesti korralikult.

Etioopia taksojuht

Kõigepealt impressisin teda oma teadmistega amhaari keelest. Siis ajasin naerma. Nii saimegi hästi jutule.

Selgub, et onu armastab lund!!! Sest tal on ainsana talverehvid all. Seega lumi == keegi ei sõida == tal on palju tööd == raha ja armastus.
Sain veel teada, et Bill Gatesil on miljon töötajat, ja et ta on üks hirmus hea mees, ja et miljonärid tipivad rohkelt. Aga põhiline oli ikkagi lumi, lumi, lumi.

Etiooplanna

Noor, aga volüümikas.
Imetabase soengu ja kauni erksinise rüüga.
Kohvikarva naha, pikkade ripsmete ja rauge pilguga.
Kena.
Pilti teha ma tast kahjuks ei söandanud.

Kohe lennu alguses pakkusin talle enda pleedi - oli näha, et tal on jahe. Naeratas ja võttis vastu.

Tegin juttu, küsides, mis keeles on raamat ta käes. Raamat osutus Piibliks (nagu olin arvanud) ja keeleks amhaari. Vestlusest ei tulnud aga palju välja. Tundus, et daam ei räägi inglise keelt rohkem kui üksikud sõnad. Naeratasime siis niisama vastastikku.

Püüdsin talle Lufthansa kaardilt näidata, kus on Eesti - sest ta küsis "where are you from?". Pole kindel, kas ta sai aru, mis imelik värviline paber see selline on. See-eest võttis ta kotist oma pulmapiltide albumi ja näitas mulle ette. Lehitses kõik fotod üksipulgi läbi ja rääkis - minu mees! minu ema! minu õde ja mu mehe ema! Pildid olid julgepoolsed, ja inimesed neil tundusid väga õnnelikud.

Ootan juba, et näha, kes tagasilennul kaaslaseks antakse.

"Plahvatus", Yasmina Khadra

Filmi "Rünnak" aluseks olnud raamat.
Mõlemad pealkirjad, nii "Plahvatus" kui "Rünnak", on täiesti suvalised. Sama hästi võiks seal olla "riiul" või tühi string. Prantsusekeelne "L'Attendat" on veidi rohkem teemasse.

Raamat on kergesti loetav (1 õhtu), aga hea.

Esimene pool, Tel Aviv: Filmi on raamatut väga täpselt koopeerinud. Samad stseeenid, tegelased, dialoog. Film on tänu visuaalile isegi haaravam. Ja dramaatilisem.'
Teine pool, Palestiina ja peategelase siseheitlused: siin võidutseb kirjasõna pildilise kunsti üle. Täiega.

Pikki arvustusi on eestikeelses netis palju, googledatagu autorit.

"Kumb pool, kas Palestiina või Iisrael": mu arust ei võtt ei film ega raamat siin üldse mingit poolt. Mõlemad lükkavad klombi nii sügavale kurku just sellega, et ei võta!!!

Pöff 2012

Mudilaste multilaegas II - Läti multikad
Lõbus tähestik - http://www.youtube.com/watch?v=W5e9GJfHC4A
Kui õunad veerevad - http://vimeo.com/11378880
Nõia nööp - Raganas poga - http://vimeo.com/11381670
Imeline päev - http://vimeo.com/11381769
Liivakast - http://vimeo.com/11381528
Punane ratsanik - http://vimeo.com/11207867

Kiirtee / Motorway
http://en.wikipedia.org/wiki/Motorway_%28film%29
http://www.imdb.com/title/tt1740002/
Hong Kong, auto-krimi-märul
Autosõidust on tehtud spordiala ja politseitööst sport. Ranged reeglid, nendes püsimine, mäng etteantud piirides. Põnevust ei ole, sest süžee on klassikaline, aga võtted on imelised ja muusika hea. Pmst palju vaadatavam film kui ma arvasin.
Kirsiks romantikaliin, mis koosneb neljast stseenist:
1) tüdruk teeb politseinikule piljardis kuivalt ja ülbelt pähe
2) politsenik ässab autoga ümber tüdruku
3) tüdruk märkab haigla koridoris nutvat politseinikku
4) politsenik peatab kiirustava tüdruku, trahvimise asemel eskordib ära

Viimsepäeva raamat
http://asianwiki.com/Doomsday_Book
Lõuna-Korea
Kolm apokalüptilist B-kati lühifilmi koos:
- zombide invasioon
- roboti askensioon
- kosmiline piljardikuul
Kohati veniv, kohati naljakas, kohati mõtlemapanev.

Võlukristall 3D
James Bond + Mission Impossible + Lapimaa maastikud + mangade klišeed +
multifilmi formaat.
Tulemuseks uskumatu soust.

Valgesse - Into the White
Kõige ilusam sõjavastane film, mida ma üldse olen näinud.
Vaheldumisi dramaatiline, naljakas, ilus ja kurb.
Vaheldumisi naerad ja närid küüsi.
Seansi lõpus (tekstide ajal) hoidis terve saal ühes rütmis hinge kinni.

Norra lumised mäed lõid muidugi tahtmise vasakul & paremal olijale küüned käsivarde lüüa ja kisada "ma olin ka seal! sealsamas! talvel! tuisuvangis! kolm päeva!". Õnneks hoidsin end tagasi seansi lõpuni, kuni proua M lubas end Vapianosse kutsuda. Kus me siis istusime ja lobisesime pool tundi - mitte mägedest ega kinokunstist, vaid tittede kantseldamisest.

Viies aastaaeg
agraar-düstoopia
http://www.imdb.com/title/tt2298820/

Rohkem slaidishow kui film. Eriti alguses: pikad-pikad staatilised kaadrid, rõhk kaunil-klassikalisel kompositsioonil. Keskendudes märkab silm ka inimtegevust, mis allub kaadri üldisele kompale ja on üldjuhul tugevalt absurdne. Nii puksusin esimese veerandi filmist lihtsalt naerda.
Edasi läheb süngemaks ja veidi dünaamilisemaks, isegi kõnet juhtub.
Süngus jääb, ka absurd jääb, ja siis saab film otsa.

Rünnak

Väga ilus, aga veidi õõnes film Palestiina ja Iisraeli suhete sisemusest.

Soomaal

Ööpäevak Soomaal.
Imeselge öötaevas.

Ringkäik Riisa rabas
Jõhvikad.
Paadisõit ja kanuutamine Navestil.
Palju matkapilte ja -filme.
Sõbrad!

Obama presidendiks

Mul on nagu hea meel.
Teiselt poolt pole jälle vahet.

Slashdot arutab teema üle.
http://politics.slashdot.org/story/12/11/07/0428204/barack-obama-retains-us-presidency

"We choose between the party that taxes us to subsidize farmers and hollywood, or the party that taxes us to subsidize banks and oil companies."
"And both seem to want to increase government surveillance and trade freedom for safety."
"... that would be the appearance of safety."

"This year, the Romney campaign decided that intellectual honesty and demonstrable facts are no longer important in presidential politics and almost managed to win the White House with that strategy. All politicians lie at times, to various degrees, often by omission, but the Romney campaign correctly observed that the resulting sound bites are a net positive, e.g., the first debate."

 

Olen Schumacher

Olen võtnud tõsisemalt käsile autospordi.

Näiteks mu teisipäevad näevad välja nii:
16:15 lahkun Mustamäelt, et
17.00 võtta Kadriorust peale Ove, et viia ta
17.15 Lasnamäele mu ema juurde, et
17.35 olla Raua tänaval vastas Alol, et siis
18.00 võtta Faehlmannist peale naabrite poisid ja viia nad
18.30 Piritale, kus
19.30 lõpeb nende trenn. Sealt sõidame
20.00 Lasnamäele Ove järele ja
20.15 koju.

Suurem osa sellest rallist toimub tipptunni ajal, kogu Kesklinn ja Kadriorg on umbes täis teisi minusuguseid.

Suusa-jõusaalis

Suusatrenn on ses mõttes hea, et iga kord mõeldakse välja uus asi, mida ma ei oska / ei jaksa / ei taha teha. Ja siis pannakse seda tegema.

Eilne:
1) sörk 30 minutit
2) kätega vehkimine 10 minutit
3) JÕUSAAL, tund + veerand

Jõusaal tegi paari minutiga selgeks, kui nõrk ma olen. Harjutused kätele - suusatrenažöör, kang, paar masinat - lõid õlad ja selja täiesti lödiks. Kätekõverdusi ei saanud teha, sest käed lihtsalt värisesid all!

Lisaks sain sõbraliku märkuse kõhukese kohta. 

Lumes jooksmas

Pirita ring, 7.2 km, 50 minutit, 7 min/km.
-2 C.
Rada oli jää, lume ja puulehtede segu.
Sellel tundsid end võrdselt viletsalt nii jooksjad, suusatajad kui jalgratturid.
Ambrose mägi oli õnneks paljas, sai ohutult üles ja alla.

Talvel jooksmine annab hea tunde. Et oled ilmast üle. Et tühja see külm, tuuli, lumi ja jää. Kui  Kiiruserekordeid jäisel rajal muidugi ei tee, ja mõnes kohas tuleb otse läbi lume minna ja jalad märjaks teha, ja pärast trenni peab kiiresti kuivad riided selga saama.

Jooksupartner tegi samal ajal samas kohas harjutusi. Kui mina neid nägin, siis sulghüppasid kabeli trepist üles. Valisin täna sinna mitte minna, aga mõni teine kord küll.

Reformierakonna vastane meeleavaldus

Ma ei oleks küll uneski aervanud, et lähen ja avaldan meelt Reformierakonna vastu. Aga näe, käisin.

Vastikuid jõude on uue Eesti poliitikas olnud alati. Jevgen Kogan, Reiljanid, Savisaar. Mäletan oma nördimust ja uskumatust Rüütli võidu puhul - Margit oli meile kirjeldanud pr-kantselei sisemeeleolusid sellel teemal. Aga kõik senised ühisvaenlased on üles kasvanud poliitika "tumedal" poolel. Nad on olnud populistlikud, tagurlikud, venemeelsed, maavillased ja rumalad. Reform võiks olla nende vastand.

Aga nüüd olen juba teist korda sel aastal meeleavaldusel Reformi vastu.

Esimene oli ACTA, Ansip vs seemnesööjad, veebruaris.

Teine täna, 29. oktoobril, Reformierakonna kontori ees Tõnismäe tänaval.

Reform pole rahval hambus, kuna nad oleks ebaeetilised või kuritegelikud. Seda on omal viisil ja mingil määral kogu poliitika. Kuid Reform on seekord võtnud rahvale hinge sülitada, avalikult ja mitu korda järjest. Kivirähk - Maimik - Raud võtavad selle hästi kokku. Ja Reformile tuleb kuidagi teada anda, et see sülitamine on vastu tuult.

Minu häält nad enam niikuinii ei saa.
Ei parteina, ei üksikute poliitikutena.

Rattaga lumes

Reede. Esimene lumi. Suverehvid. Lahkun töölt enne nelja, et ummikuid ennetada, aga feilin. Kolmveerand tundi sõidetud, õigemini Sõpakal seistud, pargin auto Mooni tänavale ära ja jooksen koju.

Öösel keeran rattale linna-slikkide asemel nublud alla ja sõidan autot päästma. 5 km piki jäist ja lumesegust linna on puhas lust. V.a. Suur-Ameerika, kus otsustan sõiduteele minna - autodega koos ei ole jää peal just lõbus. Aga muidu on tore, nagu maastikul sõidaks. Kiirus on 5 ja 10 km/h vahel, ratas vingerdab all, lõpuks kiilub lumi end taga-porika vahele ja ratas jääb seisma.

Selline masohhistlik lõbu siis.
Nagu rattasõit Tallinnas ikka :)

Libahundi jälg, Pääsküla

Libahundi jälg on 2x aastas toimuv seiklus-rogain. Seda pooleldi noorteüritust võetakse tihti lõdvemalt kui päris-võistlusi. Käiakse perega, koeraga, jalutamas. Aga meie tegime seekord sporti.

Toimus Pääskülas, "linnas". Ja tõesti sai nii rogaini kui seiklust. Mina sain esimese tunni lõpuks rinnuni märjaks, kaardi pähe jagatud paber kulus märjaks nutsakuks, frisbee-ülesandes viskas äksi täis konkurent ketta otse mu kõrva äärest mööda
 
VÕISTKOND
Püssi Mäss.
Registreerisin otse enne Moskvasse sõitmist ja vene kultuur oli meelel.
Ergo, Ülle, mina.
Plaan mitte logeleda, aga mitte ka päris võitma minna.

TULEMUS
125 punkti, HD 13
35 km GPS järgi
5:54

VÕISTLUS

Kaart ja plaan
Kaart lõi silme eest kirjuks. Lisaülesanded, punktid 20 kuni 100, keelualad, sigrimigri. Ja ootamatult palju linna-maastikku. Kallid KPd on küll kavalalt rappa pandud.
Plaanida me ei oska. Pakun meile läbijooksuks 35 km (tagantjärele väga täpne), aga seda koos lisaülesannetega plaaniks vormida - no ei suuda. Lepime kokku "kõigepealt Pääsküla raba ja siis vaatame", märgime ära esimese kahe tunni tee ja ongi kõik.

Kaart tundub olema nadil materjalil, aga me ei tee sest välja - VIGA. Pärast selgub, et meile anti kolm lamineerima-TA kaarti.

Start
Leiame 1 pesakasti ja teenime 5 punkti.

Pääsküla raba
Aeg 12:30, etapp 1:25 
29 punkti - KP 27 43 52 63 53 35 44

Vesi on kõrge, kraavid väga laiad. Ja mudased. Teeme paar ülipikka möödajooksu. Kaart kajastab kraave väga häbelikult - mõni õrnsinine jooneke on täiesti läbimatu. Kolmanda KP (52) juures saan vööni märjaks ja viienda (53) juures rinnuni. Vähemalt pole pärast põdemist, et jalad saavad märjaks.
Ja aitäh konkurentidele, kes 53 juures Ülle-Ergo kuivalt üle aitasid!

Männiku
Aeg 14:00, etapp 1:30
40 punkti - KP 46 55 41 37 81 62 20 82

Männimetsas läheb samm kergemaks. Ergo sõidab süsta, mina võtan Pumba järve äärse ohtliku mägi-KP. Siin kohtame ka ratturit, kes mäest efektselt alla kukerpallitab. Pääsküla raba vaatetornis võtan mina punkte, Ergo ergutab tornist. Joogipunkti eirame.
KP 20 jaam on haige, ei registreeri SI-d. Ergo teeb must punktis pilti.

Kaardi-jama
Sellega on meie algne plaan ammendatud. Oleme olnud kiiremad kui arvasime. Ja ei tea, mida edasi teha. Plaanida aga ei saa! Paber-kaartidest on järgi ainult märg nutsakas. Seda ei saa lahti voltida, värv on maha kulnud. Häda!!
Õnneks näevad Tühitormajad meie häda ja annavad enda varu-kaardi meile ja ütlevad, et ekstreem-KP-dest saab paremaid, lamineeritud kaarte. Tuhat tänu! Mul oli enne neid meeleolu nii maas, et tahtsin lihtsalt katkestada. Või vähemalt starti uue kaardi järele minna. (Mis poleks olnud üldse paha plaan.)

Männiku - Pääsküla - Nõmme
Aeg 15:30, etapp 1:30 
26 punkti - KP 48 34 21 70 100B 83

"Mott on maas" ja rogainida me enam ei viitsi, aga vähemalt lisa-ülesanded tahame ära teha. Sörgime Männikult läbi raba Nõmmele. Teeme ära frisbee-raja - selle käigus viskab üks vihane konkurent mulle kettaga peaaegu piki pead - ja Ergo saab ketta korvi - !!!!, 3 punkti juures. Tehases Ergo orienteerub, mina laskun. Näeme ära ka rulliraja alguse.

Liigume sörkides. Võistluse kogu teine pool, 3 tundi, möödub teedel ja joostes. GPS track seda ei päriselt ei kinnita, aga ära me igatahes ei väsi ja liigume lõpupoole pigem kiiremini kui alguses.

Harku raba
Aeg 16:55, etapp 1:25 
25 punkti - KP 23 51 64 60 25 45

Kuna aega on ja jõudu ka, sörgime linnast uuesti rappa. Minu soovitusel võtame loha järgi ära KP64. Saare "kuiva jalaga" KP60 võtab Ergo. Ja "valgel kaardi" KP45 künka jooksen mina.

HILISEM ANALÜÜS

O-vead
Orienteerumine oli üldiselt kerge, aga 1:20000 kaart võttis rabas / võsas mõnikord siiski mõtlema.
Vigu tegime vähe. Liikusime kenasti koos, "kammisime" kõik maastikku ja keegi ikka KP ära tabas. Kõigil olid silmad lahti ja kõik lugesid kaarti. Väge hea võistkonna-töö.

- KP 52 ei loe legendi ("laudtee ots"!!!!!!), kaldume võssa ja mina suman läbi jõe
- KP 52 - 63 etapi püüame minna otse, aga lööme põnnama. Proovimine võtab aega.
- KP 34 Hiiu haigla juures - eksin seal kaevikutes alati ära ja nii ka seekord
- KP 83 (tehase) juurest välja joostes kaotame end korraks Pärnu maanteele ära
- KP 60 jookseme valelt poolt järve. See pole viga, lihtsalt 50:50 valik läks valesti.

Aga kõik vead olid väikesed, vaid napid minutid.
Peaaegu puhas sooritus!

Liikumise kiirus

Läbisime 35 km, pluss kanuu ja vaatetorni lisaülesanded.
Jooksime (6:30 min/km ja kiirem) 13 km, ajaliselt 1:16
Sörkisime (6:30 - 9 min/km) 12.5 km, ajaliselt 1:34
Kõndisime (9 - 15 min/km) 6.5 km
Roomasime (15 - 30 min/km) 2.5 km, 1:05
Seisime 30 minutit.

Lisaülesannete ajad
Pesakasti lugemine stardis - 5 min
Kanuu - 7 minutit
Vaatetorn - 9 minutit
Lendav taldrik - 5 minutit
Tööstushoone - 14 minutit
"Kuiva jala" KP - 6 minutit
Kokku läks lisaülesannetele üle 45 minuti.

Rullsuusk - vabastiil

Kui eelmisel neljapäeval pandi meid klassika-rullile, siis seekord uisu omale.
1) palju ebakindlam
2) palju kiirem. Klassika veeres Lillepi küngastest alla kui tigu, uisk suhtkoht lendas
3)  jalg läheb krampi :(

Tasakaal on mul mingil määral olemas ja harjutused tulid enam-vähem välja. Olen grupis vist kõige aeglasem, profimad suisa lendavad rullidel. Ma see-eest arenen, trenni alguse koperdamise ja lõpu sõitmise vahe oli nagu öö ja päev.

Omaette jama on see kramp. See on mul aastaid uisu-stiilis sõitmist seganud. Treener ütles "tasakaaalu pole, tuleb rohkem sõita", aga ma ei usu. Viga on kusagil saapa- või jala-hoius, mitte selles, et tasakaalulihased väsivad.

Enne ja pärast suuska sai veidi sörgitud ja jõulinnakus kätele koormust antud (palgi tõstmine, tagurpidi kätekõverdused). Ligi kolm tundi trenni. Hakkab tulema :)

Mockva

Rong Tallinn -- Moskva.
Pudel viina restoran-vagunis - 10€.

Aknast paistab Venemaa. Sügisene, aga mitte Eesti rõõmsalt-värve-täis sügisene, vaid kuidagi kole. Võsa, putkad, aiamaad, putkad, terved maastikud täis aiamaaga putkasid...
Moskvale lähemal ilmuvad plekist garaažid ja angaarid ja struktuurid.
Moskva ise ei paista raudtee-aknast kui linn, vaid kui Banksy harjutusplats.
15 tundi ja kolm viina ja oleme kohal.

Zelenograd.
Teaduslinnak, vene Silicon Valley, nagu mega-Lasnamäe. Majamürakad, instituudid, nende vahel mets. Majade räämas välimus jätab üsna trööstitu mulje. Puust lobudikud maantee ääres on hullemad kui mistahes Eesti küla.
Tava-Moskvaga võrreldes olla siin väga hea elada. Võimalik.

Hotellis selgub, et mu krediitkaardil pole toa jaoks piisavalt raha.
wtf?
Härra leti taga proovib korra veel.
Siis vabandab ja teeb mulle väikse sooduka: 11800 rubla algse 118000 asemel.
(Kuna selgub, et eesti inimesed ei tea rubla kurssi, siis: see on 300 eur vs 3000.)

Moskva ise.
Kreml, Punane Väljak.

Pidulik, suur, ilus ja suhteliselt tühi plats.
Käin GUM-i tualetis - sisuliselt väljaku all - ja leian sealt jalajälgedega augu. Venemaa!

Punase väljaku kõrval on õllekas - mitte edev-kallis turistiplats, vaid selline nurgatagune ja suvaline ja jorutavaid parme täis. Moskva ei ole oma kesklinna ära korrastanud, siin käib endiselt "tavaline elu" ja see on tore.
Arbat on õhtune, tühi ja igav.
Aga inimesed on suurlinlikud: keegi ei tee kedagi märkama, kõik kõnnivad üksteisest mööda nagu õhust.

Samas Arbatil nägime, kuidas tädi onule põlvega munadesse virutas. Täie vihaga.

Keel.
Avalik vene keel on tundmatuseni muutunud. Pooleldi inglise keeleks. Restorani menüüs on "ribai", "tibon" ja "sibas". Saksa tähti on ka aina rohkem. Masendav.

Taksod.
Hotell -> kontor valikud on
- tellid "takso" telefoniga, 600 RUR / 15 EUR
- võtad hotellist päris takso, 3000 RUR / 75 EUR

Teed ja liiklus.
Kiirust ületatakse kordades.
Radari-detektor on lubatud ja vajalik.
Dash-cam ("registraator") ka.
Sõidetakse täiesti suvalt - mingit teistega arvestamise kultuuri pole.
Aga jalakäijaid lastakse üle tee ootamatult kenasti.
Viimane lõik Zelenograd -> Šeremetjevo läheb piki põldu. Uhke Mercedes sõidab 10 km/h ja keerutab ümber aukude. Päris maanteel on ummik. Kilomeetrite pikkune, niipalju kui meie silm näeb. Taksist viskab nalja ja aega on meil palju ja kõik on hästi, aga olukord ise äraütlemata imelik.

(Zelenograd - Šeremetjevo oleks Tallinna mastaapides umbes Mõigu - Ülemiste.)

Rabajooks, 28:30

Rabajooks, 6.3 km.
Esimene kord, kus ma sügisel Rabajooksule satun.
Täpset aega ei tea, sest ei tabanud stardis kella käiata ega finišis vaadata :)
Aga kuhugi 28 ja 29 minuti vahele ta tuli.
4:30 min/km, normaalne.

Ilm oli ilus, rada kuiv, rahvast palju.
Kõik super!
Ainult Veiko, va sportlane, kimas mul eest ära.

Rullsuusa trenn

Pirital aeti meid klassika rullidele.
Harjutused nagu mullugi, aga veel vastikumad.
Asfalt, ja kiirus kipub järjest lükates monotoonselt kasvama.
1) algtõed - pidurdamine ja keeramine
2) Sissejuhatav sõit suusakooli juures Pirita teeni
3) Ilma keppideta vahelduvtõuge
4) Üks suusk ära, teisel veeremine - nagu tõukeratas - õõk!
5) Ilma keppideta vahelduvtõuge
6) Ring või kaks niisama

Kui ilma keppideta sõit tundus algul jäle, siis pärast ühe-suusa-harjutust oli kõik kahel suusal tehtav lihtsalt lust. Nii et areng missugune.

Klassika-rull imiteerib päris suuska ootamatult hästi. Tõuge on suht sarnane, peab kanna maha suruma ja kogu kehaga tõukama. Ja otse taha, muidu kaob tasakaal kohe ära. Teine ring pärast trenni tuli juba täiesti mõnuga.

Seega:
Elu esimene rull-suusa proov - tehtud!
Ja ma ei kukkunud kordagi.
Win!

Lindora rogain

Võistkonna nimeks sai OK NELE ja sai hea.
See tähendab - täpne.
(Minu esialgne "Nele sabas" hääletati kahjuks maha.)

Kirja said kaks virunurme ja üks professionaalne orienteeruja (edaspidi P.O.) P.O. demos enne võistlust Xdreami A-raja karikat, rääkis Jukolatest ja on üldse sünnist saadik proff. Tema planeeris raja ja jooksis läbi, virunurmed sörkisid vaguralt kaasas. Toimus perioodiline aruandlus stiilis "oleme plaanist 10 minutit ees" ja nõustamine "kõndige rahulikult, aega on".

Nii et selline vaimselt vähenõudlik üritus sai.

Muidugi oli ka hetki, kus tundus, et sugugi kõik ei suju:
- Starti jäime 4 min hiljaks, sest P.O. tegi o-soengut.
- Ava-etapil panid virunurmed ees plagama ja P.O. pragas nad malbelt läbi.
- Veidi hiljem kadus üks virunurm suisa paremale ära. Pragamine polnud seekord enam üldse mitte malbe. Aga mõjus - edaspidi olime kõik koos.
- P.O. ja üks virunurm soetasid tugi-liikumisaparaadi häired, mis panid nad kergelt lonkama.
- Viimasesse KP-sse minnes eksisime korralikult ära. Õnneks oli aega palju käes. Finišis jäi ikka 15 min üle.

Aga üldiselt oli kõik lill.
Eriti ära keegi ei väsinud,
kõik KP-d peale viimase saime väga hästi kätte,
raja plaan sai väga hea (vist - hilisem analüüs näitab),
"igale oma SI"  reegel teeb koosjooksi palju mõnusamaks,
teevalikud olid head,
ilm oli imeline - päike!!!,
Võrumaa on sügisel super ilus.

Hirmus õpetlik oli tegelt. P.O. tegi meile, võõrastele inimestele, minutipealt täpse raja plaani. Täiesti perfektse. Lõppu jäi veel varu-punkte, mida me viimase kahe KP patserdamise tõttu võtta ei jõudnud. Liikusime otse punktidesse, kuhu meie (virunurmed) oleks ainult GPS järgi kohale jõudnud. Jne :)

Sellise rahuliku soorituse peale saime 93 punkti.
GPS järgi 42+ km, täpselt maraton.

Hiljem:
Selgus, et Nele paari minutiga tehtud rada oli PARIM võimalik. Olime oma punktivahemikus kõige vähem kilomeetreid jooksnud tiim.

Džuudo

Alo käib džuudos, või judos.
2 x nädalas, Ookamis Pirital.
Jälgisin neid eile veidi.
Laps täiega pingutab, et tubli olla ja harjutusi hästi teha.

Mingit võitlust seal veel ei ole, puhas müramise trenn.
Kukerpallid, vähikõnnid, ronimine, rippumine.
Kull - küll püsti, küll käpuli.
Lapsele meeldib!

Sai tuttava käest kimono, oranži värvi, Toni tehtud. Küll oli uhke! Kandis kodus seljas, eputas Ove ees, lõpuks võttis voodisse kaissu.

Ja Iida on oma karate-trenniga samuti rahul.