Puudutus

Lugesin uudist "Tartu maanteel jäi auto alla jalgrattur" ja mõtlesin, et millal küll minu kord tuleb.
Tuli poole tunni pärast.
Ei, päris alla ei jäänud, isegi ei kukkunud.
Vaid puude.

Liivalaia - Veerenni rist, suund Kadrioru poole. Tipptunni ummik, autod veerevad aeglaselt, mina ka. Kaks autot pöörasid paremale, ootasin nad ära ja hakkasin edasi liikuma. Ja siis pööras kolmas auto ka. Suunda näitamata, mind ilmselt nägemata, hoogsalt. Kuuenda seeria BMW kupee, selline ei saagi aeglaselt sõita, ammu siis suunda näidata...

Auto sõitis mulle sirgelt ette / sisse. Rahvas ahhetas - ristmik oli rohelist ootavaid inimesi täis. Kuid reageerisin hästi ja jõudsin veidi pidurdada. Puutusime vaid kergelt kokku. Jäin sadulasse. Auto sai ilmselt kriimu (ratta pedaalist). BMW juht ei pannud midagi tähele, kadus Veerenni poole ära.

Vedas, eks. Ma ilmselt tundsin BMW manöövrit ette ja olin seepärast nii aeglane. Mäletan, et jälgisin ta suunatuld. See ei süttinud, ka hetkeks mitte.

 

See moment, kus sa kuuled rahva häält ja mõistad sekundi murdosa jooksul, et nad ootavad ette sinu surma (või vigastust) - jääb meelde.

=====================

Süüdi oli muidugi autojuht, kes tegi manöövri, näitamata suunda ja veendumata ohutuses.
Aga sellegipoolest:
Mida saan mina, rattur, selliste õnnetuste vältimiseks teha?

- Ristmikul oodates trügin kõikide autode ette, vajadusel sebrale või sellest veel edasi. Autode eest startides näevad juhid mind. Lisaks hakkan liikuma hetk enne neid. Nii ei teki mul konflikti ei paremale pööravate ega otse sõitvate autodega. Sama taktika rakendus päris rattariikides on Advanced Stop Line.
- Aeglaselt liikuvatest autodest möödudes olen ekstra ettevaatlik. (Paremalt möödumise lubab LS § 31 (8)).
- Olen nii nähtav kui saan - tuled, hele riietus.
Ongi vist kõik...?

Autojuhil on kergem. Tal on vaja teha vaid üht - enne manöövrit suunda näidata.
Seda, et autojuht "oleks tähelepanelikum" ja näeks enda peeglite pimedas alas olevat ratast, ei ole mõtet nõuda.

=====================

Meie liiklusseaduse loogika paneb jalgratta sõiduteele, autode sekka.
Delfi või Facebooki kommentaare lugedes tundub see vale.
Valdav mõttekäik on: ratturid, ÄRGE SÕITKE SÕIDUTEEL.
Sõitke... metsas, linna ääres, kusagil... kusagil mujal noh! Seal kus te ei sega!
Ja kui metsas sõita ei oska, siis ärge sõitke üldse!

Nii et lisaks objektiivsetele ohtudele tuleb ratturil sõiduteel sõdida ka suhtumisega.
Õnneks on seda reaalses liikluses näha vähe.
Arvan / näen, et ratturid teevad ohtlikke manöövreid (suhteliselt) rohkem kui autojuhid. Pole ma isegi patust puhas.
Autojuhid on viisakad, annavad teed ja jätavad ruumi, kui nad ratturit näevad.
Aga alati ei näe.
Ja selleks ongi signaaltuled.
Et anda oma plaanidest teada ka nendele liiklejatele, keda sina ise võib-olla ei märka.

Jälle jooksma?

Eelmisel kevadel kukkusin jala katki. Proovisin suve lõpus joosta - ei saanud, sügisel - ei saanud, sel kevadel - ei saanud. "Ei saa" tähendab "joosta on jube hea, aga pärast lonkan kaks päeva".

Nii et eile - uus proov. 5 km umbes 30 minutiga. Kiirendusi ei teinud, kõrgeim tempo oli 4:30 ja see ka kergel langusel.
Täna tundub, et on okei: ükski liiges ega lihas ei anna tunda.
Kui kõik jääbki hästi, siis järgmisel nädalal uuesti.

Ükski arst muidugi jooksmist ei soovita, eriti mitte minu tünja kerega. AGA MA NII VÄGA TAHAN!!! 1000 km aastas nagu 2005 ma ilmselt enam ei tee. Kuid natuke sörkida ju võib? Eksju? Onju? Jah? 

Roisin Murphy @ Sweetspot

Ritsik tegi muusika-postituse, mida ma kommenteerisin, mispeale üks kuldne inimene kommenteeris, et R.M. tuleb Tallinna esinema. Jee!! Muidugi korraldasin end kuulama.

SweetSpot on uus festival, juhtub keset Tallinna - Linnahalli ja kultuurikatla vahel. Pirakas line-up, kaks päeva ja mitu lava. Rahvast oli murdu. Pmst on tegu kontra-üritusega Viljandi folgile. RM oli siis teise päeva viimane / pea esineja.

Kontsert oli tore, aga mitte vaimustav. Rõõm on näha, et RM jätkab täies värskuses :) Terav, isikupärane vokaal. Tugeva rütmiga pikad tantsukad lood. Hoogne esinemis-stiil. Näeb väga hea välja. Sada eri kostüümi vaheldumisi seljas. 

Aga päris elamust sest ikkagi ei tulnud. Lood oli minu jaoks võõrad, mis muidugi tähendab, et ma ei ole ta uuemate tegemistega piisavalt kursis ja kuulan lihtsalt Moloko klassikat üle ja üle. Nii et - kontserdil üle on hea meel, käimata jättes oleksin väga kurb, aga.

Muusikaüritusi on üldse murdu. Kati läheb täna Vox Clamantisele, Tallinnas käib Europa Cantat, igas rannalinnas on igal nädalavahel uus festival.

Statues:

Sing it Back @ Pinkpop 2004:

Forever more:

Ratta-orienteerumine

TLDR: käisin; jäin viimaseks.

Pikem:
Teisipäevakutel on ratta-orienteerumise rada.
Seekordne - Männikul. Maastik on tuttav. Mu ratas on sealse liiva ja juurikate segu jaoks ideaalne. Lähen kihutan!

Raja tegin läbi, aga:
- Korra sõitsin kaardilt välja. No ei ole kaugusetaju. Ei saa aru kaardist (1:17k) ega läbitud vahemaast (spidomeetrit mul ju pole). 2 km lisaks.
- Ma ei suuda kaardi sõites lugeda. Joostes suudan. Sõites - no ei. Pean peatuma, lugema, jne. See võtab aega.
- Ma EI NÄE kaarti. Silmad! Väljasõit tuli osalt tänu sellele, et ei näinud ära, et ristuv tee päriselt ei ristu, poole millimeetri jagu musta kriipsu oli puudu.
- Teede võrgustikus orienteerumine on jube aeglane.
- Tulemustes olen täiesti viimane.

Samas:
+ ei kukkunud,
+ tegin raja korrektselt läbi,
+ trennina on MTB täiesti super hea.

Tundub, et mu orienteerumist pidurdab edaspidi just nägemine.
Joosta / sõita jaksaks, aga kuhu?
Kaardi puurimine võtab aega ja väiksemad tingmärgid on lugemiseks liig tillukesed.
Hakkan aru saama, miks on O-kompassi peal luup...

Pilates

Eelmise sissekande rattasõit tegi seljale liiga - külmetasin ära või sain koormust liialt, igatahes hakkas valu. "Närvipõletik", mis see ka poleks. Päris pikalt oli päris paha olla.

Paranemise soodustamiseks käisin Pilateses.
Privaatrenn.

Muljed?
Treener - sümpaatne, koht - kodulähedane ja kena.
Harjutused - suht tavapärased. Võimlemine ja venitamine koos õigesti hingamise ja veidi kummaliste asenditega. "Saba sisse, õlad alla" vms. Sellest ei saanud ma eriti aru.
Aga harjutused ise on suht need, mida ma 2009 aastal taastusravis sain.
Ja mida ma mõnikord (liiga harva) ise teen.

Kas Pilates aitab mu närvipõletiku vastu?
Ma väga ei usu.
Ma isegi ei tea, kas mul on parem selg "rahule jätta" või tasapisi liigutada.
Ja niisama võimelda oskan ma nagu ise ka...
Tuleb vaid aega võtta.

Kalmeoja - Võhma, rattaga

Nõmmeveski kevadel

RMK matkatee Lahemaa osa on mul käidud vaid jupiti.
Sõitsin siis käimata lõigu rattaga läbi.

Kohati on RMK raja jalgsi- ja ratta-tee eraldi. Aga just need "maha lõigatud" kohad on kõige ilusamad! Seega läksin ikka jalgrada pidi, vajadusel tulin sadulast. Hästi tegin, sest tagasi tulles panin rattateed pidi otse ja no üsna igav oli :)

Nii Kalmeoja - Pärlijõgi kui Vasaristi - Nõmmeveski - Joaveski lõigul käib matkarada järsu jõeoru serval. Need orud on täiesti hämmastavad, nagu meie oma Suur Kanjon. Lähed mööda malbet lamedat männimetsa ja siis ühel hetkel avaneb maa ja sinu ees on pime ürgne auk. Augu põhjas voolab jõgi. Ootamatu ja võimas! Rada keerutab nende kanjonite ääri pidi. Sõita ma seal serval eriti ei julgenud, aga parem ongi - jäi vahtimiseks rohkem aega.

Ülejäänud lõikudel on ratas aga väga abiks. Ja just maastikuratas. Kivisel kruusakal või metsateel "sööb" MTB konarused, augud ja juurikad ise ära, ehk "töötab". Sõitja ei pea kullisilmaga teed vahtima, vaid saab loodust imetleda. Ning rattaga on kerge teha põikeid "kas seal raiesmikul maasikaid on?" ja "vaatan veel seda sillakest ka".

Lahemaa mets on mõnusalt vaheldusrikas:
On pimedat lehtpuu-võsa.
On pliiatsitest männimetsa.
On hämarat kuusikut.
On kivikülve ja rändrahne.
On sälkorge, kust üles-alla ronida, ratas hambus.

Metsade vahel on kultuurmaastik, mis linnavurle jaoks veel veidram kui mets. Mets, noh, on. Seal elab karu ja las ta elab. Aga kultuurmaastikul elab inimene. Miks ta siin elab? Millest ta elab ja mida teeb? Kuidas saab olla, et iga talu õu on niidetud, maja ees on lilled, vardas lehvib lipp?
Ehk - vurle jaoks on Eesti "maa" ootamatult viks ja viisakas, korras.

Kahe tunniga jõudsin Võhmale.
Võtsin Erka poest kohvi ja küpsist,
ja veeresin kruusateid pidi Kalmeojale tagasi.
Seal tegin veel paar tiiru metsa all.
Kokku ligi 50 km ja 3.5 tundi.
Endomondo.

RMK-d tuleb siin kiita!
Tähistus oli kõikjal väga hea, puna-valgeid märke mets täis. Vaid Nõmmeveskis oli kerge "auk".

Kurb oli aga see, et rada oli tühi.
RMK laagrites olid autoga jaanilised ja Viru rabas oli rahvast.
Aga mujal!
Nõmmeveskis lugesid kaks sakslast kõheldes infotahvlit.
Enne Joaveskit nägin kolmest gruppi kahe koeraga.
Kõik!
24 km peale viis inimest, puhkepäeval - napilt nagu?

Kas kõik päris-matkajad on RMK raja läbi käinud?
Ja mitte-päris-matkajad ei lähe sellele üldse?
Või mis?
Kurb igatahes...

Nii et kõtt matkama, kes veel ei ole!!!

Lahemaa - Hara ja Käsmu

Meie selle kevade "koht" on Lahemaa.
Mais käisime lastega jugasid avastamas,
juunis rattaga Oandu-Ikla matkatee alguses.
Täna (24 juuni) - sealsamas rattaga.

Pildid:
https://www.facebook.com/kurinurm/media_set?set=a.2250430864996909.1073741854.100000900521382&type=3

Eile (23 juuni) tegime ekskursiooni.
6 last, 7 täiskasvanut, sekka neli jaapanlast.

Viru raba - rahvast täis nagu puhkepäeval ikka. Välismaalastele oli huvitav, eestlastele lihtsalt tore jalutuskäik. Lapsed õpivad midagi uut muidugi igal korral. Murakaid tuleb sel aastal nii et mustab! Ja mina nägin esimest korda teadlikult huulheina. Üks oli just sipelgaga skoorinud!!

Palmse kõrtsis söömas. Kiidan kööki!, ja kassipojad!

Käsmus. 
Meremuuseum - ajalugu punnis täis, sõbralik ja huvitav.
Kabel.
Ronimistorn - venekeelse ohutus-juhendiga, mis alustuseks käskis relva "na spinu" poosi panna. Jaapanlased imestasid, nii eluohtlikku torni neil lahti olla ei saaks.

Hara sadamas. 
Vene allveelaevade de-magneetimise jaam. Ajalugu laguneval, aga ehedal kujul. Nii äge koht!!! "
Ametlikul" sissesõidul on seal telliskivi ees. Me tublide kodanikena läksime siis põhja poolt ringi - teed pidi peaaegu mereni, mere äärt pidi sadamasse (kallasrada eks). Kõik normaalsed inimesed sõitsid muidugi tellise alt sadamasse.. Tulemuseks jäi meil kohtamata Reet, millest on muidugi kahju.

Kuid sadam on super äge. Õnneks oli meil rohkem täiskasvanuid kui jõmpsikaid, muidu oleks seal kõhedavõitu - augud igal pool, kuku sisse ja sure ära. Aga - äge!!
Lugege ja minge ka!

Kui jaanipäeval külm ära ei võta

Siin ma olen, elu kõige hullema seljavaluga.
Loodan, väga, et on vaid külmetus.
Pipraplaaster avita :(

Kostivere - Jõelähtme rattamatk

Algus ja lõpp Jõelähtme Olerexist

- Kostivere karstiala
- Kostivere mõis
- Rebala kalmete muuseum
- Jägala juga
- Linnamäe paisjärv
- Linnamäe hüdroelektrijaam (tamm)
- Jõesuu rippsild
- Ellandvahe rändrahn
- Jõelähtme kirik

Karstialal 4 km / 1 tund jalgsi.
20+ km / 2 tundi rattal.
Agaramad said hea hulga geopeituse aardeid.

Linnamäe paisjärv on väga hea ujumiskoht!!

Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/1143923834

Kostivere karst

1978, lõpetan I klassi.
Või oli see 1979 ja juba II klass?
Igatahes on meil kevadel klassi lõpuekskursioon.
Käime - Kostiveres. Seal on karstiala. Mäletan seda tunnet, et seisin mingis üüratus augus ja sain aru, et siin neelab maa vee endasse ja jõgi voolab maa-aluses peidikus.

2018.
40 aastat on möödas.
Kutsun sõbrad ja omaenda lapse ja läheme kaeme selle imeasja uuesti üle.
Ja on jätkuvalt äge!

Kostivere karstiala on maastiku-kaitse-ala otse Tallinna külje all, Jõelähtmest üle Narva maantee.
Seal on:
- maa-alune jõgi.
- maapealse jõe säng, mis on paeni puhtaks kraabitud. Kõnnid puhtal paepinnal, näed haljast kivi - murrulist, pragulist, ajast järatut. Eestimaa oleks nagu end su ees alasti võtnud.
- paepangad, vertikaalsed paekivist järsakud "jõe" sängis.
- "seen"
- karsti vormid - avalõhed, karrid, pangased, langatuslehtrid, karstikoopad..

Kogu süsteem on üsna keerukas ja väga huvitav.
Maanteest Kostivere asulani on jõe sängi pidi 4 km ja kogu aeg on midagi avastada.

Lisainfo:
http://www.kostivere.ee/kostiverest/vaatamisvaarsused/karstiala/
http://www.eestiloodus.ee/artikkel797_787.html
http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/karst.pdf
Kaart:
http://pilleriinilood.blogspot.com/2017/05/loodusjutud-3-pohja-eesti-ekskursioon.html

Soovitan!
Põnev koht, nii lähedal ja nii vähe tuntud!

Poolteist tundi kanni

Käisin Hawaii Expressi Hommikuveeremisel.
Poolteist tundi ja 40 km "MNT jaoks rahulikus tempos".
Vabaduse plats - Leppneeme ring, koos Pirita-Kose ja Kelvingiga.
Kell 6:30 - 8:00.

Oligi MNT pidu. Ma olin ainsana:
- maastikurattaga või üldse mitte-MNT-ga
- pakiraamiga, rattalukuga, vahetusriiete kotiga (sest pärast ju tööle)
- tavaliste pükstega (kõigil teistel olid ratta-pampersid)
Tegelikult pole ka maastikurattaga MNT grupi sees tiksuda mingi häda.
Maha ei jäänud, ära ei väsinud, kedagi kuidagi ei seganud (ma loodan).

Aga see MNT grupisõit pole ikka mulle.
Tiksud pundis nagu üks hammasratas paljudest.
Hoiad tuulde, jälgid ja annad käemärke, oled masina osa.
Ja vahid kogu aja eessõitja kanni.

Kuid kui sa tahad koos prominentidega maanteeratta trenni teha, siis soovitan küll. :)

Ring ümber Türisalu

Tegin kahel õhtul sõbra / sõpradega ringi ümber Naage ja Türisalu.

Rada sai (variatsioonidega) selline:
- algus Väänast / Vääna-Jõesuult

- Vääna mõis
- Jahilossi teed pidi Naagele

- Naagel Peeter Suure merekindluse rooduvarjend

- Naage pangast üles, merekindluse pangapealsed ehitised

- maanteed pidi Türisalu / Keila-Joa raketibaasi (suur .pdf)
- nõukogude militaar-ehituskunsti imetlemine, eriti tuumarakettide (S200) hoidla

- üle maantee Türisalu pangale
- panga äärt pidi Keila-Joa maastiku alguseni
- Keila-Joa männimetsa aluseid teid pidi Keila-Joa pargini
- üle rippsilla Keila jõe teisele kaldale

- jäätise- või õlle-paus Keila-Joa poe ees
- Vääna maanteed pidi tagasi Väänasse / Vääna-Jõesuhu

Ring tuli mõlemal korral veidi üle 30 km, sellest enamik metsateedel või maastikul. 

Teisel korral sõitsin lisaks Tallinn - Vääna - Tallinn, +55 km.

Kultuurilooliselt huvitav kant!

Sõja-ajaloo huvilisele eriti, aga niisama ka.

Ja maastikuratta-rajana on ka päris hea. 

Träkk: https://drive.google.com/open?id=1sQpGYfods_xbDhR-EPOdSgmbpp5CW31l&usp=sharing

Sama, nädal hiljem, veidi teise seltskonnaga:

1964 / 1966 USA luuresatelliidi foto samast kohast.
Kvaliteet on parem kui Google Mapsil.
Uskumatu tehnoloogia!!!

Oandu - Võhma sildipusa

Oandu-Ikla matkatee algus.

Mis matkarada siit siis algab, ah?

Matkaraja alguse loodus on ilus!
Aga loodusest rohkem jäi meelde radade ja märkide rägastik.
Oandus on korraga koos:
- RMK raja algus,
- Oandu-Võsu matkarada,
- Oandu matkarada (mis on hoopis teine asi, ehkki samas kohas!)m
- Kõrve rada,
- Koprarada,
- Oandu küla ajaloo-rada,
- "Sõnamets".

Täielik segadus!
Üldse ei saa aru, mis on kus.
Kõige suurem silt on "Sõnametsa" oma. Selle mõttest me kohapeal aru ei saanud. 2017 sügisel EAS toel tehtud veebikeskkond on juba surnud... Ühe-päeva- või ühe-pressiteate-projekt?
RMK infopunkti me ei leidnudki (oli nurga taga ära ja silti polnud või me ei märgand.) Ehkki see oli täna vist suisa lahti.
RMK raja algus on sihuke "meh". Kas siin ongi? Mingit null-punkti pole märgitud. On KÕRVE MATKARAJA alguse värav.

Mets ise on silte ja tähistusi ja infotahvleid täis. Oled mingi raja punktis 5, saja meetri pärast mingi teise raja punktis 12... Rajad kattuvad ja ristuvad ja lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Kusagil lähevad RMK ratta- ja jalgsi-rada lahku. Meie seda hargnemist ei leidnud.

=== === === === === === === ===

Ühelt poolt saab matkaja muidugi hakkama.
Tal on telefon, gps, küll ta kohale jõuab... Kuhugi.
Aga sisuliselt on see siiski räme praak.

Teiselt poolt on meil tekkimas matka-pärandkultuur. Eri aegadel on eri inimesed eri raha eest teinud eri projekte. Saadi KIK-i või EAS-i käest raha, valiti ja märgiti rada, pandi mõni silt ja infotahvlid. Projekt sai läbi, inimesed läksid teisele tööle, tulid uued. Uus raha, uued sildid.. Ja mida peabki uue matkaraja juht vanaga tegema? Las ta olla... eks?

Kolmandalt poolt- vahet pole. Rahvas tahab juua ja grillida -- ja selleks on RMK lõkkeplatsid. Mõni üksik loll matkab ka, kuid tema saab tõesti hakkama, olgu silt või ärgu olgu.

Oandu-Võsu raja ametlik PDF

=== === === === === === === ===

Tänane päev:
Auto Võsule, sealt jalgrattaga Pedassaare-Vergi-Altja kaudu Oandule.
RMK rada pidi Oandu-Võsu-Võhma, 18 km.
Võhmal Erka poes (soovitame!!!) õlu ja saiake.
Ilumäe kaudu tagasi.
Kokku 50 km.
Tempo oli aeglane, sest esiteks oli ilus, teiseks tuli kogu aeg infosilte lugeda.

RMK rada on kindlasti parem sõita maastikurattal. Juurikased metsateed ja liiv. Linnarattal vahid pingsalt rada ja manööverdad end kividest mööda; maastikurattal saad ringi vahtida ja näed ka, kus käid.
Tänane rada Endomondos

Peraküla raadiojaam ja Briti krüptoluure

Mõtlen mina, kus võiks rattaga sõita, ja tahan taustainfot Peraküla raadiojaama tee kohta.

Kõigepealt leian:
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?t=4756&f=32
"Esimene maailasõda oli vaevalt alanud, kui Osmussaare lähedal sõitis ööl vastu 26. augustit 1914 madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Laeva ei õnnestunud madalikult lahti tõmmata ja kapten otsustas laeva hävitada ning appirutanud saksa kaatriga meeskonna minema toimetada.
Enne Magdeburgi mahajätmist pidid sakslased hävitama kõik koodiraamatud, mille abil keiserlik laevastik sidet pidas, aga kiirustamisega unustati osa salajast materjali hävitamata.
Kohalesaabunud venelased leidsid kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid eksklusiivse kingitusena oma liitlastele inglastele.
Tänu Osmussaare juures kättesaadud koodiraamatutele sündiski Briti salaluure krüptograafiateenistus."

Googeldan siis "british secret service +Magdeburg" ja saan:
https://en.wikipedia.org/wiki/Room_40#Capture_of_the_SKM_codebook
Ja nii on!

Lisaks:
https://www.gchq.gov.uk/features/story-signals-intelligence-1914-2014
"Room 40's work to break encrypted communications was also kick-started into success by an ally: the Russian Navy found copies of the German High Sea Fleet codebook on a German Light Cruiser, the Magdeburg, and sent one to London.  After a few days' work, the system used by the Germans to re-encipher the messages was worked out and Room 40 began to provide a quick turnaround service of decrypted messages."

Põrgu päralt, see sõjanduse / mehhaanika / elektroonika / andmeside ajalugu on ikka nii huvitav!

Tänud ERAU foorumile ja ajaloo-fännidele, kes selle kõik välja on kaevanud!

Kolmnurk rabarbrivarrel

Mida teha? Kaua neil veel läheb?

Noored on (fotograafi arvestamata) lõpuks kahekesi.

 

Sipelgate söögilaud

Rabarber õitseb

GDPR, naeratusega

Tulin bloggerisse, et panna üles paar fotot.
Selle asemel lõugab Blogger, ehk siis Google, mulle:

European Union laws require you to give European Union visitors information 
about cookies used and data collected on your blog. In many cases, 
these laws also require you to obtain consent.
...
Learn more about your responsibilities. 

Kerige pimedasse haisvasse õõnsusesse, värdjad!!!

Mina, Kaur, ei paiguta kasutaja arvutisse ühtegi küpsist ega asja!!
Mina kirjutan päevikut - ja see on absoluutselt KÕIK.
Igasugu cookied ja sitt on teie platvormi väljamõeldis.
Nii et mis YOUR RESPONSIBILITIES?
Kõik on teie - platvorm, teostus ja kohustused.

===============

GDPR on palju asju korraga.
Google kollasest plärakast paistab üks aspekt: see on hierarhiline delegeerimis-mehhanism.

Privaatsus-otsused on kuramuse keerulised.
Eriti seepärast, et päris elu ja formaalsed reeglid on omavahel täiega vastuolus. (Sama seis või häda on veel autorikaitsega.)
EU ei lahenda seda vastuolu meie eest ära.
GDPR tekst on suuresti vaid tingimuslike soovituste jada.
Aga EU vähemalt annab (delegeerib) riikidele ja riikide andmekaitse-organitele õiguse seda teksti interpreteerida ja oma reeglid seada.
Aga ka riigid ega nende ametid ei suuda võimatut.
Seega delegeeritakse otsus edasi ettevõtte või asutuseni.
Kui ettevõte ise ei oska, delegeerib ta otsuse oma kliendi või alltöövõtja suunas edasi.
Ja nii ütleb suur Google mulle, et blah.blogspot.com cookied on kuidagi MINU mure ja vastutus.

Te kõik näete neid blogide "accept mingiasi eksju" dialooge eks?
Ja küsite endalt, miks ei võiks kogu blogspoti või wordpressi peale olla üks ja ainus?
Vot sellepärast.
Google / Wordpress loovad muljet, et need on lehe autori, mitte nende kui platvormi asi.

===============

Endomondo tegi enesetapu. Minu jaoks.

Ma olen seda aastaid kasutanud. 

Endo on mulle aastaid oma teenuse tasulist varianti pakkunud ja ma olen mitu korda mõtelnud, et võtaks.

Aga nüüd ei lähe Endomondo enam käima. 

Nõuab minged lisa-andmeid.

Kui ta lihtsalt "uued andmekaitse reeglid click ok" ütleks, siis ma saaks aru. 

EU nõuded noh, mis teha. 

Aga kasutada GDPR-i ettekäändena kliendilt ROHKEM isikuandmeid välja pommida?

Käige, eks.

Juristid 1 : 0 Sales.

===============

Ma olen GDPR teksti kahes keeles läbi lugenud.

Seadusena tundub ta - täiesti okei.

Riigi seisukohast on GDPR lihtsalt uus EU antud kang, mille abil riik saab enda jurisdiktsioonis olevaid ettevõtteid paremini mõjutada.

Lisaks on GDPR mõistlikult riskipõhine. Sisuliselt ütleb ta, et rakenda andmekaitset siis, kui sinu tegevus puudutab paljusid inimesi või et su vead on väga kallid. 

Aga:

Interpreteerimine on hetkel juristide ja konsultantide käes. Ja nende maailm on jäledalt must-valge. IGA risk on suur, IGA viga on fataalne ja vajab vältimist. Nii tõmmatakse GDPR müts pähe sirgelt KÕIGILE. Facebooki GDPR grupp pole leidnud veel ühtegi ettevõtet, kellele uued reeglid EI rakenduks. Ole või ühe kliendiga mikroettevõte - vahet pole - ikka rakendub. 

Seega võtame me meile antud kangi, aga kasutame seda kangi asemel kärbsepiitsana. 

Peksame kõiki, eriti kõige väiksemaid.

===============

Mis edasi?

Kardan, et kellegi sisulist käitumist GDPR niipea ei muuda.

Facebook ja Google, maailma reaalsed andme-hiiglased, panevad lepingutesse õiged punktid sisse ja delegeerivad kogu, KOGU vastutuse endalt ära - loe sissekande algust.

Väiksemad vennad on hetkel veidi ehmunud, aga see läheb kärmelt üle.

Audiitorid ja konsultandid lähevad rasva.

Ilmselt saavad keskmise suurusega ettevõtete infosüsteemid veidi paremaks: tekib pääsukontroll, logi, normaalne change management jne. 

Võimalik, et andmelekkeid jääb vähemaks. (Aga neid võib vähemaks jääda ka GDPR-ist sõltumatult, ja põhjuslikkuse mõõtmine on üks raske töö.)

Muud... ei juhtu.
Kliendi vaatest ei juhtu seega üldse midagi.

===============

Pikas plaanis on tegu aga ideoloogia muutusega: privaatsus on põhiõigus, kodaniku andmed on tema enda omad.

See muutus meeldib mulle ja peaks meeldima kõigile.

Ehk, maailm saab - loodetavasti - parem.

Kas ma olen kauge heaolu nimel nõus mõnda aega igast suunast suhu võtma?

Muidugi!
Seega.

Neelan Google kollase jälkuse alla.
Naeratan.

Roheliste rattamatk lastega

Kõrvemaa rohelised.
Anija - Valgehobusemäe - Kõrvemaa keskus - Anija.

Kuna lapsi ei saand koolist ega mind töölt, siis
- viisin reede õhtul lapsed-rattad-telgid Valgehobusemäele,
- viisin auto Anijale ja sõitsin ise rattaga laagrisse tagasi,
- tegin laupäeva koos lastega,
- sõitsin laupäeval rongiga linna tagasi.
K tegi ka reedese päeva, K ja lapsed - pühapäeva.

Rohelised on jätkuvalt hea.
Nad võluvad maastikust välja kõik huvitava.
No kes oleks arvand, et Jänedal on linnamägi?

Aga kohajutte ma eriti ei kuuland, sest lapsed kimasid.
Alo - lühema maa - 60 km.
Iida - pikema - 90 km.
Sellest viimase kolmandiku Jussi-Paukjärve paksus liivas. Kus tema linnarehv üldseee ei tööta. Aga sai hästi hakkama!
Ja Alo kihutas - mida edasi, seda ägedamalt. Liivased tõusud ja kruusased laskumised - anna ainult minna!

Mina sain Paukjärvele ujuma.
Muidu on roheliste ajal vesi minu jaoks liiga külm.
Aga sel aastal oli selline mai, et... no enamasti pole juuli ka nii soe!
Ujuda sai vabalt, ei mingit külma, sulista ainult.

Maastikurattal

Ma pole kaks aastat maastikurattaga sõitnud.
Nukrutseb keldris, unistab mudast ja kuusejuurikatest.

Täna võtsime XT rogaini kaardi ja tegime ringi ümber Soodla veehoidla.
Väikeste sakkidega tuli teeks 27 km.
Ei olnud üleliia kerge. Liiva on palju. Ja metsateed on alles mülkased.
Esimeseks maastikusõiduks just paras rada.

Oli väga tore!
Ja MTB on omamoodi mõnu. Ma ei oska sellega päriselt sõita, aga isegi ilma oskamata on tore. 

Maailmarändurite klubi - Rootsi arktika

Pidasime kahe peale loengu.
Läks hästi - kuulati, küsiti ja tundus, et meeldis.
Aitäh C'le korraldamast!

Minu matkapäevik on netis olemas:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/rootsi-suusamatk-2018
https://sites.google.com/site/kurinurm/

Lodjaga Emajõel

Sõbrad said 90-aastaseks.
Väärika tähtpäeva puhul kutsuti teised kõbid Emajõele ulpima.
Start Emajõe Suursoo keskusest.
Sealt läbi Kalli järve ja kanali Peipsile.
Praaga kaudu tagasi.

Peipsil sai ka purje üles.
Eksootika, romantika ja mõnu!
Aitäh!

Teeme ära 2018

Meie, lapsed, naabritädi + laps.
Tegime puhtaks
- iseenda majataguse ja metsaaluse,
- 1 km avalikku teed.
Teed tahtsime teha 4 km, aga 1 km järel sai aeg otsa ja kaks autot täis.
Talg oli "ametlik", registreeritud.

Kõige keerukam oli prügist lahti saamine.
Kevadisel TeemeÄral pole tasuta kogumist ja on iga talgujuht vahib ise, kuhu oma sodi sokutab.
Meie veeresime Tabasalu jäätmejaama ja tahtsime tavalise kodanikuna prahi ära anda.
Kas siis tasuta või raha eest, nii nagu hinnakiri on.
Aga meid ei võetud seal sisuliselt isegi jutule!!!

Mingil veidral viisil saime oma prügist tasuta lahti.
Aga kõik läks samasse "kasti".
Õlid, üks kineskoop, plast ja kõik muu.
Kuidagi hapu maik jäi suhu.

Ja tere kõik need tüübid, kes tassivad metsa alla:
- puulehed, aga kilekotis
- kelgud, mille saaks täiesti tasuta jäätmejaama ära viia
- üksikud viinapudelid (kohas, kus joomas keegi päris kindlasti ei käi)
:)

Kiasma

Käisin Kiasmas.
Jalutasin sisse, piletit ei ostnud (kedagi ei huvitanud), käisin maja läbi.

Õudne :)
Soome kunst pole parem kui meie oma.
Kõledad betoonist ruumid, mille seintel ripuvad või põrandal vedelevad...
taiesed.

1) Baltikumi grupinäitus "Läheb-tuleb". Täiesti arusaamatu. Külm ja kauge.

2) Vene nimega kunstniku näitus. Lihtsalt arusaamatu.

3) Soome Veneetsia 2017 biennaali näitus "Aalto kohalikud". Sürreaalne. Arusaamatu. Õõvastav. Aga mitte nii õõvastav, et tekitaks huvi, vaid lihtsalt peletab eemale. WTF see on? Kas see ongi kunst? Soome kunst? Miks seda tehakse? Miks seda rahastatakse? wtf wtf wtf wtf???

See kõik liikus, piiksus, plõnnis ja rögises :(

4) Grayson Perry näitus. See oli vähemalt äge!! Sama arusaamatu nagu muud. Aga huvitav. Uurid iga tööd kui kunstiteost. Ee... tähendab need ongi kunstteosed? Igatahes lõpmata parem kui nööritatud kivid või Samma "NSFW. Esimehe lugu" balti korrusel.

Muidu on Kiasma nagu Kumu, aga keset linna ja päikese käes. Kohvik oli nõme, süüa ei antud.  Sisearhitektuur igav - lõputud tühjad betoonpinnad ja -rambid. Hea meel, et nähtud; rohkem ei lähe.

Peoülesanne: grupikeks

Setap:

Põrandal on keksukast, 1 x 13.
Rahvas pannakse kasti vormis:
P P P P P P __ V V V V V V
P == inimene seisab suunaga paremale
V = inimene seisab suunaga vasakule
__ = tühi auk

Inimesed peavad kohad vahetama ja jõudma konfiguratsiooni:
V V V V V V __ P P P P P P

Liigutakse, astudes enda ees olevasse tühja ruutu või minnes enda ees olijast mööda.
P P P P P P _ V V V V V V
P P P P P _ P V V V V V V
P P P P P V P _ V V V V Vjne.
Liigub 1 inimene korraga, tagasi nihkuda-hüpata ei tohi.

Eesmärk:
a) leida lahendus,
b) teha liikumine läbi võimalikult kiirelt.
Rahvas on võistkondades, kõik käib aja / võidu peale.

Kiho programmeerimise raamatus (1990?) olid samad ülesanded, inimeste asemel mustad-valged kuulikesed või raudteevagunid.

Kokkuvõttes - väga hea tiimitöö ülesanne.
Meil läks väikse harjutamise järel 43 sekundit.

Muusika???

Kõik minusugused vulgaar-materialistid tuleks regulaarselt kontserdile suunata. Võib ka kunstinäitusele või teatrisse, kuid kontsert on kõige lihtsam. Sest päris inimeste tehtud ja ette kantud muusika (või kujutav kunst või teatritükk) lööb vulgaristi kuplialuse sajaga sassi. Kõige paremini on tekkiva küsimuse "miks see meile antud on ja kesse andis?" kokku võtnud härrad Liiv ja Uusberg, kuulatagu siit ja sealt:
https://soundcloud.com/p-rt-uusberg/muusika
https://arhiiv.err.ee/guid/20161006141717501000300112290E2BA238B440000004380B00000D0F015383

Sõnad ka:
Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
Täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda saanud ta –
muusika?

Ehk siis, kaks kontserti.
Estonian Voices.
Heikko Remmeli kvartett.
Maailm, mida kvantelektrodünaamika ja googeldamine mõista ei aita.

EV puhul pelgasin, et nad on ohtra menu käes muutunud hingetuks muusikamasinaks.
Ei ole nii!
Värsked lood, värsked hääled.
Ja minu kiusamiseks jätsid nad "jahtund südame" suisa laulmata.

Remmel korraldab muusikat, millest ma üldseee aru ei saa, nii et seda kummastavam oli. Me istusime täiega ees. (Mu ees oli üks tädi kogu aeg ninapidi telefonis, aga vähemalt tema härra abikaasa kuulas hoolega. Pärast tegin juttu, selgus, et ta suisa mäletas mind sellest suurepärasest drägonilaagrist...) No ja siis see trompetist sihtis oma toruga pmst kogu aeg otse mind. Nii et ma vahtisin tema pilli mustavast august otse vastu-sisse. Tundus natuke... rõve. Muusika tuli ju sealt selsamal hetkel välja, eks? Nagu vahiks sünnitaja jalge vahele... Aga tema selja tagant naeratas herr Remmel oma helendavat habemikku naeratust ja no ikkagi, nagu, mis värk see kõik selline on????

Digitaalse rajaplaneerimise koolitus

Tipikate rattamatka-klubi tegi.

Garmin Basecamp
Garmini soft radade joonistamiseks.
Täiesti iganend ja imelik UI. Elab mingis ulmas, kus inimestel on spets GPS seadmed ja nad kasutavad ainult neid. Igal sammul peab teadma trikke, ilma nendeta on elu väga valus. Siiras rahus joonistab ekraanile kaks IDENTSET ikooni, mis teevad eri asja. Kasutaja, nuputa, mis mida teeb!
Aga kui käe sisse harjutada, siis ilmselt töötab küll.

OruxMaps
Mobla kaardi-rakendus.
Minu jaoks kaugelt liiga kirju, aga hea teada, kui on mingit "võimsamat" riista vaja.

Online radade plaanimise ja joonistamise vahendid:
Facilmap, https://facilmap.org
Umap, http://umap.openstreetmap.fr/en/

Video-kaardistuse vahendid, millega saab korraga kaarti ja rada vaadata.
Garmin, GoPro.

Mulle kui matkajale oli see hariv, aga mitte eriti kasulik.
Ma arvan, et ka järgmised aastad matkan ma paber-, mitte digi-kaartidega.
Samas - eks näeb, mida suvi toob.

Kuid tarkvara-tööstuse vaatest oli ekstra põnev:

1) Kogu soft, ja tõesti KOGU soft, on puhtalt lipp lipi peal. Mitte miski ei tööta korralikult, igal pool on sada bugi või jaburust, millest ümber saamiseks tuleb teada mingeid nippe. ("Salvesta fail formaadis X, lae samasse programmi uuesti sisse ja vot kus siis hakkab tööle.")

2) Ka suured hiiud (loe: Garmin) ei suuda normaalset tarkvara teha. BaseCamp nägi välja nagu eelmine sajand. Sinna kaartide lugemine oli häkk häki otsas.

3) Online teenused tulevad ja võidavad varem või hiljem. Ka neil on puudusi, aga nende vahel on kergem vahetada ja nad kompenseerivad üksteise vigu paremini.

Kokkuvõttes super koolitus. Sai ühe õhtuga näha sama töö mitut / kõiki külgi. Ja räägiti kogemuse pealt. Teised kuulajad olid samuti asjalikud ja digi-kaartidega ilmselgelt palju tööd teinud.

Aitäh tipikatele ja Jaanusele!

Suusahooaeg

2018 talv tuli hilja, aga see-eest pikalt ja mõnuga.
Meil sai kogu pere suuskadele.
Sõideti murdmaad, mäge ja käidi mitmel matkal.

Mina sain lumele 25. jaanuaril, enne oma sünnipäeva.
Esimesed korrad oli sõita võõras ja vastik ja raske.
Viimane murdmaa-ring oli Kõrvemaal, 40 km, ja tuli mõnuga.
Kokku - paarsada km.

Kati sõitis Harku ja Kõrvemaa radu päris palju.
Lisaks sai endale uued klassikasuusad.

Iida sai samuti klassikasuusad. Nühkis Kati sabas Harku ringi ja siis Kõrvemaa 19 km-d.

Alo ja Ove said suusarajale. Tänu Katile.
Neil on mõlemal veel lastesuusad, küll õigete saabastega, aga mingit konkreetset "sammu" nad ei sõida.

Tegime kaks lühikest suusamatka:
Kolga-Aabla rabas Juminda poolsaarel,
Vabariigi aastapäeval Võhma rabas Kõrvemaal.

Käisin lastega kokku neli korda Kiviõli Tuhamäel. Kõige fännim on Alo, kes lisaks mäesuusale õppis ära ka lumelauaga sõitmise. Vajab muidugi veel trenni, praegu oskab ta vaid tagumist kanti ja ettevaatlikult, aga tubli ikka!!! Iida sõidab suurt mäge, aga talle eriti ei meeldi. Ja Ove püsib kenasti suuskadel ja saab hästi hakkama.

Kõige krooniks - kaks suusamatka Põhja-Rootsis.
Mina + viis sõpra, 8 päeva, 7 ööd.
Kati + Iida + kolm sõpra, 6 päeva, 5 ööd.
Mõlemad saime imeilusa puhkuse.
Iidale ekstra kiitus!

Matkatoitude kogused

Nallo org, Põhja-Rootsi, märts 2018

Lühidalt

Matkatoidu mõistlikud kogused on:
- Makaronid - 100 - 150 grammi inimese & söögikorra kohta
- Tatar, riis, läätsed - 80 g / inimene / kord
- Kartulipuder - 60 g
- Hommikusöögihelbed - 60-80 g
- Üks suur lihakonserv 4 - 6 inimese õhtusöögi sisse (2 tk on juba luksus)

35 matka-inim-päeva (6 inimest, 7 päeva matka) peale on kulunud umbes:
- 1 kg suhkrut
- 100 g soola
- 80 pakki teed
- 1 latt suitsuvorsti päevas (250-300 g)

Toiduainete kuivkaal matkal on 700 g inimese kohta päevas.

Pikalt

Matka menüü koostamine on üsna lihtne, aga selleks on vaja kogemust. See sissekanne võtab kokku minu suusa- ja mägimatkade menüüd. Olen alati kõik toiduained kirja pannud ja hiljem analüüsinud - mida oli parajalt, mida palju või vähe; mis meeldis ja mis mitte.

Meie matkad on umbes nädala pikkused. Kuna söök tuleb oma seljas kaasa tassida, siis peavad kogused olema parajad. Võtad liiga vähe - inimesed jäävad nälga ja saavad kurjaks. Võtad liiga palju - on kotid liiga rasked, ja ülejääk hakkab kogunema. Tobe on mäest süüa tagasi tuua.

Hommikusöök ja õhtusöök on alati ühised ja tõhusad. Hommikul puder + võileivad. Õhtul makaron / tatar / läätsed / riis / kartulipuder. Mehed tahavad toidu sisse ja kõrvale liha, aga tegelikult on ka taimetoidu variandid väga maitsvad.

Päeval sööb igaüks ise - võileiba, midagi magusat, nagu ise heaks arvab. Kuid võileivade materjal ostetakse ühiselt. Kui igaüks ostab ise, siis jääb kõike tohutult üle. Inimesed kardavad, et jäävad matkal nälga. Aga siin toodud kogustega saab kõhu alati täis.

Arvestuslik toidu kogus on 700g inimese kohta päevas.

Kuivained pakime Eestis pakkekottidesse (ziplock) ümber, nii et kogus oleks enam-vähem täpne.

Suhkur läheb 0.5 liitristesse pudelitesse.

Päeva toit pakitakse üheks kokku ja pannakse number peale. Nii teab igaüks, mis päeva toit tema käes on. Hommikune otsimine "kelle käes ometi on makaron / kalakonserv / ..." jääb olemata. Üldained (sool maitseained jne) on eraldi kotis.

Kui on päris pikk matk (üle 10 päeva), siis hakkavad päevad korduma: kaks "esimest", kaks "teist" jne.

Matka jooksul isu kasvab. Kui alguses vaadatakse üle jäänud konservi kõvera pilguga, siis 5. päeval tervitatakse isuka rõõmuga.

Aeg-ajalt on tore rahvast üllatada.

Inimeste söögi-eelistused on hirmus erinevad. 2020 näiteks ei tahetud moosi. Putru söödi... viskiga!

Ükskõik kui palju veenda, võtavad inimesed ikka oma sööki kaasa. Sellega tuleb lihtsalt leppida.

Head leiud:
- kissellipulber. 2-3 korda matka jooksul on väga mõnus.
- kaneelisuhkur - moosi asemel pudru peale.
- röstitud sibularõngad.
- tortillad päevaste võileibade alusmaterjaliks.
- lapi leib (polarkaka) - samaks.
- koorikleivad ("rukkipala") jne - säilivad hästi ja on maitsvad.

2018. ja 2019. aasta suusamatkade menüü

Tagasivaates sai toitu veidi liiast. Üle jäi helbeid, konserve, suhkrut, teed... 2019 kevadel vähendasin koguseid ja sai väga täpne.

Sai ja leib - oli liiga palju. See oli mõeldud eeskätt lõunapausiks, natuke ka hommiku või õhtu juurde. Aga lõunal praktiliselt ei söödud. Esimestel päevadel oli tuisk ja keegi ei tahtnud pausi; viimased kaks päeva olid liiga lühikesed. Õhtul tee kõrvale söödi kuivikuid küll, kuid vähem kui arvestasin.
Seega söödi juust-vorst paljalt ära, kuivikud & näkileivad jäid järgi, pasteet samuti.
2019 - jäi samuti kuivikuid / küpsiseid üle.

Kohvi ja teed jäi mõlemat üle. Teed kulus 1.5 pakki inimesele päevas. Kuigi jõime nii õhtul, lõunal kui hommikul.
2019 - jäi teed puudu, õnneks sai majadest juurde hankida.

Matka edenedes isu kasvab. Alguses jäi päevasest toidunormist üle ("mis? veel üks konserv? las ta jääb"), hiljem pandi vähemalt liha kõik nahka.

Pudru peale on ideaalne leid kaneelisuhkur. Seda kulub väga vähe ja on hea.

Pakendamine
Kuivained pakkisime suletavatesse kottidesse. Helbed 400g kaupa jne.
Päeva põhitoidud said kõik ühte köidetud (1. päev, 2. päev jne) ja sildid peale. See on väga hea süsteem.

Gaasi kasutasime vaid ühe 1 õhtu + 1 hommiku. Kulus umbes 400g, ehk 80 g inimesele päevas. Sellest pool on lume sulatamine veeks ja pool on vee keema ajamine.

Grupi arvates jäi puudu piprakaste. Ja pudruvalik oli kesine. Muu tundus okei.

Grupitoidu hind oli u 200 eurot, ehk umbes 5 eurot inimese kohta päevas.

Mõned varasemad menüüd

2015 suvise matka toidunimekiri.
8 päeva, 6 inimest.
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1GA2_P97UtF7qIkdkmk2ahYeR7MoYezmq0DQ7nLhZ2mo/edit#gid=936168785

2016 suvine matk.
14 päeva, 6 inimest.
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1WGZOGQ0aVfLInfLCu-b4JT6FQLWUCZ54gio9ikKvm_s/edit#gid=1548985921

Hendriku Uurali suusamatka menüü
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1odG8brFabUQilfuwy08rJ3-miExTb0G0oQV9VYLDIQg/edit#gid=1574458756
Hendrikul on kogused märksa suuremaid kui meil.

Hendrikult veel head nõu:
http://matkafoorum.net/viewtopic.php?f=27&t=3091&start=25

Kogu meie 2018. aasta suusamatka menüü, märkustega

Toidud nii toiduainete kui päevade kaupa.
6 inimest, 7+ päeva.

Suhkur	kaks 0.5 L pudelit, 1200 g	osa jäi üle
Sool	100 g	ok
Maitseained - pipar, ürdisegu	kokku 100 g	pipar jäi üle, ürdisegu oli hea leid
Puljongikuubikud	150 g	jäid kasutamata
Tomatisupp	100 g	ok
Teepakid	100 tk, 300 g	pooled jäid üle
Kohvipulber lahustuv	300 g	pool jäi üle
Koorepulber kohvi peale ja pudrule	200 g	jäi puudu, võinuks olla poole rohkem
Moos	2 x 400g pytsikut	ok, hiljem kasutasime suhkrut
Kissellipulber, 160g pakid, 1 liiter / pakk	6 pakki, 1 kg	osa jäi üle
Või (margariin)	1 pakk, 450 g	hea, kasutasime kiiresti ära
Küüslauk	2 tükki	ok
Sibulad	6 väikest mugulat, 600 g	ok
Saia - lapi polaarleivad, kuivikud		liiga palju
Leiba - eesti koorikleivad ja näkileib		ok
Suitsuvorsti, hommikuks ja lõunaks	8 latti, kokku 2100 g	ok
Juust, mitmesugust - viilutatud, tavalist	kokku 2300 g	ok
5-vilja helbeid	2 x 500 g	kõiki hommiku-helbeid oli liiga palju
Kaerahelbeid	2 x 500 g
4-vilja helbeid	2 x 500 g
Riis	1 x 500 g	ok
Tatar	2 x 500 g	ok
Kartulipuder	1 x 400 g	jäi kõvasti üle
Makaronid	2 x 600 g	ok
Läätsed, punased	350 g	ok
Kartulipudru peale chorizo	2 pakki, 300 g	ühest pakist oleks piisanud
Läätseroa jaoks kookos ja tomatisupp	100 g	ok
Konservid, kala	6 tk, 1800 g	ok
Konservid, liha	14 tk, 5000 g	ok
Kalapasteeti, lõunaks	3 suurt tuubi, 500 g	2 tk jäid üle
Pajaroad makaronile: bolognese, carbonara	2 pakki, 200 g	ok
Pakkekotte kuivainetele, 1L ja 2L	20 tk
Varu toiduained	paar konservi jne	jäidki üle
Õhtusöögid päevade kaupa	Hommikusöögid
Tatar	--
2 konservi, liha
Makaronid	5-vilja helbed
2 konservi, liha	1 konserv
Kaste (bolognese)
Kartulipuder	Kaerahelbed
1 konserv, liha	1 konserv
Chorizo 150g viilutatud x 2
Läätsed 350g	4-vilja helbed
1 pakk tomatisuppi v 50g tomatipulbrit	1 konserv, kala
Kookoskoore pulbrit
Riis	5-vilja helbed
2 konserv, kala	1 konserv
Tomatipulber / guljašipulber
Makaronid	Kaerahelbed
2 konserv, kala	1 konserv
Kaste (carbonara)
Tatar	4-vilja helbed
2 konservi, liha	1 konserv, kala
Kebnekajse mäejaama brunch	Nikkaluoktas / rongis