Sunday, June 24, 2018

Kalmeoja - Võhma, rattaga


Nõmmeveski kevadel
RMK matkatee Lahemaa osa on mul käidud vaid jupiti.
Sõitsin siis käimata lõigu rattaga läbi.

Kohati on RMK raja jalgsi- ja ratta-tee eraldi. Aga just need "maha lõigatud" kohad on kõige ilusamad! Seega läksin ikka jalgrada pidi, vajadusel tulin sadulast. Hästi tegin, sest tagasi tulles panin rattateed pidi otse ja no üsna igav oli :)

Nii Kalmeoja - Pärlijõgi kui Vasaristi - Nõmmeveski - Joaveski lõigul käib matkarada järsu jõeoru serval. Need orud on täiesti hämmastavad, nagu meie oma Suur Kanjon. Lähed mööda malbet lamedat männimetsa ja siis ühel hetkel avaneb maa ja sinu ees on pime ürgne auk. Augu põhjas voolab jõgi. Ootamatu ja võimas! Rada keerutab nende kanjonite ääri pidi. Sõita ma seal serval eriti ei julgenud, aga parem ongi - jäi vahtimiseks rohkem aega.

Ülejäänud lõikudel on ratas aga väga abiks. Ja just maastikuratas. Kivisel kruusakal või metsateel "sööb" MTB konarused, augud ja juurikad ise ära, ehk "töötab". Sõitja ei pea kullisilmaga teed vahtima, vaid saab loodust imetleda. Ning rattaga on kerge teha põikeid "kas seal raiesmikul maasikaid on?" ja "vaatan veel seda sillakest ka".

Lahemaa mets on mõnusalt vaheldusrikas:
On pimedat lehtpuu-võsa.
On pliiatsitest männimetsa.
On hämarat kuusikut.
On kivikülve ja rändrahne.
On sälkorge, kust üles-alla ronida, ratas hambus.

Metsade vahel on kultuurmaastik, mis linnavurle jaoks veel veidram kui mets. Mets, noh, on. Seal elab karu ja las ta elab. Aga kultuurmaastikul elab inimene. Miks ta siin elab? Millest ta elab ja mida teeb? Kuidas saab olla, et iga talu õu on niidetud, maja ees on lilled, vardas lehvib lipp?
Ehk - vurle jaoks on Eesti "maa" ootamatult viks ja viisakas, korras.

Kahe tunniga jõudsin Võhmale.
Võtsin Erka poest kohvi ja küpsist,
ja veeresin kruusateid pidi Kalmeojale tagasi.
Seal tegin veel paar tiiru metsa all.
Kokku ligi 50 km ja 3.5 tundi.
Endomondo.

RMK-d tuleb siin kiita!
Tähistus oli kõikjal väga hea, puna-valgeid märke mets täis. Vaid Nõmmeveskis oli kerge "auk".

Kurb oli aga see, et rada oli tühi.
RMK laagrites olid autoga jaanilised ja Viru rabas oli rahvast.
Aga mujal!
Nõmmeveskis lugesid kaks sakslast kõheldes infotahvlit.
Enne Joaveskit nägin kolmest gruppi kahe koeraga.
Kõik!
24 km peale viis inimest, puhkepäeval - napilt nagu?

Kas kõik päris-matkajad on RMK raja läbi käinud?
Ja mitte-päris-matkajad ei lähe sellele üldse?
Või mis?
Kurb igatahes...

Nii et kõtt matkama, kes veel ei ole!!!

1 comment:

Anonymous said...

RMK võib ju oma radu teha, mingil hetkel on neid radu nii meeletult palju, et hea muutub halvaks ja ükski protsess ei saa olla lõputu ressurss. Ehk kõik Inimesed ei taha kapata nagu segased kui näevad teed või tee olemasolu ei pane seda mööda inimesi käima. Tegelikult on need rajad mõeldud metsa väljaveoks, aga matkamine on ju positiivsem selgitus neile kappajatele, nii et rõõmu kui palju :))