Nikwax värvis mu uued vesihallid saapad mürk-kollaseks. Matkasport: möh? Ehk on pori?
Eile oli telekast Vertical Limit. Mägironijad K2 peal paanikat tekitamas. IMDB esimene hinnang on "this is, without doubt, the least accurate film on climbing I have ever seen". Lisaks on film algusest lõpuni piinlikult nõme.
Käisime Puhhi talvepäevadel Tõstamaal... mis seekord hoopis sügis-kevadpäevade moodi olid... pime & tormine laupäev, helge & päiksene pühapäev.
Künnap tegi Kõrvemaal õppe-talimatka. Aegviidu - Jussi järved - Aegviidu. Ilm soe, teed jäised, järvedel paks jää, metsa all aga puhas sammal. Tavaline talveilm. Künnap ise avas samal ajal Nõmmel seinu ja poosetas Sikuga telele.
Matk aga oligi õpetlik:
- rohkem kanget alkoholi!
- 1 sibul päevas on piisav.
- hea koer on telgi nael.
Võimalikest norrakatest olid kaasas Lotte Tiri Ülle Juhani Viljo mina. Lotte muidugi kõigi lemmik, ja üllatavalt OK telginaaber, ehkki mu peno on vist elu lõpuni käpajälgi täis :)
Ma polnudki varem polügoonil käinud.
Labels:
matk
Sain esimest korda Lasnamäe seinal (12 m) üles välja. Tegin kõige lihtsamat (vasakpoolset) rada, ja kukkusin kaks korda köide, aga ei tulnd alla, vaid üles edasi. Hea tunne on :)
Alar Sikk käis Carstenszi Püramiidil ja pärast meile rääkimas, kuidas oli. Oli kole. Põhiline kole tuli küll dzhunglimatkast ja sõdivatest suguharudest, mäkkeronimine ise oli nohu, välja arvatud see 40 meetrit köiel rippumist.
Mulle Sikk hirmsasti meeldib.
Carstensz Pyramid
Carstensz Pyramid @ Wikipedia
Grasbergi kaevandus @ Wikipedia
Vaja matkasaabaste jaoks Nikwaxi.
Matkasport: oi, meil ei ole. Küsige Rademarist või Sportlandist.
Radermar: oi, meil ei ole. Küsige Matkasportist või Sportlandist.
Sportland: Nikwax? eee.... aga mis see on?
Õhtul: Juhani nõu peale läksin RedFoxi ja ostsin sealt.
Installin MSN-i, ehk Win Live Messanger'i.
Kodanik, kes on selle eestikeelsed tekstid kirjutanud, tuleks... ühiskonnast eemaldada.
Lisateavet klientide programmikasutuskogemuse täiustamise kava kohta.
Kuidas lisada alternatiivne meiliaadress või muuta registreeritud teabega seostatud alternatiivset meiliaadressi?
Või olen ma lihtsalt kantseliidist võõrdunud?
A ju siis lastele meeldib.
Või kellele too MSN mõeldud ongi.
Ideaalne ronimis-ilm: kuiv, -5. Uued saapad on mõnusalt jäigad. Alumise seina peal on tunne juba päris hea.
Tänane teema: dry tooling, ehk kassid ja jääkirka kaljuseina peal. Kassid sain jalga esimest korda elus, tundus päris mõnus, kuid ronida nendega küll ei osanud. Jääkonksud / kirkad tegid aga olemise päris imelikuks. Tasapisi muidugi harjus.
dry tooling @ wikipedia
dry tooling @ The Scottish Mountaineer
Lugesin õpikust "mixed climbing" osa läbi, nüüd tahaks kohe uuesti seina peale minna.
... tehtud: sõitsin 2. jaanuaril rattaga tööle. Hea kuiv ilm, ainult riidesse panin liig paksult :)
Labels:
sport
Jooksin DnB maratoni. Tulemused; minu aeg oli 4:47.
Mõte tuli Kaja blogist. Ja kui ka Raimond päev varem minna lubas, siis regasingi ära. Ma olen ammu tahtnud teada, mis tunne on, kui oled mitu tundi jooksnud ja tead, et pead jooksma veel :) Treenind ma pole - detsembris olen täpselt ühe korra jooksnud, sisehallis -, a mis siis? Rahulikus tempos saab 40 km läbi sörgitud igaüks.
Eesmärgid olid:
- lõpuni joosta (sörkida, kõndida, lonkida)!
- saada aeg alla 5 tunni.
Jooksin lõpuni, sain aja umbes 4:45. Ses mõttes korras. Aga... :)
Lõpus kiirkõndisin päris palju. Mitte et ei jaksaks joosta, aga esiteks hakkas liiga paljudest kohtadest valus. Valuvaigisteid ma rajale ei võtnud - teadlikult. Sportlikus mõttes muidugi loll otsus. Kõndida oli hea - ei põrutanud, ei olnud valus, nii et matkata oleks võinud kuipalju tahes veel.
Ja no lõpus ei viitsinud ka. Alates teise kolmandiku algusest lippasin üsna üksi. Alustasin koos Meeliku ja Eretiga 6 min / km tempos. Neist ette minna ei julgenud. A siis Meelik katkestas ja Eret kadus kuhugi taha ära, raja teise poole jooksin puha üksi. Igaaaav....
* Ilm: 5 kraadi sooja, sadas vihma. Tuult vähe, aga igalt poolt oli märg.
* Riietus: mikrofliis + sponsori nõme t-särk + kindad + peapeal. Paela panin pärast esimest ringi ära. Oli täpselt paras, ei hakand ei palav ega külm.
* Iga 4.5 km järel sai juua ja hapukurki, nii et veepuudust ei tekkinudki.
* Päris lõpus tuli hirmus nälg peale. Kujutasin endale ette, kuidas pärast finishit torman Hesburgerisse ja söön 10 burgerit järjest :)
Tervis:
* Lõpuks valutasid jalad igalt poolt - varbad, päkad, sääremarjad, põlved, reiepealsed, puusad. Brr!
* Jooksu ajal miski hõõruma ei nagu hakanud, aga õhtul olid kaenla-alused punased ja rinnanibud suisa verevermeil.
* Liigesevalu kadus järgmisel päeval saunas nagu võluväel.
* Lihastevalu oli palju vähem kui pärast rogaini.
Kokkuvõttes väga rahul. Aga korrata vist ei taha.
Labels:
sport
Ostsin Matkaspordist uued matkasaapad - La Sportiva Thunder GTX, halli värvi.
Valisin pikalt 44 ja 44.5 vahel, võtsin suuremad. Esimene "õues" käimine aga ütles: sai vist üle pingutatud, liiga suured. Eks pea paksude sokkide ja sisetallaga "reguleerima".
Nende kõrval on mu praegused Columbiad väga naljakad. Vanad saapad tunduvad muidu päris toekad, olen nendega igasugu mägedes käinud. Aga kui uued kõrvale panna, on vanad pehmed ja vormitud nagu kilekott. Tald käib igatpidi kõveraks ja ülaosal polegi nagu kuju. Käia on vanadega muidugi roppumoodi mugav, umbes nagu botastega. (Ma just imestasin, kui keegi ütles, et matkasaapaga ei saa joosta - minu omadega kindlasti saab.) Uued võrreldes nagu rauatükid. Poes päris-mägisaabaste kõrval olid aga needki suht pehmed. Igatahes ei sega see jäikus käimist.
Hüppasin esimest korda elus "peakat"... Ehk siis, pea/kõht ees, basseini äärelt vette.
Oli ka aeg :)
- Sain nii vasakul kui keskmisel rajal 9. plaadini. Edasi minemist segab käte väsimus. Käte väsimust aga põhjustab...
- Lasin grigriga Reinu julgestades ta käest lahti. Õnneks madalalt, poolteist meetrit. Rein hakkas laskudes maapinnale jõudma, tahtsin kiiruse maha võtta ja tõmbasin kangi jõuga enda poole (mitte ei murdnud köit alla). Refleks töötab valepidi - tundub, et kangi sikutamine peaks ikka süsteemi "kinni", "seisma" panema. Õpetlik, loodetavasti...
- Käed on korralikult väsinud, seekord ka küünarliigesest kõrgemale. See tähendab, et "nukkidest kinni hoidmise lihased" on jõudu kogunud, muu keha pannakse ka tööle.
- J. ja teiste lihtsad "seisa siin nii" harjutused ei tule välja.
- Seinal püsime nüüd kaua, mitte minuti-kaks nagu esimesel korral.
- Lugesin firni foorumit, mitte m'migi ei saa aru. Tehnikate nimekiri back-step, drop knee, rock-over, bump, stemming, dyno, heel hook, toe hook, heel-toe, jamming - möh?
Klubid
Firni leht ja foorum
Teip.ee leht ja foorum - Raini leht vist? Operaga ei toimi.
Tallinna Kaljuronimisklubi leht
Köieronija / ropeclimber / seiklusrada, sama mis järgmine
Köieronija / ropeclimber / seiklusrada, sama mis eelmine
alpinism.ee ja nende ajaveeb
Labels:
ronib
Jõuluõhtul astus kingina sisse Mountaineering: The Freedom of the Hills - mägironimise standard-õpik. Tänud Kati vanematele. Me ise läheme varsti lolliks selle ronimisega.
Eile käis aga külas Maria, kelle Margit omal ajal ronima utsitas. M. lubas nii Astangult kui Lasnamäelt läbi astuda, kui ainult oma vööd ja püksid Tartust kätte saaks. Ja siis tuli veel Krissu kah. Tirtsudest on vahepeal inimesed saanud, täitsa tore :)
... oli normaalne. Jäin kolm tundi hiljaks, sest enne käisime Katiga ronimas. Ronida oli aga väga hea ;)
- riik on end turbe ja tehnilise riigikaitse vallas tõsiselt kokku võtnud. TUBLID.
- avalik arvutikaitse käib ikka pankade, mitte tarbija huvide järgi. hm.
- turva-audiitoritele tuleb leiba kõvasti juurde.
- andmete privaatsuse kaitsest ei rääkinud keegi.
- BSA ei esinenud, sõna "DRM" ei mainitud, ehkki võimalus oli. piraat-tarkvara pole turvaprobleem. jälle tublid!
Tundub, et kevadine reality check on hästi mõjunud, libateemadele aega ei raisata ja inimesed teevad endiselt koostööd. Eriti tublid :)
Jooksin veidi (10 km) Lasnamäel.
Tulemused:
Kiirus 6 min kilomeetrile - pulss 158-160
Kiirus 5 min kilomeetrile - pulss 185
Kiirus 4 min kilomeetrile - pulss 195-200
Kui 4 min/km pikalt joosta, siis läheks ilmselt üle 200, a õnneks ma ei jaksa pikalt.
Kui joosta NII AEGLASELT KUI SAAB - ehk siis miski kõndimise ja sörkimise vahepealne liikumisviis -, on pulss 153 peal ja alla ei lähe.
Teist korda Lasnamäe siseseinal. Juhani kutsus, et sees saab tehnika kiiremini käppa ja on kasulik. Ongi! Esimene kord ei saanud üldse liigutud ja pärast olid käed täiega surnud, saapapaela ka ei jaksanud siduda. Teisel korral oli asend seinal vähemalt enda arust parem ja kätel polnud häda midagi. Üles ma muidugi veel ei saa, aga tasapisi tuleb.
Astangul tegi Künnap sõjalis-sportlikke mänge. Tore, aga liiga palju aega läks niisama seismisele.
Üllar Põld aga pidas Nõmme Matkapoes maha sellise loengu, et rahvas ummistas pärast leti ära. Ostsime meiegi: neli paari sokke, mulle karabiinid ja kaheksa, ja ilmselt lähen võtan sealt endale ka vöö.
Jooksin pärast seinaronimist Lasnamäel kaks ringi (500m) kiiresti. Pulss lendas laksust 200 peale. Regulaarset trenni, regulaarset!, ütlevad kõik.
(samal reedel: ostsingi vöö, Black Diamondi Momentum Speed.)
Kolm ööd Pöfil, iga kord kesköine film - kinno saab siis, kui tited tuduvad.
1) "Must lammas" - viit - inimsööjad mutantlambad vallutavad tükikese Uus-Meremaast. Sisult tobe, vormilt kobe. Liba-talled ja labor olid minu treenimata närvide jaoks liiast.
2) "Rahutud" - viit & viit & viit - lendamine ja mõõgavõitlus ilusate arvutigraafikast taustade kohal. Algpealkiri on sel filmil "Kesktaevas" / "Midheaven", ilmne vihje Tolkieni Keskmaale. "Rahu" ei andnud peategelanna. Miks peaks edeva välimusega ja üldse äge kutt sellist punnsilmadega tükki tahtma? Aga muidu oli film kena, kena :)
3) "Taevasilm" - viit - rahulikust tempost hoolimata väga haarav Hongkongi võmmid-ja-pätid jälitus-film. poff.ee: "Taevasilm" annab hirmutava pildi võimalikust suurlinlikust elust, kus piiratud võimalustega jälitusseadmeid on asendamas inimesed. Eks me kõik ole harjunud mõttega, et erinevad turva- ja politseikaamerad jälgivad suurt osa meie tegemistest.
Laskusin esimest korda "kõrgelt" alla. Jalad veidi värisesid, aga alla sain :) Ja siis tulin kaks korda veel.
Kuu aja eest oli mõte miskist nöörist kinni hoies 6-korruselise maja katuselt selg ees üle äära alla kõndida... ilmvõimatu. Aga näed, inimene areneb.
Ronimine ei edene, endiselt.
... enam nii lilleline ei olnud. Proovisime seinal ise ronida. Madalal, julgestuseta, aga ise. Mõni tormas edasi-tagasi nagu kitsekene, aga mul ei tulnud suurt miskit välja. No ei leia jalale neid tugesid, näpud väsivad ära (ehkki ei tohiks!), libe ja külm ja pori. Andetus, mis muud. Aga ega ma arvanudki, et.
Muidu - saime paar uut sõlme, ostsin koduseks harjutamiseks paar meetrit köit, ja jope määrisin seekord korralikult ära.
Juhanil on kindlasti õigus: sisesein tasuks ära proovida.
Anneli Mere seletas pikalt riietusest. AM on ilmselt eesti kõige spetsialistim inimene selle koha pealt; mitte kõige parem mägironija ega kangaspets, aga ta on korraga nii varustuse sissetooja kui kasutaja - ning tema tali-matkamine on ka meile kontimööda - seega kuulasime, suud ammuli, ja küsisime palju juurde.
Ühesõnaga, koolitus meeldib meile, ja kuna vanaemmed on luband lapsehoiul aidata, siis saame mõlemad seal käia. Kati juba mõtleb Elbruse peale. Veel kahe päeva eest oli ta arvamus "mis selle koleda koonilise künka otsa ikka ronida"...
Ja ajame hoolega talvematka asju.
http://del.icio.us/kaur/suusk2008
Õppisime "ära" paar esimest sõlme, saime traksid peale, lasime kaheksaga paarimeetrisest seinast alla. Oli väga edev tunne. Ikkagi esimest korda köie otsas!
Künnap ütleb, et trenni tuleb teha väljas, "päris" tingimustes. Et oleks külm, märg, libe ja pime. Soojas saalis seina ronides oled pärast mägedes hädas. Vbl... Minul igatahes oli nii huvitav, et külm ega märg hakata ei jõudnudki.
Image related: Alumise trepikujulise seina peal me trenni tegimegi.
Künnapi avaloeng oli jube enese-haip. Eks ta meelega, et vähem järjekindlaid ära ajada. Mina nahistasin end Ainika kõrvale ja itsitasin terve loengu, Kati aga igavles hirmsasti. Ise süüdi - mis ta siis istub eraldi ja esimesse ritta, nagu oleks esimest korda loengus!
Kõrva jäid aga:
- parim trenn on KOHANEMINE KÜLMAGA, eriti külma õhu sisseahmimisega.
- mägedes tuleb SÜÜA KÕIKE, mitte nii, et konserv ei maitse ja lehmapiim teeb kõhu lahti.
Laipade pilte ei näidatud, mustast alpinistist ei räägitud. Malbe!
Sain kõhugripi. Palavik, oksendamine, paha. Kas Libahundil jõest joomise pärast? Ei tea. Aga läks ühe päevaga üle.
Libahundi jaoks õppisin rulluisutama. Ühe õhtuga :) Laenasin Jürilt uisud, panin jalga, sõitsin 11 km. Kordagi ei kukkunud. Liigun ja pidurdan, kobalt muidugi, aga piisavalt.
Uisud aga hõõrusid mu mõlemad sääred ära. Nüüd on juba nädal möödas, vasak paraneb, aga parem läheb aina hullemaks, vaat et suisa mädaneb.
Libahundi jälg Laulasmaal, ehk lühike rogain seiklusspordi elementidega. Lühike = kuuetunnine; rogain = valikorienteerumine erineva kaaluga punktidega; seiklussport = kanuu, ronimine, rulluisk, köiega üle Keila jõe minek, jne.
Kartsin, et tuleb väga koolinoorte võistlus, aga ei ühti, oli vanainimesi kah.
Kuus tundi läksid kui lennates, ronimised kanuud rulluisud... tulid hästi välja, saime 94 punkti ja umbes 29. koha. Umbes, sest finishiprotokoll on vigane - meiega sama palju punkte saanud, aga hiljem finisheerunud võistkond on seal meist ees - kas me lõpus nalja pärast jooksime siis vä?!? Ma juba finishis rõõmustasin, järgmistel lõpetajatel oli ka 94p, sai asja pärast viimasel sirgel rabeletud....
HD klassis 8. koht 28 võistkonna seast.
Ligi poolteist tundi jooksime puha üksi, ühtegi teist võistkonda nägemata. Keila jõe äärses köiega-laskumise lisapunktis olime kõige esimesed. Imelik rajavalik? Ju vist.
Olime ka väga fotogeenilised - rajameistri 59 pildist oleme meie sattunud kuuele.
Eks korralduslikke prohmakaid oli veel, rulluisu-etapp oli tegelt ajaraisk, joogipunktid olid kaardil valesti (osad puudu, osad üle) jne - aga kokku oli üritus väga väga lahe. Järgmine aasta jälle. Ja nad teevad vist kevadel kah!
Ostsin fotokala kuulutuse peale uue mälukaardi ja sain kaasa viiruse. Kuna me koduarvutis ei ole mitte mingit turvasofti (ei antiviirust, ei tulemüüri, windows on arvuti ostmisest lappimata...) - siis installis see elukas end meile kenasti peale. Nüüd tuleb nuputada, et kuidas tast lahti saada. Esimesed kaks puhastajat andsid igatahes saba. Windowsi install?
Viirusetõrjujata elu pidigi millalgi tagasilöögi andma. Aga praegu olen süüdi ikkagi loll lohakus, mitte puuduv soft. Oleks kaardi fotokas ära formaatinud, oleks kõik korras olnud.
Eile hommikul: kauss müslit kontoris.
Eile lõunal: karbitäis take-out sushit koos muu idamaise kraamiga.
Eile õhtul: Jüriga Busaba Eathai's, ilmselt parim Tai toit mu elus. Tänud
Täna hommikul: kauss müslit kontoris.
Täna lõunal: jälle Busaba, seekord vedasime Teemu ka sinna.
Täna õhtul: 3-naelane Tai "rootsi laua" take-out karbikene (kuidas krt seda eesti keeles väljendama peaks?)
London rokib, vähemalt söögi osas, täiega.
