Uus statiivipea: Manfrotto 496RC2

Vana Manfrotto statiivi "püstolpea" vedrud on vedelaks läinud. Kaamera püsis statiivil vaid horisontaalasendis.

Niisiis - uus kuulpea. Selline lihtsake. Ei ole eraldi horisontaalse sättimise nuppu (see oleks olnud suuruselt & hinnalt järgimisel mudelil), ega loodi, ega muud. See-eest tundub mugav, kindel, kerge. Ma usun, et minu väheste vajaduste jaoks piisav.

Manfrotto enda link:
http://www.manfrotto.com/compact-ball-head-with-rc2

Rattaga tööle

1) Olen aeglane. Ka täiega pingutades tulevad kiirused vahemikku 16-20 km/h. 20 sirgel asfaldil, 16 väiksematel teedel või kruusal. Masendav. Kolleeg S näitas enda tracki (sama rada, Kadriorg - Järvevana - Järve - Skype), ta on must vähemalt poolteist korda kiirem, ehkki tal on täispehme ratas ja üldse.
Moraal - rohkem trenni!!!

2) Autode vahel sõites tekitan kogu aeg lolle olukordi. Täna näiteks TTÜ ees. Ei midagi ohtlikku, ma isegi otseselt ei seganud kedagi, aga jäin narris kohas passima, autojuhina oleks ma sellise ratturi peale õigustatult tige.
Moraal - hoiduda sõiduteelt metsa & rattaradadele!


Muidu on jätkuvalt tore sõita.
Skype ratta-infra (parkla, pesula) on ikka täiesti super.

"Nümfomaan"

Nägin ära, omal veidral viisil. Kõigepealt vaatasin II osa, arvates, et see on I. Imestasin veel, et esimest osa loetakse suht leebeks ja mõtlesin, et kui jube see teine siis veel olla saab. Siis läksin kinno omast arust II vaatama ja sain oma eksitusest aru. No ja lõpuks sattusin õige I osa peale ka.

Ma ei saa aru. Miks selline film? Miks jookseb see tavalises kinos? Kas härra kinokunstnikul on meile midagi öelda? Või ei?
Visuaal on muidugi haarav, ja lugu jutustada oskab Trier ka, ja näitlejad on usutavad, kohati keerab küll lugu ise liiga üle vindi.

Huvitaval kombel on internet selle filmi kohta vait nagu sukk. Imdb-s on sisuliselt üks rida.

IMDB kommentaarid on aga.... maitiamis. "Halb dokumentaal" selle filmi kohta - kas rohkem mööda on üldse võimalik öelda?

10 km - 56 min

Jooksin, õigemini sörkisin 10 km.
56 minutit ja üldse üle kivide-kändude.
Brr.

Rattaga tööle, 1

Läbi kesklinna, 9 km, alla poole tunni. Üsna täpselt 20 km/h.

Esimene ehmatus oli kohe lasteaia ees Raua - Vilmsi ristis. Sõiduauto keeras mulle ilma suunda näitamata ette, minu arust meelega. Uhh!!!

Kristiine ristis tehti mulle kolm tagant mööda sõites kolm napikat järjest.

Sõpakal keeras kaubik hoovi sõites mulle sirgelt ette. Tuli selja tagant ja tegi hoogsa parempöörde. Nägin seda ette ja võtsin hoo maha ja kõik läks õnneks hästi. Aga mida selliste olukordade ennetamiseks päriselt teha - ei tea.

Muidu on tore. Märtsi algus, aga kõik teed on juba kuivad. Vähesed lombid on alles jääs. Asfaldi-auke sel kevadel pole, soe talv on abiks olnud.

Ja ratas on mul hea. Ilma amordita MTB, rehvides 4 at. Mitte nii rakett nagu MNT, aga ikkagi mõnusalt jäik, ja kaevuluuke ei pea kartma, ja väiksemad augud pehmendab ära. Istud sadulasse ja kutsub vajutama :)

Suusatunnis

Jälgisin Pirital vene noorte suusatundi. Klassitäis neide ja noormehi viibis metsas, suuskadel, käte ja jalgadega vehkides. Pmst tegid nad kepikõndi, lauad jalas. Mõnel oli suu nutul, mõned lollitasid. Mitte ükski ei osanud suusatada.
Ja ei hakkagi oskama.
Ega tahagi, sellise kogemuse järel.

Miks viia lapsed metsa, kui ei ole mingit plaani neid õpetada?
Kas keka õps tõesti arvab, et kilomeetrise ringi läbimine ilma mingi tehnikata annab lastele midagi?
Kas kehaline kasvatus ei võiks olla samamoodi ÕPPE-aine nagu teised, kus õpetajal on kohustus ka õpetada, mitte lapsi lihtsalt lollustele sundida?

Trmv, tõesti.

Sharan

Kui ma olin väike, joonistasin tuleviku autosid.
Need nägid välja kergelt lömmis tilga kujulised.

Nüüd mul ongi selline.
VW Sharan
2.0 TSI DSG BMT, s.t. bensiin & automaat.
7 kohta.
Standardile (comfort) lisaks veidi turvavarustust ja navi.
Tumehall - VW värvivalik on nutuselt napp.
Rendifirmaks ja nõustajaks http://rentest.ee/.

Esimene sõit oli Tallinn - Tartu - Tallinn, väga rasketes oludes: tuisk, lumine tee, jäide. Auto on pehmema vedrustusega kui meie eelmised masinad, külgtuult kardab rohkem, aga üldiselt on sõita hea. Tagaistmele minek on väga väga mugav ja ka seitsme reisija korral mahub taga hulk pagasit.

Auto juhend on hulk õnnetust, koosneb põhiliselt ohutus-nõuetest ja on suht raske lugeda. WV on autode konfigureeritavusega täiesti üle võlli läinud, seega on enamik juhiseid stiilis "kui autol on lisa X, aga puudub lisa Y, võib lüliti A välja näha nagu pildil B näidatu, aga ei pruugi" ja "Kui menüüst Einstellung alammenüüst Komfort on välja lülitatud funktsioon ZZZ, siis töötab mehhanism A ainult kinnitatud turvavöö korral." Muide nii ongi, juhend on eesti-saksa-inglise keelte segu.

Navi on üsna käkk. Mu esimene siht oli Kastani 123B. Aga B tähte sisestada ei saa ja nii jõudsin peaaegu, aga mitte päris kohale. Kaardid on vanad - Ülemiste ristmikust pole navil aimugi, Filtri teel tal aju pmst plahvatas. Ka Kadriorus tahtis ta mind vedada läbi ussiaukude ja solgitorude, ehkki seal pole midagi muutunud väga mitu aastat.

Ja ma ei oska raadiot vaikseks panna. Tahaks, et raadio _ei_ mängiks ja navi töötaks. Aga ei oska! Ja navi üritab oma soovituste ajaks raadio vaikseks keerata, aga sellest ei piisa, ei kuule. OK, lähen loen, navi jaoks on _eraldi_ raamat...

Kütusekulu on 9 l / km kanti. Pöörded on tõeliselt madalal, linnas 1300 kandis, maanteel alla 2000. Tartus käimiseks läks alla poole paagi.

Kokkuvõtteks on auto vist hea, aga veidi liiga keeruline.

Ooper: Wagneri "Tannhäuser"

Ametlik arvutus on üsna piisav.
See on kah õige.
Meie nägime Mati Turi - Aile Asszonyi varianti.

Esimese vaatuse unelesin maha, no ei suut tajuda selle "lähen-jään-lähen-jään" kiunumise võlu. Aga edasi läks heaks. Teine vaatus oli väga äkšni-rohke. Kolmandas meeldis mulle muusika, ja orkester meeldis, ja peategelased suutsid oma tunded inimlikuks lahti laulda.

Aga päriselt tegi selle lavastuse ikkagi lavakujundus.
Vaheldumisi oli laval iPadi sisemus ja naise hargivahe.
Lisaks imelised massistseenid istuva kooriga.

Kokkuvõttes sai palju parem kui ma ette arvasin. 

Spordiplahvatus Lasnamäel

Jõusin Lasnamäe saali õhtul kell viis ja jahmusin. See oli TÄIS. Küsisin, et kas mingi võistlus või asi - ei, tavaline koolipäeva õhtu.
Paar aastat tagasi teadsin halli kasutajaid pmst nägupidi. Vene võimlejad, poksiring ja miski idamaine võitlus-kunsti grupike, kes tühjas saalis ringi kargas. Lisaks paar jooksjat ja võimlejat. Kui ma oma lapsed kaasa võtsin, said need tühjade hüppe-mattide peal mürada ja kogu hallis ringi joosta.

Nüüd on saal TÄIS. Enamasti kergejõustiklased - jooksevad, hüppavad ja teevad harjutusi. Aga ka Excite on laienenud ühest nurgast üle kogu saali, ja usin tegevus käib igal pool.
Ei noh, tore, kui hall kasutust leiab. Aga see vana tühjus oli ka omaette sümpaatne...

Ronisin ÜHE korra kõige kergemast vasakust äärest üles. Ja siis ka kukkusin poole peal lahti. Niipalju siis vormist.

Rannamõisa jääl

Hooaja esimene ja vbl ja viimane jääronimine - tehtud.
Rahvast oli üsna palju.
Ilm oli kena, umbes -8C ja ilus ilm.

Kassid ja saapad said tulemuslikult proovitud, s.t. nad ei sobi omavahel ja tuleb midagi välja mõtelda.

Ronida oli hea (kui oma saapad jalga sain). Keha mäletab, mis liigutusi tuleb teha. Lõpuks ronisin 2x järjest üles-alla, ilma vaeva ja väsimata.

Pidu

13 suurt + 3 last + 1 koer + meie.
Võib järgmine suuremagi teha.

Cooperi test 2760

Jooksin Lasnamäel 12 minutit, sain 11 ringi (ja veidi peale) ehk 2760m.
Vaheajad
4 ringi / 1 km 4.30
8 ringi / 2 km 8.50

Tulemus minu arust üllatavalt hea. Ehkki ilmselt ei ole see mu päris max. Esiteks tegin ma tunnikese trenni (võimlus + kõõlumine) ette. Teiseks sihtisin tempot 4:30 min/km ehk alla 2700, oleks võinud tegelikult 4:15 võtta. Ja kolmandaks olin ma lõpetades üsna okei, võrreldes eelmise korraga, mis oli vist mu elu raskeim jooks ja mille lõpus ma kukkusin jalapealt pikali.

Võrdluseks: Cooper 5 aastat tagasi, 2900 m.

Lasnamäel

Uus aasta, vanad jutud.
Käisin taas Lasnamäel.

Seal on endiselt meeldiv. Valge, avar, just parajalt rahvavaba. Uuendusena on tekkinud sõrmelauad. Ja köied on seinas.
Sörkisin, rippusin, sörkisin, rippusin, võimlesin veidi. Minu piiriks on hetkel edasi-tagasi traavers. Trenni pole selliste näppudega mõtet minna.
Õlg andis tunda ainult alguses. Kui soojaks sai, unus teine täiesti ära.

Õhtuks olin aga haige. Korralikult. Kas on seost - pole võimatu - koormus aitab haigusele alati kaasa :(

Sõbrad :(

Milleks meile vaenlased, kui on sellised sõbrad!
Mõtlen ma viimased 24 tundi.
Loen erinevaid jubedaid veebilehti ja mõtlen, millise hullusega kaasa minna ja millisega mitte.

USA / vidinad

Kaks järjestikust käiku Miki-Hiire-maale on kapid täitnud järgnevaga:
- binokkel, Nikon, 7 x 50. Statiivi-kinnitusega. Odav taevasse-vahtimise riistapuu.
- kõrvaklapid Bose AE2i. Esimest korda sain lennukis filmi vaadata. Muidu... khm.
- kopter, Helix X4 Stunt, lastele.
- muid mänguasju
- hiir, MS Wedge Touch
- USB ketas
- uued jooksutossud. Vist Asics Gel-Kayanod. Tee / staadioni jaoks.
- pealamp, Black Diamond Spot uus variant. 130 lm ja parem valgusjaotus kui eelmisel.
- riideid

Shopping ftw!

Film: "Mandariinid"

Väga hea.
Ilmselt parim "eesti film", mida ma näinud olen.
Üks südamlikumaid käsitlusi sõjast, mida ma tean.
Ainult lõpplahenduseks saabunud "kuradid masinast" oli mage. Lollikindel viis film poliitiliselt viisakalt ära lõpetada, kõik siht-audientsid jäävad rahule ja ega ma ise poleks ka midagi targemat välja mõelda osand. A ikkagi veidi vesine.

Film: "Rurouni Kenshin"

Vaatasin lennukis sihukest filmi nagu Rurouni Kenshin. Ei lootnud midagi, aga osutus väga heaks. Mu kunagine kendo-nuusutus annab väheke tausta, aga ka ilma selleta oleks film olnud nauding.

http://en.wikipedia.org/wiki/Rurouni_Kenshin_%282012_film%29
http://www.imdb.com/title/tt1979319/reviews?ref_=tt_urv

Veel nädala jooksul vaadatud filme, hinne skaalal 0 - 9:
Kääbik - 0 - NULL
Game - neli ehk veab välja?
Anaconda III - 2 - kaks
Impeccable Me 2 - 5 - viis

Anaconda 2 vs Kääbiku 0 ei tähenda, et üks oleks teisest parem. Aga Kääbikut on tehtud tõsises usus ja püüdluses, anakondalastel on kaadritagune itsitamine kogu aeg tuntav.

Vigastus

Zeitgeist nõuab sissekannet traumast.


Päev pärast Sügisjooksu läksin ujuma. Taastuseks. Vaikselt, konna.
Suplesin basseinis, kui ühe otsa lõpus tundsin õlas valu.
Ujusin veel 10 m, siis läks nii hulluks, et kobisin veest välja.

See oli 15. sepember, kahe ja poole kuu eest.

Õlg on sellest saadik valutanud. Vahelduva eduga siit ja sealt. Algus oli selline, et kätt õlast kõrgemale tõsta ei saanud. Nüüd on malbem, aga paraneda ei kavatse.
Arsti juurde ma ometigi sellise jamaga ei lähe, eks? "Vigastasin supeldes kätt, ai kuis valutab". Ei, kannatan vaiksel, aeg-ajalt mingit möginat peale määrides.

Suusahooaeg jääb mul ilmselt ära.

Poff 2013 - 2.5 filmi

"Kongress", Ari Folman, futuristlik pool-multifilm
http://www.imdb.com/title/tt1821641/reviews?ref_=tt_urv
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Congress_%282013_film%29

Mina ka ei saanud aru. Aga oli ilus, pani jälgima, ehk ka mõtlema.

"Omar", Palestiina põnevik
http://www.imdb.com/title/tt2852406/
http://variety.com/2013/film/reviews/cannes-film-review-omar-1200484320/

Ja mingi multi-filmi-popurrii.

Merkuur

"Õnnelik on see astronoom, kes on näinud Merkuuri." - Galileo Galilei.
(või oli see Tycho Brahe?)

Pildid: http://kaur.smugmug.com/Other/Merkuur/

Ma pole astronoom, aga mina ka polnud tänaseni näinud ja see vaevas mind.

Õnneks aitas ISON hädast välja. Komeeti ma ei näinud - ja tühja sest. See-eest sain tema vaatluskaardilt teada, et Merkuur on hommikuses taevas üleval ja Päikesest üsna kaugel. Tuli vaid oodata selget hommikut.

Käisin Lasnamäe paepealsel, Mäe tänava lõpus. Ei ole eriti hea koht, Lasnamäe tuled segavad. Nõrku asju sealt vaadelda ei saa. Aga Mekuuri muidugi nägi. Oligi üsna kõrgel ja ka palja silmaga selgelt näha.

Mu tehnika on 100mm makro + statiiv + remote_control. Makro ei ole tele. Täpset lõpmatuse fookust saada on väga tülikas. Alguses proovisin Kuu + AF varianti, aga ei saanud hea. Hädast aitas välja live view. Canoni insenere tuleb kiita, LV toimimine ja selles teravustamine on üsna mugavad.

Pildistasin Merkuuri, Jupiteri kuid, väga noort Kuud ja Lasnamäe tulesid.

(ja mitte keegi ei loe mu blogi ja ei mõnita mind hommikuse "noorkuu" eest. oh ok.)

USA / NYC / AppSec

(see on novembrist 2013)

NYC
Konverentsi-välised tegevused
- Central Park-is jooksmas, kaks korda. Ise ja siis AppSec-i rahvaga.
- Eesti Majas
- Muusikalil: "Once"
- poodlemas (B&H), jalutamas.

Ööbimine oli Marriot Marquis's, otse Times Square kõrval.

Konverents ise - selline ülevaatlik, aga särata.

Käisime koos Margitiga. 

Raamat: "Inferno"

Dan Brown, "Inferno".
On palju parem raamat kui ma lootsin, või esimese 1/2 järel arvasin.
Hädasid tal siiski on. Veniv. Lõputult otsest kõnet. Autor eputab oma teadmistega.
Aga asjad, mis esimeses pooles häirivad, saavad teises lahenduse. Ja vähemalt minu narris autor kahes kõige olulisemas täiesti ära. Congrats!

Raamatu annan ära. Kes tahab? Hardcover, sisuliselt uus, laupäeval ostsin.

http://en.wikipedia.org/wiki/Inferno_%28Dan_Brown_novel%29

http://dawn.com/news/1032302/review-of-dan-browns-inferno

Kõige tõesem arvustus on vist see:
https://www.goodreads.com/review/show/667817060

muusikal: "Once"

Broadwayl teatris käidud!
Muusikaliks "Once" - http://en.wikipedia.org/wiki/Once_%28musical%29
Kohaks http://en.wikipedia.org/wiki/Bernard_B._Jacobs_Theatre
Laulu: https://www.youtube.com/watch?v=yzQ9VrnNQLQ

Uued klapid: Bose AE2i

Läksin tegelt QC15 järele, aga poes mõtlesin ringi ja võtsin passiivse variandi.
Ehkki töötab see noise cancellation küll imetabaselt hästi.

Klappide heli on selgelt parem kui minu kuulmisvõime. Seega ei ole ma pädev nende audiot arvustama. Mugavus on 5+, klapid istuvad peas nagu valatud.

Moskva ja liiklus

Siin on
- Ummikud. Hommikune Moskva sissesõit - 30 km järjest ummikut! Meie sõitsime vastassuunas ja imetlesime
- Aga ka välja sõites on ummikud. Taksist: "kui viierealine tee läheb kolmerealiseks, siis mis te arvate, mis juhtub?" - massiivne ummistus muidugi.
- Tunnelid. Ja laiad maantee-sillad. K-projekt läheks kadedusest roheliseks, kui näeks. Nt on Tverski all tunnel, mis läheb teise tunneli ja metroo ALT läbi.
Belarusskii vaksal => Zelenograd 50 km võtab hommikul umbes tunnikese, ehk üsna vähe.

Siin ei ole
- rattaid ega rattureid. Kolme päeva jooksul olen näinud ühte ratast - lukus, kontori ees
- helkureid. Eile pimedas jälgisin, kõik jalakäijad on ühtlases tumedas ja ei üht helkurit.

Eesti probleemid (ja ka lahendused) tunduvad siit vaadates üsna absurdsed.

Öisest muusikast

1) Eksisteerib T.A.T.U. nightcore. Noh - loogiline.
2) Rahvas küsib laulude all, et mis keeles need ometigi on. See on juba...
3) Võssotski ja KINO -ni pole see haigus siiski veel jõudnud.
4) Samuti on täiesti puudu Nick Cave. Jään ootama - ehk keegi viitsib? Ship Song, kui valida saab, paluks.
5) http://en.wikipedia.org/wiki/Nightcore ei eksisteeri. Ahoi?
6) See eest leidsin informeeritumate allikate abil veel ühe (minu jaoks) uue stiili.

Numb http://www.youtube.com/watch?v=pVPhD1pFfRU
Я сошла с ума http://www.youtube.com/watch?v=4m_YIFK_O8Y
Second to None http://www.youtube.com/watch?v=D_IuxvnhCfAS
Ship Song http://www.youtube.com/watch?v=rKlaV-9Vzsk

Rattatuli - Xtar R30

See: http://taskulambid.ee/taskulambid/xtar-r30-set.html

Lähteülesanne: keskmiselt võimas (üle 500 lm), kompaktne, alla-100-€, mugava lülituse ja õige valgusvihu kujuga lamp.
Käisin poes kohal, valisin-võrdlesin-mõtlesin, tulemus siis see.

R30 on 800 lm taskulamp + rattakinnitus. Seega mitte päris rattalamp. Reflektor on väike ja lihtne, valgus ringikujuline ja üsna lai.
NB! Sarnase kujuga lampide valgusvoo jaotus on väga erinev!

1) Valgust on palju. Või vabalt täiesti pimedas metsas sõita.
2) Ratta ette tekib ikkagi pime laik. Muidu ei pane tähele, aga singlitel küll.
3) Osa valgust läheb taevasse või pimestab vastutulijat.
4) Lülitus ja režiimide vahetus on üsna mugav.
5) Kinnitus rattale on vilets. Lamp ei ole tasakaalus, põrudes hakkab ta ettepoole kalduma. Maanteel sõites pole see mure, aga maastikul või kivisel kruusakal peab lampi iga natukese aja tagant kohendama.
6) Lampi ei saa keerata. Sirge lenksuga pole see ka vajalik. Aga kõveral lenksul on - muidu näitab lamp "vasakule".
7) Täistulega kannatab sõita veidi üle tunni.
8) Aku vahetus on aga lihtne. Metsa minnes igal juhul varu-element kaasa!!!

Mulle enam-vähem piisav.
Kui hakkaks regulaarselt öösiti maastikul võistlema, siis jääks lahjaks (kitsaks).

Libahunt Viimsi

"Mudamülka" ehk Meelis Lauri mina
6 tundi, 40 km
153 punkti
22. koht 150 võistkonnast 

Viimsi täis-ehitatus on näiv. Suurem osa poolsaart on metsik mülgas ja ürgmets. Rajad on savised, raiesmikud risused. Ehk siis, nagu päris.
Ja sügisel orienteeruda on mõnus. Alusmets on hõre, nähtavus hea, nõgest ei ole. Mere ääres oli vihma ja tuule käes külm, aga paljukest me seda mereäärt ikka saime. 

Planeerimine. 
Olin teinud 2 m / 40 km niidi. Mõtlemata, et me jookseme 40 km KOKKU, mitte LINNULENNULT. Ring tundus küll veidralt pikk, aga ma ei järeldanud sest midagi. JOBU, ausalt!
Jooksime päripäeva ringi.
2x punktid jätsime pmst planeeringust välja ja võtsime neid vaid siis, kui nad otse rajal olid.
Stardiülesande jätsime ka välja. Vist vale otsus, oleks saanud 10 minutiga 8 punkti. Aga päripäeva ringiga ei klappind stardikas üldse.

Võistlus ise
Esimesed paar punni jooksime kohe vales järjekorras - 55 25 56. Tõus Lubja mäele oli tossuga nii raske, et enne järgmist hooaega ostan nubludega jalatsid. Aga majaka juures oli õunapuu imemaitsvate sibulatega, see tegi tuju taas heaks.

Mets on meie element. KP 82 olime teisena, 57 ja 64 ilmselt esimesena. Punktid tulid kätte üsna puhtalt. Ajaliselt oli metsas ragistada valus, aga neid välja jätta ka ei saanud.

Muuseumisse joostes tegime lolluse ja jäime suletud elurajooni lõksu. Kahjuks ei osanud sellest õppida...

Pärast lihtsat läänekallast ja põhjatippu taas metsa. KP 48 peale läks palju aega, kaart oli nadi. Leppneeme sadamas - käisime. Sihvka-ülesande jätsime vahele. Tõuget sõitis taas Lauri.

Plaan nägi ette KP 95. Õnneks tuli mul mõistus koju ja ma veensin ka teisi, et me ei jõua sinna. Oleks proovind - oleks rängalt hävind. Jooksmine oli juba raske, kohati kõndisin (küll üsna kiiresti). Tegime alumise ringi piki kallimaid punkte ja olime napilt finišigraafikus, kui...

61 - 83 etapil tuli mul tark mõte lõigata. Kaardi järgi SAAB sealt läbi! Otsisime, küsisime teed ja lõpetasime sellega, et jooksime KOERA. Kuudist välja karvane elukas ja otse meile peale. Üsna napilt oleks lugu meditsiiniliseks läinud - olime tal kõik keti ulatuses - põrkasime ummisjalu tagasi. Minu arust olime söötis maal, mitte kellegi krundil, aga kas koer sest küsib!

Edasi ei jamand, läksime teele tagasi, korralik litakas kõige valemal ajal! KP 83 saime ikka ära, aga 32 jäi võtmata ja lisaks saime minuti trahvi.

ANALÜÜS pärast võistlust:
Saime kätte nii poolsaare keskosa kallid punktid kui põhjatipu tiheda pusa, lõunas tegime ka vist optimaalse kaare.
Stardi-ülesanne oleks kaasa toonud vastupäeva ringi ja suurema segaduse raja lõpus. Kusagilt väga võita ma ei oskaks.
Kõige aeglasemalt tulid punktid alguses - 31 p tunniga.
Kõige aeglasemalt kaardi keskel metsas - 20 p tunniga. 
O-vigu tegime vähe.Rohkem joosta poleks suutnud. Ma olin lõpus väga väsinud.
Ehk, üsna maksimumi kanti sooritus!

Ring pea täis

Cyber - 4 - 3 - 3 - 5 - 4

Minecraft Pocket Edition

Tundub jube igav, ausalt.
Juhtimine on piin. Kunagi ei tea, kas lisad bloki, eemaldad või pöörad ennast.
Maailm tundub kuidagi... väike. Ahistav.
No ei ole eriti ahvatlev mängida :(